neljapäev, märts 04, 2021

kolmapäev, märts 03, 2021

Inimene vajab tsirkust ja leiba

Mu kalender - märkmikus on selle nädala lause:

Meil kõigil on kaks elu. Teine algab siis, kui me mõistame, et meil on ainult üks elu.
- Conficius

Huvitav, millal tuleb mõistmine (tagasi), et meil ongi ainult üks elu. 
Elu, mida elada täna ja praegu, homme võib olla hilja.

Kultuur lukus... 
Kohutav.
Üle mõistuse. 

Vanasti öeldi, et inimene vajab tsirkust ja leiba ellu jäämiseks.
Nüüd võetakse tsirkust (kultuur) ära.
Varsti pole ka leibagi... 

Minagi otsin teatripiletid tagasi. Hästi kummaline tunne on. 

Mis saab näitustega... Hetkel ei ole kuskile pakutud... Kaks kuud on mind nagu keegi tagasi hoidnud, et ära kirjuta kuhugile, kuigi mitu korda olin valmis kirjutama... et pakun näitust... Praegu maalid Puurmani Raamatukogus veel. 
Usun, et sügise poole on taas näitused.

Vestlusõhtugiga toimetan edasi. Maalin ja joonistan ka. Vähemasti on midagi rõõmsalt teha. Kas või enda säramise pärast. Et oleks tsirkust, et elus püsida

teisipäev, märts 02, 2021

Mul on üks sõltuvus... ning tahaksin maamunalt maha astuda

 Õues oli hea ilus ilm. Sain jälle kuivatada pesu õues üle talve. Tuppa tagasi tuues pesu oli terve  tuba värsket õue - pesu - kuivatatud - puhast - õhku täis. See on  maailma parim lõhn.  Hingasin seda õhku ja lõhna sügavalt. Sain aru, et mul on selle sõltuvus!!!
Õnneks on see sõltuvus harva. Mitte ohtlikki, kui just ei karta värske õhu mürgistust. 

Aga olen tänastest uudistest natuke ... pehmet öeldes jahmatanud... Igatpidi. Sooviksin tõsiselt rahuliku meelega maamunalt maha astuda!!!  Mul on kuidagi piinlik ja väga kurb siin momendil olla. Ise püüan kõike ja kõiki mõista, kuid praegu tõrgun vastu võtmast mõistmist...
Kuidas saab üks naine lastele noaga viga teha...
Maailm on kurjamaks läinud.
Covid19 - kas tõesti on haiguse nimel maailm ehk inimkond valmis unustama inimliku soojuse ja sallimise... Ja külvama heade hoolivate karmide reeglitega hirmu ja õudsust... Hirm ei aita kriisist üle saada. 
Mask ainult ei ole see ime, mis päästaks... Täna just rääkisime, et varsti keelatakse sallid näo ees... Läkski nii... 
Ratastoolidesse istumine kõikide inimeste poolt ei luba 100 %-lt k õndijatel surmani jääda kõndijateks. Ehk neist mõni mõistab, mis on mul istuda päeva päevast ratastoolis ning hakkab loodetavasti hoidma end rohkem kõndimiseks. Mina hoian oma jalgu aga hoopis teisteks otstarveteks...  Ja üheskoos niiviisi hingeliselt ja ka füüsiliselt oma näitajatega elada elu hästi tervet. 
Kõik ei saa maski kanda - olge mõistvad siiski.
Kohustuslik mask... Ma saan tõesti salliga paremini käia ja olla... Kas olen nüüd edaspidi vaenulik Eesti ja maailma kodanik... See pole reaalsus, et kõik peavad kandma ja saavad kanda  maski... Tean , et võin hankida loa, et ma ei saa kanda maski - aga siis olen ...  
Mulle on öeldud juba, et olen  nii ja naasugune. Olen kuulnud ka, kuidas pered ja sõbradki hoiavad üksteistest erimeelsuste pärast kaugemale, kes usub ja kes ei usu... Kurb , kui viirus .lõhub lähisuhteid. Aga mina usun, et mitte viirus, koroona paharet ise üksnes ei suuda lõhkuda suhteid, seda teevad ikka karmid hirmutavad reeglid, mida tehakse. Lõputu hirm, et aina läheb hullemaks... Ja mitte head lootust, millesse uskuda, et natukene õnneliku lõppu... 
Jah, ma usun sedagi, mida ei näe. Jumalat ja ingleid... Et kõrgem võim universumis on olemas... Ja usun, et ka viirused ja koledad haigused on  millegipärast maailmas... 
Tean, et paljud ei usu ühte ega teist. On üks covid19 ja hirm. Mis on ka arusaadav. 
Mina küll ei julge öelda, et kellel rohkem või vähem vale või õige... Kas on rohkem olemas Jumal või viirus või mõlemad - jäägu see igaühe otsustada. 
Ennem räägiti et haigused vajavad inimlikku soojust ja mõistmist, halastust... Nüüd karistatakse hoopis... Sorry, ma ei saa aru. 

Annaks Jumal mulle jaksu ka siis, kui juhul jäängi üksinda ... Olen sellele ka palju mõelnud. Omast kodust ma ei lähe kindlasti kuhugile. 
Loodan ja usun, et mul saab olema särav ja rõõmus kevad, suvi...😊💖

esmaspäev, märts 01, 2021

Ratastoolipäev ...

 ... peaks olema tänagi rahvusvaheliselt. 

https://internationalwheelchairday.wordpress.com/?fbclid=IwAR0mSO3UVr2iX85RaTE8wx5oNBiE00G-XTWRiCNwciaDQYqnWAsZ8ms5GDI

Mulle meenutas seda näoraamat. Mujalt ei olegi ma kuulnud ega lugenud täna. 

Alates sellest, kui see esimest korda käivitati 2008 aastal, on pidustused toimunud Austraalias, Nepalis, Senegalis, Lõuna-Aafrikas, Bangladeshis, Pakistanis, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.


    Täna on vaja ratastoolile hästi positiivselt mõelda.

Armastan oma ratastooli nagu omi jalgu. Ratastool on minu jalad, millega kõndida laias maailmas.

Ja mul eelmisest suvest unistuste kollane ratastool.

Kui ükskord suudan teise ratastooligi osta, siis tuunin ta tumeroosaks.

Kindlasti ei ole ma aheldatud ratastooli - vastupidi hoopis. Olen vaba!!! Liigun ja olen elus ja hingan!



Kõik takistused, mis on ees ja taga, võib kirjutada mitte mõistmistele inimestes ja maailmas. mitte ratastoolidele... Osa maailm ei ole veel kohanenud ratastoolidele...

Ralligu ratastoolid!!!

Tuletan meelde, et osta saab raamatut

 Osta saab raamatut "Kohvi jalaga, palun..." saab ikka osta minult. On mõnus lugemine, mis avardab silmaringi. Seda on mulle öeldud vastukajana.

Hind 15.00 + postikulu. 
Tartu piires võimalik kättetoimetamine.
Saab osta arvega.
Soovi korral küsige raamatut tiia@lux.ee või 5529317