Esmaspäev, jaanuar 31, 2011

Minu inimesed

Käisin õhtul külas. Märdil ja Gretal. :) Märt tuli veel järgi, et viia endale külla. Nii on ju hea külla minna, kui saab uksest ukseni. ;)

Hästi mitmeid mõtteid on minu sees, et edasi toimetada. Lasen neil nüüd läbi iseenda joosta ja seedin, mis ja kuidas teha ning siis ehk õnnestubki nii mõnigi asi teoks teha... :) Jaanuaris on juba üks - kaks asja teoks saanud, mida olen kaua aega tahtnud teha.
Pean veel hästi täpselt iseendale sõnastama motivatsioon ja visiooni ja eesmärke ja sihte ja nii edasi. Kõik need märksõnad on olemas mul tegelikult - pean nad lihtsalt konkeetsemalt sõnastama.
Ja ma tean, et minu ümber on minu inimesed.
Nagu küsis väike Wilma Erikalt, kas minu inimene oled... või taolist... Paar aastat tagasi oli see mõte koguaeg keelel ja meelel :) Vahepeal nagu ununes... On ju suhtlemine ja minu inimesed, kes/mis viivad enda arengut ja elu edasi...

Laupäev, jaanuar 29, 2011

Ehhee,

üle pika - pika aja oli osturalli :) Lubasin vajalikke asju endale ja oma perele. Kodule. Kuna mikrokas otsustas mitu nädalat tagasi mitte enam soojaks minna, ostin uue Samsungi mikroka. Sest olin lausa hädas - üksinda ei saand õieti midagi soojaks teha. Vettki keema ajada kohvile :) Elu nagu osaliselt seiskus!!!

Eile rahaautomaat naeratas mulle ootamatult :) Teadsin, et kontol on taas mõned eurod vaid, kuid... tundub küll, et vahetevahel kuuleb Keegi Ülevalt mu soove ja teeb üllatusi.

Jälle on majapidamises pesurestki! Vana pesurest eelmisel aastal ei pidanud lihtsale ühele "peole" (mitte pesule) vastu, kui mina ise olin Valgamaal külas... Kuid mis on olnud, see on olnud ja jäägu nii. Igatahes nüüd saavad kapiuksed ehk pesu kuivatamisega rahule jäetud! Ega pesu kuivatamine kapiustel hästi ei mõju. Ja välja pesunöörile ei vii pesu mingit moodi...

Olen nendest väikestest asjadestki, mis pole nii nagu kord ja kohus ette näeb - põrgulikult väsinud. Kuid samas saan aru, et olen teinud endast kõik. Rohkem korraga ei saagi... Eelmine aasta oli kuidagi hästi mööda (= keeruline + raske) aasta, siis oli aasta siiski kogemuste rikkas. Ma ei virise. Ainult norin enda kallal, miks nii vähe suutsin ära teha...



Sõitsin täna ka taxikoeraga. :) Ei mäleta enam, mil Tartust koju sai taxiga sõidetud... Vist suvel, kui sõit välja tehti. Tavaliselt tundub buss ikkagi otstarbekam.



Ja noh, kui mainida, et on inimesi, kes avastavad mind õues liikudes teise inimesena, siis kohvikuvärk oli küll ainuõige jonn minu poolt :D Peab meeles pidama siiski, mida suurem ja laiem on liikumisruum, seda avardum on silmaring!!! See on lihtsalt nii.

On ise küsimus, millised suhted mind siiski rahuldavad...

Reede, jaanuar 28, 2011

NÕUSTASIN

täna päris nõustaja moel. Esimene nö proovimine tuleviku töös on tehtud :) Sujus hästi.

Mul on plaan see aasta alustada nõustamisega psühhodraama meetodiga.

Neljapäev, jaanuar 27, 2011

Kreisi päev

...oli tänane õhtupoolik küll. Täiesti kreisi. Vajasin vist absurditeatrit. Naersin, nii et kõht valutas, ja oli jälle üle pika aja üks hullumeelsete ootamatuste õhtu. Tavaliselt ma endale ei luba isikliku abistaja aega lihtsalt lolluste peale raisata. Abistajatel on ju oma elu ka, ja neil on raske, kui tekib selline olukord, et "olgu nüüd ja kohe olla". Täna pidin ikkagi sellest reeglist erandi tegema. Kuigi ma ei teagi, kas see oli juhus, sest mingi osa õhtust oli juba eelmine nädal ära planeeritud. Aga mõni mees tegi lihtsalt plaanides ümberkorraldusi. Arvatavasti (ma ei tea, äkki eksin) ta lihtsalt lõi põnnama. Lõpuks täna õhtul ikkagi toimus kohvijoomine, nagu kavatsetud - kuigi hästi lühidalt, ja 2-3 tundi saime tüdrukutega ainult naerda.

Kurbloolus on selles, et inimesi, kes mind tundes ikkagi ei saa aru, et ma ei tegele ainult kodusistumisega. Et vahel võib mind ka linnas kohata, ja koguni bussi vastas või "Taskus" tšillimas. Ja et ma ootan suhtest natuke rohkemat, kui et keegi aeg-ajalt tuleks mind oma arust nelja seina vahelt päästma või lohutama, et küll sa oled ikka tubli (või kallis) inimene vms. - siis, kui talle endale parajasti sobib. Sorry, nelja seina vahelt olen ammu päästetud, ja tegelen praegu juba pigem teiste "päästmisega":P

Ma ei ole õel, ma TÕESTI ei ole õel, aga nagu Maarja ja Liina ütlesid - olen ikka väga hea inimene. Suudan sellestki aru saada, et mõnel alal andekad inimesed pole alati suhete alal andekad, aga... Minu oma otsus, millised suhted mind rahuldavad ja millised mitte. Ma ei suuda enam nii hea inimene olla. Hakkan nüüd uusi ja hullemaid suhteid otsima:P

NB ! Viimast lõiku ärge päris tõe pähe võtke !:P

Kolmapäev, jaanuar 26, 2011

"Haige" elu

Olin/olen jälle linnas ennast tuulutamas. Seekord päris tõsiselt. Eile käis torm minust üle. Ikka ja jälle pean veenduma ja tunnistama, et kohtusüsteemi-jama hakkab otsast peale. On olnud täiesti mööda... Ja ikkagi, ma ei oleks tohtinud ise ka alla anda. Samas, ma EI OLE ju alla andnud. Lihtsalt läinud kuidagi teist teed eesmärgi poole. Võimalik,et siin on mängus olnud ka Jumala käsi - kuigi ma seda alati ei mõtle. Jah, ei oleks uskunud, et praegu keegi küsib "miks sa ikkagi lõpuni ei võidelnud ja edasi ei kaevanud, kas sa tõesti ei tahtnud meid ?" Uskuge, see küsimus karjuti mulle näkku - aga ime oli, et see küsimus ei teinud mulle haiget, vaid tegi mind õnnelikuks. Hetkega olin täiesti rahu ise. Kui palju ma tegelikult olen kuulnud, et lapsed ei taha MIND, ja ei saanud kohtus midagi aru, mis toimub... Mina ise teadsin kogu aeg, et see ei ole nii. Ja arvatavasti ma ei eksinudki eriti.

Võimalik, et kui ma ei oleks tookord nii üksi olnud, siis oleksin ehk tõesti kohtusüsteemiga edasi võidelnud. Ja mitmete teiste ametnikega ka. Ma ei ole siin paljudest asjadest kirjutanud, aga momendil pean seda tegema. Süda lihtsalt nõuab. Ja arvan, et sellega ei ole veel naljad läbi. Loomulikult läheb meil üksteise leidmisega veel palju-palju aega, kuid anname aega. Kui armas Jumal lõi aja, siis Ta lõi seda ka nii, et küll sai, kas pole:) Ja küllap on mul veel kannatust, kui seda seni on jätkunud. Headus võidab.

Kuna eile olin suht omadega läbi, siis täna tegime sõbrannaga kaubamajas pannkoogi-kähkuka:) Ja lõpuks, kui käisin inva-WCs, kus istusin rahulikult täpselt nii kaua, kui vaja, aga terve selle aja lõgistas keegi närviliselt ukselinki. Läheme meie Liinaga siis lõpuks uksest välja, ukse juures seisab häati üleslöödud vanadaam. Alguses näeb ainult Liinat, ja hakkab juba ütlema, et "küll teil läks ikka...". Kaugemale ta oma ütlemisega ei jõudnud, nägi mind ja ohkas "Ah teil on HAIGE ka !" Einohh... Naersime Liinaga nii, et kaubamaja 3.korrus kajas. Edasi - kaubamaja bussipeatuses kamandas keegi vanahärra, et "pange talle OMETI kapuuts pähe, ta on ju HAIGE !" No oleks tore küll, kui KAPUUTSIST piisaks, et ratastool nurka visata. Olen elus piisavalt palju seda abivahendit katsetanud, aga miskipärast ei mõju:P

Ja kolmas vahejuhtum oli Veeriku Selveri ja Nisu tänava vahel. Turnisime läbi hangede, mina olin tagurpidi ja Liina vedas. Meie tagant tulid kaks naisterahvast ja kiitsid meid rõõmsalt, et "KÜLL te olete ikka tublid inimesed - lumega õues !" Ja läksid edasi. Pomisesime Liinaga omaette, et "teie olete ka tublid inimesed - teie olete ju ka lumega õues !"

Ühelt poolt saan täiesti aru, aga teiselt poolt on sellised vahejuhtumid ikka halenaljakad küll. Elu on ikka NII haige, et hoia ja keela. Väljaskäimisest kohtulahinguteni...

Elame veel ja loodan siiralt, et KÕIK ei ole nii haiged. Mina kaasa arvatud. Või mine tea...
Natuke muutunud Karel :)

Ta muutub veelgi, olen veendunud :P

Esmaspäev, jaanuar 24, 2011

Veel üks väike pildike elust endast ehk pühapäeva lõunast

Kaarsilla kaldtee juures oli äkki minu ümber kolm aitajat. Üks neiu, nimega Liis, kõndis mulle lihtsalt vastu ja hõikas "Tere, Tiia !" ning hakkas mind kaldteest alla aitama. Samal ajal andis oma taksikoera ühele vanahärrale hoida. Sehkendamist oli minu ümber üsna palju. Lõpuks sain alla ja isiklik abistaja Liina jäi ka ellu. Liis hakkas koju jooksma, aga vanahärra hüüdis talle järele: "Kellele koer jääb ?" Sellist nalja ei ole veel olnud, et aitamisega unustatakse loom hoopis ära:) Ja muide, koer oli väga-väga segaduses.

Pühapäev, jaanuar 23, 2011

:)

Pühapäev lihtsalt iseenda jaoks - üle pika aja. Tuiasin linna mööda ringi. Ilma rahata, ilma millegita, lihtsalt OLIN. Mulle lihtsalt meeldib tühja rahakotiga ringi käia. Pole karta, et ostan kokku mõttetuid asju, mida tegelikult vaja pole:P

Käisin Risttee jumalateenistusel "Atlantises", kus tekib jätkuvalt küsimus, miks siin lifti pole. Nagu mitu aastat tagasi GNLD üritustel. See on NII naljakas. Juba selle küsimuse peale mõtlemine ajab mind naerma. Tean juba ette, mida inimesed minu käest küsivad. Ainult et, pole minu otsustada - ega teha. Aga einohh, saabki jälle noormehi välja koolitada, kuidas ratastool trepist üles ja alla "sõidab". Ei ole halba ilma heata.

Neljapäev, jaanuar 20, 2011

Üks pilt eelmise aasta 29. detsembrist. Vanalinna ilusalongis imearmsa juuksuri Kristiniga. Pildistaja minu Erika. See päev oli 2010 aasta kõige õnnelikum ja nukram päev :) Aa Vanalinna ilusalongi minge igal juhul :)

Tänane päev on korda läinud - tegin midagi endale. Nimelt joonistasin Erika sõrme abiga köögiaknale auru sisse südameid :D Mind ei huvita, mida iganes võidakse nüüd mõelda, kuid mina elasin päevas paar minutit ainult endale ja rõõmustasin oma lapselikku lolluse üle :P

Kolmapäev, jaanuar 19, 2011

Mu elu esimene digiretsept! Esma mõte oli, kuidas see protsetuur käib... Nii naljakas, et kõikjalt kuuldud ja loetud digiretsept tundus nii võõras toiming. See on kui ollakse terve!

Otsin ravimi Kaubamaja apteegis. Apteekrile oli silmnähtavalt rõõm, et ostan temalt - hakkas isegi rääkima, kas mul külm ei ole, et ta on palju mind näinud ja mõelnud, et käin õhukeses riides... (Sellele vaidlen vastu!)

Arst soovitas täna igaks juhuks siiski 3-päevase ravikuuri...

Teisipäev, jaanuar 18, 2011

Mis vahe on kommil ja küpsisel ?:P

See küsimus tekkis mul just praegu õhtusel ajal - kuigi, kommidest rääkides panime üksteisest sõnade ja mõtetega mööda. Lihtsalt ei jaganud ära, mida üks-teine-kolmas "kommi" all mõtles. Mina rääkisin Facebookist, aga Maarja hakkas vabandama, et oi, sorry, kommi ei ole pakkuda:P Et ainult küpsist leidub. Ütlesin selle peale, et lähme vaatame, kas netis on kommi või küpsist.

Tegelikult oli hästi töine päev. Arvan, et endaga töötamine on see kõige raskem töö siin maailmas. Sai nimelt jällegi Kaupo juures käidud. Arvan, et enne südamearsti oli vaja lihtsalt Kaupot - ehk oma pingeid kellegi juures (mitte kellegi peale:)) välja elada. Loodan siiralt, et mul on tegelikult füüsilises mõttes südamega kõik OK. Nagu ei tahaks üleöö mõtlema hakata, et mul on 101 häda küljes. Ma ei ole veel polkovniku lesk - aega veel on selle kiire asjaga, ehk sinnamaani arenemisega.
Pean lihtsalt oma südant rohkem kuulama - muud "südamerohtu" polegi vaja. Või õigemini, üks rohi on veel - merekohina rohi, 20 hingetõmmet tühja kõhuga, täis kõhuga ja millal iganes tarvis läheb. Sellist rohtu juba apteegist ei saa.

Sain veel väga häid mõtteid ja ideid, mis kõik tuleb sellel aastal ära teha - rõõmustada oma südant ning olla sel viisil teiste jaoks olemas. Kui ma iseenda jaoks olemas ei ole, siis ei saa ma ka teiste jaoks olemas olla. Nii lihtne see ongi:)

Ja veel - mõned asjad, mis/kes mulle tõesti närvidele käivad ja mis mind ei rahulda. Kas just lõpparve teha, aga midagi tuleb nende asjadega ette võtta.

Jällegi oli Tartu linn tuttavaid täis, kes lihtsalt hõikasid üle tänava: "Tere Tiia !" või "Tiia, oota !" Või: "Kas teie olete ikka Tiia ?" Mul tekkis juba tunne, et hüppan ratastoolist üles ja kõnnin edasi. Lihtsalt maskeeringu mõttes:P Samas on see ju tore.

Kas kommi või küpsist - vahet polegi, peaasi et elad oma südame järgi.

Esmaspäev, jaanuar 17, 2011

Poolik joonistus...

Modell on Karel, või õigemini 3 fotot temast :)
Tunnistan ausalt, esmakordselt joonistasin meest ja kõrvagi. Ise pole tulemusega veel üldse rahul. Mu kõrval põrandal on vist 10 joonistuskavandist Karelist. Arvatavasti tuleb juurdegi... See siin on üks normaalsem joonistuskavand... Aga ei tea ka. Ehk tõmban kriipse juurde ning tulebki Karel välja. :P
Selle joonistasin öösel 1...3 vahel paanikas (tol ööl oli närvipinge taevas), kuid joonistades sain rahu tagasi. Lihtsalt joonistasin ja joonistasin... Oleksin veel joonistanud, kuid harilik sai nüriks...

5 aastat blogimist

saab mul sel kuul :)

Öösel, kui ootasin und, jäin mõtlema blogimisajale... Kontrollisin just - ja ongi 5 aastat! Päris hea! Kuigi alguses arvasin, et nii kaua ma ometi enda elust avalikult ei kirjutada... mul pole miskit kirjutada... ja nii edasi.
Parim on see, et 5 aasta jooksul olen leidnud hästi mitmeid tõelisi sõbrannasid ja sõpru :) Aga kui keegi arvab, et olen iseend alasti kiskunud, siis saab küll eksituse osaliseks :)

Võib - olla tuleb teinegi 5 aastat juurde - mine mind tea :D

Pühapäev, jaanuar 16, 2011

Eurodest

Mind isiklikult häirib hirmsasti veel kroonidesse ümberarvutamine :) Ma ei hoia ju eurosid rohkem kokku, kui arvutan hinnad rahasse, mis ei kehti enam. Kahjuks. Nüüd tuleb lihtsalt eurodega harjuda. Ja vaadata euro - hindu ja ongi kogu lugu :)

Eelmisel aastal ei arvutanud poodides hindu eurodesse - ei näinud vajadust. Võib - olla ei tekitanud nii endale stressi lisaks...

Raha on raha :)

Mis on naljakas ja harjumatu veel, on raha ühikut öelda. Keel ikka veel vääratab öeldes "üks kroon" näiteks. Samas on mul käibel uus - vanasõna: "See, kes sente ei kogu, see eurosid ei saa" :)

Laupäev, jaanuar 15, 2011

Ja üleüldse...

...mix on maailmas NORIMINE ? Norimine, et see pole hea ega too pole hea, elu on halb, kehv, mis iganes vaja. Muudkui pobiseme ja norime omaette. Mix üleüldse ei ole elu meile absoluutselt meele järgi loodud. Meie siin pistsime praktiliselt kahe peale terve kirsitordi nahka, ja nüüd on kange isu norida, et mix ta otsa sai:P

Tegelikult on asi nii, et võtsin vastu otsuse - homme hommikuks planeeritud Tallinna-sõit jääb ära, sest mix ei hakka pühapäeva hommikul bussid varem sõitma, kui Minu Kõrgeaususel on Tallinnas tähtis üritus. Sest ega Minu Kõrgeausus ei hakka ometi kell kuus hommikul hangede vahel ukerdama:P Ja üleüldse, mix on õues talv ? Ja mix ma pean kell kuus üles ärkama ?

Eiei, ma pole hulluks läinud. Mul on lihtsalt norimisetuju, kuna mõned inimesed andsid selleks "head" eeskuju:P Tegelikult on see kõik ju absurdne. Ja Tallinna-sõidust loobumise põhjus pole ka tegelt lumi ega külmakartlikkus ega hommikune pimedus, ega ka bussid. Oleks veel variante, millega ja kuidas saaks, aga lihtsalt ei viitsi neile mõelda. Vaevalt et üritus Minu Kõrgeaususe eemalviibimise tõttu ära jääb. Valimised ikkagi juba märtsis.

Ja üleüldse, mix ma pidin praegu blogima, sest vaevalt et ma nalja- ja naerutuju suutsin edasi anda. Kõik, kes me siin oleme, naerame kasvõi kõhud valusaksxD

Norimisega saab ju vahel ka LIIGA palju nalja !!!

Reede, jaanuar 14, 2011

Üks vana nali

See oli oktoobrikuu öösel, kui üks poiss "põgenes" Soomest ilma töötasu ja kõige muuta. Mina olin Silveriga mobiilitsi kontaktis. Oli kokkulepe, et kui ta Eestisse jõuab, siis annab endast märku. Saatiski sõnumi, et "olen Eesti mandril" (Noormehel on ilmselt geograafiast omad arusaamad!!!) , ja meie Maarjaga saatsime suures õnneähmis sõnumi: "Väga hea, valvaku sind kõik inglid". Paraku läks sõnum esimesel katsel valele aadressile - turvafirmasse, kust tuli hetke pärast mornil toonil kõne, et "kuhu te enda arust selle sõnumi saatsite ???" Seletasime, et see pidi minema Silveri-nimelisele noormehele, kelle number telefoniraamatus kogemata just enne nende oma. Selle peale vastati, et "OK, pole hullu".

Me Maarjaga naerame ja mõtleme siiamaani, et mine tea, võibolla oligi turvameestele sel ööl ingleid vaja - mis siis, kui nad ka inglitesse ei usugi. Siin elus pole ju teadupärast midagi juhuslikku:)

Neljapäev, jaanuar 13, 2011

Muidex...

Kes ei saa tänapäeval tööd teha ega saa raha, mõistku, et ülemus jäi rasedaks:P Nii lihtne see asi ongi. Eile just sain teada, et ühel OÜ-l on täpselt selline seis. Ei mingit masuaega ega majandussurutist, ega midagi muud, vaid ülemus tõstab Eesti iivet.

Nuta või naera.

Kolmapäev, jaanuar 12, 2011

Ei või vist homsele mõelda...

... muidu toimubki midagi sellist, mida olen naljaga välja muuseas öelnud :)

Teisipäev, jaanuar 11, 2011

Suhkru paanikas

kallasin suhkrutoosist suhkru põrndale :P

EI, ma ei viitsi iga hinnatõusu pärast paanikasse minna. Tõesõna! Jäin mõtlema, et igal ajal iga rahaga on paanikaid nii, et aitab. Olen neid näinud lapsest saadik...

Huvitav, et inimesed ei suuda mõista - kogu elu suhkruvaru ei osta ka seekordselt paanikas endale koju. Ikka saabub hetk, kui tuleb osta kõrgema hinnaga... ning ongi ring taas täis!

Kui kohvi suhkrut on mul - siis elan!

Esmaspäev, jaanuar 10, 2011

UPS

päev oli! Naeru, positiivselt mõistmist ja kordaminekuid :)

Super bussi hääletamine toimus teise bussijuhi poolt. Minu ja Erika pärast :D Sellist bussi kinni hoidmist linnaliinis nägime mina Erikaga küll esmakordselt :D Mõtlesime et sõidame nr 7-ga ringiga tagasi kesklinna. Fi peatuse juures peatas "meie" bussijuht teise bussi kinni ja kisas "oota inimesi" vastassuunas sõitva juhile. Ilmnes, et "meie" juht ei lähegi samat liini tagasi, vaid alustas uut liini. Teine buss ootas ja hakkas tagurdama mõnikümnend meetrit peatusest kaugel. Jooksime "oma" juhiga samal ajal teise bussi juurde. Siis jäi ratastoolile lumevall ette, et pääseda teise bussi. Sõit jälle esipidi bussil... Lõpuks saime kahe bussijuhi abiga teise bussi :) Teise bussi juht hoolitses eriti minu eest :) pange pidurid, kui väljute - tulen appi jne.
Hästi hästi armas teenindus!!!
Mina küll olen väga rahul niisuguse bussiteenindusega!!!!

Minnes erakliiniku ELITE sai bussis teistmoodi nalja. Väljumishetkel hüüdsid mitu inimest üksteist tundmata "Tere Tiia!" Terve buss kajas äkiliselt minu nimest :) Mul oli tunne nagu kõik teretavad mind :P Nii see päris ei olnud, kuid teretati mitme inimese poolt.

Vana - Kastres bussijuht arvas, et ma ei mahu bussi :P Küllap tal polnud minuga kogemusi., Erika lubas järgmine kord öelda, et Tiia pole veel paksuks söönud, et mitte bussi mahtuda!!!Siiski muid probleeme ei olnud linna saamisega.

Käisin üle mitme aasta naistearstil. Mõnda aega on miski natu viltu... Arvan ise, et närvidest. Ülepingest. ELITES Dr Sitska nõustus selle väidega suht, kuna nö olen hästi säilinud enda ea kohta. Nähtavad hädasid ta ei leidnud... Tegi proovid. Igaks juhuks.
Suhtumine oli üsna küllalt positiivne. Püüdsid harjutada end minuga rääkima, mitte Erikaga. Kuigi mõned küsimused esitati Erikale, mitte kohe mulle. See ajas meid pärast naerma. Näiteks selline küsimus, kui palju sexpatnereid on mul... Tule taevas appi!! Ja ka Erika elab minuga - see tundus kahemõtteline :)
Ja see on ikka omal kohal, kas ma saan ikka aru, kas kuulen - näen... Kuigi dr Sitska olevat olnud mu laste sünni juureski... ja kui inimesed mäletavad, et käisin ülikoolis, siis kuidas saan olla mitte arusaaja või vaimse puudega või mis iganes... :))
Tegelikult ei olnud ausalt üleolevalt suhtumist.
Ainult naistearstid pole kogenud minusugusega suhtlema.
Mulle näis, et isegi see fakt, minusugune sexib, on normaalne juba. :)
Aga aeg paneb kõik paika. Vahel jääb asi mõistmatuks, teadmatuks... Täna küsiti abordi kohta esmakordselt 21 aasta jooksul... Lihtsalt täideti mu haiguslugu. Ma ei osanud vastada, kuna tol kurval päeval 21 aastat tagasi arstid ei rääkinud minuga üldse...

Ajal on omad upse veel varuks,
usun.

Laupäev, jaanuar 08, 2011

Ongi uusaasta taas võtnud argipäevanäo.

On küll täna puhkepäev. Aasta teine laupäev. Kuid laupäev on sama näoga nagu olnud kõik tavalised laupäevad, mis ei erine teistest laupäevadest kuigi palju... Viimasel ajal on mõte, et aeg on imelik küll... ja tegelikult aeg on kuidagi inimestest üle... Mulle tundub, et lõpmatult aastavahetusi vastu võtnud, kuid neid on olnud vaid 43 - kas ongi lõpmatult või palju... Samas võib mõelda ka nii, et AINULT 43 aastavahetust on olnud mu elus alles...

Kuusepuu andsin mammale tagasi. Ahju. Iga aasta on kuidagi kahju kurb jõulupuud lammutada... Püüan panna varsti kohe piltegi siia, milline jõulupuu seekord oli...

Elu läheb edasi.
Aasta on alganud hoogsalt. Loodan, et hoogne edu kestab aasta läbi. :) Eelmine aasta oli mingi paigalseis, kuigi tehtud sai siiski suht palju. Eelmise aasta jamad ja probleemid peavad lahenema sel aastal. Vähemasti osad neist :) Ebanormaalne oleks lootust anda iseendale, et ühel hetkel pole ühtegi probleemi...

Loodan, et suudan hästi palju töötada. Et kunst ja koolitust ja nõustamist palju :)
Ja psühhodraama õpingud jätkuvad iga hinna eest :)
Mul on tegelikult A4 leht aastaplaane täis.
Kõige suurem aasta soov on jääda iseendaks. Arvan, et raskem soov see!

Üks kurvem sõnum ka: mul pole sellest aasta algusest lauatelefoninumbrit. Natu minu süü ka - unustasin õigeajal maksegraafikut pikendada. Samas kahtle(si)n, kas lauakat tasubki alles hoida. Loomulikult arved tulevad ära maksa, kuid... Lauakale helistavad reklaamijad. Sõbrad ja tuttavad kasutavad mobiile ju. Isegi mamma! Mammagi muide soovitas lauakat lihtsalt kaotada, maksad arveid ilmaasjata... Mõtlen veel. Väike lootus on, et saan oma vana hea numbri tagasi, kui maksan võlasumma ära. Kas see on vajalik ongi... Võib - olla on kavalam muretseda kodune mobiil, nii igaks juhuks.
Lauatelefoni mitte olemine ei ole maailma lõpp veel!

Täna on selle aasta esimene päev, kui olen päris üksi. Üksinda kodus! Suht puhkuseks. :)

Reede, jaanuar 07, 2011

See on elu...

Olin Tartus.
Punased bussid hakkasid kohe silma. :) Proovisin sõitu ka ära - madal buss nagu madal buss ikka :D Ainult nüüd jääb meelde jätmine ära, milline buss parem - milline buss halvem on. Teadsin enam - vähem kõiki busse kuju ja värvi järgi, kuigi tavaliselt mina ja minu abistajad ei viitsinud oodata paremat bussi, meile sobisid kõik bussid sõitmiseks.
Kuigi kuulsin ja nägin juba pahameelt busside ja bussifirma kohta. Hämmastav, et inimene ei ole kunagi rahul! Pagana kurb! Isiklikult mul oli piinlik seda pahameelt pealt kuulda ja näha. On olnud ainult mõni päev Tartus kõik madalad ja ligipääsetavad bussid... ning juba inimestel hädad...
Miks me unustame, mis oli eile, üleeile...
Miks ei olda kunagi rahul sellega, mis on juba parem...

Elu ...

Neljapäev, jaanuar 06, 2011

Siin, Eestis ei kehti euro!

Silver tahtis eile õhtupoolikul bussiga minna Jõhvi vanaema sünnipäevale. Bussijuht ei võtnud peale, sest ta ei saa eurode eest piletit müüa, kuna : "Siin ei kehti euro!"

Uskumatu mahajäämine elust bussijuhil!

Silver tuli koju tagasi. Vihane. Tal oli vihaks täitsa põhjus. Lubas kirjutada kõigile, sh hr Ilvesele...

Mina olin keeletu. Ehk keeski poiss natuke üle, kuid see on küll uskumatu, et mõni inimene, kes teenindab veel inimesi, ei teagi, et Eestiski kehtib nüüd euro...

Esmaspäev, jaanuar 03, 2011

Soovitan

lugeda Tommy Hellsteni ELU LAPS :)

Mõelge, milline on vastutus iseenda ja elu ees :)

Sain soovituse juuksuris olles Kristinilt ning kingituseks raamatugi. :) Ühe hingetõmbe raamat, kuid mõtlemist ja enese analüüsi jätkub alatiseks!

Julgegem olla ise ja selle eest ka vastutada!

Pühapäev, jaanuar 02, 2011

KUSTUTAMISEST

Keegi ütleb, et kustutan komme. Vastan kahekordselt (postitasin vastuse juba kommentaaridesse), et mina ei ole kustutanud 5 aasta jooksul ühtki kommi. Mõned korrad on küsitud mult endalt, kas võib kommi kustutada - seda olen lubanud. Sest need kommid on kommijate omad, mitte minu.

Ka kodulehel on kõik kommid täpselt nii nagu on. Kõiki komme ei teagi. Vahel püüan vastada ka seal, kuid kui tegeleksin kommidega, siis jääks muuks vähem aega...

Rates ja mujal on sama lugu.

Ja nii see jääb ka mul.

Igaühel on oma arvamus.

Laupäev, jaanuar 01, 2011

Aasta on ees... Väga head õppetunnid eelmistest aastatest tulevikku ..

Sain eile hommikul Märdilt hea teadmise, et see aasta on ka "üksteise" aasta :)

Paar sõna ISEENDA kohta, süngemas värvis... Kui see ehk polegi süngem värv, sest probleemid on olnud alati minuga kaasas. On inimesi, kes teavad minu probleeme. Sealhulgas rahamuresid. Ma usun, et neist blogida pole mõtet...
Küll mõtlen rahateemat raamatus kirjutada...

Praegu on suht keeruline olukord. Tahaksin kõikidele südamele panna, et olge ettevaatlikud kõikvõimalikesse heategudesse ja üldse rahaasjadele. Tehke lepingud või mis tahes paberid. Siis ei tule aasta kolme - nelja - viie pärast mingi ootamatus ega negatiivne üllatus. Ei tule tülli. Seda päris tõsiselt. Ja kui on võõram inimene, saage enne kindlasti kokku ning veenduge, et üksteisest mööda ei kõnele.

Kui tulebki lahkheli, siis on ehk kergem lahendust leida.

Õnneks on mul enda rahaasjades 100 %-line täpne ülevaade, ning tean, mis on ja mis ei ole. Tean oma seisu euro pealt (nii sooviksin kirjutada krooni pealt!!), mis väga hea pole veel. Kuid on olnud hullemaid aegu. Eelmine aasta esimesel poolel võtsin vastu enda sees tähtsa otsuse, mis on küll raske, kuid peab sihile viima lõpuks. Jäägu saladuseks siin, mis otsus see on. Sihile viib minu töö ja higi, mis on seotud otsusega.

Võiksin alla neelada paljugi, kuid seda, et olen koolistuste raha kerjanud vist endale - see on küll oletus. Olen koolitustele peale maksnud... Dokumendidki olemas. Mul endal võivad olla, jamad ja probleemid, kuid mitte minu mtü-s ega töös!
Veel püüan toetadada iat-t, mis on oluline, et elus püsida. Vahel õnnestub paremini, vahel halvemini. Kui ma eile selle summa kokku lõin - sain jahmatuse. Päris suur summa oli! Mul on hetkel võimalik teenust toetada, sest ma soovin veel elada ja ma ei kahetse, et olen valinud sellise valiku. Kuigi raha on kindlasti muukski vaja. Oma elu - olule. Samas isikliku abistaja olemasolu on mu peamine elu - olu. Ja seni kuni Eesti ei suuda luua tugevat sotsiaalsüsteemi, tuleb midagi muud välja mõelda, et üleüldse elus püsida. Aga see on teine probleemteema. Olen tänulik, et olen suutnud Mäksa valda ja iseend iat-ga toetada.
Ma ei tea, mis nüüd selle blogi looga võib juhtuda... Ehk saab kohtus minu enda vastu :) See oleks küll veider, kui napisõnaline pihtimus keeratakse minu vastu...

Lubati küll. Mõni päev tagasi...

Samas paluti mul blogisse kirjutada, milline ma tegelikult olen. Seda ma ka teen :) Mitte midagi kartmata. Manipuleerija olen. Kerjaja olen samuti, lausa pressin inimeselt kõik välja. Ammu tean, et olen vägivaldne - seegi mind ennast ei üllata. Olen proovida ka vanduda, selleks on vaja veel palju õppida. (Mõnikord ajab lihtsalt vanduma ning siis läheb hing rohkem täis, et ma ei oska seda teha.) Tulevikus olen asotsiaalgi... kui ei oska teisiti elada, kui välja petmisega...

Kurb.

Mind isegi ei aja naerma.


Jah, mul on mured.

Ja mul on kuulsuse mure... Ohjah, mulle meeldiks, kui ma kuulus ei oleks. Tõsiselt. Tahtmatult aga olen ning selle teadmisega tuleb leppida. Saatus vist on teinud oma valiku ning mina isegi - vastasel juhul oleksin kuskil hooldekodus koolihariduseta... Enda mina´ta... Ehk keegi annetaks mulle või õigemini hooldekodule midagi...
Oh, kui sünge...

Usun siiralt, et see praegune kujunenud olukord, on millegiks hea. Parim õppetund.

Ja selle aasta elan kindlasti edukalt ja õnnelikult üle.

Täpselt sellisena nagu olen.

Loodan , et mina ei muutu eal enam. :)

Usun, et kõik probleemid saavad heaga lahendusi, kui mitte täna - homme, kuid aja jooksul päris kindlasti.

On ju ÜKSTEISE aasta :)
HEAD 2011 aastat!
Kõikidele!
Nii tahtsin 31. detsembril blogida, kuid mitte heas toonis, kuid millegipärast blogger - leht ei lubanud seda teha. Loodan, et siin oli mängus nähtamatu käsi, et aasta ei lõpeks siingi süngedes värvides... Luban, et eilne vana - aasta blogimissoov tuleb järgmise blogimisena. Ehk juba täna, 1. jaanuaril.
Hetkel on kell 01.20.
Mulle tuli Uusaasta vaikselt. Kodus. Kahekesi Silveriga :) Seekord oli isegi ilutulestikkugi akna taga, väljas vähe.
Kuid loodan kogu südamest, et see Uusaasta tuleb eelmisest parem ja edukam :) Teistmoodi ei saagi momendil mõeldagi. Vastasel juhul teeksin aasta enne algamist maatasa... Seda ei tee ma ju. Kuigi 2010 aastast võtsin kaasa minagi probleemid... nagu ikka teine inimene...
Praegu soovin siiski Uusaastaks valgust, armastust, tervist ja raha. Need on neli esmatähtsat asja, milleta ei saa inimene elus olla. Tegelikult on reas 12 asja, kuid valgust ja armastust on kõige kõige kõige :) Kui valguse ja armastusega on hinges ja inimese ümber korras, siis on usutavasti elu - oluga korras, olgu raske siis kui tahes.
Nii usun mina.
Ja usuvad paljud teisedki.
Ämblik kõnnib põrandal edasi - tagasi õhtu ja öö otsa - küllap õnnehetked jooksevad aasta jookul minuni ja võib - olla möödagi...