Minu postkasti potsatas see huvitav psühhodraama reklaam. Paluti jagada.
Minu meelest, mehed võiksid rohkem endast hoolida ja väärtustada, ka rõõmudest/muredest rääkida rohkem. Mõelda grupile tasuks.
"Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." Beth Mende Conny Aeg on olla õnnelik ise enda elus!
Minu postkasti potsatas see huvitav psühhodraama reklaam. Paluti jagada.
Minu meelest, mehed võiksid rohkem endast hoolida ja väärtustada, ka rõõmudest/muredest rääkida rohkem. Mõelda grupile tasuks.
Sõbranna Katiga käisime Käekottide näitusel Adamson - Ericu muuseumis. Vot seal on küll ratastoolidele tegelik ligipääs null. Mina käisin küll maja läbi, isegi kunstikeldris. Keldri minek oli juba omamoodi põnev 😀
Muuseumitöötajad olid üllatunud ja hämmingus,et ratastooliga saab treppidest käia, kuid hästi sõbralikud. Tundi ära mind kui kunstniku. See oli vahva.
Kuramusekene, Üksik Rüütel peitis restos "Üksik Rüütel" Transuunity Akadeemia nime taga... Aga üles leidsin 😂
Käisingi Transunity Akadeemia esimesel peol.
Oli lahedalt vahva.
Mina harjutasin veidi enda avastamist ja julgust. Neid kahte asja saab iga hetk harjutada, kama kaks, kus parajasti oled või ei ole. Tuleb vaid end usaldada.
Lõpuks oleme kõik üksikud rüütlid või rüütlannad 😂😉
Soovin ja mõtlen, et haridussüsteem võiks muutuda ükskord teiste hinnangute vabaks nagu akadeemias... Toetavaks. Kõik ju õpid ja teed iseendale. Sain sellest aru, kui sain esimeses klassis esimese kolme ning vana ütles, et mõtle oma elu järele... Edaspidi tahtsin kahtegi, sest ma ei suutnud füüsikat selgeks teha endale... aa oh häda, õpsid ei saanud selgeks seda ja küsimustele vastasin pildilikult. Mul oli kooliajal pilt - mälu, õpiku tekst jäi silme ette.Aga tegelikult ma ei teadnud näiteks füüsikast tuhkagi. Kahte ka ei saanud. kuigi tahtsin kogeda kahe tunnet. Kas peitsin end või õpse - selles on küsimus 😊
Natuke tuletas kaks tooli pooleks hetkeks psühhodraamat... 😋Uskumatu lausa, kuid siine blogi saab 17 aastaseks 💝
Alustada sai pool naljaga ning kahtlevalt. Et mida on mul kirjutada või kes loeb ikka mu igavat elu...Aga rohkem mõtlesin sellele, et olen pidanud päevikut enda jaoks 13...14 aastaselt...