Alustan Kuldvõtmekeste videotega oma YóuTube kanalil

 

Mesimumm rooside maailmas

 

Täitsa asjalik laupäev oli. Tõi mulle ainult unistusi juurde, mitte väga uusi ja mitte väga vanu.

Üks kord, kui mul on oma aed ja oma väikene nunnu maja, siis aia sees peavad olema roosid, männipuu ja niisugused peenarde vahed, kus ma saaks ilusti käia ja nuusutada ja rohida ja nii edasi... Ei ole ju utoopiline unistus! Ei ole! 😊

Täna sai lihtsalt Juhani Puukoolis ilu nautida ja natuke mulda osta. Rooside lõhn oli küll lummavalt hea, mis on siiamaani ninas 😍 Kui vahepeal sai aiamaal kogunisti hobusekaka nautida 😂 Maatüdruk. Aiatibi!

Šoppasime ka natuke Sõbralt Sõbrale, kaltsukas ühesõnaga. Endale sain kotitäie riideid ja ühed papud ka! Selliseid tosse mul ei ole olnudki. Päris lahe! Sain veelkord, ärge vaadake kinganumbrit, nad vahel valetavad! Ma jätsin ühed ägedad kingad riiulile alles, sest nad olid suured, kuigi talla all oli minu jala number. Ega mul kingi ka vaja ei ole! 😛

Ühesõnaga, on olnud üsna vahva päev! Ja mõni unistus ongi väga vana ja samal ajal väga värske! Unistama peab! Muidu ei oleks elu! Rõõm on olnud olla Mirjami ja Tõnuga täna! 💗

Trepikoja saime ka puhtaks pesta üle pika aja! 😀

Ja miks mesimumm olen täna, sest ma leidsin kapist mesimummu kleidi, kollase-musta triibulise! See on väga väike detail, mis andis mulle endale hea enesetunde ja vahva väljanägemise! 😊

 

Milline rõõm peaaegu eluaeg koos kasvada,

olla sõbrannad,

tunta vahetevahel lausa õdedena. 💕💖

Seda enam, et mul ei ole ühtki päris õde. Aga siiski mul on noorem õde, kellele võin olla teine vanem õde.😍 

Aitäh meile Kristaga, et oleme olemas!

Ja kui me kokku saame, kui Krista tuleb aastas paar korda ikka külla, jätkub alati juttu kauemaks. Mina pole jõudnud talle Rootsi külla ikka veel ... Laisk olen😀 Pean tõsiselt plaani võtma. Sest me vahemaad on täpselt sama kauged ju 😂

Eile pisut üllatas Krista mind. Tuli külla. Kuigi teadsin, et mingi hetk ta jõuab siia... 

Õhtu läks  kiiresti pikale. Kena suveõhtu toas. 

Huvitav nähtus on see, et vahepealset aega, kui me ei näe teineteist ega suhtle pidevalt, poleks nagu olnudki. See on nii olnud alati. Aastaid...

Mamma olla uhke ja hää

 Täna käidud mamma juures ja ise mammana laste juures. 

Ei saa paremalt kuulda oma kallilt mammalt, kui et ta on minu üle uhke, et olen hooliv mamma olla  oma lastele... See on miskit sellist, mis ületab kõik tänud mul mammale... Ja kui väike Alice oma maja ees võttis mu käe "Tere mamma" ja surus end minu vastu, hetkeks, siis mõttlesin, kas mina suudan anda endast lastele niipalju elutarkust ja armastust nagu mu mamma mulle... Aga elu läheb omasoodu edasi... Kord on väikesed põnnid ise mammad ja ootavad ise lapsi kuhugile külla... 

Käisin Liisu kahe aasta sünnipäeva tähistamas. Ma ei tea, kuhu aeg kaob... Alles ta sündis....

Täna abistas mind mu uus isiklik abistaja Ulvi. 

Seda ka, need tokkroosid meenutavad mulle kunagist naabrimemme... Iga aasta jääb tokkroose kiviaia ääres vähemaks... See aasta eriti vähe. Keegi pole nende eest hoolitsenud. Mina ka mitte... Eelmine aasta veel veidi sain hoolitseda, tõmmata piirdegi, et niitmisel näha...  Eks seegi ole elu kulg... Kõik möödub, kaob.... Tuleb uus..

Eile Elvast ujumast tulles...

... toimus päästeoperatsioon lilledele, mida enam ei tahetud... Ma teadsin seda ja siis me tassisimegi lilled tuppa ja Kristi viis mõned endale. Hommikul vaatasin, et kõik taimed nagu naeratavad mulle, nüüd nad said omale uue kodu samasse treppikotta! 💕