Siis, kui hing tunneb igatsust ja tühjust...

 ... siis tuleb õhtul poolhämaras pintsel varba vahele võtta ja hakata looma... Maalida... Kas  just seda seletamatut ´tunnet, igatsus ja tühjus korraga hinges - aga midagi, mis aitaks elus edasi olla. Lihtsalt vaadata, mis mustale lõuendile sünnib... Päris ausaalt, iseendale ostetud valgedest nartsissidest maalida maal keerles mu sees mitu päeva. Mul polnd aimugi, et tuleb sörav ja ilus maal ning päris kiiresti ka... Aga püüdsin panna pildi sisse siiski armastuse, kuigi tundsin tühjust.... Ühel hetkel teadsin, et tühjuse ees, mitte taga, võib olla kõik - kui usaldad tühjustki... Lõuend on ju alguses tühi... Mõte võib olla tühi... Ometi saab alati tühjusest täis armastust akrüül maal💖😉 

Eks see ole eluski nii. Vahel tundub, et igalpool vaid tühjus ning sooviks midagi muud, mis hetkel on, aga samas unustame ära, kui palju armastust oleme jaganud juba ja usutavasti jagame edaspidigi... 

Elus ei ole tühi.

Hing on armastust täis. 💕💖 

Emadepäeva õhtu mõtisklus

 

Küpsetasin õunakooki, mille peal on vaarikamoos 😋 õnneks on mul olemas ammusest ajast ka südamekujuline koogivorm 💗 Mul küll keegi külas ei käinud, kuid ma olen tänulik, et mulle helistati ja saadeti sõnumeid! Ja mina ise tegin samamoodi 😊 Vahel lihtsalt ei saa ma minna, kui ma väga tahan minna... Aga ma loodan südamest, et sain Mammale rõõmu teha telefoni teel! Ise loodan, et mõne päeva pärast saan minna ka tema juurde. Mamma leidis alati minu juurde tulemiseks võimaluse. Nüüd pean mina võimalusi tekitama, et minna tema juurde. Emadepäev ei ole kord aastas, et teha rõõmu, emade päevad on iga päev. Iga päev võib, saab ja peabki rõõmu tegema! Kasvõi oma südames mõeldes kõige kallimatele... 😊

Üllased iseendale reedel...

 

Mimmu mamma pannkoogikreemil...

... jah, pannkoogikreemil on salaretsept  

Retseptis on kindlapeale minu üllatavat armastust. 

Jätkuvalt on õhus ´Tiia ja tema abistajate kokkamise raamat Selle kirjutamine ja kokkupanek on õhus juba aegade alguses. Mul omal on natuke kahju, et kõiki ime häid ja samas nii öelda imelikke mökse, mida olen kokku keetnud ja küpsetatud, ei mäleta isegi enam täpselt. 

Pannkoogikreemi olen teinud mõned korrad paari aasta jooksul. 

Selles võib saada minu tulevase galerii juures pisi kohviku magustoit.    

Unistus. Võib olla. Võib olla saab unistus elama panna täpselt õigel ajal õiges kohas... 

Kõik on võimalik!!!

Üks unistus lendleb...

Kokkamise raamat õhus...

Pannkoogikreem on ilusti kõhus... 

Ja ongi kõik võimalik... 

Kass Bongo...

 ... vääriks küll juba oma lehte või lugu iga päev. Arg on ta samas ka - täna põgenes laua alla, kui ütlesime Jaanaga,  et tule kaasa õue... Jalutusrihma kardab nagu välku. Rihmata teda õue lasta kardan jälle mina, Ega ta ei tuleks ka...