Kui palju võib olla...

 

Kui palju võib olla neid päevi, mis nagu esmalt tunduvad noih-kah-oli päev... 

Kui palju võib olla neid päevi, mis tunduvad üllatavad, kuid siiski panevad õlgu kehitama naeratades. Sest ei tea, kas tegid õige üllatuses valiku...

Kui palju võib olla ühes õiges valikus uusi õigeid valikuid... 

Kas elu on valikute oja, mis päevast päeva suureneb ja laieneb imelise elu ookeaniks ...

Ikka võib ilusaid sõnu  ritta seada. 

Ikka võib küsimusi mõelda.

Ikka on vastused lihtsalt elust endast. On lihtsamast lihtsamad. 

Vali parim  hetkel.

Usalda enda oma elus. 

Ära mõtle, mis homme saab.

Ja igakord ei peagi valimisele mõtlema... Lihtsalt ütle, kas jah või ei südamest...

Kui oleksin osanud ka  noorena niimoodi endas arutleda, huvitav, kas oleksin siis ka praeguse elu - olu valinud..,. ´

Küllap oleksin.

Teisiti nüüd ei kujutaks end ette. Ega oma elugi...   

Valge roos 13. 09 - 13.10 - uskumatu rõõmuvõlu

Roos seisab shampusepudelis kuu 💖 See on rõõmuvõlu tase. 😀

Küllap selle roosi kinkis 13. septembri õhtul Tallinnas Jaani kirikus kontserdituuri korraldaja Valdur südamega. 😍

Võib - olla on see roosi rõõm oluline sellepärast, et ma ei mäleta tõepoolest nii kaua vaasis seisnud roosi. Isegi potis roosid närbuvad vahel kohe nädalaga ära... Tee mis iganes, kuid närbuvad.  Mul on olnud aga potiroos, mis oli paar aastat ja õitses kolm - neli korda... 

Roosidelgi oma hingeelu 😍  

Vahel jääb see inimhingele mõistmatuks või üllatuseks. 

Mõlemal juhul on rõõmu.

 

Täna õhtune mõtiskluse video.

Nii et kunagi ei ole hilja sõrmenipsu teha

Ka elu ise teeb hästi palju elunipse! Mulle just öeldi, et sul tuleb neid häid väljendeid nagu Vändrast saelaudu! 

Tasakaal...

    Eile õhtul oli kuidagi üksluine ja igav...  Isegi arvutist ja netist oli kopp ees. 

Õhtud on järsku pimedad ja pikad. Eriti kella 19-st 21-ni, need paar tundi venivad ja venivad...

AGA

eile vaatasin tükk aega alustatud maali... Läksingi maalima. Kesköö paiku oligi maal valmis. Siis veel koristasin maalisest jäänud segadust... 

Magama. 

Ja oligi hommik jälle käes...

KUID

mu mõttes oli ammu, kuidas väljendada värvidega kergust, mida tunnetame nii pagana vähe, aga siiski rääkime palju, eriti viimasel ajal.... Mina ise pole vist kunagi keskendunud raskustele... ega ka kergustele. Mul on olnud tasakaal elus. 

Olen elanud lihtsalt.

Mul oli must lõuend.

Mis võib kergem olla kui sulg... 

Sedasi sündiski "Kerguse ja raskuse tasakaalu" maal.

Raskus ei pea ilmtingimata sünge olema.

Kerguse leidmine võib olla raske.

Kokkuvõttes on siiski kõik kergus, kui raskus on lahendatud.   

 

Mõni õhtupoolik üllatab nii...

 ... et tort ja sügislilled laual.

Unustad pildigi teha. Rõõmust. 

Aga kas ongi vaja iga hetk jäädvustada igat hetke - see on ise küsimus... 

Mul on ikka vahvalt üllatavad abistajad  või olen mina hea ja lahke tööandja, kelle juurde tullakse aeg-ajalt heade üllatustega 😀😊

See teebki hea koos loomise. 

Olgugi, kuidas hommik algas ning mõtled, et päev ei lähe kuidagi nii nagu soov...

 Ja  päeva lõpuks tead vägegi hästi, et päev läks just täpselt nii hästi nagu  pidigi minema 😍 Meile mõlemale. Oleme tänulikud, et kohtusime ja kõik on hästi. Kuigi elu vahetevahel keeruline... Samas on üllatavalt kerge.😍💕