Teisipäev, juuni 28, 2022

Kurb jahmatus ja suur küsimärk...

 Täna sain teada, et minu perearsti enam ei ole...  

Mina pole ju peaaegu kaks aastat  artstil käinud. Ei ole olnud nagu vajadus... Kuid teadsin, et perearstikeskus kolis, mu perearst oli Tartus ning usun, et jääb ka linna. Paar nädalat tagasi hakkasin uurima, kus ja mis ajal on mu perearst...

 Jalal on veidi vastik sünnimärk... See juba mitu aastat, nüüd suurem ja koledam...    

Ma ei saa aru, miks ei võiks patsiente teavitada, et neil on uus perearst või et arst kolis uute kohta... Tean mitmeid, kes on  justnimelt arstikeskuste kolimise   tõttu hädas olnud. Läinud vanasse kohta arstile... 

Kõike muud saadakse teavitada, kuid üliolulist asja, mis on otse tervisega  seotud, seda ei ole  võimalik... Väga huvitav, kas pole... 

Loodan , et uus perearst saab olema sama asjalik ja sõbralik nagu oli perearst Marge...


Näen välja kui keskaja või kui Punamütsikese vanaema


 

Naljahetk tänasest  tõsisest päevast.
Sai tehtud õhtupoolikul natu nalja... Mul peas tegelikult sibulakott, mis näeb keskaegne mütsike, millega prouakesed magama läksid...

Itsitasin   end hingetuks,.













Mis saab veel parim preemia olla...

... kui olla omann aiamaalt maasikad jäätisega.

Eilse päeva lõpuks, keskööl  sõin maasikaid ning tundsin elust mõnu.

Esmaspäev, juuni 27, 2022

Mõned pildid ka Rannu näitssest

 Rannu rahvamaja naised juba ootasid. 

Maja oli huvitava  arhitektuuriga, ilus ja hubane.

    Avamisel laulis Maarja oma laule ja saatis kitarril Janno.
Paraku oli inimesi väga vähe. Suvepäev meelitas küllap mujale... Mittetulijaid ei saa  iial teada, millest nad seekord ilma jäid. Tulevad ehk uued võimalused minuga kohtumiseks, kuid need uued...
Aitäh neile, kes kohal olid.



Läksime teise korruse rõõdule alla vaatama näitust.
See oli vahva.


                                                            Kuuma ilma soeng Nansylt

Oli igatpidi mõnus ja toredasti asjalik päev.

Aitäh Hannale, kes oli 11 korda minu isiklik abistaja näitusel. Me koostöö on näituse teemal profff 😉

Näitus nr 75 Rannu Rahvamajas

 


Juba täna Rannus


 

Laupäev, juuni 25, 2022

Mõnu argiasjadest

 Lõhkusin taldriku pooleks. Otseloomulikult kogemata. Üle pika aja. 

Killud toovad õnne!

Minule meenutavad killud ka, et hakka aga maalima, mis passid... !!!
Kasutan  kilde värvide segamiseks. On taldriku taaskaasutus, kuid viimane enne prügikasti viskamist. Lihtne ja mugav. Tervet taldrikut ei raatsi mäkerdada, aga kildudel mäkerdamist  naudin täiega. On küsitud, kas ma ei lõhu varbaid... Harilikult segan värve pintsliga, ja olen ikka ettevaatlikki. Kuid ega ma nii hirmus ettevaatlik ka pole. Muidu ei saaks maalimist naudita. Ei saaks luua ilusat. 

Vahel on mõnus kirjutada väikestest argiasjadestki. Needki võivad palju tähendada, kui oskad näha.

Õnn kildudest kulub alati marjaks ära! 

Reede, juuni 24, 2022

Sada üks imelist hetke ehk jaanipuhkus

 Hästi head päevad on olnud. Palju ei olnud nii nagu arvasin. Palju oli aga veelgi imelisem ja toredam kui lootsin. Selle suve algus ja jaaniaeg jääb meelde kindlasti saja ühe eriliselt imelise hetkega,  mida mina ei osanud üldse oodata. Mulle oligi neid vaja. Puhkuseks omamoodi. 

Korjatud lillekimp teepervedelt. Läksime mammale jaanirõõmu viima Südamekodu... Mis saab veel ilusam olla viia, kui põllulilled. Kristi korjas... 
On ikka hea kuulda mamma usaldust, et minust saab temasugune mamma, kellel jagub jaksu kõikidele. Olen mõelnud endamisi, et ehk on parim  tasu talle, kui ollagi ise nüüd mamma. Muu tasuga otse mammale ma ei saa vähemasti hetkel hakkama, just füüsiliselt... Kuid mammaks olemisega saan juba aastaid hakkama. Ikka ja jälle on olnud ja on tõenäoliselt edaspidigi mu  hing ja kodu on avatud lastele ja noortele... Kellele püüan jagada armastust ja tarkusi nagu mamma mulle on andnud. 
Aga olen tibilik mamma!!! Muul viisil ei anna mamma mõõdu välja... 😂 Usun, sellisena soovitakse mind näha...


Kolmapäeval oli veidi alla 300 km sõiduring väiksete ja suuremate vahepeatustega. Mis lõppes tormijooksuga autosse. (Ma vist pole iial nii kiiresti jooksnud, kui nüüd Kristiga. Meenutas vabalangemist 😜 ) Lihtsalt meenus tähtis asi, mille lõpuni oli jäänud paarkümmend minutit... Jõudsime ilusti õigeks ajaks, sinna, kuhu vaja olii ... 
Tormijooksu tulemusena nägin toidupanka tänuväärt töö ära. Ega mullegi ei meeldi, kui ülejäägid visatakse prügisse, kui kellelgi on kõht tühi...

Minu maalid said Oravalt Rannu viidud. 

Siis sai lillepärgki punutud. Niisama. 

Põlvas poetiir tehtud.

Elvas söödud ja järves jalgupidi oldud.  
 "Keeglis" oli nali. Lastemenüü kuni 14 aastani. Mina tihti võtan lasteprae. Noor armas ja  asjalik teenindaja neiu korraks jahmus, kuid siis ütles sõbralikult, et vaatab , mis annab köögis teha, peakoka pole tööl, ta ei lubavat... Mul jäi suu  lahti. Krsti, kes on palju väljas söömas käinud, kuulis ka sellist asja esmakorda. 
Sain oma hakklihapallid kartulipudruga. Väga maitsev oli. Kõht täis. Päeva esimene söömine kella 17 paiku. Hommikul kohv, päeval jäätis ja vaarikarull... 
Peakokale võiksin öelda, et võin olla 13, kui teen Pipi patsid ja nii on. Või, teen silma, et elus pole ainult suured ja väikesed inimeesed, on ikka teisi sotte inimesi ka nagu ütleb mu psühhodraama õpetaja Ruuda. 
Teenindaja neiule panen 5+++ , sest ta sai ka minust kõik aru. 

Kes ütles, et vee peal ei saa ma kiiguta... Mina iise.

Lõpuks leidsin end  Nõo jaaniõhtult.

Sealt leidsin Toomas Lunge. Justament tegi muusikat, 
Muideks, minu papa ja Toomase isa olid kolleegid ning me Toomasega olevat koos mänginud kord  või paar, ja metsas seenel... Ei mina ega Tom ei mäleta seda... Papa rääkis sellest mitu korda. Toomase ema, kes oli ülikooli ajal mu õppejõud, mäletas ka mind väiksena... 
Elu on vahel uskumatult vahva.
Olin ammu ammu mõelnud, et võiksin lihtsalt Toomasele öelda ...  Ütlesin seda pisut varem... Nõos juhuslik pilt ja ma kinkisin raamatu...
Ja siis tormijooksuga ma edasi ...😊






Praegu kukkus veel kägu.
Jaanid läbi juba... Jälle...
Üha selgemini saan aru, et peab ARMASTAMA ilusad hetki 💖

Pühapäev, juuni 19, 2022

Pühapäevane iseolemine

Kauaoodatud kohtumine toimus täna hommikul Gustavi kohvikus hommikul Carmeniga. 

Hommikul sain täna teada, et abistaja on  haige.  Pidin hommiku vara oma plaanid ümber mängima. Sauele minemisest loobusin. Õigemini lükkasin edasi Sauele edasi... 

Kuid Carmeniga kohtumist ei soovinud ma aga ära jätta... Mul oli ja on tunne, et see viib mind jälle edasi kuhugile... Mina olen teel, omal loomisteel... Üksteiste kogemused ja elutõed annavad uusi energiad ja mõtteid loomiseks. 


Suutsin end sebida kiirkorras - isikliku abistajata, sest  mul polnud kuskilt teist abistajat võtta - Tartu. Üks ja teine ja kolmas inimene aitas. Mind häiris ja on häirinud alati, kui tava inimene peab miskit äkiliselt ümber mängima, siis on see OK, kuid kui mina palun äkki ühte või teist, ka autot , siis on see nagu katastroof neile, keda  palun. . 
See  näitab selgesti, et kui ma iseéndale ei ole olemas ning kui ma ei mõtleks ka isiklike abistajatele, oma abisüsteemile, siis ei oleks  mind olemas... Nii nukker või veider kui see ei ole, kuid olen üksinda ja pean ise hakkama saama.Nagu iga teine inimene tegelikult. Samas vajavad nemadki iga päev. Nagu mina.. 

Kohviku jõudsin veerand tundi enne kokkulepitud kella. 
Nii mõnus oli üksi istuda kohvilaua taga ja juua hommikukohvi. Ei mäletagii , kuna ma viimati sain üksi olla rahva sees ja naudita ja oodata....

Tagasi tulin 1210 taksoga., Taksojuht (nimi oli Aivo, vaatasin nimekaardilt)   oli abivalmis. Võttis kogunisti mu käekotis pangakaardi ja aitas arve maksta. 
Tuppa sain Victoria ja Carola abiga. Suur tänu kõikidele, kes mind ootamatult välgukiirrusel aitasid. Silveri pere, ja Maarja, kes kihutas mind " tõlkima "

Vanasti oli iseolemise päevi rohkem... Hea vaheldus oli täna, panin end proovile... Kuigi mõni hetk polnud eriti meeldiv ega oodatult hea... Lõpptulemus on siiski super päev. 

Laupäev, juuni 18, 2022

Nohjah...

 Molutamise päeval võtsin ette pabrimajanduae korrastamise riiulitel.

Äkki jõudis teadmine, et mul on  

  3  kodukontorit 

  koduateljee


Ja siiski öeldakse vahel, et ma ainult istun ega ei tea, mis töö on...

Siis ei tööta ju ükski kodukontoridaan. 😀😀😀 

   

Kallima kaisus nädalavahetuse!?

Kallima kaisus nädalavahetus e?

Lubas tänane horoskoop mulle. 

Kes see kallim võiks küll olla... Peaksin kiiresti tegutsema ja leidma sobiva kallima... Siis paneks horoskoop täppi...
Nii harva, kui ka ma horoskoope praegu kuulan või juhuslikult kuulen, alati saan südamest lõkerdada.

Aga nädalavahetus tuleb loodetavasti mõnus.  On unistusi ja soove ja plaane. Luban, et  võtan aja mollutamisekski.  

Mine tea,  võib olla leiangi kallima, kelle kaisus olla natukene kauem kui nädalavahetus...😋

Reede, juuni 17, 2022

Topelt vikerkaar

 ... oli  akna taga. Oloi nagu peeglipildis. Värvid vastupidi... Mina pole ennem sellist pildi näinud või tähelepanud.
Võimas vaadepilt. 
See peab midagi hääd tähendama.
Rääkisin just telefoniga. Vaatasin aknast... 

Eile proovisin järsku inglise keeles rääkida.  Harjutamiseks . Üle pika eaja. Varsti läheb ehk usutavasti vaja...  Toas olijad jahmusid, nad ei saanud aru, mis juhtus, ei saadud ühestki sõnast aru... 😂  Mina naersin: ok, ei olda harjutud, et ma võin ka teises keeles rääkida...
Vähemasti OK on lolli kindel sõna , millest saadakse ikka aru!!

Neljapäev, juuni 16, 2022

Kõik on ja tuleb juurde...

 Vajan tõesti isikliku abistajat. Isegi mitut. 

See otsing on pidev, kuid hetkel on kandidaaditestki tühjus...  Lihtsalt ei ole kandideerijaid... Mitmendat kuud. 

Ja ma ei saa aru miks see nii on... Või mida soovib universum mulle sellega öelda...

Samas tuleb uusi tegemisi aina juurde. On põnevust rohkem kui iial varem. Üllatused loovad... Aga vaja tööd ja vaeva pisut näha, et naudita lõpuks üllatuste vilju. Või kuidas ka seda nautimist ka nimetaks - iseend ja elu enda ümber saab nautida... kui oskan ja jaksan.

Kõik on ja tuleb juurde.

Puudub uus isiklik abistaja või puuduvad ...    Kristi ja Hanna annavad endast abistajatena parima, kuid ka nendel on mina ise ja oma elu. Pealegi nad on mulle palju rohkem kui vaid isiklikud abistajad...

Vahel taban end naljakalt mõttelt, et võib - olla  igatsen juba hoopis kõrgemat ja ägedamat teenust     Teadlikult ei ütle sotsiaalteenust, sest see tavapärane lihtsalt ei looks võimalusi juurde ...  Või igatsen teistmoodi elamisviisi... Aga siiski usun , et IAT ehk isikliku abistaja teenus peab veel arenema ning looma  üksteistele rohkem ja rohkem...😉

Kolmapäev, juuni 15, 2022

Mu elu on peapeal väga heas mõttes

 Põnev põnev põnev loomine mul ... ´

Väike eelteade ka. Teen oma tiimiga varsti kohe ühe video reklaami Priiuse seltsimajas. Kuid meile oleks vaja ka mõnd inimest publikuks. Täpselt võteaega oskan öelda loodetavasti homme. Kuid , kes on nõus osalema reklaamvideos, andke mulle märku.😊 Saate väikese üllatuse minult ja ka kindlasti väikeseks säravaks täheks.😉 See video läheb laia maailma lendlema... Rohkem ma ei ütle, muidu pole homme enam põnev...

Teised põnevused ja loomised on veel mul...  

Leiaks ma ainult isiklikke abistajaid juurde, siis vist ei peaks ükski takistus kinni... Kõik takistused on ületavad... 


Esmaspäev, juuni 13, 2022

Orhidee kolmas kord õitseb


'




 

Lendaval vaibal pühapäev

 

Uskuge, ma lendasin  lendaval vaibal aiamaal. 😁

Oli mõnus pühapäev. Pannkoogid. Puhkus ja töö. Vanad ja uued kohtumised. Naerud. Natuke argimure.

Tegin iseendale võib - olla maratoni jooksu ümber oma aialappi. Omal jalgadel. Kaks - kolm aastat pole vist nii pika maad saanud või pole viitsinud ise kõndida . Et keegi hoiab mind selja tagant kinni. 

Sellist trenni on mulle vaja. Kuid sageli nüüd mõtlen ka isiklikke abistajatele, et neil oleks kergem ja mugavam. Mitte, et mul endal oleks parem ja ehk natu füüsiliselt  keerulisem. ... Ühesõnaga, laiskus murrab konte 😂 Ehk olen eilsest füüssiliseltki jälle virgem.

Vahel tunnen, et ratastoolis kükitamisest saab kopp ette.... Vanasti istusin palju palju mujalgi... Ratastool oli lihtsalt selleks tarbeks, kui tahtsin liikuda.... 

Maarja nautis pühapäeva maal. 

 


Reede, juuni 10, 2022

Tõsine töö on mäng ehk mäng on tõsine töö

Juuksurisalongimäng. Täna. Mängujuuksur Nansy.

Mina vahetasin oma tooni tagasi. Mulle meeldib ja sobib lilla juuste toon. Olen oma mullis tibi!!!

Mul on nüüd mitu aastat olnud kodus vahetevahel juuksurisalong. Juuksurid on vaheldunud. Kuid kõikidel on olnud juuste ja soengude vastu suur kirg ja huvi, hea käsi lihtsalt. 
Salongis on alati olnud üliarmas meeleolu.
 

Neljapäev, juuni 09, 2022

Seda juhtub tõesti ehk sajandis kord!!!

Seda juhtub tõesti sajandis kord!!!

Sellepärast pange oma märkmikutesse kirja juba 19. august kell 18 ,  Kastani 1, Tartu. Siis seal toimub Greman Gholami õpilaste kontsert.

Ja mina kavatsen siis seal laulda end iseendale superstariks!!! Kord elus võin sedagi nalja lubada 😉 

----------------

Siiralt loodan, et seekord ei tule ootamatus ette ja superstariks saamine lükkub taas edasi... 

Kolmapäev, juuni 08, 2022

Lilleaias printsess rallib...

 ... ja ootab... õiget valikut


Käisime Haage aiandis. Esmakordselt. Lillilõhn ja linnulaul. Super hea ja tore teenindus. 

Teisipäev, juuni 07, 2022

Saabasteta kass Bongo

 Bongol oskus oma kõrv keerata nagu Saabastega Kassil, kuid pole saapaid ja isegi kübaratki...


Esmaspäev, juuni 06, 2022

See võimas...

 ... ja äge tunne, mis tekkis Äratamismeditatsiooni ajal keskööl, üllatas mind end tõeliselt. Meditatsioon toimus maailma. Kestis vaid viis minutit... 
Mõtlesin annan oma   panuse rahulikult mõtlemata, kas saan minna või mida jälle kaela saan, kui lähen... Olid ajad, kui  ma kartsin ise olla  meditatsioonis kui sellises... Enam ei karta mõnda aega...
 On üks väga kindel asi, mida ei saa keegi ära keelata  ealeski - see on inimese hing. Südames äratundmine, et hea ja positiivne mõtlemine ja soovimine, ongi tegelikult tahan teha. 
Soovisin meditatsioonis inimkonnale headust ja valgust. Ka iseendale. 
Kurja ja hirmu on palju, kuid headust vaja rohkem ja see kestab... Usun, olen alati uskunud, et headusel ja armastusel püsibki elu maailmas. Nii lihtne ju. 

Ma teadsin, et seda saaks jagada... Ei jaganud siiski. Kuid olen mõistnud, et on üritusi ja asju, mis peaks igaüks ise  üles leidma. Kui üks või teine asi peab tulema/jõudma inimese juurde, siis ka tuleb/jõuabki varem või hiljem. Täpselt õigel. Tuleb vaid südamega näha, silmad võivad petta!!!

Pühapäev, juuni 05, 2022

Pühapäev iseendaga

Pühapäev iseendaga iseendale. Sest minu pere olen mina ise.  On hetki, kus ma ei taha sellele tõele mõeldagi. On kuidagi valus. On hetki, kus armastan seda tõdemus.

Sest olen siiski ´harjunud iseendaga olema. Olen täpselt niipalju vaba ja õnnelik, kui ma parajasti luban seda. 

Täna sõin  pannkooke. On ju pühapäev. 

Magasin pisut kauem. Läksin  öösel magama. Lihtsalt vaatasin aknast suveöist taevast. Huvirav, eelnevatel päevadel polnud mul juunivalguse tunne. Kella kahe ajal öösel taevast vaadates tuli see tunne. Suveöö valge ja valgust täis...  Kuigi pilves veidi... Igatsesin olla paljajalu õues selle ´taeva ´all...

Täna pole miskit tarka teinudki... Molutasin niisama. Mõtlesin elu üle järele. Või on  see just tark tegevus... Usun küll.

Hoidsin arvutist eemale. Vähe tüdimus vahel ka sotsiaalmeediast..., Kas see on ikka see päris elu... 

Mul ikka päris elu sõltuvus!!!

Soovin siiski reaalselt ja päriselt elada. 

Ei facebook ega google ei saa minu tundeid ega näoilmeid päriselt teata...

Mind painab juba lapsest küsimus,  miks sageli öeldakse, et on oma elu kellelgi...  ning siis paludakse mõista nagu ma ei saaks sellest aru... Ennem oli veel tunne, et paludakse mul oma elu ootele panna, kui saadakse minuga toimetada...Tuhat tänu neile , kes on suutnud mind sedasi tundma panna. Siiralt. See on kasvatanud ja kasvatab siiani  minu iseolemist ja omaenda eluga toime tulemist.  

Suurepäraselt saan aru, et igalühel on oma elu ja tee, millel käia. 
Ka minul. 
Ja elud ja teed vahel ristuvad, on samuti meie endi valik... Siin ei saa kellelegi , samuti iseendale mitte midagi ette heita. Kuid tuleb hästi oma elu elada  ning olla rahul ja iseendas kohal,  ka siis, kui ei leia justkui väljapääsu kurat teab millest... Alati leidub kuskil lootust ja väljapääs... 

Seda mõtlesin ka täna...
Tulin taas hästi elu ja iseolemisega toime. Mis sest ehk mõni asi tegematavõi toimetus toimetamata või mõte mõtlemata... Aga taas möödub mõnus päev mu omaenda elus.

Lahe päikeseprillidega laupäev

 Taas möödub, saab varsti otsa lahe päev. 

Oli paar kohtumist. Ka uute inimestega, keda nägin esimest korda. Mõnega olen ennem juba kohtunud... Siiski armas on teada nüüd, et Meistriklassides osalemine ei piirdunud tarkuse omandamisega, aga võib ka hakata juurde looma toredaid kohtumisi juurde.   Täna oli esimene neist. Loodan, et neid tuleb veel ja veel. Vahel vaja vaid mõnd väikest asja - näiteks nagu päikeseprillid - saada enda kätte hoiule saada, et edasi tuleks tore kohtumine ..

Veel kohtusin isikliku abistaja kandidaadiga . Uuel nädalal loodetavasti tuleb meil proovipäev. Aga kindlasti on mulle  veel vaja kedagi isiklikuks abistajaks. Et suvest saaks nauditav suvi mullegi. 

Linnas minnes ütlesin poolnaljaga, et enne ei tule ma koju tagasi, kui ostan viimaks ometigi endale ka uued päikeseprillid. Leidsin sobivad ja ostsingi. Olen uhke enda üle ja tänulik võimaluste üle, mis elus on.

Algaski uus päev. Pühapäev.

Reede, juuni 03, 2022

Kolmapäev, juuni 01, 2022

Näitus Rannu Rahvamajja

 ... tuleb minult  27. juunil.

See esimene info. Varsti täpsemalt, avamisestki.

----
Suvi mul näitusi täis.... 

Head jaanikuud ja hoidke igatsusigi


 Täna juba 1. juuni😊

Uskumatu kuidagi. Alles oli see ja see aeg... MMHHMM, kui tihti mõeldakse, kuhu kiiresti kadus aeg, kuid ei mõelda, kui kiiresti tormab tulevik, homme päev ligi ja kaob sama kiiresti... 

Facebook meenutas, et juba 8 aastat unistasin Hispaaniast...Nüüd küsin endalt, mis on takistanud mind laia maailma minemast...   Iga aasta tahan nagu kuhugile minna, kuid... Ehk ongi see, et nagu tahaks, kuid siis nagu ei julge edasi nagust minna...

Seda mõtlemist saab koheselt muuta. Parandada.

Eile tegin mitu tundi juhatuse tööd... Siis vaatasin aknast välja. Sirelipõõsad. Tuli igatsus sirelilõhna järele... Teadsin, et mina koheselt õue ei saa minna... Aga ´Victoria läks varsti koeraga välja. Palusin tal igatsus tuppa tuua...

Päev oligi hetkega särav ja õnnelik. Sirelides aga õnne õit ei leidnud. Tundsin end siiski hästi. Muredest vaba ja puhanudki. Nii vähe on vaja vahel. Vähe võib kasvada väga suureks vajalikuks tundeks.

Täna mõeldakse rohkem lastele... Usun, et lapsedki vajavad tihti väga head väikest asja, et tunta enda väärtust lapsena. Mul on kurb teada, mis praegu laste ja noorte maailmades toimub... Miski on viltu. Juba multikad ja kõik nutimaailmas elamine... Spetsialistid muretsevad ja soovivad parimat. See on väga ok. Aga minu meelesr -. eeee, kuidas öelda, et kedagi ei riivaks - möll laste ümber on tegelikult kaotanud laste pisi igatsused, mis teevadki 'turvatunde, et elu on ilus elada ja armastust tulvil.  Laps vajab ema, isa, kodu... kus saab olla tema ise...

Hoidkem seega igas praeguses hetkes võimalus igatsus ellu viia. See loob häid tundeid.

Teisipäev, mai 31, 2022

Aga... ELU EI OOTA JU

 Mulle potsatas postkasti super hea lubadus:   Riigikogu võttis täna (siiski, eile 30. mail)  vastu toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse, millega on eesmärk muuta enam kui 150 000 inimese igapäevaelulihtsamaks. Uus seadus muudab teatud kindlad tooted ja teenused ning nende kohta antav teave kõigile inimestele ligipääsetavamaks. 

Siis vahel on pikk jutt ja siis on parim: 

Nõuded hakkavad kehtima alates 2025.a 28. juunist, mis tähendab, et
parimate tehniliste lahenduste leidmiseks on kolm aastat.

Ja veel suht pikk info...

Jäin mõtlema. kas jälle peaksin elu pausile panema, et oodata paremaid aegu. Olen nii mõelnud sadu ja sadu kordi.
Olen ikka edasi elanud pausita. Oma ellu ikka rohkem ja rohkem ligipääsenud, iseendasse pääsenud. Olen leidnud omaenda rikkuse ja brändi... Ja ma lähen rahulikult oma teel, vahel kukkudes ja siis taas kõrgemale tõustes, naeratades kingitud elule ja kõigele vaatamata olles õnnelik.  Ja tean, et elu ei oota ju paremaid aegu. On siin ja praegu. On igavene praegu. (Oi mulle meeldib see Kaupo öeldud meelde tuletus: on igavene praegu...) Kas olla või mitte olla siin ja praegu... 
Mul on mõndagi hullumeelset teha ja toimetada juba enne 2025  aastat... Nagu mul on olnud alati just siin ja praegu. Ei homme ega ülehomme... 
Tean, et olen ehk selle looga ka häirija mõnele hingele... Aga tõesti soovin, et ei jäetaks oma elu pausile. Kõik algab siiski meist endist. 
Mäletan,  kuidas oldi mu peale pahased, kui oli töövõime reformi aeg ja kui ma end ei jätnud teerulli alla, et kujunduslikult näidata hoolimatust... ´küsiti, et kas ma ei tahagi paremat ja rahagi rohkem... Soovisin ja soovin siiani. Kuid see parem tuleb enda loomisega. Omaenda tegutsemistega. 
Mul pole vahet, kas olen paberil töövõimetu 100 % või töövõimeline 0 % - ikka elan ja olen ja töötan kahesajaga, kuid seda ametlikult ei nähta. Indiviid on ära unustatud. Nii on ju lihtsam ühiskonnal. Kuid mitte indiviidil... Ma ei mõtle end, vaid üldiselt.
Minu hing on praegu vägagi rahul enda elu-.oluga. Alati saab järgmisel hetkel paremini. Ka ühiskond saaks paremini teha...
Teenused mõned vajavad kindlasti inimresurssi. Hooldekodudes vajaksid paljud kliendid isikliku hooldusõde/põetajat/abistajat. Kodudes täpselt samamoodi... Mina armastan kogu hingest isikliku abistaja teenust. See loob ligipääsu elule ja mul enda loomisele. Usun, et ka abistajad, kes on minu juures töötanud või töötavad saavad endaski miskit uut avastada. Ja ikkagi küsimus, miks nii vähe inimesi julgevad pisut teistmoodi tööd teha proovida... Kõike ei saa veel tehnoloogia abil lahendada. Selleks peaks kogu maailm üheaegselt kõrgemasse arengutasemesse...  Samas peavad säilima inimlikud väärtused, mis on aegade algusest püsinud - armastus, hoolimine, mõistmine...
Mõelgem, kui kihvt oleks hoopis takistustest üle lendav ratastool!!! Poleks vaja kõikjale kaldteid, mis võivad olla lõpuks ikkagi nii ja naa... jne. Teed akna lahti ja lendad kuhu iganes... 😂😂😂 Vabadus kõikidele... 

Esmaspäev, mai 30, 2022

Kui olen nullis, tuleb kuulata oma lemmiklaulu


Praegune lemmiklaul. Juba aasta...
Tegelikult kuulan Angie ja Indreku plaadi.

Oli hästi meeldiv ja edukas päev. Siis üksainus sekund ja kogu elu tundub tühjaks pigistatud sidrun... Ole ja tee ja ikka ei lähe korda  kellelegi... KAS mulle endalegi... 
Küll homme uutel praegu hetkedel tunnen jälle iseend ära... Praegu mõtlen elu üle järele... 

Pühapäev, mai 29, 2022

 Pühapäevane rabarberikook. Viimastest sügavkülma rabarberitest. Külmik tuleb tühjaks süüa enne uusi marju... 

Kook tuli hea. Koogist järel vaid pilt... 

Oli mõnus pühapäev.  Kodus.

Olen tänulik Kristile, kes alustas taas veidi töötamist isikliku abistajana mu juures. Mõni aasta olid paus. Mul kuidagi enda sees hea värske tunne - koostoimetused sujuvad nagu ei oleks olnud vahepealset pausi. See on see tunne nagu tuleks koju üle pika aja keegi oma inimene. 

Aga päris uut inimest isiklikuks abistajaks pole ma veel leidnudki... Tööpakkumisi on loetud tuhande ringis, ja ainult üks inimene on kirjutanud. Loodetavasti kohtume ka. Olen veendunud, et kuskil juhtmel on miski kala sees või peal, miks muidu on isikliku abistaja kandidaate nii vähe, või õigemini polegi ...

Psühhodraamalik kohtumine käpajälgedega

 Kauaaegne mõte oli hea.  Pühendan ühe maali kohtumistele psühhodraamas... 

Läksin mina siis üks õhtu taas maalima ja tardusin - lõuend oli auklik, kassi käpajäljed... Olin nõnna vihane, et ei jaksanud ka vihane olla.      Ma ei teadnud, kas tahan nutta  või naerda. 

See on ju psühhodraamalik kohtumine käpajälgedega. 



Neljapäev, mai 26, 2022

Lapsesuu

 Lapsed, 4 - 5 aastased poisid, omavahel, käed puusal nagu meestel ikka. Jutt käib minust.

"Miks see tädi imelikult räägib?"

"Sellepärast, et tal ei ole väga hambaid ja hambaharja! Muud ei ole..."

Nohjah, naersin omaette, geniaalne ja lihtne vastus. Aus ka omamoodi😁 

Sattusin eile Viljandi

 Väga ootamatult ja üllatavalt sattusin Viljandi. Oi, mulle meeldib spontaansus vahel ja kui selleks veel võimalus tuleb, siis tuleb spontaansuse seemne ära kasutada. Mul selliseid ootamatuid hetki niigi vähe. 

Käisime ka Viljandi järve rannas. Seal ajasin siniste silmadega paadimeest taga😉😂 Ei leidnud teda... 

Küll aga oli üks väga ootamatult tore kohtumine kellegi Anneliga, kes tuli ise minu ja Hannaga rääkima ja lõpuks tutvustasime üksteist. Kohtumine oli tänu koerale, kes peatus meil... Läksime auto poole... Võõras naine ütles, et ta teeb mingit projekti, kuid ta ei tea minusugustest eriti midagi, kuidas aidata ja julges seda küsida. Mulle meeldis ta julgus ja pealehakkamine. Vestlus kestis paar minutit. Andsin talle oma nimekaardi, et saaks kontakti võtta. Ja kinkisin ka magnetjärjehoidja. Paraku polnud mul kaasas käekoti raamatutega.... Näide sellest, et oma kaup ehk bränd peab kõikjal kaasas olema igaks elujuhtumiks. 
Usun, et ootamatu kohtumine ei olnud taas juhuslik. Ma ei tea veel, miks see toimus, kuid millegiks on vajalik ja kasulik. Ehk juba sellekski juba, et võõras daam sai kogemuse, et daam ratastoolis räägib... Isiklik abistaja Hanna hiilis osavalt eemale, kuid tõlkis mind hästi ka pisut eemalt, auto juures...

Mul on mõte teha instagrami @tiiatibu nüüd järjepidevalt videosid, kus räägin ja tõlke saab olema. Loodan, et minu jälgijaid hakkavad minust rohkem ja paremini arusaama. Mina hakkan hoolikamalt ja selgemine hääldama. Ja siis, ja siis loon veel üllatusi...
Usun,  et mitmeid videosid jõuan siiagi üles laadida...

Teisipäev, mai 24, 2022

24.mai...

 



Kuulsin kell 16.16 aiamaal esimest korda sel kevadel kägu. Õnnekäo poole rohkem... Õhtul kukub ju õnnekägu. Õhtu otsa kukkus.

Aiamaa sai korda. Porgandid maas... Homme veel.  Rohisin veidi ise ka. Maa oli täiesti soe. Ma enne natu kahtlesin, kas saan paljajalu olla... 

Tulin tuppa ja avastasin, et  olen must ja haisen nagu Shrek.  Mind  muudeti kohe Shrekiks.... Et sama armas...  Pigem olen Shreki naise moodi...


Kummaline , kuid hea päev on olnud. Kõike oli natukene.



Täna minu vana 108 sünniaastapäev... 


Esmaspäev, mai 23, 2022

Pühapäev, mai 22, 2022

Tänane päeva küsimus...

 Kas on olemas jala - muruniidukit???

Sai Hannaga maja ümbert niidukiga niita. Liikusin ise Hannal kõrval ja taga, vahel ka jäin ette ning mõtlesin, et kuramuse lahe oleks ise ka niita ...

Unistuste päeva kohvikus eile

Carmeni Sofia raamatu "Unistuste päev" esitlus "Unistuste päeva" kohvikus Tähe tänaval oli armsasti emotsioonide rohke. 
    Vaadates 15 aastat neiut, kes on loonud omas elus juba võimsat ja vägevat ning kes oli super üli  õnnelik, olid minugi silmad rõõmust märjad. Ma võin küll öelda, et aiman, mis Carmeni sees toimus, aga tegelikult päriselt ma ei tea. Usun, et keegi ei tea. Carmen Sofia ise teab. 😍Mina nägin  temast voolavat säravat valgust. Ta oligi neil hetkedel õnnelikum tüdruk maailmas. Noor kirjanik. 

Samas jõudsin omaette mõelda oma mõtteid oma raamatute esitlustest... Esimesel raamatul jäi esitlus kuhugile rippuma. Ma ei tea siiani kuhu, kuid tean, et reklaamile kui autor oleksin nagu kehvasti mõjunud, nii minu kuuldes väljendati... Tahaksin uskuda, et sõnad läksid sassi siis... Teise raamatu esitlusel olin ma ise mitmetes ametites, kõike muud kui kirjanik... Aga nautisin seda. Alles eile sain aru, kui suure töö olen ise üksi teinud...Võib - olla oleks paremini saanud ka, aga loomisel tundus just nii parim, nagu siis sai. Olin super õnnelik! Olen praegugi õnnelik. 

Mina olen omaette looja.
Ja ma tean, et põhiolemusest jään üksi alati looma. Või siis teiste sõnadega, loon üksi, kuid alati on minu kõrval ka keegi, kellega lava jagada ja. Ja tegelikult alati on ka nähtamatud head olevused mu kõrval...  See on minu elu. Minu loomine.
Mineviku, mida olen loonud juba ja mida muuta ei saa, ei kahetse mitte üks raas. Tõesti usun, kõik, mis olnud, on teinud mind teinud just niisuguseks nagu olen ja olen tänulik.

Eile oli nii hea mõelda ja öelda, et Carmen Sofial elu alles  ees. Ja unistused lähevad aina suuremaks. Ema Jaanagi ütles seda.

Mul on rõõm olla poolekohaga tädi, kellega ei kohtu Carmen Sofia just tihti. Kuid me mõlemad teame, et oleme olemas. Mõtlen talle päris palju. Oma lastele ikka saadan häid mõtteid - see ei vaja ega muud... Lihtsalt lase hea mõte lendu.


 Lahe oli.eile

Kuid jällegi küsin endamisi, miks ma ei näinud puudega lapsi eriti...  Oli Lastefondi üritus, ning kohvik heategevuslik,  kuid... See on alati mõistatus, miks erivajadustega lapsed ja üleüldse inimesed käivad vähe neilgi üritustel, kuhu neid oodatakse... Olen isegi mitmeid üritusi korraldanud, palju näitusi, kuid...  Säravamad erivajadustega inimesed säravad, kuid...   See on mõistatus minu jaoks.

Kindlasti eile oleks pannud Carmen Sofia paljusid erivajadustega lapsi suurelt suurelt unistama... Kuid seda ta veel suudab ja jõuab.

Usun.

Unistuste päev  on iga päev ja neid palju veel ees.

Raamat peaks varsti müügile tulema. 

Mulle ka ei jätkunud eile raamatut... Ootan lugeda saamist.



Laupäev, mai 21, 2022

Tõeline unistuse laupäev ehk kollasel järvede rohkel Eestimaal

 Carmen Sofia  raamatu "´Unistuste päev" esitlusest kirjutan pisut hiljem...

Karlova kohvikute päev oli tõeline kohvikute päev. Ei saanud liikuda ei autoga ega jaja. Lahe oli. Ilmaga vedas ka.  
Isiklikult olin Karlova kohvikute päevadel esimest korda. Ennem ei ole õnnestunud neil käia...

Pärast sõitsime lihtsalt Pangodi ja Luke kandis ringi. Küla ja metsateedel, mis viisid üles ja alla . Tihti oli kõhus õõnes  tunne... Avastasime Eestimaad ja järvi, Luke mõisat... Põllud kollased. Eestimaa justkui kollane hetkel. 
Eestimaal on ikka ilus elada.
Kui veel mõelda, et kõik ilus ja kena ja parim tuleb inimeste endi seest, siis näib Eestimaa võrratu paik maamunal...

Tänases päevas oli mul lapsi ja noori. Praegugi olen väikese noormehega... Tunnen end tõesti omas mullis üli hästi, kui olen lillede ja loomade ja laste hoidja... See annab mulle palju juurde alati...

Unistuste päev

Tulge Unistuste päevale😍

'
    Ólen mõelnud, kui mina olin laps, siis ei olnud unistuste päeva. Mul olid kõik päevad unistuse päev. Siis neiueas keelati mul unistamine, sest see polnud tõsine eluviis... Mina unistasin iga päev edasi. Unistan siiani. Ja olen  tänulik, et võin ja saan unistada. 
Olgu kõikidel iga päev unistuse päev. Sest ühte päeva ei mahu kõik unistused. Aga aidakem üksteisel , eriti lastel unistada.

Neljapäev, mai 19, 2022

Minu uus joonistus


 Eile õhtul hakkasin joonistama teadmata mida, kuid teadsin see on tunne, mis tahab minu seest välja voolata... 

Praegu lõpetasin...


Usun, et pildil olevat nähakse erinevat. Väga erinevat. See on justkui kritseldus, millel pole tegu ega nägu...

Aga püüdsin valgusel, mis on natuke hallikas ehk veidi murelik meel igatpidi lasta voolata... 

Saigi "Hingevalgus"

Joonistatud/kritseldatud vildikatega lõuendile. 

Mul on muide üks pooleliolev maal ka, mis ootab valmimist lähiajal. Sellel maalil on juba nimi  olemas...

Victoria laulud

Victoria oli pisut üle kuu mu isiklik abistaja. Lõpetasime heaga töösuhte, sest tal tõesti anne, millega neiu püüab tegeleda. Ja mida mina soovin toetada. Usun, et iga inimene peab saama tegeleda sellega, mis hing ihkab.     
Usun, et suhtleme Victoriaga veel kaua kaua. Kuid mitte enam töösuhtes. 
Usun aina rohkem, et nii mõnigi noor inimene isikliku abistajana on leidnud ja leiab edaspidigi minu juurde iseenda leidmiseks. See on tõenäoliselt universum mängki... Juhuslikke kohtumisi ei ole olemas. Minule ka saadab keegi nagu üha keerukamaid õppetunde, et olla veel parem ja usalduslikum, ausam inspireerija või lihtsalt toetaja.    

Laulu "´Angel on a cloud" tegi ja pühendas Victoria Laurale, keda ta nägi kaks viivu, kui alustas abistaja tööd... Võib olla selle kena laulu pärast oligi vaja meie ristuvad teid korrakski... 

Loodan siiralt, et Victoria jõuab ja jaksab lennata oma unistuste poole.


 

Kolmapäev, mai 18, 2022

Tule ja ole

 Tule Carmen Sofia Kivi unistuste päevale, kus neiu esitleb oma ESIMEST RAAMATUT

🙂 Üritus toimub laupäeval, 21. mail kl 12 Tartu Ülikooli Lastefondi "MTÜ Unistuste päeva " kohvikus, Karlova kohvikute raames.
Mul on au ja õnn natuke tunta Carmenit, loodan ja usun, et ta jõuab palju kordi rohkem kirjutada kui mina olen jõudnud😉
Tule ja ole ja anna palun Carmenile rõõmu ja särtsu juurde! Ja siis saad toetada teisigi lapsi, kes vaatamata haigustele, vajavad samuti rõõme ja unistusi. Kõik lapsed vajavad neid.😍 KKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKKK



Esmaspäev, mai 16, 2022

Abistajate leidmisest ühe uue vanasõnani

 Huvitav, nii palju on nüüd potentsiaalsetele isikliku abistaja(te)le tööpakkumist jagatud tõesti palju ja näiteks blogipostitust https://www.tiiajarvpold.ee/2022/05/vajan-isikliku-abistajat.html juba ligi 700 korra, kuid keda ei potsata mulle on isiklikke abistajate kandidaate. 

Aga aitäh kõikidele, kes on isikliku abistaja//isiklike abistajate  leidmise soovi jaganud.💓

See ei ole mitte esimene kord, kui ei leia ja ei leia... Siis satub õige lugema, ja plaks on kohal. Uskuge, ka seesuggune plaks on ootamatu vahetevahel  ... Inimesed on isesorti olevused küll - kõik tundub esimesel silmapilgul ootamatu... nagu näiteks esimene lumi igal aastal.

Aga küll leiavad uued isiklikud abistajad alati minu juurde tee täpselt õigel ajal. 

Pean lihtsalt kannatlik olema ja uskuma

Tegutsedes uskuma ja elama. 

Täna sai saadetud kuulutused kõrgkoolidesse ka. Suvi hakkab. Usun, et tudengid otsivad töid...

Kannatlik olen lõputult. See olevat voorus. Kes kannatab, see pidevalt otsib isiklikke abistajaid ja elab kaua 😋 

Pühapäev, mai 15, 2022

Kohtumised



Pierre´s

Kohtusin Kaupoga üle mitme aasta. Üks meist on inspireeriv jõustaja ja teine meist inspireeriv häirija. Me oleme teineteisele olnud alati inspireerivad. Olime seda eilegi.







 


Siis sai Pille ja Martiniga natuke avastatud Tartu linna.
Pillegiga polnud kaua kaua päriselt kohtunud. 
                                              

Igal kohtumisel kellegiga võib avastada temast miskit uut...Olgu see imepisike detailgi... Usun, et Hannagiga teineteises taas miskit uut. Ja arvan, et alati ei panegi neid uusi imepisikesi avastusi tähele ning ei peagi panema.

Igasugused kohtumised on alati siin ja praegu toredad.


    Eile oli veel mitmeid kohtumisi... 

Reede, mai 13, 2022

Mõnus päev

 

Oli taaskord hästi tihe päev.

Hommikul oli laulutrenn. Netis. Võimeldes puudutasin esmakordselt  sõrmedega põrandat kummardades. Laulutund algab meil Gremaniga hingamise ja keha, eriti kätega võimlemisega, kõik mõjutab laulmistki. 

Siis tulid tunnis uued unistused, mille poole püüelda. Nüüd mu silmis Ameerika...

German on rohkem kui lauluõpetaja mulle. Ta suur inspireerija ja toetaja, uute võimaluste väljapakkuja. 

Kõik on minu enda teha, kuid kui ma ei prooviks, siis ei saaks ma kunagi teata, mis siis oleks olnud, kui  proovinud oleksin... Ja nii ongi.

Nii, kõik head väljakutsed tuleb  proovida, teoks teha. Siis ei jää kahetsema, miks olin küll loll, et lasin võimaluse käest... 




Siis külastasin südamekodu, käisin mamma juures. Igatsesin teda näha. Täna oli vastuvõtt hooldusõe poolt hästi ja imeliselt soe.  Üldse mind tuntakse seal vist ... Helistasin mõni päev tagasi juhatajale, ja ütlesin automaatselt, et tulen mammale külla... Juhataja sai kohe aru, kelle juurde tahan tulla... Minu meeles armas. 

Tänasest on instagram @tiiatibu mul. Lõppude  lõpuks sai seegi tehtud. Mõtlesin selle peale päris kaua... Mine tea, milleks see mulle vajalik on...😀 Aitäh Hanna, et aitasid teha.

Neljapäev, mai 12, 2022

Vajan isikliku abistajat...

 ... suveks ja kauemakski.  Töötamise aeg oleneb tuhandest asjaoludest. Võib proovida ja töötada, minna ja tagasi tulla...  Isikliku abistaja töö nagu kõik teisedki tööd ei ole igavene... Elus tuleb palju uusi tööasju proovida, kui olla avatud ja tahtja. Ainult nii saab igaüks teha omaenda elust värviline kunstiteos.😉

Olen mitu päeva edasi - tagasi mõelnud, kas ja miks vajan uut isikliku abistajat. Vastust on jah. 

Juba sellepärast vajan oma tiimi - mul  isiklikke abistajatega  on oma tiim - kedagi taas veel, et naudita suve täie mõnuga ja luua uut.😍😉 Suvest võtta loovalt päikeseenergiat pimedamaks ja külmemaks ajaks, mis õigepea jälle saab olema... 
Soovin olla kellegagi kas või taas maa ja taeva vahel ning mõelda, kui vahva ja ilus üldse on elu, milline vägi on inimesel, ka mul endal, kui lubada iseend julgelt lennutada.😍 (See pilt tehtud Maarikalt kunagi aastaid tagasi tolleaegsel Pühajärve vaaterattal) 

Tõenäoliselt minuga koostöös saavad olema  jällegi millegipoolest erilised suvised hetked, Ka isiklikke abistajatele. Koos loome ja kasvame iseendas. Kuigi isiklik abistaja on minu füüsiline abi, minu käed ja jalad. Siiski mitte ainult. Aina rohkem usun ning oleme abistajatega ka rääkinud, et vaimselt ja hingeliselt anname teineteisele palju juurde. Maailmaelu avardub loovalt, kui olla kooshingamises. Kas või väga lühikest aega. Kuid igas hetkes on midagi võimalik õppida või vähemasti korraks millegi üle mõelda ... ja siis taas edasi minna omal teerajal.

Mul on praegu tiimis kolm armsat abistajat, kelledega teame üksteist aastaid - Hanna-Liis, Mirjam ja Kristi. Neile võin vägagi kindel olla. Siiski ka neil on  oma elu ja suvi. Minu jaoks on oluline abistajate heaelu ja nende väärtustamine. Seetõttu  ka vajan kedagi juurde. 

See ei saanud küll päris traditsiooniline töökuulutus. Kuid mul praegu seesugune tunne, et just nii peangi kirjutama. Kes soovib, võib seda postitust julgesti jagada! Ise olen avardud kõikidele isiklike abistajate kandidaaditele! Soovin  motivatsiooni kirjakest mõne lausega, miks pean sind isiklikuks abistajaks võtmisel  tähele panema.😉

Minule saab kirjutada tiia@lux.ee või ka helistada 5529317. 

Lisan konkreetsema ja ametlikuma töökuulutuse, neile,  kes viitsivad postitust lõpuni lugeda. Arvan, et see on paljudel tüütuseni peas... Mul endal küll! 😂

Töösisu: Isikliku abistajana on Sinu tööks mind füüsiliselt aidata nendes toimingutes, millega mina ise füüsiliselt toime ei tule. Need toimingud ei ole midagi võõrast tavainimesele ning töö sisu on lihtne: mina ütlen täpselt, millega soovin Sinu abi, sest mingi osaga elust saan ka ise väga hästi hakkama.
Ma ei vaja kõrvalabi 24/7. Töösisuks on kindlasti ka minu ratastooli käsitlemine (liikumisel abistamine)´ja vajadusel minu "tõlkimine".

Mina pakun Sulle: # paindlikku tööaega # vaheldusrikast tööd # toredat seltskonda # töökogemust abistajana # head ja konkureerivat tunnitasu Mina soovin Sinult: # füüsilist vastupidavust (töö eeldab natukene füüsilist jõudu, kuid ei midagi kontimurdvat) # ausust ja usaldatust, koostegutsemist # kohusetundlikkust (lubadustest kinnihoidmine tööaja kokkuleppimisel, et ma ei jääks hätta)

Naljaga võin öelda, et isikliku abistajana oled mu käed ja jalad, sest minagi elan täisväärtuslikku, aktiivset ning loomingulist elu. 🙂 Töö on ideaalne inimesele, kes otsib lisatööd või/ja tööajast paindlikkust, sest tööaeg on alati minu ja abistaja kokkuleppeline küsimus. Väljaõpe minult ja vilumus tuleb kiirelt (kogemused eelmiste abistajatega on näidanud).

Konkureeriv tunnitasu.

Leping Kastre vallalt.

Kolmapäev, mai 11, 2022

Oi, kui palju oma mõttetest ja tunnetest...

 ... sooviksin hetkel kirjutada. Kõik tunduvad olulised ja vajalikud. Vähemasti mulle endale... Võib - olla saab neist kunagi varsti (millal see varsti on, ma ei tea veel) uus raamat... '

Ma arvan, et lugedes mind tundun kõige usutavam. Kuigi mulle endale näin kõige usutavam nüüd ja praegu. Selles hetkes, kus viibin just. Ja nii aina uutes hetketes... 
Kuid vahetevahel tajun, et päriselt ei suudeta mind siiski päriselt võtta. Seda   sõnastada lühidalt on keeruline. Kuid mitte võimatu. Elus on kõik lihtsamast lihtsam, kui tabad elu lihtsuse ära. 
Ehk ei võtta mina iseend vahetevahel päriselt...😂

Pühapäev, mai 08, 2022

Printsessi mäng, kuid päriselt!!!

 

Eile nautisin päeva. Valisin teadlikult ja otsustavalt iseendale printsessi rolli😉😋 Ja tundsin end päev mõnusasti. 💖 Unustasin kõikvõimalikud argimured ning lihtsalt olin. 

Olin kohal hetketes. 

Kohal Meistriklassi külluse lõpupeol Liipa talu koolitus ja puhkekeskuses. 

Nüüd olen osalenud kahes Carmeni Meistriklassis.. Olen saanud tohutult palju Carmenilt nippe, kuidas olla iseenda bränd külluse ehk rikkuse teel. 

Mina olengi oma elus printsess!!!💖😉

(Kuninganna mulle ei meeldi olla, sest siis peaksin proualik olema... Aga see ei ole loomuses😂😂😂)

Minu bränd on inspireeriv häirimine.

Ja mul saab olema kindlasti oma loss - väike maja aiaga ning uhke auto...Ja kindlasti väga loov töö., mida teen alati säraga nagu siiani. 

Kindlasti suudan veel iseend üllatada ja siis kõiki inimesi, kes on juba minuga kohtunud või veel kohtuvad. 
Nüüd tean, miks ühel vahepealsel hetkel  ammusel  ajal tahtsin Carmeniga kangesti kohtuda, kui ta töötaas teles... Ma ei tahtnud saadet, olin niigi pildis... Aga ükski soov ega kohtumine pole juhuslik siin maailmas.  

Elu mängib omi mänge.
Mängureeglid on aga  tihti universumi käes.

Meil tuleb lihtsalt hingeliselt näha ning osata mängu sees olla ja juhtivalt kaasamängida. See tundubki vahel ületamatu raskus...

Olla külluses omaenda bränd on suurejoonelinee  värviline kunstiteos, mis valmib ehk siis , kui avad oma põhjanaela värava... Vahva õnn, et saan sellist kunstiteost ikka veel maalida kogu oma olemisega .