Rongisõit taas homme...

 ... Tallinna suunas... 

Võib - olla homme olen rohkem pildis Sauel. 

Pühapäeval Paivillas Meistriklassi häälele. Nii et päris laiama seekord ei lähe... Meistriklass on ikkagi loomistöö iseenda häälega. See on mõnus suur laulev töö. 

Aprillis sai mul viis aastat laulutudidest Germani juhendamisel ja õpetamisel. Uskumatu. Arvasin, e t esimene tund jääb ka viimaseks... Esimesest tunnist on saanud ma ei teagi mitu sada tundi viie aasta jooksul. Mitmeid esinemisi ja koosloomisi. 

Sel pildil esimesi tunde, kus õppisin hingama. 

Nüüd on hea kuulda oma hääldamisele ja ka laulmisele kiitusi. Et mu hääldus on muutunud paremaks. Eks see ole nauditava töö tulemus.  Mina olen endaga rahul.  German vist rohkemgi minuga rahul, kui mina ise. Kuid ma julgen lauldagi. Selle üle olen tänulik ja õnnelik.

Kohtuue homme - ülehomme Tallinnas ja Sauel. 

  

   

 Panin just uuesti isikliku abistaja töökuulutuse. Aprilli töökuulutusele ei reageeritud ühtki korda. Õigemini kuulutus jagati ma ei teagi mitukümmend korda. Kiideti. Lisati lahedaid häid kommentaare ja arvamusi minu kohta, Kuid ei ühtki kandidaati... 

Küllap polnud siis õige päev kuuluust panna. Ei olnud õige energia. 

Olin kahe vahel tõesti - kas panna või mitte... Ei kuulanud kõhutunet...

Täna on palju kergem kuulutust teha. 

Õigel hetkel kohtun ka uute isiklikke abistajatega. Alati on nii olnud. Seekord on usutavasti nii. 

Praegused abistajad on alles. 

Elu on ilusti muutumises. 

Meil kõigil. 

Abistajaid lihtsalt peab olema nii, et mina elaks oma parimat elu. 

Sulle kes soovid erilisemat tööd

Pakun Sinule mitte päris tavalist tööd.

See on võimalus astuda kellegi 

             tuppa, ellu ja maailma – 

ning avardada ka enda oma silmaringi.

Mina olen Tiia – loov, liikuv ja  energiline  naine, kes elab väga  eriliselt  tavalist elu. Minu käteks on jalad, jalgadeks ratastooli neli ratast.

Ma soovin kohata enda kõrvale isiklikku abistajat , kes abistab füüsiliselt mind neis toimingutes, millega  mina ise toime ei tule. 

                                          Kes on minu lisa toimekad käed, ja kõndivad jalad. 

See töö võib ühel päeval tähendada:
– koduseid toimetusi
– linnas liikumist
– reisimist
– minu kõrval olemist sündmustel
– ja vahel ka minu hääleks olemist

See sobib Sulle, kui Sa:

• oled avatud, julge ja kohanemisvõimeline
• ei karda ratastooli (õpetan Sind)
• Sul on keskmine jõud
• tahad teha midagi, millel on päriselt tähendus

Kõik õpid kohapeal. Olen ise juhendaja, tööandja ja ka klient.

Mida Sa vastu said?

• kogemuse, mida Sa ei saa ühestki teisest tavalisest tööst
•  näha elu teise nurga alt
• liikumist, kohtumisi, hetki, mis jääb meelde
• paindliku tööaja ja normaalse töötasu
• reisi või muud kulud saad töötasule lisaks 
• keskkonna, kus Sa saad olla Sina ise

See töö sobib nii noortele/tudengile kui ka lisatööks.
Ja jah – vahel võid ka lapse kaasa võtta (mul on mängunurk )

 Kirjuta mulle paari lausega, miks just Sina tunned, et see töökutse on Sulle. ning siis juba kohtume

 Kirjuta palun tiia@lux.ee / tmloovus@gmail.com

Võid julgesti ka helistada 5529317

Alustada võiksid kohe esimesel võimalusel. Võid tulla Tartumaalt, Jõgevamaalt või kust iganes.

Suvi ees, tule teeme üheskoos lahedalt meeldejääva suve! Otseloomulikult võid jääda minuga kauemaks.😉😀

Unistus, soov ja lubadus, mis ei ole vahepeal kadunud ega kaogi

 

Imelisel jõulutuuri ajal  2024  sai räägitud unistusest, mis ei olnud lihtsalt jutt. Minule küll polnud see lihtsalt jutt.
See oli lubadus — Eesti rahvale, aga kõige enne iseendale.

Ateljee. Galerii. Loomise ruum. 

Vahepeal on elu liikunud oma teid pidi.

Mõned asjad on jäänud tahaplaanile, mõned ununenudki paljudel inimestel. 

Minul samamoodi.

 Minus aga ei ole see unistus kuhugi kadunud ega kaogi enne, kui ta on mul päriselt olemas.  

Sest see unistus on minu unistus. See  elab südames. Plaanides  on juba aastaid. Nüüd ehk läheneb silmapiiriile. Jala ulatuses. Ma ei saa ju öelda "käe ulatuses".   

Mõni hetk ei usu isegi, mida  püüan praegu teha, Reaalselt. Tagasivaadepeegel õnneks puudub mul ja mu ratastoolil,  (Alles paar päeva tagasi kuulsin ütlus, et tagasivaadepeegel takistab edasi minemast. Sa vaatad koguaeg tagasi, mitte ei usalda end edasi minema.... Mõelgem sellele sügavuti.) 

Poolteist kuud on olnud enda julguse avastamist. 

See on vägev protsess. Loomis protsess.

Läbi naeratuste ja pisarate. 

Olen hetkel praktiliselt üksi loomast suurt asja, On hetki, kus tunnen, et ei jaksa enam...  Aga see on minu oma suur võluv elu, mida püüangi paremaks luua. Iseendaga ollaksegi üksi. Ise oma soovidega... 

Loomine võtab mul veidi rohkem aega.

Aga olen ikka alati tohutult tänulik olnud jõulutuurile ning tiimile, kes tegid seda imet, et see imeline unistus hakkas võimsat, aga samm - samm haaval kasvama! Kui suureks kasvab, kes teab, kuid saab väga võluvaks ja säravaks. Nähtavaks.

Muidugi olen tänulik iseendale, et püüan parimat luua.

Siis, kui hing tunneb igatsust ja tühjust...

 ... siis tuleb õhtul poolhämaras pintsel varba vahele võtta ja hakata looma... Maalida... Kas  just seda seletamatut ´tunnet, igatsus ja tühjus korraga hinges - aga midagi, mis aitaks elus edasi olla. Lihtsalt vaadata, mis mustale lõuendile sünnib... Päris ausaalt, iseendale ostetud valgedest nartsissidest maalida maal keerles mu sees mitu päeva. Mul polnd aimugi, et tuleb sörav ja ilus maal ning päris kiiresti ka... Aga püüdsin panna pildi sisse siiski armastuse, kuigi tundsin tühjust.... Ühel hetkel teadsin, et tühjuse ees, mitte taga, võib olla kõik - kui usaldad tühjustki... Lõuend on ju alguses tühi... Mõte võib olla tühi... Ometi saab alati tühjusest täis armastust akrüül maal💖😉 

Eks see ole eluski nii. Vahel tundub, et igalpool vaid tühjus ning sooviks midagi muud, mis hetkel on, aga samas unustame ära, kui palju armastust oleme jaganud juba ja usutavasti jagame edaspidigi... 

Elus ei ole tühi.

Hing on armastust täis. 💕💖