Leivajuuretis

 hakkas käärima tänasest. 

Nüüd kannatust mitmeks päevaks, siis saab ahju sooja leiba.

Minu raamatut saab suvelgi lugeda!

 

Suvel saab minu raamatut "Kohvi jalaga, palun..." nii metsas kui rannas 😍 Sellele raamatule on tulnud häid vastukajasid hästi palju. Huvitav on teada, milline  on sinu vastukaja raamatust, kui loed otsast lõpuni 😉

Selleks, et rahulikult ja rõõmsasti lugeda ja mõelda , telli raamat minult kirjutades tiia@lux.ee . Raamatu hind 15.00 + postikulu.

Raamatule sisse kirjutan autogrammigi 😊

 

Emadepäeval taas imeilus laul

 Vahel on valus mul mõnel pidupäeval head ja rõõmsat vaid öelda. Kui teada, et kõik pole nii ok nagu peaks... Oleme ausad.  Emaks olemine on 365 x  palju palju aega. Ma ei soovi nimelt öelda aastaid. Ma usun, et emaks olemine kestab seni kuni elad laste ja lastelaste ja lastelastelaste hingedes... ka siis kui oled kuskil pilve piiri peal...

Tänagi sooviksin vaid hästi head öelda. On ikkagi emadepäev😉💖  

Soovin ilusaid üksteise mõistmisi emadepäeva õhtupoolikul, emad ja lapsed. 

Ema olla on imeline vägi. Peab suutma andma head ja võimsat energiat. Armastust. Ausat aga. Ja siis ka, kui energia ja armastus on erinevad emal ja lapsel. Ema ei tohi iialgi unustada, et laps on ise oma hingega. Lapski ei tohiks samuti iial unustada, et emal on oma hing. 

Millegipärast on ema ja laps kohtunud. Laps on sündinud. Ema on otsustanud emana parima anda. Ema ja laps õpetavad teineteist. Nad vastutavad omade elude eest ise. Laps väikesena vähem. Kasvades järjest rohkem.

Ema ja lapse vahele jääb alatiseks side. 

Hea, kui jääb eriline telepaatia. 

Vahel ei jää head erilist telepaatiat. Arusaamatult, miks küll ei jää... 

Küllap see on ehk ka saatuse poolt ette määratud. On õppetunnid omamoodi.

Vahel loobuvad emad lastest. Saab nii mõelda, et nad on selleks hetkeks lapsele parima andnud. Elugi! Rohkemat nad lihtsalt ei jaksa. Sedagi tuleb mõista. Lapsed saavad siiski oma tänu avaldada mõtteski tehtu eest ning oma eluga edasi minna.

Ei ole olemas pahasid emasid ega lapsi.

On saatus. Igaühe tee. Ja seal võib komistada või käia säravalt püstipäi käänulist teed. Mina usun, et kõik emad ja lapsed käivad oma teedel püstipäi, kuid komistavad ka, aga erinevalt. 

Emal võib mitu last olla. 

Lapselgi võib olla mitu ema. Üks ema andnud lapsele elu. Teine ema elule juurde rohkesti  omalt poolt tõdesid ja  manitsusi. Laps on rikkam ja topelt tänulikum.

Mina olen rikkam ja tänulikum topelt.

Ja mul on ka päris palju noori, kes on öelnud kord või rohkemgi, et olen neile nagu ema... Oma lastele lisaks...   

Olen tõesti rikas ja tänulik. 

Ka siis, kui olen üksinda. 

Kõnnin (ratastoolis) lapse ja emana üksi ise oma  kitsal  teel. 

Ema ja lapse side on nende hingede vahel.

Mitte miski ei saa seda ära võtta... Ei seadused ega viirused... 

See side ja telepaatia on nii imeline vägi. Igavene.

Positiivsed hetked

 Täna sõitsin veidi Põlvamaal. Oli nii positiivseid hetki, kui ka väga kurbi. Tänasest päevast jäävad vaid mälupildid... 

 10 päeva võtsin osa väljakutsest "Elu On Hea",  positiivsed ja head mõtted ainult piltidega. Ausalt öeldes, keeruline ja raske oli. Sadu hetki jäi välja, kuid nendes piltides on palju, mis on mulle hästi
oluline...

  

 Kalender-märkmikus selle nädala lause:

Ole õnnetu või motiveeri ennast seda muutma. Valik on alati sinu. 

- Wayne Dyer

Mina valin igal juhul alati motivatsiooni õnnelik ja särav olla.  Mul ei ole aega olla õnnetu. Aja raiskamine on vaid virin, et elu raske ja nii edasi...  

Täna oli ilupäev. 

Emadepäeva eel. 

Emad võivad ja peavad iseendidki väärtustama ja ka natuke hellitama. On ju minu oma valik saada ja olla ema. Seda rohkem kui kolmveerand elu. Usutavasti. Sedasi ollagi ka eeskuju või vähemasti olla olemas lastele... 

Veel sattusin lugema kandideerimise võimalust ligipääsetavuse nõunikuks Sotsiaalministeeriumis 

https://talendipank.ee/toopakkumine/mW52lm . Mul puudu magistrikraat... Õnneks vist... Või on mul juba isiklik doktorikraat 😂 oma elu erialal 😂 Saan öelda südamest, et mul on olnud ja on ligipääsetav elu ja olen ligipääsetav iseendale... See viimane on minu meelest inimesele kõige olulisem. Eriti viimastel aastatel olen nii mõelnud. Peamine on keha + vaimu + hinge koostöö.  Ja siin ei mängi erilist rolli mitte ükski kraat. 😋 Vaid see, kuidas inimene tunneb end oma minana ja kuidas suudab takistustest üle olla. Sest igaühel tuleb elus ette takistusi, mis on moodustavad ka osa võrdväärsusest... Ja vahel polegi takistused väga takistused, vaid loobumised lihtsalt. Ümbermängimised. Eriti viimasel aastal on palju olnud seda....Ja see isegi on meeldinud mulle, kuid mitte palju...

Kindlasti ma ei sooviks eales töötada kõrge ametnikuna kuskil asutuses. Päriselt ka. Mõni aeg, mõned aastad tagasi mõtlesin, et võiks ju proovida korraks... Aga praegu  mõtlen, et sellise loojana nagu mina olen, on ehk minust rohkemgi  kasu.     Esmalt kasu mulle endale, ning seejärel teistele. See on minu arvamus. Olen tõesti oma elu nautija. Loon iga päev ligipääsu rahulolule. Kuigi on keeruline ja väsitavgi, kuid seda kõige on kogeda vaja... Äge on lihtsalt mõelda ja öelda, mida olen tundnud ja läbi elanud, et lõpuks ikkagi hästi särada endal. Kergel meelel. 

Hea, et keegi hakkab edendama ja kaitsma ligipääsu puuetega inimestele. Keegi saab põneva loova töö.  Väga vajalikku töö.💖