Reede, jaanuar 31, 2014

HEAD SINISE HOBUSE AASTAT!

Kolmapäev, jaanuar 29, 2014

Kass Bongo pisike abipalve

Kass Bongo palub minul kirjutada pisikest 
abipalvet, sest ta ei oska veel nii hästi 4 käpa kirjutamissüsteemi.

Kass Bongol on koos Silveri ja minuga  mure. Teda ootab veebruaris  ees raske operatsioon, hammaste eemaldamine, mis läheb maksma umbes 400 - 500 eurot. Dr Kadri arvas minevat sellise summa. Opp on ainus võimalus Bongo igemepõletikule piir panna. Vastasel juhul haigus süveneb ja Kass Bongo lihtsalt nälgib ära. Dr Riina ütles, et selline võib - olla ka juba kassil geenides... Ja tava poe loomatoidud teevad oma töö (kuigi reklaamid on super head)...
Seega, palume, kui kellelgi on veidigi võimalik toetada Bongo operatsiooni rahaga, siis palun kandke minu kui ta vanaema kontole EE071010010041388017, Tiia Järvpõld ja selgituseks kirjutage, palume "Kass Bongole" . Oleme nõus kokkulepel tagasi maksma, kes tunneb, et soovib vaid laenada. Üks eurogi on abiks.

Kindlasti hoiame kõiki kursis, kuidas Kass Bongo läheb.

Seda ka, et opiga kaasnevad riskid nagu alati operatsioonidega.

Usun, et loomadelgi on imed ja nad saavad vapralt hakkama oma vigade ja puuetega!  

Teisipäev, jaanuar 28, 2014

Olnud mõõdukas tõmblemine

Kiire on olnud kuidagi, kuigi mulle EI meeldi üldse nii mõelda. Mu meelest kiirustamine, isegi sellest mõtlemine röövib inimesest kõik selle, mida võiks naudida ja millest rõõmustada aeglasemalt... Ma soovin, et mu ellu ei mahuks kiirustamine.
Vaid mõõdukas tõmblemine  :)

Tegelikult naudin köögi remondi sujuvalt edasi minekut. Kuigi kõik asjad on "kadunud". On teises kohas. Köök tuleb täiesti uue väljanägemine... Eile näiteks ajasin tikutulega korra taga soola. :P Noo lihtsalt ei mäletanud enam, kus nägin viimati soola.

Naudisin laupäeval psühhodraamagrupi tegemist. Rollimängukeskuses "Nurg". Tõesti naudisin. Pabistasin ka siiski, kuigi pabistasimine kuulub iga loovtöö juurde. Kui pabin puudub, siis ei tule ka midagi head välja.

Kõik pole siiski nii roosiline nagu mu eilne roosi näomask... Näomaski tegemiseni jõudsin üle mitme - mitme aasta. Võtsin veerandtundi päris endale.

Kass Bongo käis täna arstil... Ja see paneb mõtlema... mida teha või mitte teha... Mina ise ei teeks seekord midagi või õigemine teeks poole... Ja usun, et loomadki saavad oma veaga või / ehk puudega vapralt hakkama :)


Reede, jaanuar 24, 2014

 Nii ma istusin teisipäeval Pierre´s. Ootasin kohtumist. Isikliku abistaja kandidaadiga, keda jäingi ootama... Oi, kui palju olen tühja ootanud...
Isiklik abistaja Diana tegi ajaviiteks nutitelefoniga pilti.

Täna pidi ühel tüdrukul olema abistajana proovipäev. Jäi tulemata. Mitte midagi ütlemata. Ootasin jälle tühja...
Oi, mulle ei meeldi inimesed, kes ei julge või ei soovi EI öelda, et nad siiski seda tööd ei soovi. Kõik ei saagi abistaja tööd  hakata tegema, kui nad järele mõtlevad. Viisakas oleks tööandjale siiski ära öelda.

Töötukassa infotund aga on läinud minu meelest korda. Hommikul leidsin postkastis kirja, kus tänati, et selle pooleteist tunniga õppis palju... Mulle on selline tagasiside vaid tunnustus ja rõõm.   Ka siis, juhul, kui mitte   keegi isikliku abistajana tööle ei hakka. Ka siis, kui mõni ajab veel ja ikka jälle sassi isikliku abistaja ja tugiisiku... Küllap mõndagi jäi inimestele kõrva taha :)

 Homme kohtun Maarjaga koos psühhodraamagrupiga. Eks näis, mitu inimest kohale tuleb...
Mul on ärev tunne.
Esimene kord tuleb pikaajaline grupp kokku.
Siiski grupijuhina tuleb veel vaeva ja higi näha. End  tõestada. Et tulevikus tuleks inimesed kutsuma julgesti mind koolitama. :)

Kolmapäev, jaanuar 22, 2014

3 päeva...

... on olnud... uskumatud hullumeelsed. Kõige paremas mõttes :)

Kodus toimuvad ümberkorraldused. Mööbli tõstmine ühest kohast teise kohta. Silver alustas täna ootamatult köögi remondiga... Mina püüdsin nõusid paigutada ühest kapist teise kappi... JNE. (Olen sellist möllu  pikki silmi oodanud juba poolteist kaks aastat :) )

Täna hommikul käisime MTÜ juhatusega me vallamajas. Kirjutasime selle aasta IAT lepingule alla. Kohtusime uue vallavanema Timo Reinthaliga.
Usun, et nüüd võib jälle olla kergem hingamine!  IAT suhtes küll. :)

Eile oli infotund Tartu Töötukassas. Isikliku abistaja tööst. Päris üllatav minu jaoks oli inimeste arv, kes kohale tulid. Arvan, et infotund läks korda. Eile õhtul kirjutasin sellest natuke facebook´i, seega momendil on see ülekülastanud... :)

Ahjaa, mul on ka uus isiklik abistaja Siim.  Üllatus! Tegelikult mitte. Väljaskäimisel kulub mehe ramm vahel ära. Mul on olnud ju ennemgi noormehi isiklikuks abistajateks: Vamps ja Rainer ja Kalev ja Igor ja ... oi veel mitu - mitu noormeest. Vampsiga ju kõik see abistajate möll pihta hakkaski 14 ja pool aastat tagasi :D

Selle nädala teine poolgi saab olema tegus.

Veebruari jääb lasteaeda minek ja ka näitus Põlvamaal. Usun, et veel mitmeid olulisi asju toimub veebruaris.

Mis veel puudub õnnest... :)

Muide, vist  esmaspäeva ööl käisin pool kolm üleval (panin teleka kinni, sest Silver jäi magama, kuid mina ei saa teleri mängimisega magada) ja vaatasin aknast välja: tõeline jõuluöö tunne tuli hinge. Valge karge vaikne öö ja kooli juures säras kuusk ja taevas kuu ja üksainus täht. Naudisin paar minutit hilinenud jõuluöö tunnet, siis pugesin tagasi voodi. Uinusin.
Hommikul hingasin kergendatult. Olin leidnud selle, mis jõulust saadik kadunud oli... :)

Laupäev, jaanuar 18, 2014

25. näitus ehk üks päev ratastoolis

Eile toimus niisiis äge lahe minu näituse avamine Tartu Kesklinna Koolis. Ehk kooli, veel täpsemalt 7a klassi poiste, Ekke, Kristjan, Eik, Mark ja juhendaja/õpetaja Hele poolne projekt "Üks päev ratastoolis". Algataja Mark, kes olevat ühel päeval avastanud, et neil koolis ei ole käinud veel ühtki ratastoolis inimest. Helele, Lillemajast,  tulin mina meelde.
Oli ju Lillemajas minu 1. näitus!
Poisid käisid ka Rahvaülikoolis mu näitus vaatamas.
Aga see, mis eile koolis toimus oli minu jaoks üle ootuste rabav. See  soe vastuvõtt, see maalide ülespanek, see avamine , see varvastega joonistamine... Poisid, kes juhatasid vägesid, õpilased, õpetajad, muidugi tore direktor... (Poisid tutvutasid oma direktorit sedasi  :) ) See kõik oli IMEARMAS. VÄGA ASJALIK.
Koolimajas on muide ka lift/tõstuk. Mina olin ratastooliga esimene, keda üles sõidutas. Alla ja  vahepeal jooksime trepidest. Me lihtsalt ei viitsinud ringiga minna!    Nii palju siis kohandatud võimaluse kasutamisest mul!
Inva - wc jäi ka üle vaatamata...
Kuid selle - eest nägin  väga hubast koolimaja.
 Emotsioonid ja tunded on veel praegugi kõrgel. 
Kellel on facebook, see   näeb  juba piltegi...

  Nüüd tean taas, miks maalin ja loon midagi kellegi jaoks!
Ja usun, et noorus pole veel hukka läinud! Head on koolides rohkem, kui vägivalda...
Arvan, et need neli noormeest õppisid ühest projektist ja päevast tohutult palju. Juba seda, kui maali käes  hoida, ei pea seda tegema õhkõrnalt... :) Arvan seda ka, et me kõik kogesime palju uut!

Mulle endale eriti meelde tüdruk, kes lõpuks päeva lõpetamisel hakkas ise mind "tõlgima". Talle ei tekkitanud minust arusaamine üldse raskusi. Tulevane isiklik abistaja :)?

Teisipäev, jaanuar 14, 2014

Oh ei...

Täna on kreisipäev! Loodan, et õhtu saab olema normaalsem. :)
Aasta on üldse alanud mingite jamadega ja kummaliselt. See aasta saab olema üks suur kummaline seiklus. Loodan, et rohkem hea poole kalduv, sest jamad lahenevad ju ikka ükskord varem või hiljem, andes ruumi uutele...
Kui olla positiivne. :)

Hommiku poolikul oli töövestlus, mida mina küll ei julge töövestluseks nimetada. Seesugust ei ole mul aastaid olnud... Aga ma sain aru ühest asjast: ma julgen siiski EI öelda. Soovin parimatest parimaid isiklikke abistajaid! Veel mõtlen, et minu isiklikud abistajad peavad olema vaimselt ja mõttemaailmas minuga  "ühisel lainel", muidu ei tule koostööst miskit välja. Saan aru, et tööotsija haarab vahel kõikest kinni, kuid juba töövestlusele tulles peab olema igati kombekas ja nii edasi. End tutvustada ja tere öelda võiks ju ometi, mitte tööandjat kohe küsimustega pommitama hakata... Vahet ju ei ole, kas tööandja istub mugavas tugitoolis või ratastoolis! Kui esmamulje jätab hea arvamuse, siis on see pool võidu tööle kandideerimisel. 

Köögikraan "mängis" purskkaevu... Diana meenutas, et unistasin hiljuti oma koju purskkaevu... :) Usun, et mitte kööki ega sellist siiski. Süüa saab teha ka veeta, muide. Üks - kaks korda ikka. Täna sai tehtud saiavormi :)

Kass Bongo uus hobi arvutil pikutadda
-----------------

Paar tundi hiljem.
Veekraan korras.
Teise isikliku abistaja kanditaadiga hoopis tõsisem ja normaalsem vestlus, küll läbi arvuti esialgu, kuid siiski.
Lähen joon kohvi ja tunnen lõpuks mõnu päevast :)

Laupäev, jaanuar 11, 2014

Eelinfo



Hea huviline,

Rollimängukeskuses  " Nurg", Kastani 38, Tartus   
kohtub esimene kord 25. jaanuaril kell 15.00
psühhodraama grupi mille eesmärk on iseend areneda ja avastada.

Plaanime kohtuda grupiga aasta jooksul iga 2 kuu tagant, vajaduse ja soovi korral rohkemgi (individuaalseltki).

Tule, palun, ka siis, kui Sa ei tea, mis on üleüldse psühhodraama või kui teadki, tule ikkagi taasavastama psühhodraamat ning läbi selle taas kogema iseenast ja maailmagi.

Osavõtutasu 15 € üks kord. (Võimalikult kokkuleped.)

Enne kohtumist, palun, väikest kirjakest "Ootused ja lootused" (miks soovid meie ja grupiga, psühhodraamaga kohtuda) 20. jaanuariks.
Grupijuhid Maarja Kaplinski ja Tiia Järvpõld.

Reede, jaanuar 10, 2014

"Mõttevärava"

... olin juba unustanud... Täna jõudis raamatukene minuni. Mäksa valla almanahh MÕTTEVÄRAV 2013. Ilus. Lugemist väärt. Raamatukeses on mitu - mitu luuletust. Koostajad on valinud kõik luuletused, mis kevadel või suvel nalja pärast saatsin. Ja mu parim pastell - joonistus "Naeratus" on samuti.
Teiste loojate loomingki on väga hea. Vallas on ikka palju  loomingulisi inimesi!

Kolmapäev, jaanuar 08, 2014

Vahva...

... sõna öeldi, kui eile õhtul olin ühe hingetõmbega öelnud: täna ei suhtle, mul pole tuju... See sõna oli: kõdikuur. Hakkasin tõesti laginal naerma. Ei, mind ei kõdistanud päriselt ega füüsiliselt keegi. Suhtlemise vahemaa oli 200 km. Netikaugust.
Aga korraga tundus kõik kõdina.
Seda ma just vajasin. :)

Tänane päev tõi kõdikuure juurde. Vahvaid närvikõdikuure :) :P

Järgmisel nädalal olen vägagi lapsemeelne :)
Mind paluti Melliste lasteaeda (meie valla oma lasteaed) kolmapäeva hommikupoole rääkima ja ka midagi tegema, nt joonistama.
Neljapäeval on näituse avamine Tartu Kesklinna Koolis.
Noo öelge, kuidas ma tunneks end vanana!
Ausalt öeldes, mulle meeldib lastega suhelda ja tegeleda.

Ja lastel lahenevad probleemidki kuidagi kergemini, kiiremini ja iseeneselt... On ju nii! Seega ma usun, et mu muredki lahenevad  lapselikult, kuid tõsisusega.

Olen vist Pipi, kes ei soovinud suureks kasvada...

Esmaspäev, jaanuar 06, 2014

Vajan/otsin jätkuvalt isiklikku abistajat

Kuna kõik kandideerijad on kadunud koos vana - aastaga, siis otsin jätkuvalt isiklikku abistajat. Tema järgi on lausa karjuv vajadus varsti. Uskuge, ma ei liialda :) Sest üks isiklik abistaja mulle on ilmselgelt vähe. Ja kui temaga juhtuks mis iganes, siis olen mina kliendina käte - jalgadeta,  ning tööandjana sõnatu... See on karm reaalsus, kui raha on IAT jaoks, kuid töölist lihtsalt ei ole. Raha mind ei aita  nt dšussi alla...

Seega, olge julged, küsige, mis ja kuidas see isiklik abistaja töö on. Tulge proovima. Sobib väga hästi lisatööna.
Küsige lisa infi minult tiia.jarvpold@gmail.com või/ja 5529317.

Neljapäev, jaanuar 02, 2014

Roosal asfaltteel uuel aastal

Püüan blogi välimust pisut muuta, olen mässanud viimased paar tundi... Rohkem täna vist ei viitsi kaduma läinud asju tagaajada... Homme ka päev.
Täna on lubadustel andmine. Luban iseendale kõndida   roosal asfaltteel kõrvus naerukaja ja õlal mammagoi. :) Tean, see kõlab totralt teistele, kuid mulle on see selgemast selgema lubaduskõlaga. Ja vahetevahel hingan ka sügavalt ja rahulikult sisse ja välja.
 Nii ei kaota ma iseend ära.
See kaotamistunne on jube. Kogesin seda eelmisel aastal. Kõikidele olin olemas, iseendale aga olin kuskil peidus... Keegi ei pannud tähele, alguses mina isegi...

UusAasta tuli.
Minul ei ole sedakorda erilist tunnet. Ei olnud kesköölgi... Valetaksin, kui ütleksin: oi, kui äge oli taas uusaastaöö... Otsustasin, et järgmistel pühadel sebin kas või topelt hinnaga isikliku abistaja ja lähen ka midagi lahedalt kuskilt otsima, võib - olla leian selle siiski koduski... Ma ei tea isegi, mis jäi puudu...
Sain veelkord kinnitust, kui ise ei ole hakkaja või meeldetuletaja, siis... võib  tõesti sinu olemasolu teistel ununeda. Täna on vist küll esimene 1. jaanuar, mil mitte keegi ei käinud küllas... Mõtlen sõpru/tuttavaid... Net ja facebook ja sõnumid pole ju see, mis peaks olema või vähemasti võiks olla...  Siiski üks kallis inimene helistas :)  Tegelikult ma polnd üldse mitte üksi tänasel  ööl :)
Teinekord tuleb taas minu uusaastaöö ja -päev :) Seda usun kindlasti.

   2013 aastal oli IAT tunde 1471 vaid. Imestan ise ka, kuidas on see võimalik :)
Sel aastal toetab Mäksa  vald IAT-d samas mahus, mis viimased 5...6 aastat. Asi seegi! Ja väikse valla jaoks on summa päris hea.

Kolmapäev, jaanuar 01, 2014