Mõtlesin enne, et võiksin pikalt ja pisut mõttekamalt kirjutada, mitte argipäeva tavalistest asjadest... On olnud see nädal päris palju mõtlemist mul...
Arvasin eelmine novembris, et selle aasta IAT pikeneb hindamata, Öeldi valla pooltki, et nagu otsus tehti... Ikkagi hinnati. Õigemini täitsin osaliselt hindamislehte. See isegi meeldis mulle. Sain täpselt end kirjutada - ei paremana ega halvena. Täpselt sellisena nagu olen kohal elus iga hetk. ´Mina endana.
Muie suul täitsin.
Kohati tundus mõttetu jaburus. Hullem kui töövõime ja puude hindamine... Numbrid 0-st -10-ni määravad inimese füüsilise olemise. Tihti mõtlesin, et mina ei mahu kuidagi numbride vahemikku. Näiteks minul on kõik normaalsed, ma ei kasuta mähkmeid ega potitóoli, sest ma üksi olles juba ei saaks kasutada ja pole ka vaja. Aga mul on oma nipp, et üksi olleski ei jää ma hätta. Selle avastasin juba noorena. Ja kas üleüldse pissimine ja kakamine määravad oluliselt iseolemise. Minu meelest need toimingud vägagi inimlikud. Just minu varianti ei ole võimalik numbrites väljendada.
Sain aga teada, kui numbrid ütlevad, et kui vajan 24/7 kõrvalabi, siis on hooldajad, mitte isiklik abistaja. Küsisin sotstöötajalt, külastas mind veerand tundi, veel üle,
kuidas ei saaks 24/7 abistajat, aga hooldajat saan, mis vahe see on... Minule on siin oluline vahe. Abistaja olevat ühiskonnale kulukam. Mina siis küsisin, kui mina olen abistajaga tulutoovam, mis või kes on ühiskonnale kasulikum... Vastus mulle ei meeldinud. Oli segane. Millegipärast arvan, et tuleks mängu hooldekodu... See on siis kõige mugavam ja harjumuspärasem kogu ühiskonnale, sest on nagu hooliv...
Soovisin veel arutada sotstöötajaga IAT teemadel. Kuid sellest ei tulnud midagi välja. Ta lihtsalt ei või oma arvamust öelda....
Mul UPS.
Mina olen ikka oma elus kohal.
Kui mul kellegiga pole arutada, siis iseendaga ikka saan arutada, kuidas edasi kulgeda.
Tõenäoliselt IAT uus leping saab jälle aastaks olema, tagasiulatavalt 1. märtsist. Veel pole saanud allkirjastada.
Mina vajan kõrvalabi iga päev. Saan ilusti ka mõni päev ise hakkama, kuid pean eelnevalt pisikesi tavaasju ette mõtlema, et need saaksid tehtud. Juuksed kõvemini patsi...
Mina vastutan iga hetk iseenda eest.
Mulle lihtsalt sobib see endaga olemine.
Jah, ma ei saa minna alati sinna, kuhu olen plaaninud. Tänagi jäi üks käik ära. Abistajal on laps tõbine. Mõistan ju.
Olen aru saanud, et ma ei või sattuda nii väga abistajatest sõltuvusesse. See oleks väga kerge. Aga siis ma poleks enam endas kohal. Mõtlen nii. Mul pole ka abistamistunde üle liia palju. Aga mina elan siiski 24 tundi ööpäevas, magadeski ´hingan ju. Ükskõik, kes mul kõrval on või ei oleks - isiklik abistaja, hooldaja, lapsed... armuke... Ma siiski hingan ja elan iga hetk.
Nüüd on küsimus selles, kuidas elan ja hingan.
Kas lusti ja säravalt, lahendates ettetulevaid probleeme, olles inspiratsiooni allikaks teistele, olla parim iseendale ... või oodata lihtsalt hääbumist... See viimane pole minu jaoks. Olgu mis on, kuid enda surma jalad seinal oodata, on mõttetu... Surm saabub niikuinii õigel hetkel. Ja siis tahan öelda: Mu elu on olnud vägev...
Võib-olla mu eluülesanne ongi olla mina ise ning näitada , et pisut teisiti saab ka säraga elada. Olgugi, et vahetevahel tulevad raskused, takistused, hirmudki.... Neid saab läbida rõõmsasti.
Ma armastan elada.
Olen sellest viimastel aastatel aru saama hakkanud.
Seni kuni suudan olla iseenda võitja, ma rallin elus.
Kuigi sõna "võitja" mulle ka ei meeldi enam... Parim olla parim versioon iseendast ikka, Lihtsalt kulgeda. Printsessina.
Füüsilised abivajadus ei takista olla täisväärtuslik inimhing. Selle kuldvõtmeke mul ongi isiklik abistaja.
See postitus läheb natuke labama... Pole hullu aga, loodan...
Praegune aeg on hästi oma hinge ja vaimu hoidmise õppimisaeg. Väga paljud rääkivad sellest. Minagi. Samas tunnen, et erivajaduistega inimhingel on topelt keerulisem hoida oma hinge ja vaimu. Ta peab tõestama kogu elu, et ts on elus kohal inimesena.
Algav nädal tuleb mul põnev. Pean otsima üles taas kõik oma julguse, et edasi minna...
Head uut nädalat.
Kõik läheb hästi, kuigi tuleb ka kindlasti keerulisemaid hetki,
