Kuldvõtmeke iseendas

 

Septembrikuu muusika embuses

Septembri alguses on kontserdituur "Septembrikuu muusika embuses"

 https://fienta.com/et/s/septembrikuu-muusika-embuses. 

Kontserdil laulavad Germán Gholami (tenor) ja noor tõusev täht Lilian Sauvola, külalisena esineb trompetil Hispaaniast Ali-Reza Gholami ning kontsertmeister Elina Vassiljeva.

Ja veel tean saladuskatte all, et võib näha kuskil kontserdi ajal septembrikuu värve, mis tulevad kellegi Tiia Järvpõllu pintslist! 😉

Muusika ja maalikunst saavad jälle kokku! 💖

9. september toimub kontsert Võru Kandles

10. septembril Tartu Jaani kirikus

11. septembril Pärnu Eliisabeti kirikus

12. septembril Haapsalu toomkirikus

13. septembril Tallinna Jaani kirikus

Tulge nautima ja olema heas muusika embuses! 💕

Salakavalalt, täna

 

Vau! See on esimene video, mille sain telefonist otse Youtube'i üles laetud! Ma ikka arenen! 😛

Suveniiri viis...

 

Ega ma ei mäletagi, miks ja mil hakkas Suveniir mulle meeldima, eriti Olev Vestmann... Liane Loog ja Heli Koppel... "Väike aed" tundub küll peas eluaeg... Minu meelest ka, nagu Liane isegi eile ütles, keegi  ei laula seda nii hästi kui tema see on Liane. 

Lintmaki saates olid mul lindid Suveniiri laule täis. Kassetidki. Kassetid praegugi kapi otsas. Maki pole enam.  

YouTobe´s polegi kõiki laule... Vähemasti mina pole leidnud.

Olen Suveniiri pubekana näinud vist neli viis korda. Kord olin puru haige, kuid siiski kiuste läksime´ Vanemuisesse kontserdile - ema oli vastu, aga tädi Elle ehk mamma oli ikka väga  poolt - ning siis juhtus ime: sain hetkega terveks. See lihtsalt oli nii. Ma ei köhinud ega aevastanud.... Arvan nüüd, et sedasi lähebki, kui sa miskit kogu hingest soovid... Haigusele lihtsalt pole enam aega mõelda. Keskendud parimale. Soovile. 

Minu ealised ei saanud üldse aru, kuidas kuulan vanade inimeste ansamblit... Tegelikult kuulasin kõike. Popist klassikani. 

Suveniir oli kuidagi südamlik, rahulikum... Laule sain kaasa laulda omaette. Siis ei julgenud avalikult teiste kuuldes laulda... Eile laulsin pea kõik laulad kaasa. Ja olin tänulik Germanile, kes on mind pannud  nüüdseks laulma. Oma moodi laulma. Vahele lisan, et lapsele armastasin mängida laval laulmist, siis julgesin... Pubekana kadus julgus. Ma ei imesta ka. Kui räägiti,   et ma ei saa laulda...

   Suveniir laulud siirad. Armastus...

Eks olin siis minagi esimesi kordi armunud...Jah, olin korra ka Vestmanni sisse võetud ... Praegu mõtlen naeratades, et naljakas oleks olnud, kui ma poleks olnud armunud või oma lemmikutesse sisse võetud .. 

 Siis tuli armastus... Muide, ega Aivarile ka väga ei meeldinud Suveniir, kuid sellegi poolest minuga kuulas... 

Laulud aitasid kuidagi igatseda.

Õppida kooliajal. 

Samuti nagu Dassini laulud ja Goya muusika... 

Nüüd laulan ise  "Tule õekest". Just Vestmanni oma, mitte Lillepea.  

Mul on varsti kontserdi repertuaar olemas, mida viie aastaga õppinud.  Ja need laulud tähendavad mulle nii palju... 

Suveniir elab.

Suveniiri laulud elavad minus... 

Hästi lühike videoklipp, kuid mõteainet palju. Krabas leituduv lambikene, Avastasin selle vidinaga on vahva "mängida" ehk siis ükskord olla geellaki tegija - kunstnik jala võime. Midagi sellist pole juhtunud mina veel nägema... Kõik on võimalik aga!

Tõsiselt, viimaks ometi midagi paremat mulle geellakki tegemiseks Väikene uv lamp, mitte suur . Väikesesse on lihtsalt lakkijal mu sõrmi sisse panna...

Sõrmigi mul topelt vahetevahel