Esmaspäev, juuni 30, 2014

Juuni lõpeb, juuli algab...

Homme algab juulikuu.  Soovin, et  tuleb suve näoga :) Juunikuu on küll kuhugi vahele jäänud... Ma ei kujuta ettegi, mismoodi see aasta maainimesed heina teevad...  Suvitamine on üks asi, kuid talv on ees...
Homme algav juuli tuleb mulle hullumeelne. Sellist kuud ma ei mäleta ammu, vähemasti paari viimase aasta jooksul. Võib - olla 5...6 aastat tagasi... See nädalavahetusel olen Tallinnas Laulupeol. Mind võib kohata pealinnas reede õhtust. Seega, kui soov kohtuda, andke teada palun! Laulupeol  kontserdil olen laupäeva õhtul.  
Juulisse mahub kaks näitust, SDE suvepäevad ja Kuldvõtmekese ehk IAT päev.
Ma üritan töö ja puhkuse ja kõik muu üheks rõõmuks siduda. Ka probleemidki saab lõpuks heaks keerada... :)

Täna lõppev juunikuu on olnud natuke vähem hullumeelne, kuigi seda juunigi oli. Jõudsin ja jaksasin palju rohkem kui arvasin mai lõpus veel. See on vaid suur rõõm! Olen tänulik Kristile, kes isikliku abistajana on teinud super head tööd. Kuu ajaga oleme Kristiga väga hästi kokku sulanud, täpselt nii nagu väga hea isikliku abistajaga olema peabki. :)
Ja kui hea tunne on jälle mitte kuhugile mitte hiljaks jääda! Vahepeal juhtus seda väga  sageli... See röövis ka minult energiat,  see häiris mind üle mõistuse...See ei olnud mina, kes hilines ja lõpuks loobuski... OK, see möödas!  Ei tuleta enam meelde. Aprilli keskpaigast hakkasin taas iseend üles leidma tänu isikliku abistaja Johanna füüsilise abile, mis on kestnud siiani :) Täna võin öelda,  et olen iseend üles leidnud vägagi hästi :) Loodan, et ei kaota enam end...     


Neljapäev, juuni 26, 2014

Naistelehes ilmus...

... looke minust. Huvitav, mitmes elu jooksul?!
Ostsin ise R-kioskis lehe. Naljakas tunne oli taas. Ikka ja jälle on  see  naljakas  tunne, kui miskit minust kirjutatakse. :) Nagu oleks kuulus, ja paljud vaatavad - see kindlasti ei ole nii. Vähemalt mina ise loodan seda.
Artikli lugesime Kristiga Anne kanali  ääres. Rahulik oli seal. Külm ilm ju! (Ma ei mäleta juunit, kui oleksin jopega käinud koguaeg...)
Olen Marianne kirjutisega suht rahul. Kui mõned kohakesed välja jätta... Aga las olla. Ajakirjanik teeb oma tööd, ning seda peab mõistma. Ja üldiselt rääkisingi  nii nagu  naistekas on :) Kuna loo valmimise ajal oli kuum sõna "reform", siis on see sõna sattunud IAT-sse, mis iseenesest on positiivne. Ma ise poleks nii kõlavat julgenud öelda... :) Mis puudub IAT teemasse, siis see on see, mida soovisin öelda ja sellest räägin edaspidigi lollikindlalt ja väsimatult.
Üks hea koht "Kui ma kord mehe võtan..." Nohjah, KUI... :) :) :) Tegelikult täpselt sedasi mõtlesingi. Samas ei sooviks ma oma vabadust käest anda!
Üllatav on vana pilt lehes, see sinine seelikuga :)
Fotodega olen väga rahul :) 

Lugege ise, otsustage ise! :) Aga kui ma kedagi häirin, siis ärge lugege minust mitte midagi! Ka mitte seda blogi ! ;)

Totaalne muutumine + "Hooliv kallistus" jaanilaupäeval

 Selline sein oli mõned head kuud eestoas. Kalender "kaunistas" seina paar nädalat,
sest vahepeal oli kadunud ja siis ma ei leidnud sobivat kohta...
 Tööhoos tapeediliimiga.
Ei olnud suuremat tööriista ehk pintslit. Ausalt ka!
 Kes ütleb, et ma ei saa ega oska tapeedi panna!!!
 Selline on sein nüüd. 
Tapeet jäi väga ilusti püsima. Järelikult südamehoolega pandud ;)
Seina taga on mu väikene ateljee või õigemini tuleb, ka see on ikka veel pooleli...
 Ateljees.
 Töölaud. Virn katkiseid ja vanu taldrekuid värvide segamiseks ja kõike muud ka...
"Hooliv kallistus"
Minu uus maal.
Seda luikede pildi, mis aprillis oli, ei olnud enam... Luigeteema jäi mind painama, seni kuni
nägin Tiia facebooki lehelt paeluvalt  pilti. Maalisin siiski enam - vähem peast. 
Tundsin rõõmu ja naudingut :)

Aitäh, Kristi, imelise ja erilise jaanilaupäeva eest! Mu südames lõõmas lõke :)

Teisipäev, juuni 24, 2014

Jaanilaupäevaõhtul...

... olen uhkes  üksinduses, kuid mul väga - väga hea olla :) Tõsiselt. Kerge tunne on.
Peaaegu kõik on hästi. Vaid net jampsib. Mul see elisa netipulk. Eile oli päris hull. Kuna ei ole ühtki korralikult mängivalt raadiot, siis kuulan raadiotki läbi netti. Kuid võimatu on raadiot kuulata, kui minut kuuled, kolm minutit ei kuule... Ajab ju  närve ;)
Mul oli pidulikum õhtusöökki. Menüüs puudus igasugune grill, ma ei mõtlegi üle süüa. Tegin lihtsalt salatit ja üle mitme aja kisselli muna valgega. Kui hakkasin sööma, siis ilmus taevas vikerkaar. Ilus! Oli taevas seni kuni sõin.
Aga eelmine aasta jaaniööl sai maalitud

 Jaaniööõie :) Nüüd maalisin 3 päevaga oma elu kõige ilusama ja armsama maali. Mina ise arvan küll nii! Ja kui teada pisut ajalugu, siis... tegin selle maali veel rohkem armsama, kui esialgu kujutasin. Lihtsalt facebookis jäi kummitama üks pilt, mis andis palju juurde... See oli ühe - hingetõmbe - maal, reedel alustasin ja eile lõpetasin. Tulemusena jäin ise ülirahule. Harva juhtub seda. Maali nimeks saab "Hooliv kallistus". 
Arvan, et saan Kristilt homme  uue maali pildi ka. Ja veel mitmeid pilte , mis täna tegime.

Täna oli mul väga tõsine tööpäev kodu jaoks. Lõpuks panin rahulikult ja läbi naeru  ise tapeedi ette tuppa. Umbes kolm kuud oli eestuba tapeedita... Ma pole pooli asju kõvasti rääkinud praegu veel, kuid tuleb seegi aeg... Usun kindlasti. Sest kõik isiklikud abistajad ei ole oma töö jaoks sobivad, nad võivad küll arvata, et puudega inimene, kes on nende klient ja tööandja, on nende meelevallas ja neil tekib puudega inimese üle kavalalt võim, siis see ikka nii ei ole. Kui puudega inimesel on juba IAT, siis see peaks ühel hetkel ütlema kõik ja rohkemgi veel - puudega inimene on iseseisev inimene ja otsustab absoluutselt kõikest ise. Mitte ei hakka isiklik abistaja tema elu korraldama ega ammugi sassi keerama. Õnneks seesugused isiklikke abistajaid on olnud mul 1 % 100-st.
Praeguseks olen tagasi saanud taas iseenda mina! Minust on raske ikka niisama lihtsalt üle sõita. Alguses võingi kuidagi kaasa minna, kuid kui on läbinähtavus juba selgem - siis andke andke naljad minuga läbi ei lähe. Ammugi mitte psühholoogine jm vägivald. Selleks on mul piisavalt kogemusi. Õnneks. Ausalt ka õnneks.  Nende kogemusteta oleksin praeguseks võib - olla kes - teab - kus juba. Kõik läks kuidagi jube kähku... Enne kui sain peatada tagurpidi mineva elu -  olu.
Kes mäletab veel veebruari tapeedi panemist, siis  neile võin öelda, et mu naeratus oli teesklus, sest mitte midagi  ei olnud mulle omast. Tõsi, proovisin hästi  naeratada teeseldes. Aga mis toimus mu sees... Ainult Silver vist sai aru, sest kord küsis tapeedi panekul: "Sa pole tegelikult rõõmus?" Valetasin tallegi siis. Kuid see punaste lilledega tapeet oli tõesti täiesti vale tapeet minu tuppa... Seda enam, et ma ise ei saanud poes  näha... See pikk segane jutt, tänane jaaniöine blogimine peaks lõppema positiivselt :) Olukord on jälle heaga mu kontrolli all. :)

AGA täna isikliku abistaja Kristiga naersime, et peaksin avama kodumajandus kooli, sest noor isiklik abistaja õpib tegelikult mind aidates hästi palju juurde ka iseendale. Tõsimeeli, mul on hea meel, kui noor neiu õpib minult nt kokkamist, mida ta oma ema kõrval ei õpi... Naljakas, sageli lastel ongi ema see viimane inimene, kelle tarkust arvesse võtta. See on vist läbi aegade nii olnud. Ja arvan, et solvuda pole põhjus, kuigi vanem soovib lapsele siiski head. Lapsel oma elu, oma valik.

Hommikul ärgates jäin mõtlema, et see kevad ei kuulnud kägu... Lihtsalt jäin mõtlema...
 

Laupäev, juuni 21, 2014

Kas keegi tuleks, palun, mulle appi 22. juulist kuni 24, või 25. juulini Kihnu reisiks, on väga vaja 6 kätt st 2 + 4 kätt :) Momendil ajan ja selgitan mineku/tuleku variante, kuid ühe ööbimisvõimalusi saan broneerida 3-le juba täna. Korraldan näitust ja võtaksin enda loal ka päevase väga tõsise puhkuse, mida mul pole olnud piisavalt kaua!
Võib - olla leiame muid variantegi, kuidas mu maalid jõuaks ilusti üle mere :)
Kirjuta postkasti!
Aitäh!
HEAD PÄIKESELIST SUVE, mis algab kohe! Siin piilub päike pilve vahelt...

Reede, juuni 20, 2014

Uudised minult ja Kass Bongolt

Uudis minult.
Juuli on mul nüüdseks otsast lõpuni väga - väga  tihe ja üritusi täis. Sain veel suvenäituse üle mere. Selle, mis eelmine aasta ära jäi, kuna koht remondi... Nüüd tuleb näitus teise kohta, sest remonditud koht on üritusest tulvil. Jäin lihtsalt ettepanekuga hiljaks. See teine pakutud koht on minu jaoks ka suurepärane!
Ma momendil ei ütle täpselt, kus ja kuna näitus on. Mina ise olen aastaid tahtnud sinna saarele minna :) Loodan, et üks päev seal on mul puhkuseks!

Uudis Bongolt.
Kui Bongo läks mamma juurde suvitama, siis mamma talle pidas loengu teemal "Tibud on meie sõbrad", pannes tibupoja vastu teda ja öeldes, kui teed neile haiget, siis tibud löövad ja näpistavad nokadega ka sind. Täna hommikul nägi Bongs mammaga, kuidas väike varblane ei lasknud tibudel süüa. Enne kui mamma jõudis miskit mõelda, oli Bongo varblase kaelas ja tegi uut - vana, jooksis paharetiga teise aianurka.  Nii päästis Kass Bongo omad sõbrad!
Tibudega ongi ta tõeline sõber.
Hiiri püüab ta ikka ja jätkuvalt. Limpsib, sest neid süüa ei saa.
Äge kass on Kass Bongo!

Neljapäev, juuni 19, 2014

Mu sõnajalg...

sõnajalg 1. november 2011
... mille sain 2011 aasta sügisel oma hoole alla, ei ole täna mu toas... Sõnajalg hakkas veebruaris kuivama ja kuivama... Alguses mõtlesin, et tal talvepuhkus... Siis pahandasin Kass Bongoga, keda nägin kord sõnajala otsas magamas... Bongo teatis, et ta ei või sõnajalga puudutada sabaotsagiga... Aga täna arvan, et mu sõnajalg oli stressis, sellest, mis mul koduses õhkkonnas toimus... Kaoses, millele mina alguses püüdsin silmad sulgeda... Sest remont ja palju muud oli ikka hullumeelselt... Mina nagu ma olen püüdsin viimase jõuraasuni uskuda head...
Hiljuti rääkis lilleteadlane, et kui sõnajalg lihtsalt sureb, siis otsige põhjusi hoopis kodu ja peresuhetes. Nõustun temaga vägagi. Lilled on elavad!
Aga olen siiski õnnelik, et sain 2 pool aastat sõnajalale sooja kodu anda, sest ta perenaine viskas tema välja... Mamma päästis sõnajala prügimäest tuues mulle. Olin ju eluaeg soovinud sõnajalga... Veebruaris oli veelgi lopsakam, kui pildil... 

Sama kurb asi juhtus minu apelsinipuuga. Teda ei ole enam mu toas mitmendat päeva...
Olen nukker.
Kuigi naeratan. Elu läheb ju edasi.

Kõik teised taimed ja lilled elavad praegu hästi. Muutuvad iga päev kaunimaks. Mu ämbliklillia on lopsakas. Usun, et üllatab ka oma õitsemisega ühel hommikul. :) Ämbliklillia tõi mulle Kamila juba  varsti 9 aastat tagasi, kui  kolis ühikast välja... Kamila arvas, et mina olen õige inimene, kes hoolitseks hästi lille eest.

Lilledeturvakodu nagu siin! Aga tõesti ma proovin lilledega hästi läbi saada. Kuigi proff lillekasvataja ma ei ole siiski. 

Kui kellelgi on sõnajalg vm taimekene  (apelsinipuukene) ülearune, andke teada! Ärge visake neid kohe ära... 

 Nägin küll Maximas käies väikest sõnajalga. Ei olnud kalliski, kuid see ei olnud see. Ei olnud minu!

Kolmapäev, juuni 18, 2014

Kutse


Palun osavõtust  teatage minu kontaktidele tiia.jarvpold@gmail.com või 5529317

 Mul Waides ka 2 tuba broneeritud hetkel, juhuks, kui keegi soovib minuga tantsida hommikuni ja paar tundi magada ka. Kui on soovijaid rohkem, andke märku kiiremas korras, sest tubadele on suvel Waides suur nõudlus  :)

Teisipäev, juuni 17, 2014

17. juunil lumi maas

Ups. Täiesti tegu oli istuda ratastoolis Zeppelini ja Tasku vahel, kui jooksime Kristiga Pierre kohviku poole, kus pidin kohtuma Naistelehe fotograafiku Mariga. Jooksime otse musta sünge pilve poole. Tuul oli justkui keeris torm. Kaubamaja ees saime veidi rahetki.
Lund ei näinud oma silmaga. Kuulsin lumeuudiseid vaid. Ütlesin veel joostes Kristile, et nüüd tuleb lumetorm. Palju ei eksinudki.  :)

Ma ei käinud Tallinnas. Piketil Toompeal.
Aga siiski tegutsesin minagi. Väikest viisi.   Endalikult. Ja seda, et mingi lookene Naistelehes tuleb taas,  teadsin enne piketi uudist...

Pühapäev, juuni 15, 2014

Super lahe pühapäev... lisaks kõigele veel telekakastis :)

Leidsin ammuse pildi Mari - Liisiga
Käis külas kauge, kuid nii lähedane külaline. Endine isiklik abistaja Mari - Liis, kes nüüd elab juba mõned aastad Soomes. Mul ei ole sõnu, kui hea meel oli Liisut taas näha! Ja kui veel mõelda, et ta soovis tulla Kaagverree mulle külla... (Tihti öeldakse just seda, et Kaagvere  on pagana kaugel, et kunagi ei jõua... ) Mari - Liis oli mu isiklik abistaja umbes 10 aastat tagasi üle aasta.

Oh, kuid tegin spontaalselt tagatoas oma voodil Mari - Liisile näituse :) Ütle veel, et suvel on näitusi vähe! :D Kogunisti näituste külalisteraamatusse jäi tänasest mininäitusest, kus siiski oli kõik tööd olemas, armas märke.  

Ma mõtlen, et mul on (olnud) hästi toredad ja asjalikud enamus isiklikud abistajad, kelle üle saan ja võin alati rõõmustada ja uhkustada kõige paremast mõttes. ;)

Veel tuli Laulupeo tuli meilt, Kaagverest läbi. Sõitis "Jõmmuga" üle Emajõe Luunja. See oli tõesti midagi erilist. Sattusime Kristiga jõe äärde minema jalgrataste rongkäigu kõrval. Kõik naeratasid, kõik hüüdsid midagi.
Siis helistas Silver ja küsis, miks ma olen telekakastis :) Tule tulemisest  tehti otseülekanne. Kristiga just olime arutanud, et homme peame telerit vaatama...
Mulle tundus, et küla inimesedki olid kuidagi sõbralikumad, naeratavamad... See oli tore! Eesti rahva suur pidu toob jälle üksmeelne. See seob.

Tule viimist nägin mina küll esimest korda elus.
Võimas tunne on!

Ainult kahju on Kristiga sellest, et meil mõlemal ununes fotokas...
Südamesse jäävad pildid igaveseks.

Laupäev, juuni 14, 2014

Edastan EPNÜL toetuse


Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit toetab ja seisab igati puuetega
inimeste õiguste eest saada haridust ja teha tööd.
Leiame, et töövõimereformi osas:


   1. Vabariigi Valitsus peab koostama täpse tegevuskava, selleks et
   puuetega inimesed näevad, kuidas kavatsetakse edasi minna nii
   töövõimereformi puuduste kaotamisel kui ka selle reformi rakendamisel.
   2. Reformiga ei tohi kiirustada ning ettevalmistustöödes tuleb
   järjepidevalt kaasata puuetega inimesi lähtuvalt nende erivajadustest.
   3. Meil kõigil on vajalik teha aktiivset koostööd tööandjatega nii riigi
   kui ka ettevõtluse, mittetulundusühenduste ja vabatahtlike tasanditel.
   4. Igal kohalikul organisatsioonil ja omavalitsusel peab olema ülevaade
   oma puuetega inimestest, nende probleemidest ja erivajadustest ning
   võimalused rakendada tööle puuetega inimesed ja puudega lapse vanemad.
   5. Töövõimetoetuse määramisel peab järjepidevalt lähenema puudega
   inimesele juhtumipõhiselt, kaasates eksperte, lapsevanemaid ja puuetega
   inimesi endid.


Jõudu ja tarkust tegutsemiseks meile kõigile soovides

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu nimel

Mare Abner
juhatuse esinaine
www.epnu.ee
 
----------------------- 
 
 Mina olen ka EPNÜL juhatuses, ja olen ka lihtsalt inimesena Marega nõus

Töövõimerefomist

Teisipäeval, 17. juunil kell 11.00 - 12.00  on piket Toompea töövõimerefomi pärast: Copyn siinkohal facebook´i ürituse selgitust :

"Hoolimata meie selgitustest ja nõudmistest tegi Riigikogu sotsiaalkomisjon eile, 12. juunil otsuse, et töövõimereformi käivitav seaduseelnõu saadetakse siiski Riigikogu ette esimesele lugemisele. Lugemine on täiskogu päevakorras juba teisipäeval,
17. juunil.

Nii nagu on siiani arvatud, et meid ei ole olemas, kipub valitsus kõige kiuste käituma ka täna. Valitsus on oma käitumisega saatnud meile selge signaali, et meie hääl ja arvamused ei maksa midagi. Samas on tegemist laialdase reformiga, mis hakkab enamikke meist puudutama väga valusalt.

Peaministri kontorist on neil päevil Postimehe toimetusse jõudnud artikkel, kus endine lugupeetud majandusanalüütik, nüüdne valitsuse nõunik Maris Lauri, võtab Eesti 100 000 töövõimetuspensionäri olemuse kokku nii:

„Mulle tundub, et suur osa praegusest vastuseisust töövõimereformile tuleb sellest, et väga paljud inimesed ei taha muuta oma käitumist, kardavad muutusi või ei suuda praegusest teisiti mõelda. Mõneti võib seda mõista, sest mõtlemises tuleb teha tõesti palju korrektiive“ (Maris Lauri: Milleks meile töövõimereform? – 11.06.14 Postimees)

Sellist suhtumist ei ole võimalik taluda ja me ei pea jätkama vaikset leppimist.

See on meie Eesti ja meil peab olema siin maal sõnaõigus, võimalus kaasa rääkida iseenda ja kogu riigi olevikus ja tulevikus. Meid on palju – koos perekondade, sugulaste, kolleegide ja sõpradega sadu tuhandeid. Me peame tegema end nähtavaks ja kuuldavaks.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu, Eesti Kurtide Liit, Eesti Pimedate Liit, Eesti Hooldajate Liit on otsustanud korraldada teisipäeval, 17. juunil kell 11–12 Toompeal Riigikogu peahoone ees piketi ja kutsume teid ühinema.

Oodatud on kõik, kellele on oluline puudega inimeste eluolu tulevikus. Meie poolt on korraldatud Lossi platsil toimuva ürituse luba, tehnika ja teeme ka plakatid. Teil on vaja leida võimalus kohale tulemiseks.

Meie seisukohad töövõimereformi osas on järgmised:

Töövõimereformi ei saa toetada seni, kuni
- reformikavasse pole lisatud meetmed hariduseta ja töökogemuseta inimeste toetamiseks ning tööandjate motiveerimiseks töökohtade loomisel;
- töövõimetoetuse maksmist ei seata sõltuvusse töötasust või tagatakse muul garanteeritud moel puudest tulenevate lisakulutuste katmine;
- kohalikud omavalitsused saavad võrdset tuge ja on seadusega loodud ühtsed standardid sotsiaalteenuste käivitamiseks ning nende kättesaadavuse tagamiseks erivajadustega inimestele.

Küsimuste ja erinevate ideede/ettepanekute korral on kontaktisik ELILi juhatuse liige Tiia Sihver: e-post tiia.sihver@gmail.com, tel 53837653.

Puudega inimeste inimväärse kohtlemise eestseisjate nimel

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit,
Eesti Kurtide Liit,
Eesti Pimedate Liit,
Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu,
Eesti Hooldajate Liit
Eesti Patsientide Esindusühing"


 Üldiselt olen nõus soovnõustmistega. Kuid siiski mul isiklikult lisanduvad mitmed ja mitmed küsimused ja mõtted veel. Või nagu Pierre kohvikus mu selja taga lauas kaks härrasmeest vestlesid omavahel, et puudega inimene ei oskagi KAHJUKS mõelda miljoni ärist, sest teda ei olegi õpetatud tööd tegema, nii lihtne on harjumuspäraselt elada - keegi teine teeb ja annab... Mul oli kange soov end ümber keerada ja härrasmeestele, kes tundusid olema ärimehed, öelda: "Teil on pagana õigus!" 
Kõigepealt peaks lastele õpetama töötamis harjumust. Mitte üksnes lapsi ravima. Sotsiaalne kogemus saadakse juba lapsepõlvest. See on nagu imik õpib kõndides kukkuma või vastupidi. (Eva tädi ütles mulle, kui olin 18...19, et  enne seismist ja kõndimist, peame harjutama ka kukkumist, sest see oli jäänud õigel ajal kahe silma vahele, sest ega ometi puudega laps ei kukku.) Mul oli lapsena aga töö õppimis õnne. Mul lubati kõike teha, kuigi teistmoodi. Mitte kellegil ei tulnud pähe hoida  mind aiamaa rohimisest või triikimisest kaugemale - olen selle eest oma vanematele väga tänulik. Kuid paljudel vist sellist "töörohket" lapsepõlve ei olegi... Juba see on suur suur mõtlemiskoht. Soovime või mitte. Ja seda muutmist ei saa teha üle öö. Selleks läheb aastaid. Minu meelest.
Ja seni  kuni ei ole korralikku IAT-d , siis IAT mitte kättesaadavus saab esmaseks takistuseks paljudele. 
Töövõimetoetus peab siiski jääma.
Mina isiklikult olen mõelnud, kui mul on ükskord miljon olemas, siis tõesti loobun igasugusest toetusest. Samas peaks riik ikkagi tagama IAT raha...

Me igaüks saab midagigiiiiiii paremaks mõelda ja teha :) 

Mulle meeldiks küll kas või 1% töövõimeline olla, mitte 100 % töövõimetu. Ma ju vähemasti hingan, kui naljatada...

Reede, juuni 13, 2014

Jess, suvepäevade näitus!

Selle suve  esimene näitus, küll vaid ühel nädalavahetusel,  saab olema juulis. SDE suvepäevadel.
Arvan, et paljud ei teagi, et olen SDE liige. Juba aastaid. Seda ma peast ei mäleta, kui mitu aastat. Aga see polegi oluline... Vahepeal olen olnud poliitikas hästi passiivne...
Sotside suvepäevadel käisin 10 aastat tagasi. Meelde on jäänud tantsimine, Munamägi, öine udu...
Nüüd, mõni aeg tagasi tuli listi soov - email, mida suvepäevadel teha. Mõtlesin, miks mitte pakkuda oma näitust... Sest muud ma väga eriti ei saa teha, kuid kunstiga saan ikka kaasa lüüa.
Ausalt öeldes, ma olin ikka märtsis - aprillis omadega nii läbi, et ei jaksanudki suveks  näitusi sebida... Momendil tunnen, et pean paari kohaga, kellega olen aasta tagasi suhelnud, taas kontakti võtma ja asja lõpuni viima. Nüüd jälle jaksan! Suvi alles ju algab. Loodan, et nii mõnigi näitus saab olema veel sel suvel.

Suvepäevad toimuvad Voore Puhkekeskuses Jõgevamaal 12. ja 13. juulil.  

Neljapäev, juuni 12, 2014

Selle suve esimesed maasikad... kunstipoest!

Käisin täna lõuendeid ostmas Tartu Kunstnike Maja kunstipoes. Sealne müüjanna on jätkuvalt imesõbralik :) Peale kauba pakkus ta mulle Kristiga ka maasikaid, mis olid tõesti head. :)

Täna soovisin koju osta lilli. Rukkililli. Lillemüüjaonu Kaubamaja ees lihtsalt kinkis kimbu rukkililli. Ei soovinudki raha. Kas pole armas :)

Nüüd on päris kindel, et olen 5. juulil Tallinnas Laulupeol. Pilet(id) rahakotis :) Veel kuu tagasi ei julgenud selle soovi täitumist looda ega uskuda... Kuigi see soov on eelmisest Laulupeost hinges. Nüüd ühtib minu ja isikliku abistaja Kristi soov :) Kristi saab olla Laulupeol ning samas on tööl. Mina saan olla Laulupeol ning samas puhata.
Väga äge!
Soovisin ka Tantsupeo pileteid, kuid kõik olid väljamüüdud, kahjuks :(
On vaja veel leida Tallinnas kellegilt öömaja. Aga sõpru mul jagub! :)

Teisipäev, juuni 10, 2014

Üle mitme päeva kodus. Kodus on siiski kõige mõnusam :) Nägin unes  täna oma suurt unistust, mis on olnud salamisi mu sees mõni hea aasta, et mul on koduks väikene maja aiakesega :) Seda unistust ei olnud ma veel unes näinud... Huvitav, mis see tähendab! Kuigi viimastel päevadel kõike muuhulgas olen mõelnud ka palju uuest kodust... Eks alateadvuses püsib see mõte magadeski.

Täna oli mõnus asine päev. Sai öeldud "jaa", sai öeldud "ei", sai kohtuda veel ühe isikliiku abistaja kandidaatiga... Sai avastatud, et kaltsukad on ikka toredad poed, kust võib leida vajalikke asju, ka kodumasinaid imeodava hinnaga... Sai taas kogetud, et Pierre kohvikus on alati hea teenindus...

Aga elu on nii ennast mõistetav, et sageli unustame ära, kui habras elu siiski on.
Vahel on see heagi.
Vahel, kui on  juhtunud miskit mõistuse vastast, meenub see valusti uuesti... Kuigi iga päev juhtub rõõme ja muret... 


Laupäev, juuni 07, 2014

Minu uus maal

Kuna eelmisel aastal on kuhugi kadunud mu esimene nartsisside maal, siis mu hing ei jäänud enne rahule, kui pidin uuesti nartsisse maalima. Esimese maali peal on ka kolm nartsissi... Loodan väga, et ub kadunud maal veel kuskilt välja, nagu lumikellukeste maal tuli - kuigi kahtlen natuke.  Mul on pagana suur kahtlus, et ta kadus kuidagi lauluväljaku näituse käigus. Päris kindel ma ei saa olla, aga üks on kindel - seda maali lihtsalt ei ole mitte kuskil. Väga-väga kahju - nagu oleks laps ära kadunud.

Aga siin on uued nartsissid.






Reede, juuni 06, 2014

Jälle üks tore päev vihmasajus

Mind kummitab laul "Las kallab". Nii vahva, et Johanna lõpetas IA töö minu juures vihmasel päeval, ja nüüd Kristi, kellega täna esimest päeva linnas käisin, alustas samuti vihma tähe all ! Huvitav, mida see küll tähendab :) Tegelikult oli meil hästi lõbus vihma käes joosta. Ja lõpuks ometi jõudsin niikaugele, et otstsin täna vihmakeebid meile mõlemale. Vihmavarjuga väga rastastooli ei lükka :) Mul on ikka meeles Vampsi idee, et vihmavari peab mul käima ratastooli külge, nagu kohvikuvari. Minu meelest väga hea idee.

Täna sai kõik tehtud, mis plaanis oli, ja enamgi veel. Välja arvatud üks asi: laulupeo piletid jäid muretsemata. Aga loodan, et neid jätkub veel järgmise linnapäevani :)

Ametnikud on minuga pärast mõnda korda vist juba harjunud :) Enam ei vaadatagi, nagu tulnukat, kui ütlen, et kirjutan allkirja jalaga. Vastupidi, jagavad ära, et midagi on vaja alla panna. Käisin Kodakondsus- ja Migratsiooniametis, oli vaja uusi ID-kaardi paroole. Eelmisel nädalal internet jamas, mistõttu läks ka ID-kaart blokki.

Ja veel - tuleb välja, et ma pole tõepoolest mõnede abistajakandidaatide kirju kätte saanud. Tegelikult on mul selle üle isegi hea meel, et esimene, kelle kirja ma kätte sain, ja kes ka jäi ning jääb suve lõpuni (või ehk kauemakski), oli Kristi. Ei ole halba ilma heata.

Ja veel sain tegelda ühe lemmikasja - psühhodraamaga. Nüüd tulebki hästi mõelda, kuidas ennast psühhodraama ja värvide maailma vahel ära jagada - või kuidas neid ühte siduda. Siis läheb suur töö lahti.

Neljapäev, juuni 05, 2014

Nii tore on, kui...

... saad enda kohta teada, mida ise ei teagi. :) Kuulsin, et mina olevat kunagi kõndinud knohe omadel jalgadel ja päris ise, nüüd aga olevat ma mugav - ratastoolis on ju hea teisi kasutada, ainult mu jalad kirjutavad... Naeran tõesti südamest. Õnneks ma ei oska isegi tõre olla. Rääkija oli vana proua, tal võib juba vanadusega olla miski sassis... Kuid päris ise ei ole ma eal kõndinud. Tõsi aga, kuni 11 aastani käisin, kui keegi hoidis mul käest. Ja võisin ka üle toa minna, kui keegi oli teises toanurgas mind turvamas. Muidu mitte ei ole kõndinud ealeski. Vähemasti selles elus! Äkki eelmises elus kõndisingi... :)

... mõelda endamisi, et ma siiski pole mugav. Enda meelest küll mitte! Aga seda vist teised ikka paremini! Kui oleksin  nii mugav, siis arvatavasti ei oleks ma eile õhtul lõppetanud oma 70 maaligi või kuidas...
Maalist näete pildi lähiajal. Täna tegime isiklik abistaja Kristiga pildi ära. Kohe, kui ta saadab, riputan üles. Maal ise läheb reisima :)

... elu on mõne päevaga muutunud jälle hästi heaks ja kuumaks tormaks :) See ei tähenda, et mured oleks kõik möödas või lahenenud.  Lihtsalt mul ei ole aega neile mõelda. Ja elu on kuidagi ootamatult üllatava pöörde :) , mida  ma ei osanud uneski näha. Üllatused on hästi - hästi pisikesed, kuid mulle tähendavad lootust. Kannatlik meel ja armastus tasuvad pikka peale ära! Usun järjest rohkem seda.

Homme olen pika päeva Tartus.  Usun, et saab olema töine ja rõõmus, lõbus päev. Ja mine tea, mis positiivseid üllatusi  peidab hommegi minu jaoks :)   

Teisipäev, juuni 03, 2014

Suve möll algas...

... täna ja sain kindluse (tagasi), et minul tuleb ka mõnus ja asjalik suvi. Et mu elu saab ikka tormakalt ja edukalt edasi minna. Õnnelikult. Päris ausalt. :)
Täna kohtusin esimest korda isikliku abistaja Kristiga. Ja tal oli kohe esimesed töötunnidki. Ei ühtegi proovipäeva ega silmast silma töövestlust - mina ja ka Kristi usaldasime eilsest kirjavahetust. Usun,et meil tuleb väga hea klapp! Arvestades, et ta pole elus midagi taolist teinud ega vist ka taolisega kokkupuudunud, siis täna sai super hästi hakkama :) Ja minu kõnest arusaamine ei olnud probleem. Esimene kord mind kuulda ja arusaada tublilt on ka väga hea. Kuigi eks minagi pabistan veidi alati just kõne pärast...

Võib - olla ongi need parimad abistajad, kes alustavad "suure pauguga" :) Neil ei ole aega pabistada ega mõelda... Nad kas on või ei ole! Kolmandat variandi lihtsalt ei olegi...

Usun, et kolm suvekuud saavad siiski olema mul sisutihedad :)

20 päeva isikliku abistajata olid kuidagi karm aeg. Ma püüdsin naeratada. Kuid tegelikku elu - olu teadsin ja tean vaid mina ise. Kui ikka pisi - pisi igapäevaseid asju ei saa just siis teha, kui soovid - siis see lööb palju muud elus segi ja röövib hea energia... Nii pikalt pole olnud vist ma abistajata. Ja loodan, et pikemalt aega enam ka ei tule.

Aga  nüüd rahulikult suve naudima.
Soovin, et mõned mu suveunistused lähevad  ka  nüüd kindlasti täide. :)

Esmaspäev, juuni 02, 2014

Selgus minu sees suures segaduses

Ma pean nüüd tänama vähemasti kaht inimest, kes suutsid oma "heade mõtete ja tegudega" panna mind mõtlema, et pean tegema omas elus 180 kraadise pöörde.
Siiani olin paar aastat seda pööret enda sees mõelnud ja ikka tagasi lükkanud lõpliku otsuse... Ei julgenud esimest sammu astudagi...
Aga nüüd, kui elu on pea peale keeratud, on tulnud mu sisse selgus ja julgus ja isetahtmine teha see suur samm vähemasti aasta jooksul. Seda sammu ei saa astuda üle öö, kuid aasta on küll piisavalt pikk aeg, et seda sammu teha.
Soovin astuda üks hetk üle uue koduläve :)
Lugesite õigesti - soovin uut kodu. Kindlasti ikka Tartu lähedale või linnagi, kuigi linn on kallim... Ma mõtlen ja uurin kõik võimalused läbi ning valin siis parimast parima variandi. Usun, et mul saab olema selles ka väga häid toetajaid ja nõuandjaid.
Aga otsus jääb minu teha, milline variant uue kodu saamiseks hakkab mulle vastu naeratama :)
Millisesse kodu  ma silmapilkselt armun, teades, et selles kodus soovingi elada elu lõpuni :)
Aga üks variant langeb kohe välja. Seda olen kuulnud mõne kuu vältel juba ja sellest on mul üleküllatust! See on, et "müü oma korter maha ja mine sotskorteri, see on ju parim"...
EI, keegi ei saa minu eest otsustada,  mis on mulle parim.
Ammugi mitte ammugi isiklik abistaja...
Õnneks on olnud mul 99 % isiklikkest abistajatest super head isiklikud abistajad, kes on jäänud tööülesandete ja töösuhte piiridesse!
Aga sain taaskord kinnitus, et igas halvas asjas peitub miski hea. Peitub uus kogemus. Peitub õppetund, millest õppida.
Vahel ongi mõõna aega vaja, et saada selgust sügaval enda sees!
 Kaagveres ei ole ma ausalt kunagi soovinud elada, ning siiski sügisel saab siin 25 aastat elatud. Minu jaoks on olnud Kaagvere juba lapsest saadik hästi kõhe koht... elamiseks. See seletamatu tunne, mis aeg - ajalt mind ikka jälle siin kummitab...

Ja veel hea uudis!
Usutavasti selle suve isiklik abistaja on Kristi. Johanna sõbranna. Naljakas on see, et mina ei saanud Kristi emaile nädal aega kätte. Johanna taipas uurida minult, milles asi ja miks ma ei vasta, tavaliselt vastan ju kohe... Täna oleme niisiis Kristiga  esimest korda kontaktis. Mulle tundub küll, et ta on SEE tüdruk/isiklik abistaja, keda nii väga vajan :)


Pühapäev, juuni 01, 2014

Lastest lastele lapsena

Laps olla on vahel mõnus.
Laps olla on vahel raske.
Vahel on tunne, et ei soovigi laps olla.
Usun, et seesugused tunded on nii väikestel kui suurtel lastel.
Minul on need tunded siiani meeles ja kogunisti alles.
Laps soovib olla ISE. See soov on ju nii inimlik ja tähtis elus! Kuid ikka ja jälle peab kuulama ema/isa manitsusi. Terve eluaeg. Oh, laps teab ju ise ka...
Kuid on lapsigi, kes igatsevad just oma vanemate armastavaid hoolivaid manitsusigi.
Lapsele on tähtis OMA elu ja maailm. Vahel ei suudeta sinna vastu võtta vanemate tarkusi. Seegi on  nii lapse moodi. Ja sageli saabki laps omaenda jonnimisega kõige suuremad elu õppetunnid, et olla mõistev vanem omaenda lastele teades sedagi, et lapseks olemise ring ei saa kunagi läbitud.
Laps teab, kust leida hoolt ja armastust. See ema / isa õrnus ja karmus. Laps tegelikult kõigele vaatamata peab oma vanemaid kalliteks... kuigi vahel teeb  neile oma käitumisega muret.
Laps on alati hea.
Vahel ainult lapse käitumine paha.
Laps soovib usaldust. Laps usaldab kõigepealt iseend, ja kui eksibki, saab omad parimad vitsad...

Armastagem lapsi hommegi, kui pole enam lastekaitsepäev!
Olgem ise lastena head eeskujud oma lastele :)
Olgem ise ka head lapsed oma vanematele :)