Vaatan kalendri - märkmiku. et juba aprilli lõpp... Alles oli aasta algus ja...
Hästi üllatavad hetked on olnud.
Usun, et eeski on üllatavaid ja huvitavaid hetki, ´Minu endale. Kui ka teistele.
Mu süda särab ja armastab vikerkaarevärviliselt. Õnn on olla õnnelik, kuid vahel on vaja ka pisaraid.
Vaatan kalendri - märkmiku. et juba aprilli lõpp... Alles oli aasta algus ja...
Hästi üllatavad hetked on olnud.
Usun, et eeski on üllatavaid ja huvitavaid hetki, ´Minu endale. Kui ka teistele.
Esmakordselt elus üle(si)n kolm lausett saksa keeles. Unistused panevad tegema, mida iganes. 😃😍
Niisiis, sel nädalal oli veel väga vahva teisipäev Valgas ning palju muid hetki. Kui ma nüüd neist ei blogi kohe ja praegu, siis tulevad uued asjad ja hetked peale... Seda ei tahaks, et imelised ja mõtlema panevad mõtted siin kaotsi läheks...

Eile käisin niisis Roela lasteaias. Tund aega rõõmu lastega ja lastele! Minul paluti vikerkaart maalida. Lapsed ise joonistasid vildikatega, aga jalgade abil hästi palju südameid ja vikerkaari. Ka õpetajad proovisid, kõigil tuli väga hästi välja. Siis said lapsed minu ratastooliga rallida! Öeldi, et see on lõbus! Ja ongi lõbus! 😀 Mängisime "Kes aias?". See on hea mäng, et näidata lastele, et ratastooliga saab ka tantsida ja kõike muud teha 😊
Mulle endale jääb kauaks ajaks meelde ühe väikese poisi kink mulle, mis kadus küll kohe ära, aga see oli olemas... Poiss tuli minu juurde, näppude väike-väike kivikene, nii väike et ta oligi herneterast veel väiksem - ja ütles mulle - ma tahan kinkida sulle kristallkivikese! 😍 See oli nii armas ja vahetu, siiras hetk. Samal hetkel kukkus kivi põrandale... Tüdrukud küll appi otsima, ma ei saanudki aru, kas nad leidsid kivi või mitte, kuid samal hetkel oli kristallkivi nagu ära unustatud... Aga mulle jääb see kauaks meelde 😊
Aitäh südamest Roela lasteaiale, et me lõpuks kohtusime! Seda olime planeerinud juba sügisest saati.