Suve 2026 lõppu mõtted, videos

See video meeldib mulle endale ka... Räägin vägagi hästi. Mõni hetk tundub Mirjamiga, et tõlge oleks nagu liiast varsti...  Samas olen pildis suhteliselt vabalt võrreldes päis esimeste videotega. Nüüd annab vaid paremini aina teha 😉

Mitte midagi tarka...

Hommikul ma mõtlesin et tuleb teistmoodi pühapäev... Aga tuligi hoopis teistmoodi 😃

Kõike oli... Ja kõike ei olnud... Rõõm oli, kurbus oli ja muud tunded. Ja pool päeva läks Youtube'i mõistmiseks! Miks ta äkki hakkas subtiitreid ja tõlkeid jaapani keelde tõlkima jne 😆 Tänasel videol ärge lugege subtiitreid! See tõlge on täiesti ajuvaba 😂 Kusjuures kõigepealt ma kirjutasin ise, aga äkki Youtube'le ei meeldinud, et ma kirjutan jala abil ja mitte käega, mine võta kinni 😀

Praegu on mul tunne, et ma ei tee ühtegi videot enam, mul on kopp ees!

Aga kõige parem on see, et maal "Valguselaps" on taas kodus ning ootab uut näitust! 💖

Mitte viitsimisest sündis ehk tuleviku rõõm

 Ei viitsinud muud teha, kui proovisin videot teha. Ise. Üksinda. 

Kõik eelnevad videot on tehtud kellegi abiga. 

Olen varemaltki mõelnud, et võiksin hakata ka ise üksinda videosid tegema... Siiamaani võtsin hoogu... Mul läheb hoovõtt alati kauem.. 😋  

 Enda meelest panin subtiitrid ka alla, mässasin tunnikese, ikka pole tõlget ... Aga proovige, kas saate minust aru. Ongi mulle huvitavam teada... Jätke kommentaar, like või mida iganes.

Päris elus läheb mu kõnest - hääldusest arusaamisega keskmiselt kolm päeva... Aga mitu videot peaks tegema, et minu jutust saadakse aru :) Tänane mitte viitsimine on või oli huvitav tegemine...

Kardan, et nüüd hakkangi rõõmsasti videosid iga kell, kui tuju tuleb 😀 Ei pea ju igakord ootama lisakäsi ega häältki...

KÕIK ON VÕIMALIK.

OLENGI VEELGI NÄHTAV. OLEN ENDA BRÄND.

Hea uudis

Jumal tänatud - maal Valguselaps saabub mõne päeva pärast koju tagasi. Päeva parim uudis, et Valguselaps leitud. 💖 Kuu algusest oli kadunud... Oligi jäänud kuidagi jäänud näituse pakkimisel kaasa panemata...

 Ma arvasingi, uskusin, et Valguselaps pole jäävalt kadunud... Sellist uskumust ei saagi endasse võtta. ..

 Öeldakse küll igal pool, et minevikust tuleks lahti lasta... On  tunne vahest, et minevik peaks nagu kõikidel inimestel üdini .halb ´ja traumasid täis olema... Ma ei tea... Minu elu algas traumaga,  elus on olnud tuhandeid traumasid - pagana pihta ma pole neisse kinni jäänud. Päriselt ka. 

Ma ei tee vaid nägu, et on äge ja vägev elu. Mu elu ongi seda. Äge. Vägev.

Mäletan head.

Mäletan halba. Kui vaja. Näiteks kui jagan kogemusi...

See on minu elu. Olnud ei saa muuta. Tulevikku olevikus saab muuta.  Soovides veel paremat kui on olnud. Ja samas tean, et sel paremuse poole teelgi saab olema kurbust ja valu. Muidu ei saakski tunda head. Kui hästi siiski kõik on. 

Margot saatis esimese näituse pilte. Neid mul polnudki alles... Koduleht uuenes omal ajal, arvuteid olen vahetanud mõned korrad... Ühesõnaga, täna ma ei tea, kus osa pilte  on... Seda suurem rõõm on, et Margotil on pildid olemas, nüüdki veel 😍 

Nii hea on pilte vaadata. Polegi ma ise palju muutunud, iihhii - ikka näen hea välja... Muide, need kingad, mis jalas, olid hästi mugavad. Pildi vaadates meenus... Arvan, et neid maale enam näitustel ei näe... 

Momentiks, kui avastasin, et Valguselaps kadunud, kadus korraks ka tahe olla  maalikunstnik... Nüüd jälle vägagi tagasi.  

Valguselaps elab mu sees.  Vist...

27.08.2009 -st keerleb karussell täie hooga

 

Iga päev võib miskit tähistada... Kõiki tähistamisi ei peagi kõik teadma.. Võib. Kuid milleks... Mõni hetk on olnud iseendale tähtis... 

27. august 2009 ei unune iial. Seda jagan alati. Tähistan alati.

Avasin siis oma esimese näituse -  Unistuste lendlemine 💖 Lille Majas Tartus.

Samal päeval oli minult esimene töötuba ehk koolitus. 💖

Ja õhtul minule mõeldud kontsert, kus laulis German Gholami ka´. Nägin siis teda esimest korda elus. Olime koos laval. 💖

Üks päev nińg kogu elu keeratud sajaga tõesti unistuste lendlemiste suunas.

Siis ma veel ei teadnud seda.

Samal õhtul sain kutse minna näitusega Tallinna.

Nii see näituste karussell keerlema hakkas. Tänaseks on  mul olnud 107 näitus. Tundub uskumatuna ka mulle endale, Kuid olen õnnelik ja pisut uhkegi. 💖

Germaniga koos olen olnud, appi, ma ei teagi mitu korda laval.. Septembris olen  jälle:

 https://www.tiiajarvpold.ee/2026/08/septembrikuu-muusika-embuses.htmln

Näpistan end natuke, kas see kõik aastate jooksul on  olnud päriselt... Vahel tundub seda vähe - võinuks teha palju rohkem, Vahel tundub kõike tohutult palju. 

Võin teha endale pika pai 💖

Tuhat tänu Ragnarile, Helenale ja Margotile, kes aitasid võluva karusselli keerlema panna. Eriline tänu Ragnarile, kes juulis 2009 keset Emajõge keskööl hüüatas küsivalt: Tiia, kas näitust tahad, teeme... 

Nüüd täna tean kindlamast kindlamalt, et super head asjad võivad ja saavad tulla nagu välk selgest taevast. Ilma suurte projektideta...  Tuleb lihtsalt öelda jaaaa💖