Välgutamine keskööl

 Sellist välgutamist oli ilutulestikuna  pimedas taevas.      Tund keskööl.     Mürinat polnudki...  See  äike... kuidagi ilus ja kole, natuke hirmuäratav...

Mõni päev tagasi oli vikerkaar esimest korda sel suvel.

Täna juba 1. august.

,Laupäev oli hästi rahulik ja rõõmus.

Kuldvõtmekese 2 video

 

KUI peaksin kohtingu tegema hetkel...

 

... siis juhtub see pildil olevas kohvikus 😃😉

Arvake ise, kus... Kõige ei saa öelda, kuigi sel suvel olen kohvikus mitu korda käinud. 

Ahjaa, mõned nädalat tagasi paluti mind endale elukaaslaseks täiesti ootamatult võõra mehe poolt. Esimene küsimus oligi, kas tuled mulle elukaaslaseks... Ajasin silmad suureks, mis  asja nüüd loen näoraamatus... Küsisin siis viisakalt, kas  ta  teab mind... Ei teadnud, kuid otsib elukaaslast... Mul oli lõbus 😂      Ehk oli inetu naerda ta murele, et ta ei leia naist, kuid ma ikkagi naersin pisarateni. Lõpuks ütlesin, et vaata mu profiili, ole hea,  ja et mul on ratastool... Ja jäigi see meelitusetehing pooleli 😂 Ma ei ole kurb... Lihtsalt mõtlema paneb selline suhtumine teiselt ka tema endasse... Kas minnakse tõesti esimese ettejuhtuvat elukaaalaseks paluma...

Vahel on mul hea meel, et ratastool päästab mind lollides olukordades. 😄 

Aga olen endiselt vaba hing  vabal maal!!!

Jah, igatsen küll, kuid palju rohkemat, kui vaid sexi ja kooselamist esimesest  minutist - seda on mulle vähe... Vajan kõigepealt tõelist kohtumist südamega...

Tähistasin tegelikult ühe näituse töö lõppu. Tõin Ulviga Maarja Külast näituse koju, mis oli seal poolteist kuud.  Mulle on öeldud, et mu näitusega ja eriti töötoaga jäeti  väga rahule. Ma olen tänulik, et Maarja Küla rahvas soovisid mind enda juures näha.

Nüüd ootab kohvri täis maale uusi  näituste seinu,💖

Ootan samuti uusi töötubasid. 💖

Ootan kutseid 💖

 Ühes rannas loeti minu raamatut "Kohvi jalaga, palun...". Täna. 

Seda on hea teada.

Kui keegi soovib veel mu raamatut, küsige raamatut minult ❤️

Alles veel mõnikümmend eesti keelset raamatut.

Harjutusi kergelt...

 

... pakkimiseks.

Harjutusi vaikselt ja väikselt kolimiseks. Just hingeliselt... Psüühiliselt... 😀😉 Kunagi pidi see alguse saama... Natuke  olen varemgi ettevalmistunud... või õigemini, siis vaatasin veidi oma paberimajandust üle... Aastatega kogunud igasuguseid pabereid... Kusjuures kõikidel oli ja on oma lugu ning omamoodi ajalooga... Täitsa kurb oli sorteerida ja visata - aga kõike pahna ei jõua hoida ning kellele ikka hoida... 

Täna võtsime Sirtsuga esiku ja seinakapi ette... Sirtsule jäi jälle silma nagu alati uutele tüdrukutele mu jalanõude hunnik... Lugesime neljakümne paarini, siis läks sassi... Täpselt nii nagu veebruari Õhtulehe ajakirjaniku Katrini  ja pildistajaga lugedes läks mitu korda sassi... 

Aga vähemasti mul on kingi igaks elujuhtumiks 😂 Mõne kuulunud sai ka ära visatud suurima tänuga. Sai õhuruumigi juurde kappidesse. See ka hea. 

Kuhu kolin, seda ma isegi veel ei tea...

Kõik omal ja õigel ajal.