Esmaspäev, detsember 31, 2012

2012 on olnud selline

Viimane aeg on teha tagasivaadet aastat.

IAT tunde 2012 aastal tuli kokku 1545,5. Seda on minimaalselt rahustavalt.
Detsembris oli IAT tunde 107.

Siiski toimetusi oli üsna rohkesti. Palju jäi tegemata.

8 näitust sai korraldatud. Minu jaoks on super saavutus. Maalisin vist, kui õieti mäletan peast,  9 maali, kaks pooleli. Seegi ei ole paha. :)

Alustasin kaks korda uue raamatu kirjutamist...

Kohtusin uute inimestega, kes nüüdseks on saanud headeks abistajateks, tuttavateks ja sõpradeks. Signe, Martin, Ave, Tatjana, Riina ja nii edasi ja nii edasi...

Tegelikult on olnud keeruline, mitte isegi nii raske aasta. Mitmed olulised asjad, mida lootsin sel aastal lõpetada, võtsid hoopis halvema suuna. Kuid loodan ja usun, et uuel aastal lahenevad needki. Kaua ikka võib ühtede ja samade jamadega tegeleda. :)

On küsimusi, mis ei saanud vastuseid see aasta. Põnevus ja närvikõdi säilib uuel aastalgi.

Mõtlen, mis veel seda aastat meenutaks... Suurt ja tähtsat ei tulegi kohe meelde. Kõik on olnud kuidagi nii tavaline. Igapäevane. Argine. Olen püüdnud küll elada, et võtan igas hetkes kõik...

Olgu siis selline 2012 :)

Loodan ja usun, et aasta viimased tunnid on siiski kuidagi teistmoodi toredad. Olen küll hetkel üksinda kodus ja mitte väga heas tujus. Varsti peaks tulema Erika - see on armas, et ta ei ole mind unustanud... :)

Hästi head aasta viimast päeva ja uskuge, et olete olnud sel aastal ikka parimad :)

Pühapäev, detsember 30, 2012

PS et pidu oli...

... oli ka väikest viisi LEEPÜ järgmise aasta plaanid jutuks. Nii armas, et Erika  soovis kohe üldkoosolekut või mida iganes. Üllatus! Varem pole keegi eriti soovinud peo ajal tööst rääkida. Alati on tundunud mulle, et mina ise olengi töö ja mõtete peale suruja. MTÜ tegevuse käima saamine on raske ja keeruline. Samas usun, et väikene MTÜ nagu on LEEPÜ suudab palju olulist teha ja anda, kui on õiged inimesed, kes midagi teevad... :)

Usun, järgmine aasta tuleb LEEPÜ-le parem kui see aasta. Ütlen ausalt, mina annan LEEPÜ selle aasta hindeks tugeva 3 :)

Aga LEEPÜ tegemistest juba aastal 2013!
Loodan, et ka järjekindlamalt...

Pidu, pidu, pidu...

... vana - aasta esimene ja arvatavasti viimanegi peokene lõppes just. Minu jaoks vähemasti küll. Istusime tüdrukutega ja seltsis olid ka üks noormees (kes oli ninapidi kõrvaklapidega arvutis)  ja üks kass paar (kes põõnas peamisest vist wc kuumal põrandal) tunnikest küünlavalgel koos. See oli samuti LEEPÜ jõulu ja uusaastapidu ehk koosviibine. Seekord tagasihoidlik ja koduses õhkkonnas. Minu meelest hästi hubane ja vahva :)

Homme olen õhtu ja öö olen arvatavasti üksinda kodus. Kuigi imesid võib juhtuda uusaastaöölgi... :)
Natu nukraks teeb küll olla suuremast ajast üksinda, kuid usun, et ees ootab veel palju toredaid ja imelisi uusaastaöid veel.
Ja ausalt öeldes, ma ei oskagi öelda veel, mida sooviksin teha ning kellega olla homsel ööl. Kindlasti kallide oma inimestega - kuid ega kõikidega korraga ikka olla ei saa...


Laupäev, detsember 29, 2012

Veel ainult 2 ja pool päeva...

... ja algabki uus ring...

Olen suhteliselt veendunud, et aasta pärast mõtlen/mõtleme samamoodi. Ja kõik kordub taas ja taas :) Loodan, et siis aasta pärast olen pisut - pisut targem ja parem, õnnelikum ja edukam.  Ma soovin tõsiselt, et mu sees säiliks see minulik positiivsus  :)

See aasta lõpp on küll tunne, et  palju küsimärke jääbki õhku. Oktoobris - novembris uskusin, et aasta lõpuks tulevad neile mingid lahendused ning osa küsimärke saavad punkti. Aga EI. Kahjuks. Või õnneks hoopis... Ei tea ju.  Vähemasti momendil ei tea veel. :) Kogemused näitavad, et halvad asjad pöörduvad ikka ja alati, ükskord headeks.

Tegelikult on olnud päris hea aasta. Olen tänulik nii iseendale kui ka teistele, kes on aidanud sel aastal hästi mööda minna. :) Usun, et  üle poolte aastasoovidest on edukalt täide läinud. Ja need soovid, mis jäävad soovideks sel aastal, lähevad täide järgmine või ülejärgmine aasta... Aastavahetusega muutub vaid aasta number - ei midagi muud...

Nüüd on mul ka natuke see pühade meeleolu, mis peab vist olema... Nii armas on eriti praegusel ajal kohtuda kallide inimestega :) Kas või Taskus hetke... või kodus... Või lihtsalt lugeda kirju või sõnumeid... :)

Neljapäev, detsember 27, 2012

Jagan infot ja rõõmugi

Valla infolehes "Meie kodu" on tagasivaades mööduvale aastale ka rida/märk pisikesest üritusest Lõuna - Korea noortega, mis toimus juunis. Mul on hea meel, et seegi on olnud Kaagvere külale ja samuti meeldejääv sündmus. Kuigi Lõuna - Korea toredaid noori julgesid vaatama tulla väga vähe inimesi...

Kolmapäev, detsember 26, 2012

"Paras, kui jõulutunne hea on!"

 ... naeris Erika, kui istusime bussis, et linnast koju sõita. Tõesti tänane õhtupoolik on parim jõulukink sel jõuluajal :) Võib - olla rõõmustan lapsemeelselt, kuid see on see siiras rõõm, mis on mulle tähtis.

Olin ühe oma kalli inimesega - Erikaga. Ta lihtsalt leidis aja, et olla õhtupoolik minuga.

Käisime Raadil. Papa ja vanaema haual. Süütasime küünlad. Haud oli paksu lume all. (Pink oligi kadunud haualt, teadsin seda juba sügisest mammalt ja Erikalt. Ma ei suutnud seda kuidagi uskuda... Aga nad, mamma ja Erika käivad ikka ja päris sageli papa haual. Lihtsalt käivad. Mu meelest nii armas ju, et seda teevad!!!) Surnuaias oli ilus ja vaikne, ja teerajad olid hästi lahti aetud.  Jõudsime Raadile 17 paiku, pimedas...
Haua ääres seistes ja rääkides papaga, sain emalt üleeilse jõulusõnumile vastusõnumi "Tänan."  - ei ühtki head soovi vastu. Egas ma väga ei oodanudki, aastaid seda mulle näidanud, et kui tulebki vastust, siis ikka see "tänan"... Siiski alati ootan ja usun, et seekord on teisiti... Muutub paremakski... Tegelikult olen õnnelik, et ta ikkagi vastab tänuga - st palju :)
 Usun, et papa hing, ükskõik kus ta on, sai täna ka rõõmu ja rahu.

Käisime uues Maximas.

Jalutasime läbi lume Raadilt kesklinnas tagasi. Esimest korda sel talvel sain tunda natuke pakast. :) Mõnus! Erikale oli see trenni eest, mida ta ei tee... Ise ta ütles, et polevat nii tugev nagu oli abistajana... Mulle tundus küll, et on säilitanud oma tugevuse ja osavusegi :)

Nägin Tartu jõulu Raekoja platsi ning kuuske.

Tasku juures sadas vaikset laia lund - tõeline jõulutunne. Olin õnnelik. Nii vähe oligi vaja, et leida jõulutunne :)

Minna natuke kodunt lumesadu leidma.
Tulla koju tagasi. Koju, kus hubane ja kuusk ja kõik muu, mis teeb kodust kodu. Teha painnkooke juustuga... Naerda ja rääkida tõsiseid juttegi... Olla kallidega...

Ja üle mitne - mitme kuu sõitsin bussidega!!!! Pole midagi toredamat,  kui naeratada headele juhtidele... Uskuge mind!

Aitähhhh,Erika!

Nüüd blogisin, ja nüüd magama.,.. uue voodipesu vahele...


Esmaspäev, detsember 24, 2012

Jõululaupäeval

on mul igav ja...

Kuigi jõululaupäev on nii nagu olema. Väikene kuusepuugi sai hommikul tuppa.  Naabrionu - päkapikk tõi. Väikene on kuusk küll - laeni kohe :) Suurim üllatus oli jõulupuu kass Bongole! Nii suurt jõulupuud pole aastaid ja aastaid toas olnud.

Hommikul oli akna taga tuisk... Jõuluilm :) , mida lapsena mäletan...

Naudike jõuluõhtu igat hetke :=) Mõni minut tundub mulle, et just seda ei osata enam teha või ei viitsida...

Pühapäev, detsember 23, 2012

4. advent

juba...

Hästi head tänast päeva :)

Reede, detsember 21, 2012

Jõulusoovid

                                                   Jõuluvalgust ja Jõulurahu!
                   Päkapikke väikesi ja suuri, kelledele oled kallis
                                                       ja
                                      kes on Sulle armsad!
  

Neljapäev, detsember 20, 2012

20. detsember ehk lihtsalt

Täna on mul perenimepäev :P Sel aastal on mõned korrad küsitud heas mõttes minult meenutamiks mu neiupõlvenime ehk kas Järvpõld on ikka abiellumisest... Lihtsalt mind teadakse rohkem praeguse nimega - ma ei imesta selle üle, sest olen seda nime kandnud juba 22 aastat :) Ok, nende aastate jooksul on olnud rõõme ja mured, kuid see selleks. Kuid olen rahul, et olen Tiia Järvpõld ning see kes olen.
Nimi ei riku naist!!!

Panen siiagi eilse absurdse jama neile, kes facebook´s ei ole. Teen fb copy...
Niisiis, SADAM ON JÄÄS ja net on maas infoliinil - seepärast bussidel tühik Kaagvere Tartu liinil :) :D
18-ne bussi Diana ei näinud, infoliinis vastati, et SADAM ON JÄÄS ja buss ei ole kunagi sõitnud ega hakkagi sõitma... Ja kataloogis oli tühjus...
Mida iganes, aga meil oli Dianaga ilget lõbus, sest SADAM ON JÄÄS.Õnneks sai Diana töölt koju Kristaga, kes tuli just üle mere koju ja sadam polnudki jääs :D
Kui kellegil on veel bussidega või kasvõi infoliinidega probleeme, siis teadke rahulikult, et SADAM ON JÄÄS ja NET ON MAAS ja MUUS OSAS ON TÜHJUS :D
Ma ei tee nalja, tõsiselt!!

Olin täna muide aknal ja vaatasin, kas buss tuleb. Tuli. Õigel ajal.
Seega, arvan, et infoliinid ei tea vahetevahel mitte kui midagi... 

Kui homme maailm alles veel, siis blogin edaspidigi, nt juba homme. Homme algab algus kah, muuseas. Talv algaqb ametlikult 13.11 :D
Sügis lõpeb küll karmi talve näoga...

Head talve algust ja soojust südamesse!

Teisipäev, detsember 18, 2012

Oma elu ja kodu, või võõras elu ja hooldekodu...

Juhtusin täna vaatama/kuulma etv Puutepunkti - ja hooldekodude teema rabas mind nii ... Siiani olen KURB.  Kuigi pool päeva toimetasin OMA elu toimetusi ja tuju on hea.

Ütlen päris ausalt, et hooldekodu EI saa iial OMA koduks. Mina elasin ju vabatahtlikult ligi aasta kokku (paari kuu vaheajaga) hooldekodus Härmalõng. Tõsi, sinna sattusin oma soovil, sest muud väljapääsu  ei näinud... Sest Eesti sotssüsteem ei tundnud toona nt IAT-d, millele mina isegi mõtlesin juba...
Aasta hooldekodus on olnud mulle kohutavalt suur kogemus, mida ma ei kahetse ka. Kuigi see on olnud  mu elu lollim viga, mida olen elus teinud. Tagant järele, täna mõtlen, et küllap pidi ka see loll viga olema elus.
Alati, kui mõtlen hooldekodust, meenub kõigepealt sõbranna Krista moraal ja üksainus lause, mis pani mind taaselama ja teadma, et pean oma elu ise elama ning hooldekodu ei ole minu elu... Krista ütles: "Kas sa tahad oma hauale lilleõie viia?", enne seda oli ta moraali lugenud, kui noor kena ja tark olen ning matan end hooldekodusse.

Puutepunkti saades rääkinud ema, kes oli raske südamega pannud tütre, imestas valusasti, et tütar ei harju sealse eluga... Jah, olen suht veendunud, et ta ei harjugi... Samas ei saa ka ema südamevalust lahti. Sest tegelikult pole hooldekodu see elukorraldus, mida vanemad ja lapsed soovivad.
Lapsed... Mul on küsimuste küsimus, kas 20...30...40 aastat inimest saab nimetada lapseks? Mina küll ei ütle 20 a pojale laps ja kui ütlenegi naljaga pooleks talle laps, siis poiss mossitab, vihastab... Kuigi me mõlemad teame, et ta jääbki mulle lapseks - kuid siiski emana soovin südamest, et mul poleks kunagi memmekat, kes ei oska iseseisev suur mees olla. Võite nüüd öelda, et poisil pole tervise probleeme. Kahjuks poolaastat olen elanud teadmisega, et mu poiss ei tohiks mitte kui midagi teha, seda avastati sõjaväkke minemisega... Siiski räägin mina talle, et ela nii mölluga edasi nagu siiani ja elad veel kaua - kaua...

Tänu taevale mind on kasvatatud normaalselt. Võib - olla just see on rikkunud mõne lähisuhte, kuid samas on andnud mulle kohutavalt palju elu - oluks juurde.Võib - olla ema lihtsalt ei osanud minust kui puudega tütrest lahti lasta, kuigi ta ise tegi selle jaoks palju, et minust kasvaks naine. Iseseisev inimene.
Mina mäletan, kuidas ema rääkis vahetevahel, harva küll, kuid siiski, et teeme kõik, et saad elada omas kodus aastate pärastki... Too aeg ei jõudnud mulle kohale eriti see mõte. Olin liiga noor. Unistustest tulvil. Mulle ei tulnud pähegi, et ma ei saa elus hakkama.

Jah, hooldekodus püüdsid vanad härrad mullegi külge ajada. Üks mees sai minult vastu vahtimist, sest mul ei jäänud muud üle. Olin siis veel ka abielus ning lootsin siiski parimat... See selleks. Praegugi teeksin samamoodi ilma pikema mõtlemata. Ausalt. Kui sõnadest aru ei saada ja tihti hooldekodu elanikud ei saagi enam sõnadest aru, siis... tuleb teisiti selgeks teha. Kusjuures kõik härrad hakkasid mind hoidma ja pärast seda ei julgenud keegi mulle läheneda.
Hooldekodus on vahel metsik ellujäämissoov ja tehakse hullumeelseid tegusid.
Puutepunkti saades rääkinud ema oli ehmatanud ja pahane, miks töötajad ei tea, mida tütrele tehakse... Tean, parim hooldusõdegi ei jõua kõikideni, ammugi 24/7 - seda oleks palju palutud. Mul tekkis hoopis küsimus, kui palju on noorele naisele õpetatud sotsiaalseid oskusi ja tõekspidamisi. Ma ei mõtle ainult emalt, vaid ka teiselt... Või ongi noor inimene vaid emaga olnud. Emaga elanud. Ja tal puuduvadki igasugused teised elamiskogemused...
Ütlen veel ja veel, et Eesti sotsiaalsüsteemis on midagi väga mööda. Ikka veel. Puudega lapsed on vanemate hooldada, kuni surmani ... Kui vanemad ei jõua enam või kaovad, siis lihtsam variant hooldekodu nende 30...40 a lastele, kes ei oskagi olla asjalik täiskasvanud... Ma tean, et nüüd saan vastu pead ja jalgu. 
Inimesel, kes on 40 vana, olgu siis puudeta või puudega, kel tuleb ühel päeval ihuüksi maailmas toime tulla ning kes on kogu elu vanema sabas elanud, on väga raske. Elu jäävad vaid tugevad inimesed. Jube raske on avastada lihtsaid asjugi, kuidas neid tehakse.

Puudega laps on LAPS. Laps nagu laps. Talle vaja oma ealiste suhtlusringi, sõpru jne. Ja mitte ainult puudega laste ega inimeste  ringi, vaid igapäevast elu - olu. Meil pole enam nõuka aeg, kus olid invaliidid peidetud ...

Kindlasti ei tohiks vanemad üksinda murekoormaga jääda. Emadele - isadele peab jääma igal juhul puudega lapse kõrval OMA elu.

Nägin ka kanal2 saadet "Sa ei ole üksi" Janekist - siis olid mul küll kõik ihukarvad püsti.

Saan aru, et mõnikord on hooldekodu ainuõige valik. Kuid see on teine teema.

Mul on oma elu ja oma kodu. Tänan selle eest iga päev kedagi või midagi.
Täna võine kindlalt öelda, et ma ei matta iseend ega vii enda hauale lilleõitki...
Olen kena ja tark ja parimates aastates naine. Kavatsen olla veel õnnelik ja edukas. Üllatada nii iseend kui teisigi...

Pühapäev, detsember 16, 2012

                                Head 3 advendi  :)

Mida rohkem jõulu poole, seda enam mul isiklikult jõulutunne ära kaob... Huvitrav miks...Võib - olla tuleb õige jõulutunne õigel ajal õigesse kohta ehk siis minusse tagasi...

Reede, detsember 14, 2012

Müstika

- elu läheb ikka samamoodi edasi pärast üleeilset. Hea ja halb ikka käsikäes :) Usun ka, et maailma lõppugi ei tule!!!
See maailma elu on ikka imeline müstika :))

Mina üle pika aja puhkasin Tartus. Viskasin kõik argiprobleemid peast...

Kolmapäev, detsember 12, 2012


Niisiis 12.12.12 ja varsti 12.12 - võiks soovida miskit suurt, nt et maailma lõppu ei tuleks või et armastus jääks ikka maailma, inimeste sisse... Mul on küll palju asju tegemata veel ning palju armastamata... :)

Teisipäev, detsember 11, 2012

Olen TOTU küll

Olen praegu iseendale kohutavalt pahane ja enda peale solvunud, ausalt :(

Kaia oleks saanud olla täna minuga Tallinnas... Kuid eile paanika piiril ei tulnud mulle Kaia meelde...
Veel õhtul hilja mõtlesin, et kuidas leida siiski üht võimalus veel Tallinna minemiseks. Kuigi olin juba Tallinnagi juba kirjutanud, et pean loobuma...
Ja ma ei maganud üldse hästi. Õieti ei maganudki... Ma võin küll loobuda palju, kuid on loobumisi, mis jäävad südamesse...

Hommikukohvi juues ja raadiot kuulades kliiniku avamisest... polnud üleüldse hea tunne... Ja siis äkki Kaia küsis miskit facebook´is minult, ning... siis ilmneski, miks ma ei küsinud temalt eile...

Oleks olnud auto sõidukorras, oleksime Tallinna veel õigeks ajaks...

Tõesõna - hing on täis...

HEA UUDIS ON SEE, et viin omad maalid Tallinna Hooldusravikliiniku kohe jaanuaris... Selline kokkulepe on.

Aga kunagi ei tohi mõelda, et andsin endast maximaalse... Alati võib olla midagi tegemata..........

Esmaspäev, detsember 10, 2012

Väga suur SORRY homseks ehk elu on nii habras...

Homme on Lääne  - Tallinna Keskhaigla Hooldusravikliiniku avamine, kuhu oodati mindki oma kunstitöödega.
Kahjuks homme minek jääb mul ära...Seda väga - väga ootamatul ja kurval põhjusel. Mu Erikal, kes pidi homne olema minu asendus isiklik abistaja, suri kursusekaaslane...

Mina enda poolt püüdsin teha kõik leidmaks omakorda Erikale asendajat. Küsisin kõik tüdrukud läbi, kes vähegi meelde tulid: Margot, Sandra, Luise, Liina jt, kuid kõik mu head tüdrukud on homme tööl...
Mul on endal väga - väga kurb meel. Kahekordselt.

Veel eile õhtul Pärnust tulles ütlesime naerdes Erikaga teineteisele, et teisipäeval ei ole ühtki vabandust, miks me ei peaks Tallinna jõudma... Sest eile auto või buss küsimuste küsimus...

Kuid... inimene ei suuda mõelda, et elus tuleb hetki ette, mida ei saa keegi ega miski muuta...

Õnneks, Diana Lorents, lohutas mind, et lükkame minu näituse lihtsalt edasi.

Mella näitus on homme olemas Hooldusravikliinikus :)

VABANDAN, et seekord ei saa minu töid näha... Kuid kindlasti on näha neid loodetavasti õigepea.

Laupäev, detsember 08, 2012

Pärnu

homme hommikul...

Head 2. advendi :)

Reede, detsember 07, 2012

Imearmas suhkrurvatipäev, tõsiselt

Täna siiani on olnud super päev :)

Tõin Roiult näituse koju. Külalisteraamatut lugedes tundsin, et sooviks õhku tõusta, ühekorraga nägin tuttavalt käekirja, enne kui jõudsin nimeni, oli selge, kes mu näitusel käis - mul on ääretult ja kohutavalt hea meel, et mu näitust nägi minu eesti keele lemmikõpetaja Janneste.  Uskuge mind, mitte keegi ei ole mind suutnud pisarateni rõõmustada näitusekülalisena, kui õpetaja Janneste. Ja see, et ta tunneb uhkust minu loomingu üle, on minu jaoks tõesti väga - väga erilist :)

Olen andnud endast parima, nii hästi või halvasti kui olen osanud :)

Aitäh, õpetaja, et õpetasid endast parima andma jäädes iseendaks! Kuigi mitte maalimisest, vaid eesti keeles - kuid vahet vist polegi...

Siis veel käisin vallamajas. Nüüd on selge, et IAT jätkub mul 2013 aastal valla poolt samuti nagu siiani. Üks mure vähem :)
Võiksin küll olla veel pabistaja, sest IAT suhtes pole veel kristallselge pilt, kuid vähemasti Mäksa vallalt on tänuväärt mõistmine. :)
Usun, et kõik loksub paika täpselt õigel ajal!

Veel kohtusin Seppäläs armsa ja asjalikku inimesega, keda polnud kaua - kaua näinud :) Hästi hea on tõdeda, et me mõlemad anname teistele iseendast parima. Ja mul on hea meel, et olen suutnud elada oma elu ise omas kodus, mitte hooldekodus... Arvan, et sellest on paljudel hea meel...

Ahjaa, leidsin meeletu otsimise peale imearmsa kleidi :D :D :D Seesugust kleidi mul punast riidekapis igatahes veel polnud... Enam ei saagi pugeda riiete taha, et ei saa päälinna minna :P Ja ei saa ka abistaja puudumise taha pugeda... Nagu alati päästavad mind mu armsad ja tublid tüdrukud - seekord on pääseingel Erika :)
On veel auto taha pugemise võimalus, kuid usun, et seegi laheneb pea...

Sellist positiivset päeva on vahel väga vaja. Iseendale.
Annab energiat juurde, et probleemidega silmitsi seista...

Suhkruvatipäev

olevat täna. Raadios ütles nagu. Algul mõtlesin, et kuulen seda unes... :) Seejärel kehitasin õlgu kohvitopsi taga: kui suhkruvatipäev, siis suhkruvatipäev, mis ikka...

Niikuinii on olnud viinased päevad mul suht lollaka maitse ja lõhnga!

Loodan, et tänane päev saab olema parem. Et tumedaid laike on vähem täna... Tuleb küll töine ja asjalikum päev, kui eile - üleeile...

NB! Suhkruvatt ei meeldi mulle.
        Hommikune kirjutaja  ka ma ei ole.

Esmaspäev, detsember 03, 2012

Roiu pildid

http://www.lux.ee/tiia/?page=10023&imgpath=galerii/OD3NAJ5VNGUZ

Roiu näitusest

Ongi 18. näitus Roiu raamatukogus avatud :) Läks täitsa hästi.
Eile ja täna hommikulgi oli mul küll väikene paanika. Eile otsisin meeletult autot, lõpuks facebook´i kaudu leidis Diana auto Keijo nimelise juhiga. Täna hommikul sõitsid nad veel hooga Kaagverest mööda - noh mina suutsin juba paaniliselt kümneid mobiilikõnesid teha, mida Diana vastu ei võtnud. Kujutage nüüd mind paanikas :D

Täpselt kell 9.57 (vaatasin seinakella) oli näitus Roiu raamatukogus üleval.
Võisin kergemalt hingada.

Avamine sujus plaanipäraselt. Tore oli see, et Haaslava vallavanem Priit jõudis kohale, kuigi ta arvas, et ei jõua...

Aga üks UPS oli mul täna tõeline UPS :D Kohal oli ka koolivenna ema, kes muheda näoga rääkis, et omal ajal poeg ikka olevat kõnelenud: Tiia on ülekooli tüdruk, kena ja seadakse alati eeskujuks... Mu Sillaotsa kool on Roiult umbes kilomeeter. Ma tõesti EI OLNUD mõelnud iial, et jäin koolivendadele ka silma ;) See on tänane ägedam UPS :D

Pilte saate varsti ka näha näituselt :)

Aitäh Diana ja Keijo, et mul on jälle üks päev hästi läinud!!!

Pühapäev, detsember 02, 2012

Head 1. advendi

Ja mul on olemas juba jõulu - apelsinipuu ehtsa käbiga :) ja jõulupuu all kükitab päkapikkki :) :D See olen ju mina oma loominguga :)

Tänane öö oli aknast vaadates nagu tõeline talve muinasjutt.

Head 1. advendi kõigile :)

Reede, november 30, 2012

November

Pean uskuma tundide arvu, mis sain IAT tunde kokku arvutades - 91,5 tundi . Ausalt öeldes, ei mäletagi pika - pika aega kuud, kus IAT tunnid on jäänud alla 100 tunni. 

Tõsi, enam - vähem kõik asjatoimetused  on saadud aetud. Kuigi jah, see nädal olen loobunud kahest üritusest, kuhu plaanisin minna. Täna küll loobusin lumemöllu pärast minemast Tartumaa kodanikeühenduste konverentsile *"Motivatsioonisüst Tartumaa kodanikeühendustele"...

 Loodan siiralt, et eesolevad kuud ja aastad saavad olema IAT tundide kohapealt piisavalt normaalsed. Tegelikult novembril 2012 ka midagi häda ei olnud! Lihtsalt langev tundide arv juba mitu kuud järjest paneb mind end hämmastama :)  

Detsembris tuleb eeldavalt  küll üle 100 IAT tundi, sest plaane ja soove on mul suhteliselt palju :)

Neljapäev, november 29, 2012

Südame teema mul...


Perevägivallast rääkides öeldakse seal olevat kaks osapoolt – mees ja naine. Tihti on aga seal ka kolmas osapool – laps vägivalla tunnistajana. Peres, kus paarisuhtes valitseb vägivald, ei suuda tavaliselt kumbki pool teadvustada endale seda, millise psüühilise trauma tekitab olukord lapsele. Kuigi vägivald ei pruugi olla üldse lapse vastu suunatud, kannatavad nad vägivalla nägemisest ja olukorra kogemisest tulenevate vaimsete tagajärgede all. Perevägivalla tunnistajaks olemine on lapse psüühikale sama hävitav kui  ise otseseks  vägivalla ohvriks olemine. Konfliktses kodus kasvav laps viib vägivaldsed peremudelid tulevikku kaasa ja kõik kordub jälle. Vanemad arvavad sageli, et kuna laps ei kannata otsese vägivalla all, siis kodus toimuv ei  puutu temasse. See on aga väga ohtlik müüt, mida üritame selle kampaanialehega ümber lükata.
Allolevatelt  videotelt leiad spetsialisti  seisukohad selle kohta, milline on vanematevaheliste vägivaldsete suhete pealtnägemise mõju lapsele ja tema edaspidisele elule, samuti  perevägivallaga seotud müüte ja fakte, mis on võetud erinevates riikides läbiviidud uuringutest.
Müüte ja fakte perevägivalla mõjust lapsele

Anne Kleinberg, lastepsühhiaater, Tallinna Lastehaigla Psühhiaatriakliiniku juhataja

  • Kui Sa näed abivajavat naist ja last enda lähedal, siis toeta neid!
  • Sa ei tea, kuidas aidata oma lähedast või tuttavat? Loe siit
  • Aita kaasa vägivallaahela katkestamisele!
  • Jaga seda materjali , sest Sa ei tea, mis toimub kellegi koduuste taga. Võib-olla just need videod on ajendiks, mis panevad naise tegutsema ja oma olukorrast väljapääsu otsima.
  • Eesti naiste varjupaikade kontaktid asuvad siin
  • Sina saad kaasa aidata vägivallavabama ühiskonna kujunemisele!
Tel . 5264697 tööpäeviti kell 11-2

Teisipäev, november 27, 2012

Mitte et...

... ma täna ei armastaks kõike ja kõiki, kuid olen siiski täna natukene rohkem nukker. Sest täna pean jällegi loobuma mulle olulisest asjast. Nimelt  psühhodraama ühingu koosolekust...
Mitte ct oleksin pahane, et mu isiklik abistaja jäi haigeks - haigus ju ei hüüa tulles ja kindlasti pole haigena hea tööl olla. Mitte et oleks pahane, et mu otsimised asendaja leidmiseks ebaõnnestused...
Lihtsalt mõtlen, kas kunagi toimiks Liina ideena andmebaas meilgi nagu USA-s... Andmebaas, kus on nö isiklikud abistajad ja kliendid koos, ja kui nt minul on äkki nagu täna vaja isikliku abistajat, siis leiaksin kohe inimese, ning mina saan rahulikult oma elu elada. Ei peaks nii sageli energiat kulutama abistaja otsimisele. See energia kuluks marjaks mujale.
Peaksin seesuguse andmebaasiga tegelema hakkama. Usun küll, et siee hakkaks kunagi toimima :)


Mul on juba naljakas, nagu mingi needus mu psühhodraama üritustel. Juba mitmendat korda mul lihtsalt ei ole just psühhodraama ajal isikliku abistajat ning jääbki minemata... Soovin väga teada, mis tähendust sel on :)

Aga psühhodraama jääb minu armastuseks!

Esmaspäev, november 26, 2012

Jälle kallikesega

Facebook´i sõbrad juba teavad, et eile jõudis mu kallikesega tagasi koju. Nüüd said ka blogi lugejad, kel pole fb, ka teada sellest heast sõnumist. :) Aga kõvakettalt kadus kõik... Seega ma usaldan siiski paberit ja pastakat!!!

See nädal tuleb usutavasti rohkem põnev, kui nii mõni tavanädal.

Kolmapäev, november 21, 2012

Detsembris ongi väikene hullumeelsus!!!

Niisiis, 99,9 % on kindel, et detsembris on mul veel kaks näitust.

3. - 7. detsember on Roiu raamatukogus näitus. Roiu asula on naabervallas. Haaslava valla vallavanemaga alustasin tegelikult läbirääkimist juba vist septembris... Nüüd küll tuleb lühiajalisem näitus. Usun seda, et kes soovivad, näevad siiski mu kunsti ära nädala jooksul :)

11. detsembril kell 14.00 on Lääne - Tallinna Keskhaigla Hooldusravikliiniku avamine, kus fuajees on usutavasti ka minu kunstitööd ja jäävad sinna mõneks kuuks. Loodan südamest, et patsientele ja kliiniku perele annavad mu maalid rõõmu ja sära :)
Avamisel olen mina ise ka kohal. :)

Loodan ja usun, et nende kahe sündmuste kahel päeval kõik sujub mul. Momendil näib küll, et kõik on järjekordselt umbsõlmes ja mitte midagi ei hakka hargnema... See on pabin. Tegemis ja esinemispabin, mis on parim, mis võib olla - see tähendab, et teen südamega õiget asja :)
Aga ma ei tea veel, kuidas näiteks taas Tallinna sõidan... Seekord koos maalidega...
Ja siis ma ei tea veel, kes on neil päevil mu isiklik abistaja on ning kas ongi... Olen juba jõudnud mitme tüdruga rääkida, kuid... koolideski enne jõule kiire aeg... Tuleb mõista ja samas ka iseendale mõelda, et üldse minna ja olla...
Veel ei tea ma, mida selga panna... Riietus puudub üleüldse...
Kas ei ole minulik?! :D

KUI need kaks näitus see aasta veel on, siis on kokku sel 2012 aastal üheksa näitust. Pisut uskumatult hullumeelne!!! Mina ise leian küll nii :) Ma ei oleks osanud seitse aastat tagasi uneski sellist kunstitegemisemöllu näha, ausõna!

Teisipäev, november 20, 2012

Kiire ja põnev

tuleb selle aasta lõpp jällegi. :)

Täna sain järjekordse näituse pakkumise. 11. detsember. Tallinn. Hooldusravikliiniku avamine.

Tõenäoliselt tuleb detsembri algus jällegi näituse rohke :) Vähemasti kahe näitusega. Kuigi praegu ei ole veel 100 % kindel, kuid...

Siis veel Pärnu. Õnneks ilma maalideta :)

Koduski, Tartus on palju - palju teha :) Usutavasti saan uue akna panna. Loodetavasti tuleb jõuluüllatused ja väga vahva aastavahetus. :) Aastavahetusele ei ole ma veel ausalt öeldes mõelnudki...

Kalendris on veel tühje päevigi - kauaks, see on iseküsimus :)

Pühapäev, november 18, 2012

Eile õhtul olin üksinda kodus ning ajaviideks kolasin youtobe´s. Lõpuks sai õhtust nostalgia õhtu ja öö. Tundsin, et mõned tunnid olid minu. Närv puhkas. Energialaks tuli juurde. On hea teada, et vahel ei peagi kodunt kuhugile soovima minna, vaid puhkuseks aitab ka mõnest mõnusast tegevusest... Leidsin niisiis palju Vestmanni laule. Olen varemgi otsinud, aga leidnud ikka umbes 10 laulu, mida teadakse rohkem, nt "Rumal süda", mis minule enam ei paku väga pinget. Kuulan küll, kuid... Enda üllatuseks leidsin kaks - kolm laulu, mida ma e olnud elu sees veel kuulnudki.  Ometi tean 40...50 või veel rohkemVestmanni esitatud laulu.
Leidsin taas üles kunagise lemmiklaulu Sireli puhkemispäev , mis oli mul juba ununenud... Armas oli jällekuulmine. :) Sõnad head. Mõtlevad panevad. Vähemasti minu jaoks...
Siiski ma ei leidnud üht laulu, mis mind ikka jälle kummitab... Seda laulu pole raadiodeski mitte kordagi kuulnud...

Niisiis, eilne pime ja üksik sügihilissõhtu oli ühtäkki mõnus :) Tundsin rõõmu. Unustasin argimured ja need asjad, mida ei tohiks südamesse ega pähe võtta, sest inimene ei ole ju prügikast. Seda olen aastatega õppinud, et mina ei ole põhjatu prügkast, mis kogub igasugust prahti ning siis negatiivse koorma all lihtsalt vajub ummiku...

Laupäev, november 17, 2012

Kell on nii vähe alles, kuid väljas on juba pime... Huvitav, iga novembris on rohkem  pime, kuid  sellega  ei harju mitte kuidagi... ega kunagi... See on kummaline. Kevadeti ollakse harjunud, et läheb valgemaks ja kõik on kuidagi loomulikum...

Minu elus 45 sügis... Inimene vist ei mõtlegi mitmendat sügist või suve või talve või kevadet ta elab... Aastaajad tunduvad nii igavusena, lõpmatud - mida nad ka on. Mina mäletan sügisõhtuid, kui plikana  istusin nukrana ning mõtlesin elu üle järele ja - teadsin ometigi, et kõik  on hea, et pimedus ei loe...

Kolmapäev, november 14, 2012

On olnud mõndagi

Küllap blogi lugejad, kes pole facebook´s, on ehk tähelepannud, et mult ei ole tulnud nädala jooksul ühtki blogimist... Eelmise teisipäeva õhtul otsustas mu kallike tempe teha ning hetkel on paranduses.
Facebook´s riputas Ave selle kohase teade mu seinale.
 Eile sain Madiselt kaugtöötoast asendus arvuti. Aitäh talle :)

Laupäeval käisin Tallinnas. Tõlkimisasjus. Samas võtsin päeva iseenda jaoks. Suutsin omad head ja halvad jamad unustada. Naudisin päeva :)
Pealinna sõites oli hästi meeldiv ja sõbralik bussijuht Aivar (nimesild rinnataskul) Taisto firmas, kel olevat olnud hiljuti käeluu puruks, kuid kes võttis mind siiski ilusti sülle nii bussi minnes kui ka bussist väljudest. Tartus bussijuht küll palus reisijalt abi, kuid too noormees ei julgenud minust kinni võtta...
Tagasi sõites ei olnud üldse nii sümpaatne bussijuht SEBEst. Saan aru ju, et Tallinnas on turvameeste töö ülesanne, kuid kuidas bussist Tartus väljuda, kui bussijaamon juba suletud ja ühtki inimest ei ole, isegi mitte turvameest... Muide, Tartus bussijuhtki EI käskinud meil turvameest otsida... Naersimegi Lyga, et nüüd jäägi bussi, sest sületeenust ei ole ju kõikjal, ammugi mitte nt Kaagvere peatsuses ehk siis maakondades. Loomulikult saime siiski Lyga kahekesi hakkama :)
Kas siiski koolitaks bussijuhte natuke?
 Tartu bussidel on väga asjalikud bussijuhid, kuid mina isiklikult elan maal ning vahel sõidan ka kaugliinide bussidega. Ja usun, et mina EI vaja ratastooli - bussigi, kuna olen suhteliselt väike ja kerge, ja istun suurima hea meelega bussiistmel. Võib - olla samal ajal, kui mina sõidan, vajab keegi hädasti just ratastooli - buss... Ja neid on vist kaks Eestis - ja maakondades pole ju ühtki... Kas mõru busside ja bussijuhtide nõiaring...
Tõsi, ma pole mitu kuud bussidega sõitnud... Selles on mul isegi kahju... Bussijuhid unustavad nii mind veel ära   :) :P

Terve nädal on olnudjama jama otsa, kuid kuidagi hästi positiivselt lahenevad...

Esmaspäev, november 05, 2012

7 minutiga olemas - absoluutne rekord

Sain just teada, et minu isiklik abistaja Signe ei saa jääda minuga... Tal endal ka kahju, kuid elus on ikka nii, et kahte head asja sageli korraga ei saa teha. :) Siiski mõned päevad juba mõtlesime, et me koostöö jätkub, et too teine hea sõnum ei tule Signele... Kuuldes, et siiski tuli, ma tõesti rõõmustasin südamest. Ma ei osanud isegi muretseda veel enda pärast...
Riputasin lihtsalt siia riputatud töökuulutuse ka facebook´i ja oh sa imede imet, kuid on usutavasti 7 minutiga uus, või õigemini endine, isiklik abistaja olemas. Diana.  See on super !
Vahel elus on halvad ja head asjad kuidagi ikka väga seotud :)

Usun aga, et Signe näol leidsin taaskord super laheda sõbranna kauaks - kauaks :)

Muide, eile oli kummaline pühapäev. Nagu puudus miski...Ja nii oligi :) Merikest ei olnud... Üle kahe aasta oli paljud pühapäevad Merikene isiklik abistaja... :) Kuid, küll me varsti kohtume :)

Tööpakkumine (korduv) :)

Hea tööotsija, vajan / ootan Sind
isikliku abistajana

Sobid Sina, kes oled kohusetundlik, usaldusväärne, rõõmsameelne, rahumeelne, toleratne, julge ja keskmise füüsilise jõuga naine. Töö sobib hästi üliõpilastele või lisatööna.
Isikliku abistajana on Sinu tööülesanne mind füüsiliselt abistada kodus kui töölgi, samuti kõikjal, kuhu lähen. St elan täisväärtusliku elu Sinu abiga. Isikliku abistajana abistada täpselt nii palju nagu mina soovin, nendes toimingutes, mida ütlen ja millega mina füüsiliselt toime ei tule. Naljaga võin öelda, et isiklik abistajana oled mu käed ja jalad, kuid mitte minu mõistus
Lisainfo www.lux.ee/tiia
Kontakt: tiia@lux.ee või 5529317

Laupäev, november 03, 2012

Need meie JÕULUKAARDID

on ikkagi päris jõulukaardid :)

Teadsin, et novembris algab taas Suu ja Jalaga Maalivate kunstnike jõulukampaania. Otsustasin vaikida seni kuni minuni jõuab esimene kommentaar. Tõsi oma tüdrukutele mainisin, kuid tundub, et päris hästi ei saada aru ikka veel... Mina olen olnud oma kirjaga kampaanias... 5 aastat (mõtlesin mitu aastat juba), ja ikka ja jälle tulevad korduvad küsimused.

Jah, kampaania on õige, ei ole kummaline.
Jah, olen kampaaniaga seotud, sest kuulun Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnikke Ülemaailmse Ühingu. Olen stipendiaat.

Ühtegi jõulukomplekti ei saada mina. Mina ei tea saatmistööst mitte midagi. Mina ei tea ühtegi saajat enne, kui minuni jõuab mingi kommentaar. Eelmine aasta tuli rohkem häid kui halbu...

Selle aasta jõulukaarte võite näha ja ise ka telllida SJK-Kirjastuse kodulehelt http://www.sjkkirjastus.ee/?doc=10014 . Ja lisaküsimuste korral, palun, pöörduge ka SJK-Kirjastuse poole.
Mina olen vaid kunstnik. Mina kirjutasin komplekti juurde kaaskirja, ilukirjas. (Usun, et ükskord saab komplektis ka minu maalist kaart...) Mina tegelikult ei peagi küsimustele, mis ei puududa kunsti, vastama

Loodan väga, et selle aasta jõulukampaania on edukas!

Soki kudumine ;)

Uskusin, et olen teinud isikliku abistaja abiga kõike teinud... Aga EI. :)
Täna kudusin isikliku abistaja Ly abiga sokki. Vähemasti algus sai tehtud :) Silverile sokke vaja...
Suvest harutasin oma vanu kampsuneid lõngaks - sedagi tegin elus esmakordselt.

Kui nüüd keegi õlgu kehitab, et millega see Tiiatibu veel abistajat vaevab, siis neile saan öelda rahulikult, et Lyle meeldib kudumine. :D Ja mina vist kooks ka sokke, kui vanaema oleks jõudnud kudumise selgeks õpetada... Õppida jõuan ju veel :) :P
Nii et kui mina ei sooviks kududa, siis ei annaks isiklikule abistajale sellist ülesannet. Ja vastupidi ka.

Muide, järgmine laupäev Tallinna sõites, võtame kudumistöö kaasa. Bussis hea aeg nokitseda kudumisega. Ahjaa, see on me mõte Lyga. Kumbki pole kudunud bussis :D :D :D

Reede, november 02, 2012

Hinged meile ja meis...

Küünal. Õli/küünelakk. Jaanuar 2010

Loodan, et paljudes kodudes põleb täna küünlad...
Arvan, et see maal meeldiks papale ja vanaemadele, kõigile, keda enam ei ole... aga võib - olla nende hingedele meeldib... Me ei tea ju tegelikult, mida teevad või kus on hinged pärast inimese surma... Vaevalt, et hinged loevad blogisid, kuid jällegi me ei tea ju seda tegelikult...
Nooremana kartsin hingede teemat. Ausalt.Oli kõle. Oli kogunisti vastik... Inimesed ei saa uskuda seda, mida ei ole olemas...
Mida aeg edasi, seda enam usun, et on olemas midagi sellist, mida me ei näe ega taju, või lihtsalt ei soovi osata näha ega tajuda... Meil on iseendaga nii palju tegemist, et õppida tundma omaenda hingi. Oleme isekad... Ja nii see ongi :)
Meil ei jää sageli aega tajuda/õppida tundma/mõista teisi elavaid hingi... On ju nukker.

Üks mõte veel.
Elage nii, et kunagi ei jääks üksinda... Et kord oleks ikka meie/teie hingedel keegi, kes mäletaks meid ning süütaks küünlad, ootaks meid taas koju... Et meie hingedel oleks keegi, keda nähtamatult hoida ja olla kaitseingel...

Ma tegelikult ei ole täna üldse nii kurb nagu tunduda võib. Päriselt ka. :)

Rõõmustab seegi, et perevägivalda avastatakse kaks korda rohkem kui varem. Tänane uudis, mis jäi kõrvu. Isegi naabri avaldusega algatadakse asja - selge ju on see, et ohvril on avaldust kirjutada raske, suht võimatu. 

Kolmapäev, oktoober 31, 2012

IAT - päris huvitav tulemus tänaseni

Arvutasin.
Arvutasin jälle IAT tunde oktoobrikuus. Sain kokku täpselt 103,5 tunde. Oh ja ah, aga mina olen ikkagi elus :)

Arvutasin naljapärast kokku ka selle aasta tunnid tänaseni. St jaanuarist oktoobrini. Sain kokku täpselt 1347 IAT tundi. Oh ja ah, aga mina olen olnud edukas ja õnneski.
Ikkagi väga elus :)


Elame veel!
Kuigi eelmisel aastal kuskil samal ajal, oktoobri lõpp / novembri algus, planeerisin selleks aastaks max-ks tundide arvuks 2400 ja min-ks 2000.
 Kuid oh sa imede imet....  Saan veel vähemaga hakkama. Ma olen kindel, et väga oluline on siiski tehtud. Nohjah, oleks võinud ehk ühiskónda pisut rohkem häirida oma tegemistega... või ehk olengi rohkem häirinud, et saan peamise aja aastast ise hakkama... :D:D:D Säh sulle siis 24/7 hooldust! Mind ennast rõõmustab, et suudan mõnd ninapidi vedada positiivselt.

2013 aastaks planeerin siiski 2400 IAT tundi. Mul palju unistusi, mis soovin täide viia just järgmisel aastal...

Esmaspäev, oktoober 29, 2012

Aeg...

Talveaeg.
Minule ei meeldi eriti kella keeramine, kuigi ega häiri ka. Õhtune vara pimedus pole küll suur mõnu...

Aeg lendab aga vaatamata kella keeramistele või mitte keeramistele. Ajal on oma nähtamatu aja arvamine. Minu meelest küll. Mingi algus ja mingi lõpp on vaid ajaline etapp...

Eile oli viimane tööppäev Merikesel isikliku abistajana. Kuid kindlasti mitte viimane päev koos minuga. :) Üle kahe aasta koosolemist ehk lähedast tööd on teinud jällegi hea tulemuse. Või nagu mulle on öeldud, et mina olen nakkav jäävalt... :)
Aeg toob taas uusi väljakutseid meile mõlemale. Mulle kui ka Merikesele. Ja usutavasti saame neid tulevikkus jagada teineteisele... :)

On väga - väga armas, kui endised abistajad jagavad ikka  minuga oma rõõme ja muresid...
Mina küll ei ole kunagi palunud ega käskinud neil seda teha. Ma ei ole pealetükiv... või mis... See on lihtsalt sedasi kujunenud... Vahel on tunne, et mu ümber hästi suur  perekond... kuhu lisandub aina uusi liikmeid... :)

Laupäev, oktoober 27, 2012

LEEPÜst ja paljust muustki

Toimus niisiis meie LEEPÜ koosolek - kohtumine Vilde kohvikus. Kõik oli täpselt nii nagu olime plaaninud... Kuigi oleme väike ühing väike, kuid minul oli küll hästi hea näha neid, kes mõtlevad rõõmudele ja muredele kaasa. Tuumik oli kohal :) Kuigi eilne lumi tegi juba oma töö ning kõik ei jõudnudki libeduse tõttu kohale...
Mina küll usun, et LEEPÜ tulevik saab olema edukas ja tarku mõtteid / tegusid täis. Ja hea on, kui olemegi omamoodi ja erilised. MTÜ minaga. Juba see meie iseolemine on rikkus ja väärtus. Võib - olla me ei suudagi midagi hiigelsuurt teha ühekorraga, kuid iga pisisamm edasi on lõpuks suur. Nii iseendale kui teistele. Ühiskond algab iseendast :)

Veel oli mul rõõm näha sõpru :) Vaatamata kõigele tean ikka ja alati, et ma ei ole ega jää üksinda.

Ja mul on tõesti oma lemmikpood :) :) :) Või õigemini kaks lemmikpoodi. 1. Kunstipood kunstnike majas ja Zeppelini Sulemehe (uuema nimega Büroo Pluss) pood.  Seal on super teenindus ja lahked/sõbralikud müüjad :), kes teavad isegi juba minu lemmikvärvi :) Ausalt, ma käin seal suurima hea meelega. Mis sest et Tartus on küll ja veel teisigi kontoritarbede kauplusi... aga need ei tõmba mind...


Reede, oktoober 26, 2012

Sel lumisel päeval...

... oli metsa vahel siin Kaagvere - Roiu teel talvine muinasjutt :)

Paljud puud on veel lehtedes, kuid lehtedel LUMI... Super ilus :) 

... Sain ometi saapad. Valged ägedad saapad :) Pool kogemata jooksin neile otsa. Kahtlustan, et nr oli küll sassi aetud, sest nr34 ei lähe mulle jalga... Need saapad nr 34 sobivad suurepäraselt :D Või on minu jalad kokku kuivanud... :D

Elisas ka sain targemaks. Blokeerimist eritariifi numbrile on geniaalselt lihtne teha: sms STOP sellele numbrile, mida soov blokeerida. Seda saab oma mobiililt.

Veel sain teada, et ma ei ole siiski loll naine, vaid naine, kes vajab mõnes asjas nõu ja abi. :) Seda rääkides Märdiga akna asjast. Naersin, et ma ole loll, sest ma ei oska ega julge akent ise tellida... Siis Märt naeratas ja ütleski: "Sa oled naine, kes vajab mõnes asjas nõu ja abi"
Nii ongi ju tegelikult.
Paljudel naistel.
Hea oli Märdi peret üle pika aja näha :)

Õhtul Avega koju sõites oli ehtne talve tuisk teel. 

Mis saab homme teedega, kas on lahti või kinni, kas pääsen linna või mitte - näeme homme.
Täna oli hästi hea päev :)

Neljapäev, oktoober 25, 2012

Elu loksub!

Loksub tormina,
kuid
loksub alati hästi paika. :)

Lihtsalt peab uskuma, et nii mõni hull lahendamata küsimus/probleem/asi saab lahenduse täpselt ootamatul õigel ajal ja sageli väga üllatavalt. :D


Teisipäev, oktoober 23, 2012

net + mobla = OK + ja palju OK :) ;)

Nüüd on taas olemas oma internet ja välja helistamisvõimalus - hea tunne minu sees :) Kuigi see väljaminek oli see kuu tobedalt ootamatu...
Loodan, et rohkem selliseid täiesti mõttetuid kulutusi enam ei tule.
Niigi on olnud lolle tempe palju...

Täna sai muide otsa kõige edukam laen :) Pangalaen... mis sai omal ajal võetud kodu remondi jaoks. Sellega sain ka esimest korda elus OMA mööbli osta. Mul on tõesti hea meel, et julgesin 7 aastat tagasi minna panka ning küsida laenu... Ja täna on mul tõesti hea meel, et üks suur kohustus ja vastutus sai otsa :) 
Seitse aastat - kuhu on need jäänud... Ja siiski pikk - pikk aeg, kus on olnud nii palju kõike...

Olen ennemgi öelnud, et mulle ei meeldi oma rahast väga räägida, ammugi blogida... Kuid vahel lihtsalt hea kogemusi jagada, ütlemata täpsemalt midagi...
Küllap saan ka ülejäänuga ka hakkama :)

Võib - olla mõne aasta pärast mõtlen uuele elamisele, ja siis pean mõtlema taas mingile pangalaenule... Kuid mõned aastad soovin kõvasti tööd teha ja mõelda, mis kuidas ja nii edasi...

Usun, et elu muutub paremaks :)
Ja paremus algab ju iseendas...

Esmaspäev, oktoober 22, 2012

Ehee, ilusad ja head asjad...

ILUS päev. Tõesti akna taga on särav ja sädelev sügispäev :) Vaatasin aknast välja ning kuidagi kelmikad mõtted tulid... Sooviks õige armuda... Vähemasti iseendasse taas ja jälle ;) :D :P Seda võib ju ka sügiselgi. Mitte vaid kevadel...

Olen lugenud väikese aja vahemikus "Vananemise kunsti" ja "Saladus noortele". Ise arvan, et olen parimates aastates, et teha olevikkuski teha kunstiteos :) Noojah, kui nüüd targade inimeste tõdesid ise ka uskuda, siis õnnelik inimene olla ei ole kunagi hilja :)
Aga
olen seda ammu isegi öelnud ja arvanud!!!
Seega, miskit uut maailmas ilusas päevas ei leiagi. Peab lihtsalt meenutama lihtsaid elutõdesid - ja elu saabki helgemaks ;)

Netipulgad on head asjad. Nad levivad üle Eesti. Neis internet ei maksa eriti midagi... Kuid neid saab vahel laenatagi... Aitäh Piret, et lubad enda netipulka kasutada! Loodetavasti homme saan enda internetti ja välja helistamisvõimaluse tagasi. Maksan ära.
Päris jube ja kõhe on olla teadmisega, et ei ole interneti ega väljahelistamisvõimalust... Kuigi vahel on aga lausa hea, kui ei kasuta nende abil suhtlemist, siiski siis on teadmine, et vajadusel on kõik kanalid käepärast võtta...

Pühapäev, oktoober 21, 2012

UPS, kastepiisad keset söögilauda

Õudus!!!
Mu elamine on nii niiske ja rõske, mida iganes, et täna avastasin keset söögilauda, mis on keset tuba, küünlaalusel veepiisku. Paar nädalat juba panen tähele, et majapidamispaberirullid on aeg - ajalt niisked...
See on kohutav.
Kuigi elamine on muidu soe. 

Õnneks, usun, et päkapikk täidab minu soovi veel enne jõule ja püüab taha tuppa uue akna ette panna ning teeb ka hallitusvastase remondikese...
Muidu lihtsalt hallitan ära.
Ilma naljata.

Reede, oktoober 19, 2012

Kaks sõna

Olen elus.

Eile lõpetasin üllatuslik näituse kodus. Sain imearmsa lille ja arvamuse, et maalin südamega hoopiski. :) Mind aitasid mamma ja Silver, sest see kõik tuli ootamatult ja äkki...

Praegu laenan Avelt netti :) :P


Tööpakkumine

Hea tööotsija, vajan / ootan Sind
isikliku abistajana

Sobid Sina, kes oled kohusetundlik, usaldusväärne, rõõmsameelne, rahumeelne, toleratne, julge ja keskmise füüsilise jõuga naine. Töö sobib hästi üliõpilastele või lisatööna.
Isikliku abistajana on Sinu tööülesanne mind füüsiliselt abistada kodus kui töölgi, samuti kõikjal, kuhu lähen. St elan täisväärtusliku elu Sinu abiga. Isikliku abistajana abistada täpselt nii palju nagu mina soovin, nendes toimingutes, mida ütlen ja millega mina füüsiliselt toime ei tule. Naljaga võin öelda, et isiklik abistajana oled mu käed ja jalad, kuid mitte minu mõistus
Lisainfo www.lux.ee/tiia
Kontakt: tiia@lux.ee või 5529317


Teisipäev, oktoober 16, 2012

Uus näitus taas jamadele vahele

Sain just teada, et novembri lõpus/detsembri alguses saab olema minul järjekordne näitus. Haaslava vallas.
T'äpsem info edaspidi. Läbirääkimised alles alguses.

Mul tuli hea tuju ja energia tagasi :)

Vastus Elisalt - ehk teistelgi hea teada

Niisiis, erinumbride blokeerimise küsimuse vastus, mis on probleemile lahendus :) : 
 
 
"Teenus, mis võimaldaks eritariifseid teenusnumbreid blokeerida, kahjuks puudub. Kui
telefonis on olemas numbrite blokeerimise funktsioon, saab seda teha
telefonipõhiselt.
Eritariifsete teenusepakkujate puhul haldab Elisa tehnilist sidekanalit
mobiiltelefoninumbri kasutaja ja teenuspakkuja vahel ning vahendab nendevahelist
arveldust, kuid Elisa ise ei osuta sisuteenust. Seda teeb vastav teenusepakkuja,
kellel on ühtlasi kohustus tagada, et pakutav sisuteenus oleks õiguspärane. Elisa
kodulehel on toodud ka teenusepakkujate kontaktinformatsioon:
http://www.elisa.ee/et/Eraklient/tugiinfo/artikkel/Hinnakiri/Eritariifsed-teenused/248.

Sisuteenuse osutaja vastutab täies ulatuses vastaval lühinumbril osutatava
sisuteenuse eest ja neil on olemas teave liitumiste ja tellitud/osutatud teenuste
kohta. Sisuteenuse osutaja peab lahendama klientide poolt saadetud pretensioonid ja
edastama informatsiooni lahenduse kohta nii kliendile kui ka Elisale. Juhul, kui
sisuteenuse osutaja on tuvastanud vea nende poolt pakutava teenuse arvelduses –
edastavad nad Elisale teate arve krediteerimiseks ja Elisa saab vormistada vastavas
summas kreeditarve ja väljastada selle kliendile."
 
 
Kusjuures, vastus tuli nädala ajaga. Elisal olevat suur päringute maht, sellepärast
 vastus viibib - sellise vastuse sain reedel. Aga jõudsin reedel juba esintuses käia 
ju, kus küsiti küll: Kas kahtlus, et on kuritarvitanud... Ütlesin EI, sest päris see
ka pole probleem praegu. Blokeerimisküsimus esinduses ununes kahjuks...  
 
Hakkan nüüd nuputama, kus on minu mobiilis see kaval blokeerimis võimalus :) Ja uurin
ka eritariifse teenusepakkujat, kuigi esmapilgul mina küll ei osanud peale hakata... 
 

Esmaspäev, oktoober 15, 2012

See on HOIATUS

Võib - olla ja tõenäoliselt saab sel nädalal minuga kontakti ise mulle helistades. Mulle tehti suur arve mingi arvutimängu sms-dega. Arve on ülemõistuse suur, mis peab homseks mul ettemaksuna makstud olema. Täna mul kahjuks ei ole 160 eurot mitte kuskilt võtta. Seega, olen varsti internetita ja välja ei saa helistada.

Äge.
Tegelikult teeb asi nõutuks.
Erinumbridele saatja on 13 aastane laps, kes aeg - ajalt elab minu juures. Püüdsin küll teda pidevalt jälgida, kuid ikkagi suutis poiss mu selja taga lollusi teha. Kusjuures ta on küsinud ilusti minult mobiili, et helistada emale. Küllap saab mängus kuidagi mobiilinumbriga sms-e saada. Mina ei ole iial  mingisse mängu süvenenud...
Ole hea, hoia last nagu oma last ning...
Reedel oli meil sel teemal vestlus. Ometi tegi laupäeva hommikul arvet suuremaks. 

Selline probleem on olnud meil kodus ennemgi. Olen tõesti rääginud hea ja halvaga tuhandeid kordi. Ise muutunud väga ettevaatlikuks... Kuid lapsed...

Emad ja isad, kõik, kes on lastega seotud, palun jälgige, mida lapsed teevad. Selgitage ja rääkige, kuidas arvutides olla. Veel parem, hoidke omad lapsed arvutidest eemal. 

Lootsin, et tuleb hea nädal. Nädalavahetus oli mõnus ja hea ju... Aga...

Reede, oktoober 12, 2012

Vajan kindlasti uut isikliku abistajat novembris

Nüüd olen veendunud, et novembriks või novembris vähemasti pean otsides leidma uue isikliku abistaja. Sel kuul lahkuvad töölt kaks  toredat ja head inimest - elu teeb ootamatuid, kuid toredaid ning edasiviivaid samme :)

Mina koos Ly ja Avega aga usume, et me ei tule kolmekesi toime just ajaliselt. Avel ülikool. Lyl oma töö. Mõlemal veel oma pere ja isiklik elu.
Ma võin küll oma IAT tunde vähendada veel, kuid siiski ühel hetkel tuleb piir ette. Lõpmatult vähendada abitunde pole lihtsalt võimalik mul. Siis ma ei elaks enam...
Okei, okei, okei, ma lõpetan selle blogimise positiivselt. Mina elan edasi, ja paremini ja edukamalt kui kunagi varem - teisiti ju ei saa olla :) Leian uue toreda ja hea isikliku abistajagi. :)

Igaks juhuks siiagi töökuulutuse link mu kodukalt:  http://www.lux.ee/tiia/?page=10017

Panen kindlasti tööpakkumise mitmesse kohta.

Veel kuu tagasi arvasin, et olen hästi abistajatega "varustatud"kevadeni... Kunagi ei saa/ei tohi olla lõpuni kindel ei heas ega halvas... et midagi ei muutu... Alati muutub :)

Hea teenindusepäev

Käisin hommikupoolikul korra Lõunakas.

Elisa esinduses klienditeenindaja tänas lõpuks ka mu isikliku abistaja Avet, et aitas mind tõlkida :) See on küll esmakordselt, et mu isiklik abistaja saab tänu klienditeenindajaltki. Rääkis küll otse minuga ja püüdis hoolega kuulada mind. 

Photo Point´i klienditeenidaja Kaarel oli samuti meeldiv. Oskas suhelda minuga.

Sellist head teenindajate päeva pole tükil ajal olnud. Lähed ja saadki kohe vabalt suhelda :)

Päris vahva on nädala jooksul ükskord nina õue pista :D :D :D


Neljapäev, oktoober 11, 2012

Maailm keerleb tagurpidi :P

Täna arvame küll mõnede inimestega just nii - maailm keerleb tagurpidi. Must on valge. Valge on must.  Asjad on nagu õiged, kuid toimivad kuidagi valesti...

Mul endal lendas lillepott arvutilaualt eile õhtul täiesti lambist põrandale. Hea, et keegi meist alla ei jäänud. Päris tõsiselt. Potid mitmeks killuks... Nüüd peab küll tulema ootamatu suur õnn :)

Pilte 16. septembrist ehk näituse avamisest

Natuke hilinenud pildid, varsti saab ju näituse avamisest külaseltsis  Kawershof kuu aega. Avamisel olid kohalolijad siiski heas tujus ning klõpsustasime mõned pildidki, kuigi kõik ei läinud päris nii nagu olin ettevalmistanud... Lõpp hea, kõik hea :) Ülejäänud pilte on näha mu kodukal .
Ega mul polnudki varem ühtki pilti isikliku abistaja Signega. Niisiis, siin me olemegi - Signe ja mina!

Kolmapäev, oktoober 10, 2012

Mõtted...

Kui oled teinud apsakaid, mis tegemise momendil tundus siiski ainuõige, siis julge tunnistada palju hiljem kõigepealt iseendale. Hakka lahendust otsima, kui neid vaja.  Ära maksa apsakatele peale, sest alati on mitu külge. Ja ära peida enda pead jaanalinnu kombel liiva alla :) Veel tõsi asi, mida on hea meeles pidada - jääda rahulikuks. 
Mõtted on minu enda veel ühe lahendamata probleemi kogemused. Võib - olla mitte just kõige paremad kogemused, aga siiski on nad tänuväärsed kogemused nii minu endale, kui paljudele teistele. Kui asi laheneb, saate kindlasti kuskilt kunagi lugeda täpselt, mis toimus... :)

Minu isiklikud abistajad ei saagi streikida :P Nali naljaks, kuid suudan oma isiklikke abistajatele kõrgemat tunnitasu, kui hooldajad praegu saavad... Ma ei teagi, kas see rõõmustab mind. Kindlasti mõnes mõttes küll - hoian oma töötajaid ehk isiklikke abistajaid ja saan vastu väga head IAT-st, kuigi mul kui tööandjal on probleemegi. Kellel aga neid poleks.:) Aga üldiselt on hale pilt. Olen hooldusõdede ja õdede nõus, et nende töötasu peab tõusma!!!

Teisipäev, oktoober 09, 2012

Head - halvad...

Mul on viimasel ajal tunne, et tehtud hea tasub kuidagi halvaga... Tuletab nagu meelde, et halb ei ole kuhugi kadunud... Nagu narritab, kas veel suudan olla hea...

Aga suhtlesin natuke päkapikudega. Arvan, et olen siiski hea tüdruk :) Usun, et jõuludeks saab taga tuba uue näo. Uue akna. Uue tapeedi. (Üht tapeedi soovin juba kevadest ning näen seda juba uneski - järelikult on minu tapeet :) ) Ja nii edasi.
Olen remondile ammu mõelnud. Vahepeal oleks peaaegu loobunud... Edasi lükkamine oleks olnud küll lihtsam, kuid siis oleks jäänud hingesoppi tegemata tunne.Hallitus süveneks aina... Ja küsimus jääks, millal siis on õige aeg remondimiseks...

Reede, oktoober 05, 2012

See punane ja roosa õnn

Mul on nüüd punased kingad (Tõsi, punased kingad on suvest saadik juba :) )
Mul on nüüd (tänasest) punane käekott. Suur ja mahukas.
Mul on nüüd (ka tänasest) punane rahakott. Roos peal. On küll pisut väike, kuid siiski uus ja punane :) Ükskord ostan taas suurema, kui kunagi on mul niipalju raha, et vajan suurt - suurt koti. :) :P

Veel leidsin täna roosa energia, mis on vaid minu isiklik roosa energia. Roosa energia ei lase mul iseendaga peidust mängida ega iseend kaotada. :)

Mida on veel õnneks vaja!!!


Esmaspäev, oktoober 01, 2012

Vajan taas isiklikku abistajat


Jah, nii see ongi - vajan järjekordselt uut isiklikku abistajat.
Kuidas ei mõtleks, on hetke seis selline, et väga keeruline minul omaenda ja tüdrukutel aegu kokku sobitada. Loobu(ksi)n ju pea alati enda kahjuks, isikliku abistaja kasuks. Kodus saan hakkama, kui lükan pidevalt isikliku abistaja tööaega tunni kahe või päeva võrra edasi, kuid  kui pean kohtumisi ja asjaajamisi aina edasi lükkama või halvimal juhul ära jätma, siis see nagu EI lähe mitte. Minust jätab paha mulje :)
Õnneks on siiski kindlad isikliku abistaja tööajadki, kuid nädalas neis ei piisa. Kahjuks.

Samas saan aru Signest, kes on väga tubli ja püüab oma elukarjääri edukalt teha, samuti Avest, Lyst ja Merikesestki.
Tegelikult me oleme koos arutanud, et on ikka uut isikliku abistajat taas vaja. Sest tüdrukud muretsevad minu pärastki.
Oktoobri keskpaikani on minu kalendris isikliku abistaja ajad tõesti harvad - see teeb natuke kõhedust. Seda enam, et  soovin ka kodunt väljas käia...

Kui leian novembriks kellegi, siis on hää :)
Kindlasti riputan töökuulutusi kõikjale. Kuid kui on keegi, kes teab kedagi, kes soovib proovida isikliku abistaja tööd, siis andke, palun, teada :)

Pühapäev, september 30, 2012

Septembri IAT

September ongi mõne tunni pärast läbi. See kuu oli 122 IAT tundi. Suhteliselt normaalselt. Kuid, kui mõelda,  et need tunnid on nelja isikliku abistaja peale kokku, siis... võib mitut moodi mõelda. :) Ühele isikliku abistajale suht väike koormus koos minuga :) (On olnud kuid aastate jooksul, kus ühel isiklikul abistajal ca 150 tundi.)
Mina olen peaaegu kõik saanud teha, mida plaanisin just septembriks. :) Kuigi ümber planeerimist ja aegade nihutamisi on olnud ka piisavalt. Soovin ikka ja alati, et nii mul kui isiklikul abistajal saaks oma elus kõik tehtud.
Päris loobumisi ei ole olnud see september. St soovin teha/minna, aga puuduvad käed - jalad...

Rahaliselt on sama, mis eelnevad kuud. Põhiline sponsor IAT-le olin mina ise :)

Kokkuvõtes on olnud september mulle (ja arvan, et ka mu isiklikke abistajatele) edukas :)

Laupäev, september 29, 2012

Veel mõtteid eilsest tulevikku

Eile oli veel paar teemat südamelähedased - vägivald ja psüühikahäiredega inimesed.

Miks peab vägivalla ohver minema kodunt minema? Varjupaika. Eestis on juba 10 varjupaika. See on hea. Kuid vägivallasejaga ei soovi siiski veel eriti keegi tegeleda... On maid, näide toodi vist Australiast, kus jääb ohver (lastega) koju, kuid läheb vägivalla tegija. Politseiga. Sest igal vägivalla tegijal on kuhugile minna: vanemad, õed, vennad, sõbrad jne, kuid enne ei tohi koju minna, kui on läbitud psühholoogi, sotsiaaltöötaja jne. 
Millal Eesti nii kaugele jõuame...

Psüühika häiredega ja vaimsete puuetega inimestele pole eriti mõeldud... Mõnikord tundub mulle ka nii... Üldse peaks rohkem rõhku panema sihtrgrupidele, kes nii väga ei suuda enda seista :)

Reede, september 28, 2012

Julgus õnnelik olla

Käisin täna seminar - koolitusel "Sootundlikud puudega inimesed". Ausalt öeldes, mina olen alati teadnud, et mul on soorollid ja et olen ennekõige naine, alles seejärel puudega naine. Mina ei ole suutnud mitte iial olla ainult puudega virisev inimene. Kurb oli tänagi kuulada, kuidas püüdi iga hinna eest rõhutada oma puuet - nagu elus muud ei olegi, kui puue...
AGA
ühe uuringu tulemus hämmastas mindki. Ühiskonnas on arvamus, et puudega naine on raskem ja nukram olla, puudega mees. Mul käis klõps läbi ning mõistsin ühtäkki selget, miks minul on olnud nii pagana keeruline tõestada, et mina pole üksnes puudega inimene, vaid palju rohkem on minust sotsiaalset ja psühholoogilisi ja mis iganes soorolle. Et kui tarvis, siis ma ei pelga ka n ö mehe tegusid, KUIGI ma ei suuda kujutada endas meest, mitte raasugi meest. Ma pole mänginud poiste mängegi - sest ma lihtsalt ei osanud... Samas ma ei karda meeste töid. Uuringus arvati, et puudega naine ei saa tööle minna ega armastada, ammugi olla ema...
Ja mulle meenus näiteks "Ratastoolitantsu" film. Mulle tundus aastaid imelik, miks filmi tegemisel keegi ei küsinud minult, kas mina näiteks unistan peikast või lastest või isegi tantsimisest... OKEI, siis olin 19 ja suhteliselt emmekas (heas  mõttes), kuid siiski... mul olid juba siis omad tundeid, armumised, unistused - soovisin oma elu, karjääri jne. Filmi mehed räägisid aga tööst, peredest... See on ju huvitav näide, et ka nõuka ajal lõppus olid puudega inimesed küll olemas, kuid rohkem puudega mehed... Nüüd saan aru, miks ma olen tundnud, et mina ei ole "Ratastoolitantsus" mina ise - mul varjutati paljud soorollid. See, et filmis tikkisin ja joonistasin, oli vee pealne rollide osa.
Ma ei soovi öelda,  et filmi polnud vaja. Vägagi oli.
Kuid ühiskond pole 25 aastaga palju muutunud puudega naiste osas...
Ja ometi sai eile noorem laps 18 :) Mulle endalegi uskumatu. Kust võtsin julguse luua oma elu ... oma elukarjäär puudega naisena... Seda enam, et naine on hoopis keerulisem olla ühiskonnas... Mul on vedanud, et minul on olnud julgus olla õnnelik.
Palju on naisi, kes on loobunud julgusestki...????????

Hästi äge on see, et edaspidi soovitakse puuet näha MITTE ainult meditsiinilises mõttes, vaid ka sotsiaalses jne mõttes. Lõpuks ometi :)
Ma ei ole ju haige... Ei ole olnud seda eluaeg ja nii see ongi :)

Blogida võiksin veel ja veel, kuid lähen magama. Olen positiivselt väsinud.
Õhtu käisin veel oma maja koosolekul.

Soovin kõigile õnne ja armastust ja kõike muud head. Kui olla õnnelikud (ka probleemide keskel), siis olete vähem haigedki :)
Mina olen hästi rõõmus ja rahul, õnnelik, et täna oli tegus ja h

Neljapäev, september 27, 2012

Uus maal

See on meie Kaagvere lammutatud katlamaja korsten. Korsten on tänagi alles... veel. Kes teab aga, kui kaua veel taevasse kõrgub... Meie Kaagvere piltki muutub kiiresti nagu kõik me ümber...
Huvitav, kas elaksin täna siin, kui 23 aastat tagasi olnud just siinset katlamaja ja seda korstent... Oli ju seesama Kaagvere ainus koht maamunal,  kus ma EI tahtnud elada... On ju kummaline :D :D :D
Ja nüüd täna mõtlen, kuhu need pikad aastad on jäänud, kuhu kadunud... ja kas olengi selle aja jooksul miskit korda saatnud... 

Pildistas isiklik abistaja Ave.

Esmaspäev, september 24, 2012

Allkirjastamine

... on küsimus veel mõnele ametnikule. Tegelikult mulle meeldib hästi, et järjest enam on see arvamus minu oma jalaga kirjutatud allkiri kehtib, kuid isikliku abistaja käe abiga kirjutatud minu allkiri ei kehti. Sest isiklik abistaja ei kirjuta täpselt nii nagu mina... Jajaa, see on ju absoluutselt tõsi!
Täna just nii arvati Tartu Kohtumaja Registri osakonnas. Käisime LEEPÜ-ga seal.
Oli aeg, kus arvati hoopis sageli, et jalaga pandud allkkiri ei kehti. See oli kuidagi väga harjumatu, et kirjutan kuskil laua all...
Allkirjastamine areneb :) ehk siis asjaosalised saavad targemaks :)
Muidugi, mulle kõige sobivam on digitaalselt allkirjastamine. Alati aga pole see võimalik...

Ja siiski, isiklik abistaja võib abistada allkirjastamisel, kui tema klient ei saa käe, jala või suuga. Teisiti  ei saagi olla...

Pühapäev, september 23, 2012

Vale või õige

Kas olen vale või õige puudega inimene...
Isiklikult pole ealeski nii küsivalt mõelnud. Kurb on, et on inimesi, kellele on see küsimuste küsimus.
See näitab, et miski on meil / neil väga viltu.
Minu meelest küll.

Laupäev, september 22, 2012

Kell 17.49 täna

head algavat sügist kõikidele!

Hoidke valgust ja armastust hinges, siis on kõle ja külm aegki soojem ja säravam :)

Neljapäev, september 20, 2012

Täiesti luksus elu :)

Tegele(si)n LEEPÜ asjadega.
Tõdemus: tööandja on luks olla :) kui välja jätta kõik probleemid :P


Täna soovisid Kaagvere prouad mind oma igakuisele üritusele külaseltsi. Seal ju mu näitus. Aga täna jäi kordusavamine ära, kuna olin üksinda st isikliku abistajata. Tuldi küll ukse taha mind alla korrusele kutsuma, kuid... ma ei lähe päris kindlasti koduriietega ja soengu ja meikita omaenda näituse kordusavamisele :) Seda esiteks. Teiseks... eeee, seda teist vist polegi, sest trepist alla oleks ehk aitanud Silver...
Pühapäevast nii palju, et osa rahvast ei olnud teadetetahvlilt reklaami lugenud - nad ei käinud seal. Päris huvitav, kuid loogiliselt mõeldes, ehk tõesti, sest enam pole poodigi, kuhu minna...
Aga mulle toodi kooki ja lilli otse  koju :) Tegelikult armas ju!
Luks elu tunne tuli jälle. Vastupidises mõttes.Näitus on seegi kord korda läinud ja kogunisti nii, et poolenisti ei ole pidanudki ise kuhugi minema :)

Vahetevahel on lihtsalt hea asju vabalt võtta, kui ei tea parajasti, mis ja kuidas on õige on. Kirjuta lihtsalt suured soovid ja unistused paberile, mis ja kuidas soovid, et õige on ning mingi x aja pärast tulebki õige lahendus soovidele ja unistustele.

Raskesti usutav tõdemus, kuid just nii see on.
Üks kaua aegne mure lahenes täna väga ootamatult. Usun, et varsti blogin sellest pikemalt ja ausalt, sest tean, milline probleem see võib olla teistel...
Luks elu - probleemidki lahenevad.

Mida veel õnneks vaja ;)
Võib - olla üht kallistust - siis on elu superlux ;) :P

Kolmapäev, september 19, 2012

Päh, või hoopiski hea

Argipäev.
Probleemid. Kõik on kaoses. Midagi ei ole... Raha ei ole...
Kas on ikka kõikjal ainult kõik halb?
Päev on pooles päevas ning juba saan taas öelda, et olen saanud raasukene targemaks taas. Probleemidele tuleb osata otsa vaadata ja leida sobivaid häid lahendusi. Ma olen seda ennemgi korrutanud nagu mammagoi, kuid ikka ja jälle tuleb just seda iseendale sisendada. See kipub meelest ära minema. Sest jamad vahel halvavad vahetevahel kogu mõistuse...

Ei ole hullu, halvas on headki.
Muideks, probleemide lahendamine toob julgustki juurde :) Vähemasti minuga on sedasi...

Teisipäev, september 18, 2012

Jagan rõõmu :)

Eile sain maalimisühingu peakontoris Šveitsist päris super kiituskiri, kus tänati mind aktiivsuse eest, et teen Eestis aktiivselt näitusi ja näitan kunsti :)

Loomulikult sellist kirja saades on väga hea tunne. Rõõmu.
Kuid kindlasti soovin seda edu - rõõmu jagada isiklikke abistajatega ja kõikidega, kes on 17 näitust korraldada, eriti kihvte näituste avamisi teha.
Aitäh Margot, Sandra, Luise, Liina, Merike, Merili, Ly, Signe! Eriti suur aitäh, Erika, sest sinuga olen teinud vähemasti 7 näitust! Kindlasti suur - suur aitäh Silver ja Piret! Ja kõik teie, kelle nimesid siin ei maininud. Minu edusammud ja rõõmgi on palju teiegi :)

Aga ma ei jää nina püsti puhkama :)
Teeme ikka ja alati üheskoos üksteisele rõõmu ja edu :)

Esmaspäev, september 17, 2012

Usun, et tuleb asjalik nädal :)

Kui veel nädalavahetusest mõni sõna kirjutada, siis oli väga hea ja sisukas nädalavahetus. Sain positiivsed üllatused. Olid küll mõned kurvemad sõnumid ja hetked, kuid neid ma ei pea lõpmatult meeles...
Kindlasti oli ühele küsimusele, mis oli ebaselge aastaid, positiivne vastus, suur rõõm. Nüüd selge pilt :)

Pühapäev, september 16, 2012

Aimasin, kuid ei osanud nii aimada

Niisiis, nädalavahetus enam - vähem möödas. Võib öelda, et lõpp hea - kõik hea. Või mitte lõpp, aga algus hea...

Näituse Kodus avamine tuleb uuesti kordusele. :) Mingi moment olin lõpmatult kurb - küla inimesi ei tulnud kella 16ks ... 17ks ühtegi, isegi mitte oma majast... Olid kaugemalt inimesed täpselt õigel ajal kohal... Aimasin midagi sellist, kuid mitte sellisest...
Siiski tuli üks proua siit :)
Tegime ikka ka pilte. Varsti näete neid.
Usun, et ükskord kutsub mind koos maalidega külla üks kool :)

Aga näituse avamise teine vaatus toimus mul juba kodus :) Esimest korda 17. näituse jooksul tuldi mulle otse koju. Madise pere sai minuga lähemalt tuttavaks just kodus, sest lihtsalt avamise ajaks ei jõudnud Kaagaverre...
Usun, et nii pidigi minema. Just täna. Elus ei ole juhuseid ju. Kuigi olin tõesti kurb. Praegu olen tõesti rahul. Rõõmuski.

Bongol oli seiklus pööningul. Lihtsalt uks jäeti lahti kass Bongo lipsas toast pööningule...

Reede, september 14, 2012

Reede... Näitused...

Reede, huvitav - huvitav, mis üllatusi veel toob  :) Võimalusi päris mitu...

Mulle meeldivad üllatused. Pisut rohkem meeldivad positiivsed üllatused. Negatiivsedki üllatused näitavad nii mõndagi...

Muide, tänasest võib Tallinnas Nokia Konserdimajas näha Mella näitus    http://www.sjkkirjastus.ee/?doc=10040 Minge vaatama!

Minu Näitus Kodus toimub pühapäeval. Tulge mindki vaatama :)
Kui keegi arvab, et Kaagvere siiski kaugel tulemiseks, siis kutsuge mind maalidega külla ;) Tulen kõikjale hea meelega :)

Kolmapäev, september 12, 2012

Minu isiklikud abistajad

on Merike, Ly, Signe ja Ave.
Ave on homsest minu isiklik abistaja.  Reedel esimest päeva tööl. Praktiliselt proovimiseta. :)
Usun ja loodan, et vähemasti kevadeni on mul head - head isiklikud abistajad olemas. Mitu aastat pole olnud mul neli abistajat korraga tööl. Kuid hetkel on kõikidele parim variant. Vähem töötunde ühel abistajal, kuid samas saab olema piisavalt palju IAT tunde mulle.  Aga viiendat või kuuendat abistajat praegu küll ei tahaks enam, siis läheks kõik jälle väga sassi...

Täna sain edaspidiseks hea kogemuse. Tulevasele, kui ükskord taas suhtlen kellegi uue abistajaga, tüdrukule rõhutan ilmtingimata, et minu Kaagvere asub Tartumaal. Sest Eestimaal on vähemalt kolm Kaagveret.
Ave sõidis täna peaaegu Põlvamaa Kaagverre. Kogemata. Isegi  GSP näitas Avel ainult Põlvamaa Kaagveret... Hea, et on olemas mobiilid! Lõpuks jõudis Ave ikka õigesse Kaagverre :)

Teisipäev, september 11, 2012

Kunagi oli rate.ee...

... ja on praegugi mul. Kuid käin sealsel lehel harva. Tõesti harva. Ei viitsi tihti käia. Mulle tundub rate mõttetum kui facebook. Ka orkutis pole poolteist aastat vist käinud, kuigi sealgi olen olemas veel täiesti mitte tegutsejana...

 Igasugused portaalid on olnud siiski aeg - ajalt kasulikud  ning toonud uusi tutvusi / sõpru ... ja isiklikke abistajaidki... Nii  vahva on täna õhtul mõelda, et mõned head aastad tagasi ühes tavalises sõbrannade vestluses just rate.ee´s muiati, et mine tea, kui mu tüdruk kasvab ja ehk tuleb sulle abistajana tööle...
Vastasin vist umbes, mine tea, mis elu toob...
Sinna paika see jutt tookord jäi.
Ja täna usun, et homme tulebki see tüdruk, kes on suureks kasvanud, isikliku abistaja tööd uurima :) Täna tundub mulle küll, et see noor inimene teab hästi, mis kogemusi soovib omada. Täna on küll pisut vara arvata, kas ta jääb tööle... Millegipärast kaldun arvama, et jääb edasi tööle. Vähemasti proovib ära :)

Suhtlusportaalid on mõnikord ettearvamatud positiivsed.

Mõned päevad tagasi kirjutasin facebook´i seinale, küll ühe vahva veaga:
Vaatasin tele2 facebooki saadet...
Minu jaoks pole küll fb elu... Üleüldse ei ole internet mulle elu... Pigem suhtlemis - abivahend! Palju parem on inimestega silmast - silma kohtuda ja olla PÄRISELT olemas.
Huvitav, mis saaks, kui teeksin ka mingi ürituse justnimelt fb sõpradele nagu hr Toome... Kas või midagi taolist, et PÄRIS eluski ei ole eri - elu nagu, on vaid erivajadustega ja erivajadusteta inimesed... Siin fb ollakse koos, kuid PÄRIS elus... :)


Loomulikult ma ei vaatanud tele2 saadet, vaid kanal2 facebook´i saadet :) 
Mõte jääb aga samaks. 
Siiski, minul on interneti suhtlemine ära tasunud. Mul pole küll aimu, mitu tuhat inimest on lihtsalt teretanud ning seejärel ära kadunud - need pole olnud minu inimesed ja ongi kõik. Ma ei kujuta ettegi, kui kõik jääks püsivalt suhtlema...
Kuid mul on tõesti väga häid sõpru, kellega nt hakkasime suhtlema flirt.ee. Muide, sealgi pole ammu mind nähtud. Minu meelest on flirt hääbunudki...  

Arvan, et iga portaal on olnud teatud ajahetkel oluline. Aga sellest saab aru alles palju hiljem...

Esmaspäev, september 10, 2012

Täna sain iseend piisavalt palju armastada!!!

Käisin esimest korda elus ilusalongis. Mitte juuksuris, seal olen ikka ju käinud :) Vaid näohoolduses. Veel sain küüntele geelaki. Siiani arvasin, et küünte lakkimisega tuleb maniküürijal jahmatus kallale... Aga ei, ilusalungi "Armasta ennast" ( www.unikaalne.ee ), Malle sai mu sõrmedega hakkama. :) Kogunisti kuivatuslambiga (või kuidas iganes seda asjandust nimetada) saime hakkama. Oli vaja vaid väikesi nippe ja isikliku abistaja Signe abi nippide juures ning küüned lakitud  :)              
 Nii et ärge kunagi öelge "ei iial" või vähemasti mitte enne, kui olete proovinud selle ära, millele tahate "ei iial" öelda. Muidu ei saagi ealeski teada, millele ja miks "ei iial" ütlesid...
Loomulikult Mallele olin esimene klient ratastoolis. See mind ei üllatanudki. Aimasin seda millegipärast ette :)  
See ilusalong soovib Tartus hakata puudega naisi ilusaks tegema. Hea idee ja soov.Kindlasti on "Armasta ennast" on ilus ja hubane salong Tartu kesklinnas. Võib - olla ligipääs mõnele raskendatud, kuid ligipääsuga tegeldakse.
Kuigi mina soovin nüüd pisut teisi ilusalongegi külastada, sest isiklikult olen veendunud, et ka minusugune naine võib ükskõik kuhu ilusalongi sisse astuda ja naudida head teenust ja suhtlemist. See on võrdväärtus ühiskonnas. :) :) :) Ja säilib valiku võimalus. Vahetevahel ongi astuda esimene samm kõige raskem. Kuid kui esimene samm astutud, on palju kergem edasi möllada elus. :) 

Tänast iseenda hellitamist oli mulle tõesti vaja. Sain jaksu ja energiat endasse juurde. Eile arvasin küll, et enam ei ole jõudu mitte millegiks...

Ja maalid on taas kodus. Täna hommikul. Jõudsid Paldiskist suure ringiga koju :) Aitäh Riinale - kellelegi Harjumaa muuseumi töötajale - Liia ja Heikile - Kadri ja Katrinile - Signe ja Martinile poistega!


Pühapäev, september 09, 2012

Vanavanematepäev ja vanad head sõbrad

... on pisut harjumatu minu jaoks.

Soovin vanaemade ja vanaisadele rõõmu ja tervist :)

Teler on juhtumisi etv2-l. Ja näitab päris esimest saadet "KÕIGE SUUREMAST SÕBRAST".  See kokkusaamine oligi mul meelest läinud.  See lastesaade viib mind alati pubekaaastatesse tagasi... Ja Leopoldi laul on sõna - sõnalt meeles vist küll surmani. Kuulake, kui armas ja hea, samas lihtne laulukene:
Ja onu Raivo... Juunis Pärnus olles lootsin veel teda näha, sest lastekaitsepäeva ürituse reklaamil oli ka Raivo Järvi... Suur oli jahmatus paari nädala pärast kuuldes, et onu Raivot ei olegi enam... See oli ja on tänaseni uskumatu...
Vanad kõige suuremad sõbrad elavad edasi ja ega nad ei vananegi :) Vähemasti minu põlvkonnale. Usun ja loodan.

Neljapäev, september 06, 2012

See on 2000!!!

Käisin järjekordselt viimaks ometi ratastooli remontimas. See, mis liigub, see... ka katki läheb :D Kuna liigun pidevalt, siis lähevadki mu ratastooli sageli katki. Järelikult mu ratastoolidel on nõrk lüli seljatugedel, milledel olevat kogu raskus just treppidel. Aga treppidel jooksen nädalas kord paar ikka!

Üldse oli täna suht hea tööpäev linnas. Enam - vähem kõik sai aetud, mis oli mul plaanis.

Muide, see on minu elu 2000 blogimine :) Kunagi kauges minevikus ma ei osanud uneski näha, et blogin selle tulemuseni! Võib olla lõpetaks selle pulli ära, muidu ühel päeval saab 10000 blogimist... Ei, ärge kartke, homme - ülehomme blogin ikka veel, kuid miski materjal  peab ju jääma raamatu jaokski... :) ;) Kuigi blogi ehk eesti keeles päevik ja raamat on kaks ise asja. Minu meelest küll!

Kolmapäev, september 05, 2012

Ise soovisin :D

Mõni päev tagasi kirjutasin oma kirelõuendi, et soovin miskit muuta oma elus. Kuidagi on tekkinud umbmäärane paigalseis. Unistused ja soovid ja plaanid vajuvad kuidagi ära kaugusesse... See tunne on olnud mitu head aega. Ma  isegi ei ütleks, et pikalt oleks olnud see tunne, kuid mulle piisav aeg, et ära tunta seda segavalt tunnet...

Eile tuligi  esimene UPS muudatuseks. Ja see on seotud minu psühhodraama õppimisega. Usun lollikindlalt, et saan siiski edasi õppida... On lihtsalt instituudi muudatus... Loodan, et valik on super :)

Mis on järgmine UPS mul... :) Ise soovisin häid muudatusi, mis viiks jälle kuhugile teeristile ;) Taganeda pole enam kuskile :P

Esmaspäev, september 03, 2012

Sügis on, kuid...

... ärge ajage igasugusi tundeid iseendas sassi. Seda suutes on ka tulev pimeaeg kergem üle elada.

Mida mõtlen...

Igal tundel on nimi ja loomus.
Õnn on õnn.
Hirm on hirm

Ja nii edasi...

Igal tundel on oma eesmärkki... Minu meelest.
Iga tunne soovib midagi öelda.

Kui olin noor ja roheline, siis ajasin pidevalt tunded segamini. Kergem oli uskuda negatiivset, kui head... Mustas aukus olles ei sallinud õnne, arvasin, et suur õnngi on süüdi, miks katastroof on... Nüüd tean, et nii see ei ole olnud.
Ega saa kunagi olemagi.
Õnn oli/on hea. Suurt õnne ei saagi olla eluaeg, kui pole väikesi rõõme... Mina küll pole veel välja mõelnud, kui suur võiks õnn olla, et öelda: õnnest piisab...
Pigem ütleme, et halvast aitaks. Ja siiski tahame justkui enda teadmata halba või endale aru andmata aina juurde... Sest elu - olu näib süngust...

Igas päevas  on pisirõõm. Kindlasti on. Tuleb osata näha. Kinni haarada... ja naeratada... ning võib - olla ka lahti lasta... Sest homme on taas rõõm... Rõõm, mis muudab mure murdsekundikski olematuks.

Soovin, et julgeme rohkem näha väikesi rõõme. Need aitavad rohkem õnnelikud olla. Ja kõik see hea annavad jõudu ja energiat juurde, et leida kõige raskemalegi probleemile hea lahendus...

Pühapäev, september 02, 2012

NB!!! Näituse aeg muutus!!!

                                                      Näitus kodus
                                          toimub 16. septembril kell 16.00
                                                    külaseltsis Kawershof

Lihtsalt täna õhtul ilmnes, et 14. septembri õhtu külaseltsi eestvedajat Madist kodus ning seepärast muutsime üheskoos näituse avamise aja ära.

Tuleb ka õppetund neile, kes julgevad proovida jalaga kirjutada või hoopiski jalaga maalida :)
Minu meelest on see nii lihtne :) :P

Tulge julgesti ja veedame mõnusasti üheskoos tunni poolteist!

Jälle näitus!!!

Niisiis, saan jällegi näitust reklaamida. Seekord tuleb näitus sõna otseses mõttes koduukse all. St näitus on minu oma trepikojas alumisel korrusel.

Niisiis,

                                    14. septembril kell 19.00 teen       
                                avalööki külaseltsis "KAWERSHOF" 
                                aadressiga Kaagvere 8-2, Tartumaal

Kuigi see näitus on minu koduküla inimestele, ootan siiski kõiki, kes soovivad mind ja mu kunsti näha.!

Usun, et see näitus aitab mind ja külarahvast omavahel läheneda. Neil paremini mind mõista :)

Reede, august 31, 2012

Augustikuu IAT

See kuu on olnud IAT ühelt poolt suht hea ja pisut uskumatu. 28 päeva 31 päevast olen kasutanud isikliku abistaja abi, kuid vaid kokku 119 tundi. See on esmalt hea tulemus - praktiliselt iga päev sain kasutada elamiseks abistaja abi.
Muidugi kolmel päeval aitasid mu sõbrannad abistaja rollis mind. Arvutasin nalja pärast sõbralikud tunnidki kokku ja sain 29 tundi. :) See teisalt on natu paha, sest sõbrannad on sõbrannad ning nad aitavad endast mõistetavalt mind nagunii kui võimalik on. Aga siit järeldub, et vajan kalendriskuus siiski 150 - 160 IAT tundi, siis tulen oma tegemiste ja toimetustega ilusti toime :)

Ühe isikliku abistaja töökoht on veel täitmata, kuid lootus on, et varsti on täidetud. Seda blogimisele. Ma ei olegi veel uut töökuulutust kuhugile riputanudki. Nohjah, kodukal on küll kuulutus pidevalt igaks juhuks...

See kuu on olnud üksainuke sponsor, kuid ta on juba LEEPÜ-l IAT püsisponsor. :) Aitäh, Ülis!

Aitäh teilegi, Piret, Kristi ja Liina,  kes leidsite võimalusi mind aidata mulle väga olulistel tegemistel ja üritustel :))

Niipalju siis augustikuu IAT-st.

Teisipäev, august 28, 2012

Elu õpetab :D

Täna hommikupoolikul kirjutasin kalender - märkmikusse midagi. Olku vaatas ja vaatas ning küsis:
"Kuidas sa ikka oskad jalaga kirjutada?"
"Elu õpetab!" vastas Villu minu eest.

Mina naersin poiste. On uskumatult targad :D
Siiski on ju õige jutt, et elu õpetab. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!

Ütlesin poistele, et õppige ka jalaga kirjutama, on koolis kergem, kui käsi väsib, kirjutate laua all jalaga...

Selle juttu peale naersid poisid mind. :)

Loodan südamest, et poistegi õpetab elu mõndagi!

Esmaspäev, august 27, 2012

LAS kallab...

... oavarrest. Täna sai esmakordselt sel suvel vihmas joosta :) Seelik oli hetkega märg, kuid sama kiiresti kuivas ära. Poes käimisega. Tuligi aga meelde, kuidas on tunne vihmas olla. Mõnus! Pisut ebamugavgi... Täna sadas sooja vihma - seega rohkem oli mõnus.

Las elus olla
ka vanad ja nukrad lugulaulud. Ikka loobu ja loobu ja loobu - ja oledki parim inimene kogu maailmas. Aga loobuda lihtsalt raha kasuks - on sulaselge lollus. Lollus loobuda iseendast, tõekspidamisest jne.
Ausalt öeldes olen momendil kohutavalt kurb.
Kuigi ütlesin las olla vanad... , siiski soovin südamest, et neid vanu lugulaule enam ei kuuleks. Aeg on edasi läinud. Mõistmine on kasvanud, vähemasti mina loodan.
Ah, see on minu elu. Emaksolemine...

Elu on liiga lühike, et seda raisada ei - tea - millele ... Pigem öelge oma kallidele ikka ja jälle, kui kallid nad on, enne, kui hilja...

Pühapäev, august 26, 2012

Natuke veel Paldiskist

Huvitab ehk teidki, blogi lugejad, et Paldiskis, Adamsoni Majamuuseumis käis minu näitust vaatamas umbes 148 inimest, sealhulgas ka Saksamaalt 26 inimeste grupp. Seda sain teada muuseumi juhatajalt Riinalt. Ma ei tea, kuid arvan, et külaliste arv ühe väikese muuseumi jaoks kahe nädala jooksul on piisavalt suur.
Inimesed mõistsid, et inimvõimetel ei ole piire ning halamine ei vii kuhugile, see võibki olla minu sõnum, usub Riina. Miks ka mitte!!! :)
Usun, et see näitus oli tõesti edukas. :) Igal juhul väga kordaläinud küll :)
Või mis teie arvate?!

Nüüd on vaja kuidagi maalid koju saada. Sellele juba mõtleme. Sest ees ootab uus näitus... juba 14. septembril. Mine tea, mitu näitust veel sel aastal saab olema... :)

Laupäev, august 25, 2012

Mõtlen,


mis mõõduga mõõta oma väärtust? Kas tühjade lubadustega, mida mõni inimene on juba mitu korda tühja lubanud... ja nii on nagu minult võetud rohkem kui juurde antud... Või hoopis oma tegude, mida teen ja tunnetega, mida tunnen  ja läbi nende annan inimestele endast midagi. Loodan, et annan siiski head rohkem.
Andmisoskus tõstab vist iseenda väärtustki.

Mulle tundub nõnna.
Annan andeks siis tühjad lubadused.

Rohkem neid aga ma ei soovi ega oota. Paratamatult tuleb tühjust ikka ette, kuid see on teine teema.

Usun, et nii mõnigi  inimene ei saa aru üleüldse, mida mõtlen.

Mõtlen, milline on minu väärtus :) :P

Reede, august 24, 2012

Oli tore, asjalik töine päev

Tehtud. Käidud. :D :D :D
Ja ei ühtegi paanikat ega probleemi. Mis paanika oli üleeile, seda  ma ei mäleta enam :):):)
Eriti täna kõik laabus. Sain kogunisti ilusti koju Ly ja Erkkiga. Kusjuures koju sebimise jätsin küll tänaseks viimaseks hetkeks... Aga see sebimine kestis vaid veerandtundi. :) Hästi! Valutult!

EPNÜ töökoosolekust Tartus tulevikus. Pean lihtsalt natuke seedima.  Kuigi usun, et me LEEPÜ-l on ka päris palju põnevat ja huvitavat tööd :) Kindlasti peab LEEPÜ kuhugile edasi liikuma. Ja miks mitte ajada oma asja omamoodi koostöös teistega... Veel reklaamisin oma koolitust :) Ma usun, et mul/meil läks suhteliselt edukalt ja hästi.
Aitäh, Liina! Tänu sulle sain mina taas olla aktiivne ja särav ;)

Ja eile õhtupoolikul sain üllatuse osaliseks. Signel sain külas käia :) Tegelikult nii oli parem EPNÜ koosolekule, kui olin hommikul linnas juba. Liina sai mind kohe vaevata kätte :) Aga tutvusin kahe väikese sõbraga, kellele meeldis järjekordselt mu ratastool :) Nagu lastele ikka!

Mulle meeldivad nii väga ootamatud üllatused. Juba sellepärast vist, et minu elus on neid siiski väga harva. Ma ei saa ju igakord järku kuhugile minna, kui sooviksingi...

Neljapäev, august 23, 2012

Jälle probleem lahendatud :)

Homme abistab mind Liina. :)
Üle pika - pika aja saame kokkugi Liinaga, kuigi oleme soovinud ammu -  ammu soovinud taaskohtuda. Ikka ja jälle on mul tunne, et enamus kohtumisi toimuvad just siis, kui minul on kõige suurem paanika, et mul ei ole justkui kedagi abistama võtta. Kuid mitte lihtsalt niisama nt kohvikus kohvi juues nagu ikka... On see hea või halb!? Ei tea. Aga see häirib mind pisut...
Samas momendil olen rahunenud. Sain teada tegelikult juba eile hilisõhtul, et homsega on mul taas korras. Lähen ja teen pealelennu!

Heale asjale eelnev paanika on küll minu elu osa. Selleta ei saa nagu eladagi :P Ja paanikad ja probleemid lahenevad vist tänu sellele, et ma mõtlen positiivselt. See on suur töö iseendaga. Ka sellest olen aru saanud... Mõni asi ei õnnestugi veel, et ma ei jaksa koguaeg tööd teha... Oma käte ja jalgade otsimine ja leidmine on ausalt öeldes minul kõige raskem töö :=)

Kolmapäev, august 22, 2012

Tänasest ning reedeks vajan IA asendajat

Täna oli vastuoluline päev. Kõik laabus, kuid...

Signe tuli autoga tööle. Kesklinnas  parkisime auto kaheks tunniks ja siiski saime trahvi aknale. Ebaõiglaselt. Kindlasti trahvija jääb pika ninaga, kui Signe asja vaidlustab. Ja Signe teeb seda! Sest parkimis lõpuajast oli veel minuteid puudu...Üleüldse parkimispilet alles ja oli ILUSTI autoaknal nähtav...
Igatahes vandusime mõlemad :) Seda juhtub minu puhul küll harva.

Kohtusin ia kanditaadiga. Tundub, et on tubli ja asjalik tüdruk. Aga kas ta julgeb või soovib olla isiklik abistaja ja kas meil tekib hea klapp - näitab aeg... Mina loodan parimat :)

Hästi tore oli Pierre´s näha psühhodraama rahvast :) Ja küsiti, kas konverentsil näeme... Kahjuks mitte...

Ja reedega ilmnes väike probleem. IA Signe ei saa siiski mul tööl olla. Ja nüüd ongi minul küsimus, kes saab mind abistada ja hästi (ka suht kiiresti ) "tõlkida" minulegi olulisel üritusel? Võib - olla saab IA Ly, kuid seda saan teada homme õhtul ning lootus väikene... Enda poolt teen kõik võimalikku, et esineda pooltundi oma koolitusprogrammiga EPNÜ töökoosolekul reedel Tartus Dorbatises.
Esinemistekst on valmis kirjutatud ja mõeldud mul juba.

Mõistan tõesti oma abistajaid, kuid hetkel on mul jälle küsimus: MITU IA-d peab mul olema, et omi tegemisi teha ilma eelneva paanikata, kas saangi minna ja teha parimat. Ühes nädalas kahest üritusest loobuda on minu jaoks siiski natuke palju. Seda enam, et loobumine pole otseselt minu enda soov...

Usun siiski, et kõik laheneb hästi!

Teisipäev, august 21, 2012

Sellest nädalast

Kuigi täna on juba teisipäev, ja homme poolnädalat taas selja taga, on tunne, et tuleb huvitav nädal.

Kohtun uue ia kanditaadiga. Esmaste kirjade põhjal tundub hästi tore tüdruk :)

Esinen EPNÜ töökoosolekul. Tutvustan oma koolitust, millega soovin pealelennada edaspidi. Pabistan väga :) Tutvustan sedasi oma koolitust esmakordselt. Reklaamin. ;) Kuid kunagi peab olema esimene kord, siis hakkabki minema!
Alguses sain aru, et üritus toimub Tallinnas. Eile selgus, et siiski Tartus. See variant sobibki mulle paremini.

Ja siis olen leidnud vähemasti kaks maali teemat, mida maalida soovin. Alles oli mul kriis, nüüd aga ... :):):) Tiiu just ütles, et mul tulevad mõtted ups ja mu maalid on millega seotud. Praegugi läheb see nii :)

Siis kirjutan.

Olen iseendale hakkanud ütlema, et pean end hoidma ja tegelema vaid sellega, mis mulle väga südame lähedal on.

Tõsi, sel nädalavahetusel jätan siiski ühe väga tähtsa asja minu jaoks ära. Nimelt, Baltic Moreno Conference. Ma lihtsalt ei ole leidnud kolmeks päevaks head isikliku abistajat. Psühhodraamas peab mul olema ia, kellega ei ole hetkekski ebamugavalt tunnet ning kes taipaks: see on minu südameasi, millega tegelen/mida õpin ning kas ta ise saab aru või mitte, mis on psühhodraama on, on tema probleem, mitte minu. Tegelikult, ma ei ole leidnud selleks korraks inimest, kes saaks olla 3 päeva järjest tööl. Ka mitte endiste ia-te hulgast...
Olen küll väga kurb, kuid see ei ole ju esimene ega viimane psühhodraama üritus.