Juuli 2023 viimane päevgi oli tore

 

Juuli on olnud igati tõeline suve seikluste kuu.  Kevadel soovisin südamest, et saaks häid üllatusi täis suvi. Puhkuski. Käia seal, kus ma ei ole veel käinud. Teha seda, mida pole veel teinud. Kohtuda inimestega.  Täna võin öelda eelkõige endale, et kõk sai nii olema juulis. 

Loomulikult  selle nimel nägin vaevagi. Tava mõiste järgi. Siiski probleeme saab ainult lahendada lihtsalt ja leida neis lõpuks südamerahu. Armastuski. 

Mõned asjad jäid ka ära või lükkuvad edasi. Osa asju isegi mitte minu pärast... Iga asi omal õigel ajal. 

Ma tean, mida soovin teha ja luua, kuid mul pole aimu, kuhu jõuan, sest tee viib  mind aina  edasi...  Ongi hea, et ei tea, kuhu kiirtee jõuab otsaga Ja loomisel polegi samuti lõppu... 

Täna leidsin õie... ja lillemere. Mitte botaanikaaias. Seal ma ei käinud. Oli natuke asisem päev.

 

Kohtusin järjekordse uue isiklku abistajaga. Häid abistajaid ii saa kunagi liiga palju. Pigem jääb üks alati puudu. Ja kui mul kindel soov edasi rallida ja keksida, luua ja teha, siis pean abistajate ringi hoidma... Iialgi ei tea, mis võib kellelgi ette tulla... Saan ju aru, et elu on  ka vahel töö ees. Aga samuti olen mina oma elu seea ning ma siiski ei saa elu tagasi pausile panna...   Mary-Angela tuli mu ellu just siis, kui eelmine nädal mõtlesin, noo ja mis nüüd jälle saab minu endaga... Sedasi mõtlen siis, kui abistajatelt tuleb ootamatused omas eludes ette, millega ei ole  ma ega nemad arvestand... Loomulikult mõistan neid. Aga pean mõistma iseendki, Seekordki ma ei mõelnudki veel töökuulutusele... 

                                              VAARIKAkook peab olema ikka ja alati

Pühapäevane kõrvarõngaste nokitsemine

 Lõppude lõpuks sain tehtud kõrvarõngaste hoidja, nii nagu olen terve igaviku plaaninud. Leidsime veel Mirjamiga täitsa õige pildi ja raam ammu oli mul ammust aega ilma klaasita seisnud. Aga mul polnud õiget hetke ega loovaid käsi, kes nii vabalt aitaks. Alati tuli mingi teine töö peale, kui oligi käsi.

Nii hoidke mõned oma vanad asjad alles, äkki saate täiesti uueks teha 😋 Ja saategi pühapäeva naiselikult veeta! 💖

Väga seksikas maakas!

 

Tegelikult sain selle Mulgi valla torusalli Karksi-Nuia näituse avamiselt. Proovisin pähe ja igale poole. Juukseid hoiab hästi koos. Jube äge kink!

Oma kõrgemale minale palve

Tõusin hommikul. Tegin kohvi. Järsku tabasin end tegemas palvet omaenda kõrgemale minale. Mul oli ja on seda lihtsalt vaja. Hetkel mitmed mitmed inimesed kuskil madalas seisus ega tea, mis oma eluga edasi teha... Paar päeva on kirjutatud mulle sellistel teemadel üksnes... Siis mõtlesingi, et pean ka iseendale julgust ja lusti juurde andma, muidu tõmmatakse mindki kuhugile, kus pole hea ega vajalik ja kasulik olla...    Sest praegu ongi energia liikumine harjumatu või teisiti öeldes nagu ennemini öeldi, tähtede seis kummaline...

Mulle meeldib olla olemas teistele. Vägagi meeldib. Jagada seda,  mis mul on.  On see siis hea või halb, otsustavad need, kelleni see jõuab... 

Palve oma kõrgemale minale    

Palun ole ja jää minuga nagu oled olnud minuga sünnist saadik.

Ole ka siis minuga, kui mu sees väike närvikõdi eitab Sind. 

Ole minu sees ja kõikjal, kus viibin. 

Tuleta iga hommik meelde, et algas hea uus päev Valguses ja Armastuses. 

 Isegi kui ei usu ühtegi rõõmu tulevat enam. 

Pane mind naeratama iseendale.

Tean, et tegelikult ausalt ja siiralt naeratada on lihtne. Sul veel lihtsam.  Sest Sina tead, et ükski probleem pole takistus naeratusele, ja tead seda kindlamini kui mina.

Meenuta iga hetk siin ja praegu, et mina olengi iseendale see kõige - kõige - kõige. Mina ise ja ainult mina koos Sinuga loomegi elu, mis peamegi elama siin ja praegu. Iga uus parem hetk on minu ja Sinu teha, kui kuulan Sind. ´

Mitte keegi ei saa öelda mu keha ja vaimu ja hingele parim on peale minu enda ja Sinu minu kaudu.   

Julgusta mind, palun, jääma iseendaks.

Sest ainult nii suudan teisi mõista ja saan jagada seda head, mis mul on. 

Luba mul ka vahel  kukkuda. Pehmelt kukkuda.  Et valu valutum. Tõusmine säravam jälle.

Lendleme koos tähtede poole!

Sina poolsammu eespool, sest mul on vaja piiluda, kas Sina suudad. Tean, et suudad, mis soovid. Ole mureta, järgnen Sulle 💖

Käia meil veel pikk pikk maa. See on vahva.

Selline minu palve või soov või kahekõne oma kõrgema minaga. Ei olnudki nii raske kirja panna, kui arvasin. 

Igaüks võib omaenda palvet teha. Sest arvan, et just iseendalt suudame või oskame või julgeme  paluda kõige vähem... Mängigem kergesti oma minadega. Mäng on aga tõsine töö.

Piiritu ja meeletu naiselik maailm

 

Pühapäev. 

Selle suve lahedaimaid päevi. Tundsin tõesti nagu võtetel.

 Saime päikest, tuult ja vihma. Kõndisime ja särasime Viru rabas. Mulle Kristaga usaldas Carmen päris esimese võtte. Mul käis judin läbi. Seda ma ei oodanud... Olen nähtav  alati ka olles viimane - nii vähemasti mulle tundub... Kuid pühapäeval polnud keegi esimene ega viimane... Kõik olime vägevad ja õrnad naised.   Matkajad vaatasid meid väga imestunude nägudega - keset raba peokleidides naised. Sellist pildi ei nähta iga päev usutavasti. 

Paldiski Pank. Pankal polnud ma üldse enne. käinudki. Juba pank iseenesest oli võimas. Ja meri... Alla ma ei julgenud vaadata, vaatasin taeva poole rohkem... Ühe sekundiga mängis Carmen video  ümber - üks mees ka. Veiko, keda nägin esimest korda, kätel kõndisin panka serval oma mõtetes. Tundsin end tõeliselt printsessina. Hästi turvaliselt. Mina muretsesin Veiko pärast, kas jaksab... Teised minu pärast...  Lõpuks olime kõik õnnelikud, et võte sai tehtud. Minu meelest tegime kolm korda uuesti. Veiko oma naine Anu ütles, et mina ja Veiko sobime värvidelt nii kokku, kui abistati mind üle tara ronida. Ratastool tagant järele. Pärast muretses mees, kuidas naistel külm ei ole joosta mööda teed...  

Meil oli neli meest - kaks vaprat nooremat, kes filmisid ja kaks pisut vanemat, kes tulnud oma kuningannadega kaasa.

Videost ei räägi. Usutavasti ükskord saate näha... Sõnum on väga hea.

Sellist tunnet, mis minus on, ei anna panna sõnadesse. 

Üks unistus ja igatsuse soov on olemas - olen üks kõigi seas. Oma jõuga. Oma nõrkusega,   Ńagu iga teine naine. 

Jäime Kristaga ööbima Üksiku Rüütli juurde. Kuna me polnud kaua koos möllanud, siis koju sain eile õhtul. Kaks päeva nägime pidevalt inglinumbreid. Oleme hoitud.

Tiialik naiselikkus

 

Tuhat tänu Nansy!!! 💖

Kohtume kuskil Harjumaal täna..

Homme erilisem pühapäev ning olengi erliselt särav ja õnnelk

 

Homme teen midagi koos teiste eriliste naistega, mida mina selliselt pole eales teinud.  Olen teinud palju asju, kuid täpselt selliselt nagu homme, ei  ole kogenud...

Juba täna tundub mulle, et saab olema erilisem sündmus ja võimas kogemus. Miski muutub mu elus. Minu sees taas muutub miski, ja siiski jään iseendaks alati. 💖😀

Täna saan julgelt öelda, et olen rallinud maailma, mis ongi avatud. Maailma, kus saab palju suuremat kui võrdsust... Ennemini oli see nii popp olla võrdne, siis hakkas tunduma, kas ongi see piir  ja mul oli aegki - usu või ära usu - piinlikki, et ma ei ole teiste puudega inimestega võrdne, et olen nagu piiri ületanud...

Samas olen igatsenud lihtsalt olla mina ise. Naine.  Naine, kellele ette ei kirjutada koguaeg järjepideualt puudega naine.... Täna ise olen seal maal, et tean selgesti, et naisi pole kahte sorti - puudega ja puudeta... Kõigile on antud võimalus olla oma elu looja. Varem öeldi selle kohta eneseteostus. Ja minu meelest on parim võrdsus, et lubada ja lasta võmede ja oskuste järgi oma elada. See jutt võiks praegu väga pikale minna... 

Aga homme võite mind kohata Harjumaal...

Oi, millist vaeva nägin, et üldse saada minna. Kellelgi polnud pühapäev vaba, et olla isikliku abistajana minuga  ... Nüüd olen selle eest isegi tänulik. Sest et üle mitme aja saan minna ja olla sõbrannaga. Kordki aastas saan nii olla, et ei pea üldse mõtlema abistaja tundidele... Mul pole küll abistajate vastu midagi, vastupidi - nad super mul - aga sõbrannaga taas möllu teha, on siiski teistsugusem tunne. Kuigi füüsilist abi vajan hommegi. Krista on osanud mind abistada juba lapsest saadik.

Pabistasin, et mul pole seda üht üdini naiselikku kleidi, mis homme selga panna... Poodi ka ei  saanud. Kapp muidu kleite täis... Nii naiselik probleem. Aga oh imet, kaks imeilusat kleidi tulid paar tundi tagasi mu juurde. Kai tõi. Ühte soovisin, kaks sain. 😂 Ühte kleidi armusin koheselt - minulik õrn ja lihtne, ilus, sexikas ja mu meelest, suviselt konkreetne.

Niisiis,

homme tantsin Ratastoolitantsu Vabadue ja Õnnelikku naise tantsuks!!! 💖

Osalen vägeva video võtetel. Carmen loob. Mina loon. Kõik loovad. Selles videos.

Rõõmsat nädalavahetust!!!

Kirjutan jälle siis, kui kirjutan. Mitte enne kui  esmaspäeva õhtu...

Kuldvõtmekese ehk IAT mäng läbi

Mul oli lõbus. 

Parim ja julgem vastaja oli Erika - jalgadega plaks sulle. 

Kindlasti head olid Mirjam, Di ja Nansy  - taas jalgadega plaks teilegi. 

Ja kõik neljakesi on olnud või on minu super isiklikud abistajad. 💖 

Minule on natu üllatav kahtepidi, et võeti osa ja teisalt et nii vähe võeti osa... Ehk karm mängureegel võttis vastajaid vähemaks - ma ei lubanud facebooki vastuseid jätta, sest facebook pole ainus võimalus ju.

Lubasin ka üllatuse teha. Tulge kõik minuga lõkke õhtule kuhugile mõnusasse kohta!!! Kirjutage ´- helistage mulle. Valime aja ja koha koos. Teeme ühe Kuldvõtmekese õhtu. 

Valesid pea polnudki, natu ebakindlust. Vastused sellised:

1.  Mis aastal sain esmakordselt naudita rahulolu ja rõõmu IAT-ga

Mäksa vallas sai alguse isikliku abistaja teenus 1999, millest esimese poole aasta osa rahastas seda Sinu enda kirjutatud projekt Tartu maavalitsusele.

                Pihta põhja õige vastus.

2. Mitu näitust olen teinud isiklike abistajate abiga?

                 80

3. Kui mitu isikliku abistajat on olnud mul 23. aasta jooksul?

     111 oli küsimuse esitamise hetkel

     Praegu juba 112.

4.    Kes oli minu üks esimesi isiklik abistaja, kelle leidsin ajalehe Edasi töökuulutuse kaudu?

          Loomulikult Vamps. 

           Aga Vambola kuulis tööst oma sõbralt Erikult, kes luges ajalehest töökuulutust.

5.   Mis kaks tööd on isiklike abistajate ütluste järgi läbiaegade kõige raskemad või                keerulisemad minuga?

         Küünte lakkimine.

          Telefoni kõrva ääres hoidmine.

6.    Mis lause kirjutasin neljandat korda avaldusele, et hooldekodust lahkuda, koju tulla?

              See lause oli midagi taolist äkki "ma vastutan täielikult iseenda eest" ? Ja kolm hüüumärki!

            Peaaegu õige. 

               "Lähen koju ja vastutan enda eest ise!!!"

7.   Millise potentsiaalse värvilise tööga peab isiklik abistaja arvestama minu juurde tööle tulles?

         Arvati, et küünte lakkimine, mis ka õige. 

              Samuti näituste tegemine.

8.,9. ja 10.  Kui noor on olnud kõige noorem isiklik abistaja?

             16 ja tõesti Luise

             Kõige vanem isikliik abistaja?

              73

             Isiklike abistajate keskmine vanus on olnud?

              27 - 30.

              Algusaastatel oli keskmine vanus palju noorem, 20 - 22

11.   Miks on vahel isikliku abistaja töö nutune, eriti mu köögis?

      See vastus peab küll õige olema: sest seal tuleb ette sibula koorimist ja hakkimist

            Ja ongi õige vastus.

12.   Millises  tegevuses vajan kõige minimaalsemalt isikliku abistaja abi? 

Ma ei lugenud esimese hooga korralikult. "Omaette olemist".. Vetsus saad omaette olla, kõiges muus ma IATna tuleks häirima. :D Vb arvuti taga toimetades soovid privaatsust, sõnumineerimine? Magamine? Kohtingutel käimine, seksimine?

Ka neis vajan vähe abi, eriti magamine. Seximiśes vajaksin kellegi teise abi, mitte  isikliku abistaja abi.😉

                         Aga kõige vähem abi vajan maalimises.😍

13.  Milleks on loodud geniaalne isikliku abistaja teenus? 

            Ametlikum vastus - füüsiliste puudega klient saaks iseseisvalt toiime tulla ja vähendada pere koormust               tema hooldamisel..

14.  Kui mitu IAT tundi aastas saan kasutada ametlikult , olen saanud kasutada viimastel aastatel?

             2160 tundi.

15. , 16., 17. Mis on isikliku abistaja umbes keskmine töötamisaeg minu juures?

               1 - 1,5 aastat

               Kui kaua on kõige kauem töötatud, küll väikeste vaheaegadega, kuid siiski                       suht järjepidev?

               Pea 8 aastat. 

               Mis on kõige lühem töötamisaeg?

               3 tundi.

18. ja 19.  Kas olen IAT-st raamatukese kirjutanud ja millal?

      Jah , olen  Kuldvõtmekese IVT ehk Tiia isikliku abistaja teenus 15  aastal 2014 file:///C:/Users/Tiia/Downloads/Kuldv%C3%B5tmekese-ivt.pdf

20. Millsed kõige naljakamad olukorrad on olnud mul isiklikke abistajatega?

       Sellele ei saanud ühtki juttu.

       Mulle meenub alati Otepää ööklubi, kus isiklik abistaja Pille hoidis ära minu röövimise st abistas, et jääksin paigale seisma.

       Ja seegi on naljakas, kuidas ühel näituse avamisel sotsiaaltöötaja küsis isikliku abistaja Dianalt, millega ta minust aru saab...  Diana vastas rahulikult, et sõnadega...

       Juhtumistest võiks kirjutada paksu raamatu.

21.  Kui suur protsent naisi on olnud isiklikkest abistajatest mul?

        88 - 90 % kuskil. 

22.  Mida annab isikliku  abistaja teenus mulle?

       Hästi tabavad vastused tulid, kõik ongi nii ja väga õiged:

        

IAT annab sulle lisakäed ja -jalad, et abistada sind toimingutes, millega sa ise füüsiliselt hakkama ei saa.

seda saab hästi mitut moodi öelda, aga - võimaluse "normaalselt" elada, neid asju teha, mida sa muidu ilma abita teha ei saaks (või need võtaks hellalt palju mõttetut aega, mis võtaks aega ära su kunstist ja muidu elust, sest erivajadustega inimeste elu ei peaks olema pelgalt survival nagu paljud arvavad, endiselt). Rohkem panustada ägedatesse seiklustesse, mis vajavad veits abikätt või muid juppe. Lisasõpru ka, hehe, neist sa ei pääse.
Asenduskäppasid, ühesõnaga, mitte asendusaju (pigem et sa oled meile asendusajuks olnud küll ja küll)

            Mina ise olen viimastel aastatel mõelnud kahele asjale, mida Kuldvõti annab mulle - vabadus ja täisväärtuslik elu. Kindlasti mitte võrdne elu teistega, sest et igaühe elu on ainulaadne ja nii palju ka täisväärtuslik, kui palju suudab ise tahta ja teha.  Võrdne kõlab minu jaoks juba seda, et hoia end tagasi, ole hall hiirekene. Soovin olla vikerkaarevärviline . Isiklik abistaja käed - jalad abistavad luua värvilist elu, milles ongi vabadus ja täisväärtus, täispotentsiaal.

23. Millise sõnaga väljendan isikliku abistaja teenuse vägevust ja säravat salapärasust?

        Kuldvõtmekesega muidugi.

Kingitusi ei saanud ehk suur kink on see, et oleme üksteisele olemas.

Ongi kõik ja algab taas varsti uus hullus siin minu lehel. 

Mul idee juba küpseb... 

Magus kannatlikkus

 Teen vahele ühe postituse, mida üldse plaanis polnud täna. Siis tulevad Kuldvõtmekese vastuseid...

Hästi palju on küsitud minult, kuidas suudan kannatlik olla. Olen üle keskmise kannatlik. Ise ei pane tähele. See mulle nii endast mõistetav ja loomupärane. 

Aga täna olin lihtsalt kopajalg - võttes külmkapist maasikamoosi, lendas kauss põrandale. Pool elamist oli toormoosi täis.  Jalad punased  nagu oleksin siga tapnud... Vaatasin. Naersin. Avastasin, et kausipõhja oli ka jäänud veel söömiseks moosi. Kõik hästi. Koristasin umbes pooltundi... 

Mõtlesin, mis see siis veel on, kui mitte magus kannatlikkus?  

Kõigest moos põrandal - mõtleks, milline tühine aps. Seda enam, et söömiseks jäi ka veel! 

Nohjah, koristuseks läks küll mitte plaanitud aeg, kuid sellele vaatamata on ka tänase päeva pikkus 24 tundi ning usutavasti saan tänagi tehtud, mis vaja... Kiirust ega aeglust ei olegi... 

Milleks pean siis nutma või hädaldama oh jumal, hakkasin sööma kümme minutit hiljem või külmkapp kõrge ja külm või jumal teab mida veel... et  ma ei hooli tööst ega vaevast, loopin raha maha...

Kui palju on mul selliseid juhtumeid olnud... Lugematul arvul. 

Oli aeg, kui põdesin ka täiega. Tahtsin korralikum olla. Mitte midagi uppi ajada ega lõhkuda ega valesti teha...  Lapsena sain pahandada, kui ajasin mustikamoosi vaibale, arvati, et nimelt ajasin...    Olin solvunud, et ei küsitud, mis juhtus tegelikult... Ma tahtsin purgi lauaäärele, et keelega limpsada moosi, sest nägin, et emal oli tegemist ja mina ootasin oma järge... Tahtsin lihtsalt aidata. Ma ei arvestanud, et laud oli natuke libe, tõmbasin pisut hooga purgi lähemale... 

Aga sellised apsakad õpetavad. Mind on õpetanud asju rahulikult võtma. Ei ole hullu, kui mõni asi kukubki. Siiski püüan mitte kukkudada... Nimme ei tee ju.   

Arnas kohtumine

Mu eesmärk oli seikluste lõpuks jõuda Kristile külla. Ta oli mu väga hea isiklik abistaja ühel ammusel suveajal, mis polnudki nii ammu. 

Esimest korda kohtusin pisi noormehega, kes alguses vaatas mind alt kulmu, kuid peagi olime sõbrad . Ja tal oli vaja ratastoolgi üle uurida. Seega, mul jälle suur pisisõber juures.

On ikka hästi hea kuulada endise isikliku abistajalt, kui tore aeg meil koos oli ja kui hea rahulik tööandja olen olnud. Alati, kui seda kuulen, tulevad mulle sisse judinad... Kas olen tõesti nii hea, et räägitakse minust parimas tähenduses... Küllap siis olen. See teeb mulle hea tunde, hea energia ning soovi alati selliseks jääda. 

Ja alati on mõnus kohtuda inimestega, kes ootavad siiralt südamest kohtumist minugagi. 

Me plaani õues pilt teha segas vihm . Sellepärast jäimegi uksele. Teine isiklik abistaja Kristi tegi pildiklõpsu. 

Sõitsime tagasiteel Pariisit läbi, nägime ilusat vikerkaart

 

Üleeile õhtul sai telgitud. Järva-Jaani lähedal. 

Hakkas küll sadama, kuid  saime ilusti telgid püsti ning lõke põlema, et grillida vorstikesi.

Olime küll suht tee lähedal, kuid hästi vaikne ja mõnus. Linnud laulsid hommikul.

Mul telkmaja. 

Isegi käimlas oli paber taas. Suurtes kohtades ei ole just wc-s paberit...

Enne telkimist sai Kamari järve ääres istutud. Ujuma ma ei läinud - külm näis olema. Jalgupidi sulitasin siiski. Selle suve esimene vees käimine.

Ehee, ka talutüdruk võin olla

 

Pühapäev oli nostagiline. 

Ammune aeg meenus... Olen lehmi ja muid puduloiuseid näinud lapsest saadik. Ei ole küll lüpsnud. Ei ole isegi proovinud. Laut ja sõnnik on aga tuttavalt. Haned, kalkunid, ja kanad - kuked ka, kõige lõpuks  mesimummudki.  Olen keetanud heina, et ära kuivaks ja saaks lakka panna. 

Seega talutööd tuttavad. Kuigi praegu tundub kõik teha kuidagi lihtsam. Usun siiski , et põhiolemus on ikkagi hool, armastus ja vaev - maaelu loomine. 

Käisin avatud talude päeval. 

Ägedamas talus ei  saanud ühtki pildi, palju hetki lihtsalt mälupildis igavesti. Kuid  sõime lõunat kanade, kalkunide ja ühe isepäise toonekurega. Toonekurg nokkis ratastooli korra ja noolis mu jäätisega pannkooki. Kalkun saigi ühe ampsu pannakoogi nokka. 

Vot, sellise seltskonnaga polnud ma varem koos söönud!!! 

Üle mitme-mitme aja ostin õnneloterii.  Sain ise natuke valida. Valisin kübara. Kübarat mul polnudki. Nüüd on. 

Vaatasin lapsi... Mõni laps kartis, mõni tegi arglikult loomale pai... Üks hästi noor, 10 - 12 aastane karjapoiss oli tõesti hästi tark ja tragi. 

Viimane 23. küsimus IAT ehk Kuldvõtmekese mängus

 Millise sõnaga väljendan isikliku abistaja teenuse vägevust ja säravat salapärasust?

Ootan vastust siia postituse alla. Ärge unustage oma nime mainida.

Kes pole veel ühtki küsimust proovinud vastata, siis teil on aega veel homse kella 12.12-ni . Siis läheb see mäng lukku ning õigeid vastuseid ja parimat osalejat saate homse õhtu jooksul teada.

Rallitud taas ja 22. küsimus ka

     Seega, eelviimane küsimus Kuldvõtmekese mängus

Mida annab isikliku  abistaja teenus mulle?´

Ootan ikka vastust siia postituse alla.

Jõudsin just rallimast koju. Seekord sain ka telgitud. Eile avatud talude päeval ja täna Lääne - Virumaal.      

20. ja 21. küsimus IAT Kuldvõtmekeses

Millsed kõige naljakamad olukorrad on olnud mul isiklikke abistajatega?

    Siin ei ole ühiseid vastuseid. Mul endal on mõned väga mälus... Võib ju olla tuleb kõige naljakam sündmus hoopis täna või homme... Siin vihje, et lähen jälle lendu ja rallima.  

Kui suur protsent naisi on olnud isiklikkest abistajatest mul?

Ootan vastuseid ja arvamusi siia postituse alla. Vastaja nimega.

Head rõõmsat nädalavahendust💚

Veel eilseid hetki

Kirna mõisa kohviku jooke juues lugesaime tarkades raamatudes, mida hetkel tahetakse meile Nansyga öelda.... 

OSHO-lt tuli mulle, et hull on võimalik olla nii paljut viisi, kui inimene vaid tahab. Igale ühele on leiutatud tänapäeval variant, milline hull ta võiks olla. See on valik.

See lühikokkuvõte OSHO tekstist.

Hull omamoodi olengi!

Tinginuseta armastus on minule omane. See Luule Viilma raamatust.'

Siis lugesime veel natu värvipsühholoogiat. Minu jaoks oli jahmatav  valge tähendus hetkel... Igatsus uue järele praeguses elus... Tõesti olen hakkanud kandma valget päris palju. Ja tõesti mõtlen , mida veel teha, kas see päris uus on, kuid kui iga hetk on uus...

Tahtsime minna veel tehisjärvele vesirattaga sõitma, aga ilm keeras ära.

Mingi teema on paatidega... Võhmas jälle paat - keset maad! Kas mu normaalne uus peika, kui kunagi leiaksin ta, on kapten...

Tegelikult unistus on purjekaga sõita . See ammune soov mul...

Siis mõtlesime, et purjekat küll pole, aga prooviks vesiratast - kuigi mina ei julgeks ka... Aga hirm on ületamiseks.

 Noojah, normaalse mehe leidmiseks olen mina valge pipar, kes teab, mida tahan. Mind häirib see, et enamus mees-hinged ei tea eriti...ja ei pea endastki lugu,.. Või mina ise lihtsalt kõrgemas loomis energias ning selle eest olen endale tänulik.  Mul on hea olla. Tõsiselt. 

Aga kui kunagi kohtan uut tõelist armastust - siis ma ei jookse mööda. Tean seda. Ükskord  tuleb see miikuinii. 

Küünlapoest olin kuulnud.

Nüüd nägin oma silmaga. Ma oleks poe tühjaks ostnud - sellist mõttet pole ammu olnud. 

Saime teada , et veaga küünlaid  müüakse ka kaaluga ja tunduvalt odavamalt. 

Mul tuli idee ka ise küünladele joonistada.

Veel leidsime sealt samast Võhmast valguse poe ja paadi juures nagu mini loomaaia. Mini mänguväljaku kõrval. 

Kusjuures ma polnd ennem üldse Võhmas jalutanud sammugi. Autoga läbi sõitnud vaid...  Nüüd avastusi oi kui palju.

Paides käisime lõunat söömas. Nii ja naa oli suletud, leidsime Kreisi trahteri. Mõnus uhke koht. Päevane valik oli väga hea hinnaga, ja mulle tehti veel soodustust ka millegipärast. Vist et olen puuetega ja nägin nõnna hea välja... Vahet pole. Kõht sai tänuga täis.

Paide gümnaasium. Ilus maja, 

Kooli tagasi . Õpetajaks, kes ka naerataks. Hiljuti kuulsin, et õppejõud, kes teevad  sisseastumis eksameid ei oska naeratada enam  noortele... See paneb küll mind mõtlema...'

Otsin tossud. Karbil seisis 7 eurot, maksmisel oli järsku 13 eurot, lõpuks sain 10-ga. Mu hapu nägu ütles, et ma ei tahagi enam... 

Kõrgemas hinnapoliitikas ma aru mitte saama seal poes.

Kuigi mees-müüja oli abivalmis.

Kirna mõisa pargis, kus on energia, tundsin üli hästi.

 Ühe mõisaprouaga, kes pileteid  müüs. Sealne mõisarahvas oli sõbralik ja igati abivalmis.  

Sajaga lahe päev oli eile jälle.

Täna jätkan eilsest...

 ... Öösel hakkas blogi net jamama... Kirjutan tänase jooksul eilsest järele...

Mohito hakkas sarve...

Rallisime Nansyga nädalavahetusesse.

Hommikul kell 10  juba laulsime ja rokkisime autos reede reedeks nagu see esmaspäev rokkisime esmaspäeva reedeks. Iga päev on reede. Iga päev on pidupäev, kui endaga kõigepealt hästi läbi saada.

Tänane sihtkoht Kirna mõis.

Aga jõudsime veel mitmes kohas  läbi käia. 

Nagu alati vestleme, kui laulmisest väsime, paljudel teemadel. Mõnest teemast kirjutan lähiajal pikemalt, sest need on huvitavad ja põnevad, mõtlema panevad. 

Niisiis, mõisa jõudsime... Ilus. Sõbralik. Kuigi poolenisti renoveerimisel. ´Mulle tuli kohe meelde Mäksa mõisa park... Kirna mõis tõesti sõbralikum .

Kohvikus tuli mulle pähe oma näitust pakkuda. Mine veel puhkama, kui ei suuda tööle mõelda...  Mõisaproua tuli kohe niinuga rääkima - loodetavasti järgmisel suvel on näitus seal. Mõisaproua hakkas  minust  aru saama 13 minutiga. Tavaliselt ütlen, et arusaamisega läheb kolm päeva aega, aga sedapuhku läks taas kiiremini. Tegelikult saiti kohe aru, aga vaid mõisaproua vaatas naerdes oma käekella´ja oli rõõmus, et tal arusaamisega kolmteist minutit. 

Jõin üle ´mitme aja kokteili. Huvitav ja hea oli  - rabarberi,  mõisa oma aia rabarberist, ja rummiga mohito

Kohviku härra, kes oli sõbralik ja tähelepanelik, serveeris jooke. Andis vihmavarjugi kaasa aeda minnes, sest ilm kipus vihmale....

.

18. ja 19. küsimus IAT Kuldvõtmekeses

 Kas olen IAT-st raamatukese kirjutanud ja millal?

Teatavasti olen vist küll kõige rohkem kirjutanud siin blogis IAT ehk Kuldvõtmekese teemal. Palju olen koolitanud jne.

Ootan ikka vastust siia postituse alla koos vastaja nimega.

Otepääl kirikus

 

Sõitsin bussiga!!!

 

Üle mitme - mitme aasta sõitsin bussiga.  

Soovisin proovida uued madalad bussid ära. Tartumaal sõidavad 1. juulist kuldsed madalad bussid, ka väikesed bussid on tagant madalad, kuhu saab lapsevankrite ja ratastoolidega  hõlpsasti peale. 

Ma ei hakka virisema, pisiasjad riivasid silma... Siiski kõik on hästi. Minu kauaaegne soov on täitunud - bussidele hea ligipääs. 

Minu armsad ja hullumeelsed bussisõidud jäävad siiski aegade taha, kui olin pidev sõitja kõrgetes ja kitsades bussides. Mina ja minu inimesed said ka siis  hakkama, kuigi vaeva oli pisut rohkem. 

Kas ma nüüd hakkan taas tihedamine bussiga sõitma - kahtlen veidi. Tagasi sõites oli väike buss tõsiselt puu püsti rahvast täis - see selleks. Kuid see meeśte omavaheöine jutt - pehmelt öeldes ei olnud minu kõrvadele... Olin jubeda madala energia sees. Nüüd tean seda. Vanasti kuuldes blääblää jutte hakkas mul lihtsalt paha... Sest ei osanud oma energiat hoida. Täna aga oskasin... Jumal olgu nendega, kes kõvasti rääkivad bussis jumal teab millest.  Täna kohutavast tapimisest... Mina uudiseid ei kuula ega loe, kuid mine ainult bussi ning hakkad õudukaid kuulma...  Tänan, ma ei taha seda!!!

Linna sõites aga andsid armsasti vanaprouad ühele pisitüdrukule maasikaid. Suur buss oli pool tühi... 

 Bussisõit oma olemisest ei ole muutunud. 

Kuuleb kõike. 

Näeb kõike. 

Tegelikult oli bussisõit ju vahva. Nüüd tean, kui autod polegi ning vaja kuhugi minna, saan bussiga ja väga lihtsalt. 

11 kuud 😍