Täna mõtlen emale...

Täna mõtlen emale. Tegelikult talle mõtlen rohkem, kui arvata võib...

Sageli on arvatakse, ett ma ei mõtle või ei taha mõelda emale või ega suhelda temaga... Olen kuulnud mitmesugusi  arvamusi... 

Mina tean aga ise, mis tunded on mu sees. Ja neid ei saa keegi ümber lükata ega valeks teha. Need on minu tunded. Isegi mitte ema ise... 

Sest minu omas südames on ema kallis. Meil on jah lõpmatult palju olnud mitte head... Eriti siis, kui läksin oma ellu.., Aga nüüd tean, et kõik see, mis oli, on mulle vaid hea. Sain oma ägeda ja vägeva, võluva elu. Olengi täisväärtuslikus elus. Nagu ema mulle juba lapse saadik soovis, et saa suurena ise hakkama... 

Nüüd olen piisavalt suur. Saan ilusti hakkama. Olles selline nagu olen. Usiun, et olen vägagi lahe ja võluv hing. Olles ise ka ema ja mammagi.. Ema vist ei uskunud kunagi, et saan emaks - puuetega naine nagu olin... See tundus hullumeelsusena... Tean. Ja ometigi sain emaks. Ja nüüd olen mammagi... See õnne ja uhkuse tunne. Vahel tahaksin nii väga omaette, et mu ema kogeks seda vanaemalikku tunnet minu lastega... Võib ju olla, et saabki kogeda enda viisil - ma ju ei tea. Ema ei räägi minuga. 

 Mina räägiksin hea meelega.

Aga... kui ema ei taha kuulda ega näha mind - siis ei saa mina sinna miskit teha. Ma võin küll arvata, et ehk nukker tal minuta... ´Kuid ehk polegi tal nukker olla... Ehk hoopis rahulikum ja rõõmsam minuta emal... 

Tean, et ma pole olnud emaga alati üksmeelel. Lapsed vist ei saagi olla emadega päris üksmeelel. Siis oleks ka miskit valesti... Tihti pubekana ei öelnud erimeelsust välja... Tänapäeva noored on paremad välja ütlejad. See polegi vahel nii paha nagu näib... Kuigi noorus olevat alati hukkas. Mina ei ole võtnud päris kuldse tõena. 

Iga väiksem või suurem hing on omaette isiksus. Käib omal eluteel. 

Emal on sünnipäev... Nii sooviks talle minna gladioole viima... aga, aga, aga...  See oleks jälle ehk talle meelehärmi tegemine... 

Minu soovid on mõtetes emale. 

Tänudki. Siiralt ja ausalt. Ka kõige valusamate hetkede eest tänan ema täna ja alati. Olen aru saanud, et olnud on olnud ainult väga heaks hüppeks, kes olen - hakkaja ja tugev naine. 

Ma polegi emale sünnipäeval laulnud... Selle Suveniiri kontserdiajal Tartus laulsime  kõik koos "Väikese aed", video lõpus näete mindki kaasa laulmas. Siis lauldes mõtlesin emale...Täna pühendan laulu lõppu  talle 🌷💖

Need laulud ei saagi otsa

 

Sattusin hoogu, unustades kõik muu soovid, plaanid mured ja jamad ja hakkasin kokku korjama laiali olevaid laulusõnu ja noote! Tegelikult ega nad väga laiali ei olnudki, 1-2 märkmiku vahel. Aga nüüd on nad ilusti ühtede kaante vahel. Ja oh sa imede ime, kiletaskud said otsa! Sest laululehti tuli palju-palju!

Nüüd vaatame, kuna ja millal ma jälle laulan 😉 Kass Bongo oli ka väga üllatunud, et selgeks õpitud laule on nii palju, ma ise arvasin et poole vähem... 😊

Minu meistriklass otse kodus

 Täna tegin pisikese laheda ja toreda töötoa esmakordselt otse ühes armsas kodus Avinurmes. Mind lihtsalt kutsuti külla ning sooviti proovida jala abil maalimist.

Mind võõrustas Helerin oma tüdrukutega. Oli mõnus pärastlõunane pühapäev.

Olen sellele salamisi ka ennem mõelnud, et mis oleks, kui pakkuda end kodudessegi töötube/meistriklassi tegema. Pererahvas saaks tunnetada, kuidas on teistmoodi teha kunsti ja kas ongi teistmoodi. Vähemasti looks rõõmu üheskoos. Kes soovib ka sarnaseid meistriklasse enda koju, kutsuge mind julgesti külla.

Lõpuks saimegi neli imeilusat kunstiteist.

Elus esimene kord, muide...

 Kus olin elus esimest korda paar tundi tagasi? 

 Nii uskumatu, kui see mulle endale ei tundu, kui ma polnud ennem käinud Jõgeva kesklinnas. 😃 ´Ma ei mäleta vähemasti... Jõgevalt läbisõitnud aga oi kui palju...

Nii nii

 

                                                                  Jah, tõsi on, päevad ja hetked, üldse tunded, mida tunned, on sinu - minu teha. 

Kirjutan suht tihti sinu -.minu, minu - sinu, nii lihtsam oma mõtteid väljendada. Ei mõtle kedagi sinuga. End küll.

 Akna taga täpipealt selline ilm, et vikerkaar võib kuskil olla. Ma ei näe. Kuskil kindlasti on.

Sel suvel olen näinud vikerkaart vaid ükskord.  Suviti olen ikka rohkem näinud...

Aga tänasel Eesti taasiseseisvuspäeval on mul hästi vaikne, kuid mõnus olemine. 

Hommikul arvasin, et tuleb igav ja  üksluine päev. Olen ju pea kogu päev üksinda... 

Aga ei.

Maalisin ühe kihvti maali... Kevadest saadik oli mõte... Usutavasti septembri kontserditel võib näha 😉Enne ma ei panegi maali pildi kuhugile.... Vot, seekord ei näitagi kohe uut maali 😋 Mulle meeldib . 

Siis vaatan akna taga - jälle läheb jutt taeva all - pilvi. Pilved muutavad end väga kiiresti ja värve ka.Imeline. Samas paneb mõtlema ... Olen taevast vaadanud lapsest saadik - kuid selliseid toone ja pilvede kihte pole nagu ennem kunagi olnud... Ehk oligi, ei osanud vaadata... 

Homsest pühapäeva õhtuni olen kodunt ära. Külas.