Kolmapäev, detsember 01, 2021

Bingo

 Mängisin bingot. Üle aastate. Kaheksa aastat küll polnud mänginud... Ega ei olnud seda kõhutunnet, et täna ja praegu võidan, nagu siis, kui viimati  mängisin. Siis võitsingi 53 raha. Täna mitte.

Bingo - usaldada tuleb oma kõhutunnet.

Ei saa kuulata teisi, kes sumitsevad kõrva ääres, miks ei mängi , anna võimalus endale... 

Toetasin miskit head vähemasti. Loodan .

Eriliselt geniaalne eriline päkapikk

 Meil käis geniaalne päkapikk - riputas sokid puudehunnikule!!! Nüüd on jõuludki EEEE ehk eriti erilised eraelus 😂 Isegi mulle pandi ninata sokid (mul on üksainus küssa, kuidas kinki nänn neist välja ei kukku, aga eks näis😁 kuid kirjutada/joonistada varbad - lahti - sokkidega hea...) ja nimekaardile on päkapikk kirjutanud: Ole pai mamps..


Mina panin Eglega jõulutulesid üles. Jõululaulude saatel. 



Täna oli lahe olemise päev. 
Natu  juures erilist jõulutunnet, poeb aina südamesse juurde... Minule on hästi  palju öeldud ja minult küsitud, kuidas viisin jõuluajal nii palju möllata... Aga see möllamine teebki jõuludest jõulud. Ja mõni ehe on ülé kolmekümne aasta vana, kuid aastast aastasse ikka uus. Minu jaoks ostumöll pole jõulud... Kodus ja südames on see, mis olema peab. Ja jällegi, kes teaks, mis on ainuõige jõulutunne... Seegi on vägagi erinev...

1. detsember

 ... on olnud läbi aastate mul ja meil päkapikkude käimiste algus.

HEAD PÄKAPIKKUDE SALAPÄRAST  RALLIT SEL AASTALGI!

Olgu kõikide südametes, kes tegelevad päkapiku - majandusega, vaid headus ja rõõm, et kinkide saajatel on suurem rõõm silmis ja hinges. Armastame üksteist.


Teisipäev, november 30, 2021

    Täna oli siiski hea päev.

Ma pole ammu kirjutanud sellest, et mulle meeldib nii öelda abistaja vaba aeg. Abistaja abistab füüsiliselt küll,  kuid vahetevahel tahaks lihtsalt olla ja toimetada endamisi. 

Täna pesin põrandaid, ning tegin hääleharjutusi. Laulsin. 

Mõnsa. 

Kuidagi ärevus puges sisse, kuid läks kohe välja ka südamest ja kehast.     See tunne on ammutest aegadest tuttav, siis kui maailm seisis muutuste lävel... Siis mõtlesin ja palvetasin, et lapsed ei peaks kasvama sõjaajal... Nüüd on umbes sama tunne... Ja seda enam, kui lugeda ja kuulda, kuidas sotssüsteem on saamatu näiteks voodihaiget ema abistama ... Ja siis mõistan, kui hea on mu oma elu. Hetkel. 

Öine kritseldus

Enne keskööd jäi silma laual olev laste hüpikjämku . Lihtsalt hakkasin kritseldama teda. Tahtsin lõõgastust enne tuttu minemist... Tundsin, et ei jaksa ka magada, kui ei saa absoluutselt kõike infokära enda seest välja lasta... Mis selleks veel parem, kui oled üksi ruumis, kus näib kõik olema ammendatud, kui joonistada üleskeeratavat hüpikjänest, kelle jalad käivad all vinta - vänta... 😋  Arvatavasti see joonistus kaugemale ei jõua, kui kapiriiulile ja siia postitusesse. Tema eesmärk  täidetud. Leidsin endast tasakaalu ning uinusin ja magasin rahulikult 😉