Puhkuseavaldus iseendale

 Armas Tiia

Mina olen  üht pisikest puhkust ilusti kenasti väärt, mis alaku homme rongisõiduga Tallinna suunas. 

Eks vaatan, mis seal teen. Sõpru kohtan kindlasti. Mis koos teeme, kes seda teab. Või ei teegi midagi, ka  olemas olla on suur tegemine. 💖😛

Mine, naudi ja unista - kõik on selgi nädalavahetusel võimalik.  

Sinu Tiia 

Meie 2 ja 1 aasta

Annabeliga saab täna aasta, kui me kohtusime töövestlusele. Ta on väga tubli isiklik abistaja ja super asjalik noor.

Ta käib gümnaasiumi lõpetamise kõrvalt tööl. See on päris keeruline ja raskegi. Kooli lõpetamine on minu meelest täitsa hulluks aetud... Kuulen ja näen suht ligidalt see aasta. Vahel on selline tunne, et noortelt nõutaks jumal teab mida nagu oleks viimne päev käes. Ime ei ole siis, et noored on stressis või mida iganes. Tundub, vähemasti mulle, et ei jäeta koolis hingamisaegagi...

Mind kutsub Annaabel aeg-ajalt Mimmu Mammaks

Seega Mimmu Mammanagi on mul lapsi rohkem kui mitu 😉

Meil on esimene kohtumine täpselt meeles. Täna meenutasime ja naersime.

Eelmine aprill tuli ühe kuulutuse peale neli abistajat, kes ka alguses jäidki abistajateks... Vaid Annabel on jäänud tänaseni.

Selline ongi minu isiklikke abistajate kogemus, Kes jääb kauemaks, kes vähemaks ajaks. Kõik saavad minultki miskit vastu, mida ei saa raha ega tundidega mõõta,

Mina saan elada ja hingata oma elu, mida samuti ei saa raha ega tundidega mõõta.

See on üheskoos loomine. Sõnadesse panna seda aga ei saa. See on tuul, mida tunned, kuid ei saa aru, kust ja kuidas tuul tuleb, kuigi tead ka, mis on tuul.

Parim taipamine ehk sõnum iseendale

 Ma ei ole risk.

Ma aitan süsteemil teistsugust mõista, ehk siis kastist välja ronida

Ma olen uus viis, mida süsteem õpib mõistma.

Ma ei suru end raamidesse – ma aitan raamidel laieneda.

Miks nii selgelt ja kergelt see mõistmine alles praegu minu sisse tuli... Võttis küll aega... KUIGI olen sellest rääkinud kogu elu vist. Teiste sõnadega. Pikemalt. Keerulisemalt. Raskemalt. Olen soovinud, et oleks ainult ligipääs...

 Mina olengi üks suur ligipääs😍💕  Iseendale. Teistele. Kogu maailmale. Maailm algab ju minust.

Teen hetkel elu üht suurimat projekti. Hulljulgelt. AGA see pole lihtsalt projekt nagu ollakse harjutrud tegema... See on hoopis suurem , vägevam, võluvam... Natuke kasutan AI abi... Mina, kes veel mõnda aega tagasi ei arvanud AI-st midagi, arvasin, et ma ei hakka mitte iial temaga  koos looma ega midagi tegema... Google aga ei anna seda tulemust kiirelt, mida mina vajan... Muidugi lõppude lõpuks olen mina looja ja tegija, mitte AI... Mina ei saa jääda ka AI külge ´kinni. Kiiremini saan ta abiga teha... ja julgemalt, selgemalt...

Loomulikult julgustavalt toetavad sel loomis - projekti teel minu inimesedki mind.  

  Täna on mu Vana surmaaastapäev... Aitäh, Vanaemale, kes ütlesid koguaeg, et mõtle oma elu üle järele. 😍 Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab  - sedagi kuulsin Vanalt palju palju kordi.

Saabki kuidagi ikka. Kui järele mõelda. 

Ja riske polegi...

20 aastat

MTÜ saab minul ja meil täna 20 aastaseks.

Palju loodelt õnne

MTÜ TM Loovus💖😉😊

20 aastat tagasi sündis Saaremaal MTÜ, mille nimeks oli hoopis teine ​​​​​​​​​​nimi, lühidalt LEEPÜ. 

Tuhat tänu neile kõikidele, kes on olnud ja on seotud MTÜ-ga. Eriti miljon ja üks tänu Leale KS Kontoris, kes on üle viieteist aasta aidanud armastavalt ja asjalikult raamatupidamisega. 

Riina, kes oli üks asutaja, on nüüd lahkunud vikerkaarele... ja küllap naeratab meile sealt... 

Aga mina olengi jäänud MTÜ hingeks. Oleme küll kahekesi aastaid, kuid teine ​​​​juhatuse liige on vahetanud. Sest MTÜ´-s peab olema vähemasti kaks liiget... Suuremaks liikmete poolt mina ja meie pole teha tahtnud. Kuid teretulnud kõik soovijad, toetajad, kaasa mõtlejad..

Millal sai MTÜ-st TM Loovus ma isegi peast ei oska öelda.,... Mulle tundub, et see nimi on olnud koguaeg, sest see nimi on nii minulik.

Sünnipäevapidu tuleb vast suve teisel poolel. Augustis. Siis sai MTÜ ametlikult registreeritud . 

Saaremaal Sõrve sääres otsisin oma Kaisulindu, kui olime MTÜ juba asutaud. See on parim, mida naerulaginaga meenutada. Kuidas ajasin Pille ja Maarja hulluks... Kaisulind peitis hoopis Eedenis Tartus. 

Minu rõõm tibude-jänkude pühadest

Sain taas teha natuke munakunsti. Lapsemeelsuses mimmu mamma. Vahva nauding.😍Muidugi ootan, et ehk tuleb keegi veel külla, õhtu veel pikk pikk... Ning kui ei tuldagi, siis rõõmustan isegi ja juba tänku ja kaisulinnu otsimine ja leidmine, munadele väiksete piltide joonistamine on olnud puhas rõõm💖 

Head kevadpühaõhtut! 

PS Mu kaisulinnust saab ülehomme 20 aastat, sellest teisipäeval...