Suve näitus Maarja Külas avatud kuu

 

Maarja Küla varba - kunstnikke näitus

 Minu silme all mu töötoas sündis Maarja Küla varba kunstnikke imeline näitus, kuigi proovisid esimest korda elus jalaga maalida

Mul oli rõõm, et Maarja Küla rahvas oli siiralt rõõmus ja uhke, et said avastada end ning ka mu jala abil tehtavat maalimismaailma.

Esimesena tuleb ikka näidata kunsti - töötubades, kuidas pintslit varba vahel hoida - lihtne, kuid väga keeruline, kui ei olda seda kunagi tehtud. Mõistusele ja ajule shokk. Usun. Aga ei, kõik on võimalik, kui võtta näiteks südamesära appi. 

Aitäh, Triinele ja Hannale ning tänasele sünnipäevalapsele Mirjamile, kes aitasid mul tänast päeva ilusti luua 💕 

  

Homset töö-loomispäeva tuli tähistada...

... jäätise-apelsini toormoosiga 😀

See oli see, mida mu hing ja keha just praegu ihkas...

Aga tõsiselt - olen elevil ja põnevil homse töötoa pärast, mis tuleb homme Maarja Külas. 

Avan seal ka oma pisikese suve näituse, mis jääb Maarja külla kuu ajaks. 

Homne päev on mu kalendris olnud üle pooleaasta. Soovisime head ja ilusat suveilma, et teha töötuba õues - hetkel tundub küll see vaid unistus... Kuid mine tea - ehk tuleb päikegi homme välja meile särama...

See töötuba on sel aastal juba või alles kolmas. Kuidas iganes võtta, ma soovin palju rohkem töötube teha! Kas 2 korda kuus või iga nädal, minu pärast kasvõi iga päev! Kes töötuba ei soovi, sellele võib pakkuda ka vestlusõhtut. Siis oleks mul rohkem, mida tähistada! Aga seda ilma naljata 😊

Kohtume homme Põlvamaal Maarja Külas! 

Mina lähen neile esimest korda külla 😉

Vot, nüüd soovin...

 ... praegu minna jalutama, õue. Tundub ilus õhtu...

Homme saab 16 päeva toas jälle kükitatud ja siiski paljud näevad mind tegusid tegemas. Ega enamus teistki, kes loevad seda tähele, kui vähe olen sel kevadel väljas käinud. Ma ju rahmeldan koguaeg ringi... 

Kallid, see on ju arvutis või / ´ja koduseinte vahel.

Mitte õues. 

Täna olen lihtsalt veidi kurb. Kurbus läheb mööda. 

Välja saan juba ülehomme. Saan ´vähemasti nuusutada kevade viimaseid lõhnu... Varsti juba suvi.

Kõik on veel võimalik. Usun, et saan suvel rohkem välja ning kõik ongi hästi.  

Leidsin blogi albumist, kus tuhandeid pilte, oma vana maali, kus võin lugeda välja minu praegu igatsust paljude lihtsade asjade järele...

Pean vist lähiajal ´veelkord abistajatele tööd kuulutama. On mitu mitu, kuid minul ikka mõned vanad super head isikliku abistajad, kes oma kiire ja tormaka elu juures päästavad mind välja.  Uued abistajad on ka vahvad ja hakkajad, usun, aga nad pole veel minuga päriselt pikki tööpäevi olnud... Saan neist hästi aru, mitmel tööl üheaegselt olla on väga keeruline. Kuid usun, et küllap tuleb toredaid päevi mul ka nendega ja neil minuga.

Praegu pean lihtsalt ka iseendale rohkem mõtlema, kui soovin edasi olla täiel  väes omaenda bränd, ja nähtavalt.

Ma soovin leida kuhugile oma uut võlumaad. Uut kodu.

Soovin veel rohkem kohtuda. Iseendaga. Ja ka teiste inimhingedega. 

Seda pole ju palju soovitud...

Minu kohtumisportaal on avatud

 

Jah, otsustasin avada mõnda aega tagasi omaenda kohtumisportaali. 🥰 😉

Sest tutvumisportaalid mind pole aastaid kõnetanud. Päriselt ka.

Võib - olen lihtsalt kasvanud välja otsimisest - leidmisest...

Soovin päriselt kohtuda.

Kellegagi.

Kellegagi, kes soovib ka kohtuda päriselt minuga.

Siin kohal mõtlen kohada inimest, kes teab, kes ta on, kellega saab olema kooshingamine, kuid samas säilib meil omaenda vabadus. Kes elab ka julgesti erilisemalt ja vägevamalt elu.

See võib tunduda mitte pähe mahtuv soov,,, Aga inimesega kohtumine on see, mis mind võluks. Kohtumine päriselt ja lubada olla , kes olemegi.

Täna istusin maas - mulle meeldib vahel põrandal istumine - ja mõtlesin kelmikaltki natuke, kuid ka tõsistele asjadele ka.

Minu kohtumisprotaali saab tulla kuskil kohtudes minuga 😉