Taaskord jutt pigem abistajatest...

 Eile sai juuksed värvitud. 

Annabelil oli eile viimane tööpäev mu juures. ´Ma isegi ei tahaks kunagi öelda, et viimane kord või tööpäev minu juures... Ei kõla hästi... Elu on muutumises. Loomulik ja loogiline elu kulg. Ja paljude abistajatega suhtlen aeg - ajalt siiani. Kohtudes teretame... Ahjaa, Luisega jooksime eelmine kuu Muhumaale minnes praami peal kokku.😀 See oli tore kohtumine hetkeks. Ma isegi ei tea, kui mitu aastat polnud teineteist näinud, äkki kümme... Mõni abistaja lihtsalt jälgib mind,. like´b vahel...

Tänaseks isiklikke abistajaid  132. See polegi suur arv, kui jagada aastatega. Keskmiselt viis uut abistajat aastas... Just praegu arvutasin. 

Loodan, et praegudest uutest abistajatest keegi ikka jääb kauemaks. Aastaks paariks...

Aga see on ka küsimus, kuhu poole mina ise liigun. Minu uue kodu leidmine veel kestab... Üldse mul on küll probleeme ja keeruline, kuid ma unistan ikka edasi, Probleemid pole takistuseks. Vaid lahendamiseks. Võib olla uues  kodukohas on vaja kõik uued abistajad leida, uus süsteemgi teha...😉😊😊

   

Alustan Kuldvõtmekeste videotega oma YóuTube kanalil

 

Mesimumm rooside maailmas

 

Täitsa asjalik laupäev oli. Tõi mulle ainult unistusi juurde, mitte väga uusi ja mitte väga vanu.

Üks kord, kui mul on oma aed ja oma väikene nunnu maja, siis aia sees peavad olema roosid, männipuu ja niisugused peenarde vahed, kus ma saaks ilusti käia ja nuusutada ja rohida ja nii edasi... Ei ole ju utoopiline unistus! Ei ole! 😊

Täna sai lihtsalt Juhani Puukoolis ilu nautida ja natuke mulda osta. Rooside lõhn oli küll lummavalt hea, mis on siiamaani ninas 😍 Kui vahepeal sai aiamaal kogunisti hobusekaka nautida 😂 Maatüdruk. Aiatibi!

Šoppasime ka natuke Sõbralt Sõbrale, kaltsukas ühesõnaga. Endale sain kotitäie riideid ja ühed papud ka! Selliseid tosse mul ei ole olnudki. Päris lahe! Sain veelkord, ärge vaadake kinganumbrit, nad vahel valetavad! Ma jätsin ühed ägedad kingad riiulile alles, sest nad olid suured, kuigi talla all oli minu jala number. Ega mul kingi ka vaja ei ole! 😛

Ühesõnaga, on olnud üsna vahva päev! Ja mõni unistus ongi väga vana ja samal ajal väga värske! Unistama peab! Muidu ei oleks elu! Rõõm on olnud olla Mirjami ja Tõnuga täna! 💗

Trepikoja saime ka puhtaks pesta üle pika aja! 😀

Ja miks mesimumm olen täna, sest ma leidsin kapist mesimummu kleidi, kollase-musta triibulise! See on väga väike detail, mis andis mulle endale hea enesetunde ja vahva väljanägemise! 😊

 

Milline rõõm peaaegu eluaeg koos kasvada,

olla sõbrannad,

tunta vahetevahel lausa õdedena. 💕💖

Seda enam, et mul ei ole ühtki päris õde. Aga siiski mul on noorem õde, kellele võin olla teine vanem õde.😍 

Aitäh meile Kristaga, et oleme olemas!

Ja kui me kokku saame, kui Krista tuleb aastas paar korda ikka külla, jätkub alati juttu kauemaks. Mina pole jõudnud talle Rootsi külla ikka veel ... Laisk olen😀 Pean tõsiselt plaani võtma. Sest me vahemaad on täpselt sama kauged ju 😂

Eile pisut üllatas Krista mind. Tuli külla. Kuigi teadsin, et mingi hetk ta jõuab siia... 

Õhtu läks  kiiresti pikale. Kena suveõhtu toas. 

Huvitav nähtus on see, et vahepealset aega, kui me ei näe teineteist ega suhtle pidevalt, poleks nagu olnudki. See on nii olnud alati. Aastaid...

Mamma olla uhke ja hää

 Täna käidud mamma juures ja ise mammana laste juures. 

Ei saa paremalt kuulda oma kallilt mammalt, kui et ta on minu üle uhke, et olen hooliv mamma olla  oma lastele... See on miskit sellist, mis ületab kõik tänud mul mammale... Ja kui väike Alice oma maja ees võttis mu käe "Tere mamma" ja surus end minu vastu, hetkeks, siis mõttlesin, kas mina suudan anda endast lastele niipalju elutarkust ja armastust nagu mu mamma mulle... Aga elu läheb omasoodu edasi... Kord on väikesed põnnid ise mammad ja ootavad ise lapsi kuhugile külla... 

Käisin Liisu kahe aasta sünnipäeva tähistamas. Ma ei tea, kuhu aeg kaob... Alles ta sündis....

Täna abistas mind mu uus isiklik abistaja Ulvi. 

Seda ka, need tokkroosid meenutavad mulle kunagist naabrimemme... Iga aasta jääb tokkroose kiviaia ääres vähemaks... See aasta eriti vähe. Keegi pole nende eest hoolitsenud. Mina ka mitte... Eelmine aasta veel veidi sain hoolitseda, tõmmata piirdegi, et niitmisel näha...  Eks seegi ole elu kulg... Kõik möödub, kaob.... Tuleb uus..