Video tegemise apsakas või siis ka ei ole - olen ju Naine

Kõik on veel võimalik https://training.carmenpritson.ee/koikonvoimalik

Rõõmsakohtumiseni Pärnus 28. veebruaril - 1. märtsil.

16. jaanuaril 2026 üks mõte sähvatus Loo kultuurikeskuses näitust üles pannes...

 

Printsessi kleit

Käisin eile ka Sauel, sõbranna Liia pool. Kuna Liia on hea proff õmbleja, siis ma palusin tal mulle õmmelda üks lavakleit, et olla veel rohkem nähtamatu või vastupidi (võtke kumbapidi tahate). Mina ise arvan, et ma olen selles kleidis oma mullis sees, mis peaks lõhkema! Ma nägin omaenda uue kleiti sündi, algusest peale! Sõna otseses mõttes, kleit sündis minu silme all, 6 tunniga! Loomulikult Liiale jäi nokitsemist veel küllaga.

Mina avastasin 58 aastaga õppinud triikimistehnikaid ära... Minu vabandus on see, et ma ei ole proff õmbleja ka, tavalist triikimist olen palju teinud.  Mul ei ole ka sellist triikimismasinat ega ka mängutriikraua moodi külma triikrauda! Aga minu jaoks oli see ahhaa-effekt! 

Niisiis, kleit tuleb väga-väga minulik! 

Kleit on vahelduva tooniline, nagu mina!

Kleit pole mitte joonlauaga mõõdetud, nagu mina, kes ei mahu raamidesse! 

Kleit on väga kiuslik, nagu mina! Alati võiks parem olla!

Kleit on väga seksikas, nagu mina! 😂

Sellist kleiti ma ei oleks mitte mingil juhul poest leidnud, ega mujalt!

Eks me näe, mis on kõik selle kleidiga võimalik! 😍

Aitäh Liia ka naistejuttude eest, mida me õmblemise ajal rääkisime! 

Ka kõige väiksemad asjad nagu uue kleidi õmblemine ja naistejuttude ajamine on tegelikult elus üliolulised, et olla naine ja olla kohal hetkes. 😊

Kleidi pilti ma ei näita veel, kujutage  ette ja äkki kunagi näete ka! 

Kõik on võimalik 😉

                                                              Ja see kleit ei ole see kleit 😀

Lool eile

 

Loo Kultuurikeskuses tegin ühe loova näituse "Armastus värvides", mis on tänasest 2. korruse koridoris näha. Meid Hannaga aitas keegi härra maale üles riputada. Ma tõesti ei tea, kes kultuurikeskuses on ja ma ei tea ta nime ka, aga härra oli imetore. Ta rääkis väga elavalt ja säravalt, et ta teeb ise fotosid, näitas meile ka väga ilusaid pilte loodusest. Suur aitäh talle abi eest! Ja heade sõnade eest! 

Näitus sai üles. Kuid mul on teist korda elus tunne, et ma ei teinud päris näituse tööd. Midagi mulle endale ja ka Hannale jäi nagu puudu... See võis olla tõesti avamine või kultuurikeskuse tavaline argielu, aga ma ei näinud peale selle härra mitte kedagi! Ja see oli päise päeval. 

Ma ei ole pahane, ega ka nukker, aga see eilne tunne minu sees on hästi kummaline... Kui selliseid näitusi peaks rohkem olema, kus ma lihtsalt panen maalid kuhugi ning kui ma ei saa vaatajatega otsekontakti, siis mul hakkaks lihtsalt igav näitusi teha! Täpselt selline tunne mul oli, kui mitte enam Lool, aga juba Sauelt hakkasime kodu poole sõitma. 

Ma siiski loodan, et kui lähen märtsis näitusele järgi, siis ma kohtun ka mõnede Loo inimestega! 💕

Homme Lool näitust ülespanemas...

 Sedapuhku  avamist ei toimu. Näitus jääb Loole märtsini.