Las tulla....

 

... uued tuuled. Uued elamused. Uued hetked... 

Käisin Linnaraamatukogus otsimas laulunoote, mida soovin augustis kontserdil laulda. Sain noodid. Ja sain veel rohkem. Esiteks tunde, et mul varsti polegi tõlki vaja - Kaisa seisis ja kuulas, mida muusika osakonna töötajaga rääkisin. 

Siis tuli kange tahtmine oma näitust ja raamatut pakkuda. Pakkusingi. Juhuslikult sel momendil tuli ka juhataja, kes vaimustus sellest... Nüüd pean lihtsalt ootama sealsest vastukajast, kas ja millal. 

Olin ammu mõelnud Linnaraamatukogule enda kunsti pakkuda, kuid aina lükkasin edasi -  ju siis polnud õigeid hetked... 

Nende nootide järgi tahtsin kedagi saata juba üle kuu, kuid... mingi hääl ütles, et  püüa ise minna... Käisingi. Loodetavasti saab olema millalgi jälle tore näitus keset Tartut... 

Veel mõttes ja südames mittmeid uusi, kuid siiski olenas olevaid asju, millega hakata jälle uuesti tegelema, ning täiendada ja uuendada... Igal asjal ja soovil on ikka ja alati oma kindel ja õige aeg, kui loovalt elu viia... 

Uskumatu, kuid usaldan end ja Gerrmanit, et tänases laulutunnis laulsin 90 % nootidest ära. See on lihtsalt nii lahe. Kui mõelda, et mina ei pidanud eal laulma hakkama...     

Taara viimisest väljakutsete kunstini

 

Tänane oli veidi teisiti, kui plaanitud oli mul. Hästi tore ja asjalik päev.

Minagi viin aeg ajalt tühje pudeleid jalust ära.  Pudelite koht hakkab üle ajama... Taaraautomaadi juurest mõtlesin, et nüüd poodi... Poodi ei jõudnudki. Jõudsin kohviku.

Nägin üle mitme aasta Merkat. 

Kallistasime. 

Ajasime tunnikese juttu. 

Merka oli kunagi mu isiklik abistaja... Aeg ajalt ikka suhtleme siiani... Nii armas on alati oma (olnud) inimesi näha ning tunda, et mitte midagi pole ununenud, mis koos tegime ja ununenud. Et ka minu abistamine on nagu jalgrattasõit, mis ei unune ... 

Siis veel nägime Hannaga. Sai aetud tööasju. 

Siis käisid lapsed veel minu juures... 

Elu on väljakutsede kunst. Tõesti. Eile lõppes nädal väljakutsetega - sisetunne või hirmud... Olen ennemgi mõelnud elu on meeletu suur lõuend, kuhu saab päevast päeva värve lisada. Väljakutse on see, milline saab olema see maal... 

On olnud loov...

 ... reede ja laupäev. 

Kõigest ei saa kirjutada, kuid peaaegu kõik on hästi. Peaaegu sellepärast, et alati saab veel paremini... 

Osalen väljakutses "Sisetunne vs hirm - kumb räägib"

Kõhutunne sosistab mulle, et olen uuele loomisele samm julgem astuma...

 Juba juuni. Ei saanud arugi, kui kiiresti maikuu möödus... Aeg voolab...

Mul saab elekter loodetavasti korda. Kodus, Kuna tasapisi teen suuremat remondi, siis esmane on elektrisüsteemis kaablid välja vahetada... Tänane läkski kodule.  Mõnus päev oli.

Maarja - Magdaleenas...

 

Tõime täna Kaisaga minu näituse ära armsast Maarja - Magdaleena Raamatukogust. 

Kaisa sai väga hästi hakkama minu ja keerdtrepiga ning maalide pakkimisega. Ta nägi üldse mu näitust esmakordselt. 

Usun, et meil saab olema üheskoos veel mitmeid näituste ülespanekuidki.

Raamatukogu juhataja Piret kutsus kohe kiriku õpetaja Aivo, kui küsisin, kas täna saaks vaadata kirikut seest. Aivo oli hästi sõbralik. Rääkis ajalooski.  

 

Tegime tiiru ka ümber kiriku. Hästi kena. Mulle meeldisid meelespea-lillede saarekesed keset niidetud muru. 

Oli vahva ja igati töine päev. 

Palju muid asju mahtus ka päeva.