Valge roos 13. 09 - 13.10 - uskumatu rõõmuvõlu

Roos seisab shampusepudelis kuu 💖 See on rõõmuvõlu tase. 😀

Küllap selle roosi kinkis 13. septembri õhtul Tallinnas Jaani kirikus kontserdituuri korraldaja Valdur südamega. 😍

Võib - olla on see roosi rõõm oluline sellepärast, et ma ei mäleta tõepoolest nii kaua vaasis seisnud roosi. Isegi potis roosid närbuvad vahel kohe nädalaga ära... Tee mis iganes, kuid närbuvad.  Mul on olnud aga potiroos, mis oli paar aastat ja õitses kolm - neli korda... 

Roosidelgi oma hingeelu 😍  

Vahel jääb see inimhingele mõistmatuks või üllatuseks. 

Mõlemal juhul on rõõmu.

 

Täna õhtune mõtiskluse video.

Nii et kunagi ei ole hilja sõrmenipsu teha

Ka elu ise teeb hästi palju elunipse! Mulle just öeldi, et sul tuleb neid häid väljendeid nagu Vändrast saelaudu! 

Tasakaal...

    Eile õhtul oli kuidagi üksluine ja igav...  Isegi arvutist ja netist oli kopp ees. 

Õhtud on järsku pimedad ja pikad. Eriti kella 19-st 21-ni, need paar tundi venivad ja venivad...

AGA

eile vaatasin tükk aega alustatud maali... Läksingi maalima. Kesköö paiku oligi maal valmis. Siis veel koristasin maalisest jäänud segadust... 

Magama. 

Ja oligi hommik jälle käes...

KUID

mu mõttes oli ammu, kuidas väljendada värvidega kergust, mida tunnetame nii pagana vähe, aga siiski rääkime palju, eriti viimasel ajal.... Mina ise pole vist kunagi keskendunud raskustele... ega ka kergustele. Mul on olnud tasakaal elus. 

Olen elanud lihtsalt.

Mul oli must lõuend.

Mis võib kergem olla kui sulg... 

Sedasi sündiski "Kerguse ja raskuse tasakaalu" maal.

Raskus ei pea ilmtingimata sünge olema.

Kerguse leidmine võib olla raske.

Kokkuvõttes on siiski kõik kergus, kui raskus on lahendatud.   

 

Mõni õhtupoolik üllatab nii...

 ... et tort ja sügislilled laual.

Unustad pildigi teha. Rõõmust. 

Aga kas ongi vaja iga hetk jäädvustada igat hetke - see on ise küsimus... 

Mul on ikka vahvalt üllatavad abistajad  või olen mina hea ja lahke tööandja, kelle juurde tullakse aeg-ajalt heade üllatustega 😀😊

See teebki hea koos loomise. 

Olgugi, kuidas hommik algas ning mõtled, et päev ei lähe kuidagi nii nagu soov...

 Ja  päeva lõpuks tead vägegi hästi, et päev läks just täpselt nii hästi nagu  pidigi minema 😍 Meile mõlemale. Oleme tänulikud, et kohtusime ja kõik on hästi. Kuigi elu vahetevahel keeruline... Samas on üllatavalt kerge.😍💕

Millal tuleb see "nüüd ja kohe"

 

On hetki, kus kõik liigub. Tunned, kuid ei näe, See täitsa hea. Tunnetustes ka liikumine. Alati ei peagi silmaga nägema... 

Vahepeal näib olevat seisak. Seda nimetatakse energia või millegi languseks... 

Aga 

Kas ikka on seisak või langus?

Või hoovõit... 

Hingad sisse ja välja... ootad seda "nüüd ja kohe"  hetke, et taas kuhugile edasi liikuda... 

Tasa - tasa liigun klõpsu poole, et nüüd on mul Võlumaa kodu olemas... Mõistus tõrgub uskumast ja nii edasi... Kuidas üldse hakkama saan... 

Tegelikult siin praeguses kodus on olnud ka Võlumaa. Päriselt. Ma valetaksin iseendale, kui see ei ole nii olnud. Ja ma olen kolmkümmend seitse aastat siin Võlumaal saanud hakkama. Selle üle olen õnnelik ja tänulik. 

Täna käisin kinos. Mind kutsuti. 

 Ei, mitte mõne peika poolt - seda juhtumit ei mäletagi ma, kuna viimati mõni peika kandidaat mind kinno kutsus... Ah, õigus küll, mul polegi neid olnud. Kandidaate. Kui mõni meest püüabki midagi, siis see pole kindlasti kino. Või noh kino saab, aga see ei meeldi mulle. Ja jääb sinnapaika... Mina soovin päriselt kohtuda inimesega ja siis minna sinna, kus mõlemad oleme õnnelikud ja teha seda, mis  teeb mõlemaid õnnelikuks.

Seda vahepalaks.

Eks sellised salaunistused on mul ka aeg-ajalt.

Käisin Võnnu kultuurimajas kinos, Kultuurimajas kinos polnud ma aastaid käinud. Juba see oli eriline käimine üle pika pika aja. 

Sai vaadatud Eesti uut filmi "Seatapp". Sai naerda, mõne koha peal tulid pisaradki. Mõtlema panev film maaelust ja üleüldse elust praegusel ajal. Kas jääb aega teregi öelda... või kas loomi on vaja... Kindlasti on... Armastavaid inimesi ka... Vastasel juhul ei jääks elus miskit püsima... 

Aitäh Ulvi ja Külli, et te kutsusite mind kinno!!

See "nüüd ja kohe" on tegelikult igas päevas. 

Tuleb lihtsalt tähele panna.