neljapäev, juuni 24, 2021

Meie Kaagvere armas jaanituli




 Süütati võidutulest, mille tõi kohale vallavanem Priit. Seda ma ei näinud. Sõin siis Kai aiamaal grillvorsti ja kana ning imetlesin oma aiamaad. Oli kahtlane ilm, aiamaal olles tibutas paar piiska ja    tuul vali, lõi välgugi... Pärast läks ilm imeilusaks. 

Pidu oli armas.      ´
Natuke kahju, et inimesi oli vähe... 
Kohvik , lastele asju, laulu ja tantsu.
Mu selja taga leegid mänglevad

Lasin jalamaalingu teha - neli südant. Nüüd tean vist , millist tatokat  tahan jalale.

Mina ei uskunudki, et see aasta saab olema nii tore jaaniõhtu. Lih tsalt kõik oli koos... Kuigi sisemuses lootsin jaaniimet... Tuligi. 

kolmapäev, juuni 23, 2021

Head ja armsat jaani!!!

 Ongi taas jaanilaupäev... 

Minuni ei ole veel jõudnud, et juba jälle jaanid... Aeg kaob kuidagi kiiresti ära... Või õigemini, ma ei mõtle ajale kui sellisele. Öeldakse, et aega polegi olemas. On  vaid kokkulepitud numbrid, kellal ja kalendris... Mulle tundub ka nii. Elu on kulgemine ja olemine ... Talv - suvi ka kulgemine... Jaani-kiire-möll on inimeste väljamõeldis, kujutlus, et selline peakski  olema korralikud jaanid, suve suurim trall... 

Tegelikult saab ka teistmoiodi. 

Suve pikim öö on ka siis, kui ei ole grillliha pluss õlut... Kui on lõke ääres mõtlikus või kallistus... 

Olen suutnud kaks päeva lihtsalt olla ja kulgeda. Õues. Enda sees olla omaette, kuigi kõik, kes minuga on ja mind näevad, tajuvad teistmoodi, et olen nendeski omal kohal. Minu jaoks on super võimalus ollagi õues.

Toas on veel palavamgi, kui õues.

Jahutage end ja jooge vett ja nautige suve!!!  

pühapäev, juuni 20, 2021

Mellistes, uues Coopi kaupluses

 Sõitsin taas pisut ringi. Siht oli Mellites uus poemaja. See avati üleeile vana poemaja kohal.

Sõitsime väikese ringiga. Oma lapsepõlvemaa, Mäksa kaudu. Tundsin, et ma pean jälle tuttavaid , kuid palju muutunuid paiku nägema... 

Uus Coopi pood on nagu kosmoselaev, mis kiiresti maandunud keset Mellistet. Minu meelest. 

Noh ei ole mälestusi enam poest, kus mu ema töötas... Kus mina sain kassettmaki... stereoraadio... luulekogude hunniku...  rahakoti... ja veel palju muid asju... Või õieti, mälestused on jäänud. Lihtsalt  kauplus uus ... 

Ligipääs hea. Nüüd saavad ka elektriratastoolis inimesedki ilusti kaupluses käia.

Mina pääsesin ennemgi ju. 

PS Minu aias õitseb punane roos. Sain   ka peotäie maasikaid. Õunapuul on viis õunapabulat - seega tuleb normaalne saak. Hommikupoole suvitasin aiamaal. Töö ja  lõbu  koos. Mõnus. 
Pühapäev algas tavaliselt - pannkookidega . Sedapuhku murakamoosiga. 

Mul taas energiat.
Eile olin energias täiesti tühi...

neljapäev, juuni 17, 2021

 Kõik päevad ei ole mul ka ainult head ja kenad. Nagu võiks arvata... On olemas minulgi vähem paremaid päevi. Ma ei ütle ammu juba halvemaid päevi, sest et igas päevas on miskit head. 
Ja kui miski ongi viltu läinud päevas, tuleb iseendalt küsida, mis asjas oled mööda pannud vähe... Kui vastus olemas, saadki jällegi järgmisel hommikul naeratada heale päevale.

Täna oli vähem hea päev. Mitte midagi säravalt tänasest küll meelde ei jää. 
Küllap homme on parem päev. 

Suur tänu hooandjatele 😍 Lootus on veel suur, et ideed ja pingutusi hoogustate lõpuni.. Iga lõpp on aga millegi algus...

kolmapäev, juuni 16, 2021

Jõe ääres täna

 Sai pilte tehtud EEEE jaoks ja samas natuke jalutatud ja heinasõda tehtud. 




Heinasõda on hea stressi leevendaja. 

Meenusid ka lapsepõlvede heinateod.


Taaskord tuli ilmsiks tõsiasi, et ratastooli sõna, üldse ratastool ei lähe kuidagi minu olemisega kokku. Seda avastatakse ikka ja jälle. Mina ise ei pane ammu, aastaid enam ratastooli tähele. See  aitab mul lihtsalt vabalt tänulikult õnnelik olla.



Arvan, et mitte keegi ei olda näinud, kui pikk ma tegelikult olen ja saan ka natu kõndidagi...


Veel 22 päeva!!!

 https://www.hooandja.ee/projekt/eriti-eriline-eraelu-ehk-eeee

22 päeva saab anda hoogu eraelule nii minu kui ka teiste erilistele eludele 😉💚

teisipäev, juuni 15, 2021

Kiired ööd olid. Täna hommikuks pidin maali valmis saama. Sain ka. Kell pool kolm öösel.

Sest täna on mootorratturil Siimul juubel. Ta ema Urve, kellega kohtusin paar nädalat tagasi jõe ääres ning kellega juhuslikult hakkasime rääkima, küsis ootamatult, kas mina ei teeks sünnipäevaks pildi.

Mulle tundus põnev väljakutse vahelduseks. 

Mõtlemata olin nõus. Endalegi üllatuseks. Hiljem mõtlesin omaette, mis asja tegin... 

Ma aga ei kahetse. Huvitav kogemus oli. Esimest korda maalisin võõrast, keda ei tunne...  Mootorratastki maalisin ja joonistasin üldse esmakordselt elus. Lootsin, et saan paari õhtuga valmis. Kuid on  minulik, et nina tegemine tekitab stressi 😋 Seega, tööga läks rohkemaid öid kui paar...


Ema Urve ja sünnipäevalaps on kinkiga väga rahul. Nägin juba hommikul ema Urve silmades suurt rõõmu ja tänu. 

Minul on rõõm, et sain teha rõõmu. 

Kuigi oleksin võinud veel paremini teha...  Siiski olen suht rahul oma tööga.

 

reede, juuni 11, 2021

 Spaa võib olla edukalt oma aiaski.

Mõnuled ära. Tule tuppa tööle. 

Elu on ilus ja hea. Kui oskad vaid näha asju õieti näha ja tunta.

neljapäev, juuni 10, 2021

Täna päikesevarjutusepäev!

 Imeline ja võluv päikesevarjutusepäev on täna. Umbes 12.40 -st kolm tundi... Kellaaeg täpselt ei jäänud meelde, hetkel... 

Ehk annab tänane päev müstiliselt kuidagi hoogugi EEEE-le juurde https://www.hooandja.ee/projekt/eriti-eriline-eraelu-ehk-eeee 😋💖 Loodan ikka.

Nõiatants ümber inva-wc´de

https://epl.delfi.ee/artikkel/93668737/loputu-hadaorg-miks-ei-paase-avalikus-ruumis-tualetti?fbclid=IwAR1Agskr9MW-wWaKahuVJR-ohWO3oJcSwpxgFRwVzl4F35e5GCjOCpjs1fE

Ikka ja jälle kerkivad päeva korda ühed ja samad teemad, mis on keerelnud aastaid ja aastaid Eestimaal ringi. Kuus - seitse aastat tagasi pöördusin minagi näiteks Tasku keskuse ja Tartu  linnavalitsuse poole, sest seal taheti võtme eest 5 eurot pantigi. Seda sellepärast ikka, et ma ja üldse puudega inimene võtmega minema ei jookseks... Tookord sai asi mõistmise. 

Minu wc - lugusid võib siit blogiski mitmeid leida.  

Eile aga tutvusin oma küla kohaliku välikäimlaga, mis on staadionil. Esimest 32 aasata jooksul. Mööda jalutanud olin tuhandeid kordi. Hädal polnud kordagi käinud... Eile siis käisin... Natu üllatusin ka. Seestpoolt on käimla täitsa talutav, ei haise ega aja üle ääre...  Prill-laual  vaid tolm... Ok, aste ka suht kõrge. Mina abistajaga sain hakkama.     Loomulikult inva-wc´st on asi väga kaugel.
Arvan,  et igasse küllakesse ei olegi uhket inva-wc´d vaja... Siis oleks ideaalne maailm, kuid ideaalse maailmani on inimkonnal veel pikk tee minna...  Ja kui käijat inva-wc´s oleks külas   sajandi jooksul üksainus hing ükskord - ei tasu ehitamine ära ju...

Minu kõige naljakamaid wc - lugusid kuulete aga vestlusõhtul...

teisipäev, juuni 08, 2021

Haaslaval

 Priiuses. Tööpäev. 

Olen rahul. 

Avastasin jalutades Haaslavat. Mul on olnud aastakümmeind mälestusi ja tuhandeid läbisõite Haaslavalt, kuid mitte ühte korda jalutanud seal. Teadsin,  et seal on laululava, kuid milline - polnud aimugi. Teelt ei näe. Täitsa lahe laululava. Isegi ligipääsetav  hästi ratastoolidele. Kui teaks, et oleks ilma vestlusõhtul, siis mina teeks hea meelega väli-vestlusõhtu EEEE... See uitmõte. 
Leidsime Ingridiga üles ujumiskohagi. Ilus ja laste sõbralik. Eelmine aasta - nii naljakas kui pole - eelmine  aasta autoga ringi sõites ei leidnud seda ujumiskohta. Inimene võib olla vahel pime küll...


pühapäev, juuni 06, 2021

EEEE

 Mulle öeldi, et EEEE on geniaalne pealkiri vestlusõhtule. Olevat minulik. 

Seegi tähelepanek andis hoogu juurde.

Aitäh selle nädala hooandjatele. https://www.hooandja.ee/projekt/eriti-eriline-eraelu-ehk-eeee

Kogutud summa on väike, olen aus. Kuid lootus sureb  viimasena ning vestlusõhtu EEEE tuleb niikuinii . 

reede, juuni 04, 2021

Mikrofoniga proov

Täna sain proovis väga uue kogemuse. Rääkida mikrofoni poolteist tundi. Nii, et lõpuks unustasin hoopiski mikrofoni. Oma hääl meeldis täitsa viimaks mulle endalegi.     Olen tõesti kartnud tõesti mikrofoni rääkimist. Nüüd enam ei karta. See on mu isiklik iseenda pisi ületamine. 
Maarja laulis.       Olen aus, ta  lauludega üllatas mind ennastki täna!!!  Kuidas ja mis lauludega Maarja üllatas täna proovis, kuulete juba vestlusõhtutel. 
Mul on veel üllatuslauljaid, kuid hetkel jäägu salatuseks.
Oi, järjest rohkem hakkab EEEE nägu võtma. 

Võime öelda kindlasti, et esimene vestlusõhtu Eriti Eriline EraElu ehk EEEE toimub 15. juulil kell 19.00 Priiuse seltsimajas. 

Tuleb kindlasti lahe reklaamplakat. 

Kohtusin esmakordselt kultuurispetsialisti Kathiga . Minu tänu, et ta kuulas mind ja sai  hästi aru. Valla poolt on küll abi valmis olek olemas. 

Hoogu saab anda veel 34 päeva https://www.hooandja.ee/projekt/eriti-eriline-eraelu-ehk-eeee

Mul hoog sajaga sees.

Kuigi eile õhtul oli masenkas mul kallal. Kõik oli korraks mõttetu, isegi magamine...  Ma ei jõudnud ega tahtnud ei naerda  ega nutta... Kuid valu ja vaev käivad heade asjade juurde... Tean. Ammu.


neljapäev, juuni 03, 2021

Need hetked

See korsten kaob lähimal ajal maamunalt... Kaagvere küla muutub... Mälestused jäävad. Jäävad seniks kuniks leidub vähemasti üks hing, kes mäletab seda katlamaja, mis lendas kolmkümmend aastat tagasi õhkugi, mille korsten see on... Kolmkümmend aastat möödus mais. Tean, sest siis oli me tütar  kolme kuune. Ja oli hetkede mäng, kuidas mu mees ei jäänud plahvatusesse  ning... Ta tahtis töö juurde minna , kuid koduukselt keeras järsku tagasi kallistama mind... 

Täna mõtlen, ükskõik, kui raske pole olnud elus, on tohutult palju hetki, mille   eest tuleb olla tänulik. 

Mu oma maalilegi jääb seesama korsten elama.

  

Täna sai pistetud varbad sel suvel esimest korda Emajõkke. Vesi külm. Mõnus siiski. 

Käisin jõe ääres midagi otsimas. Leidsin vist ka, kuid... natuke tuleb mõelda, kuidas teha , et saaks ilusti näha... Leidsin rohkemgi, kui oskasin hommikul mõelda...

Iga päev on jätkuvalt hetk, millele tänulik olla.

kolmapäev, juuni 02, 2021

Algusest lõpuni targupidi

 Aitasin naabriaiamaal herne peenart rohida. Ise soovisin. Patt oleks olnud sellise ilusa ilmaga toas kükitada. Hea on ka mõnel hetkel mõtted juhtida eemale EEEE-lt ning Hooandjaltki... Et säiliks minu hoog ja energia... Lihtsalt istuda päikese all ma ei viitsi... 
Nii hakkasin rohima. 
Ratastooliga tagurpidi edasi liikudes peenral. Nagu ikka rohides... 
Siis vaatasin taha - peenar hakkaski otsa saama...
Ma ei uskunud, et jõuan üleüldse täna või kunagi lõppu. Lõpuni jõudmiseks läks midagi alla kahe tunni. Päris hea tulemus.
Silma järgi on aiamaa, ka peenarde pikkus  9 - 10 meetrit.   

    Täitsa hea tunne on. 
Alati tuleb uskuda endasse ja usaldada end.

teisipäev, juuni 01, 2021

Rekord!

 Ma ei tea, kas uskuda või mitte, kuid minu blogi ja üldse kodukat loeti maikuus  24136 korda. 

Uskumatu! Täiesti uskumatu minu enda jaoks... 

Eks Hooandja projekt https://www.hooandja.ee/projekt/eriti-eriline-eraelu-ehk-eeee andis siia piilujaid juurde .. 

Blogi linke pole aga eriti facebookigi riputanud, seda teadlikult ja nimelt. Facebook ei ole kogu maailm...

Rõõm on. 

Kõhe ka veidi, või õigemine päris palju...

esmaspäev, mai 31, 2021

Selle nädala lause ...

 ... mu kalender - märkmikus tabab naelapea pihta:

Ebakindlalt tunneme me end sellepärast, et võrdleme enda lavatagust elu teiste rambivalgusega.
- Stephen Funtick

Pühapäev hetkedes

 

Näohooldus Angie´ga. Oriflame toodetega. Angie tegeleb Oriflame´ga mõned aastad juba ja mulle tundub, et väga edukalt. 

Kunagi tegelesin mina ka Oriflame´ga.. Jäi soiku. Ma ei ole esiteks absoluutselt ärinaine, kuid tooteid kasutasin ikka mitu head aastad... Mulle meeldis. 

Kodu - ilusalongi plaanisime mõned ajad. Nii hea ja mõnus oli, kui lõpuks teoks sai.  


Üleüldse oli eilne pühapäev hetkede pühapäev. Oli säravaid ja kurvemaid, ümbermängimisi ja logistika, sissevaatamiste ja äratundmiste, mõnusaid muusikalisi ja luulelisi hetki. 

Angie  kinkis mulle oma plaadi ja luulekogu "Kahevahel kahe vahel". 

Usutavasti kuuleme Angie´t laulmas ka vestlusõhtulgi.

Olen tänulik, et mu elus on olnud jälle toredalt mõnus ja asjalik päev.

laupäev, mai 29, 2021

8 ja pool ÕNNE

 

Leidsime Kaiga sirelioksakeses.8 ja pool ÕNNE.   Ajasin Kaigi õnneotsimise õhinasse. 😂 Leidsime 8 ja poole õielehega õie. Ei uskunud silmi. Kilkasime  nagu lapsed😂 Pildistamisel kadus õnneõis koguaeg ära... Nagu õnn mängib peidust... 

Ei söönud õnne ära... Las särab laual.  Ja me hingedes. 

Aastaid ei olnud mina ega Kai sirelis nii suurt õit leidnud. Ma olen otsinud,  kuid 8 ja poole õielehega õit pole küll leidnud. Viie õiega küll kunagi ammu. 

Nüüd õnne nii palju, et saab jagada..


Ühel nartsissil kaks õit varrel. 😊 

Võluvalt lahe päev oli eile

Selle kevade pikim väga asine ja lahe päev. Jõudsin plaanitult igasse kohta, kuhu soovisin ning teha ja olla.   Isegi tegin rännaku omaenda Põhjanaela väravani. Kuid mis seal taga on, see mind praegu ei huvita... Sinnani on veel väga pikk tee mul käia...  Minu meelest, alati polegi hea piiluta, mis on ühe või teise värava taga. Ükskord tuleb ikka see õige hetk, kui üks või teine värav avaneb... Seni tuleb kulgeda.. 

Andsin Merilinile pidulikult kätte võidu raamatu. Kohvikus "Mandel". Armas pisi kohvik. Müüjanna sai minust suurepäraselt aru. Minu valik oli vaarika - sidruni kook - ei pane ju imestama... Väga maitsev kook. (Minu ainuke söömine eilsel päeval. Ei olnud aega süüa ega ei tahtnud. Enne keskööd koju jõudes olin küll juba näljane ja sõin.)

Merkaga kohtuda üle aastate oli vahva ja vinge. Ta oli aastaid tagasi mu isiklik abistaja muide... Jutu jätkuks kauemaks. 


Hommikul käisin taas Priiuse seltsimajas vestlusõhtu proovi tegemas.

EEEE loob ja tuleb igal juhul!!

Kaltsunukke, suuri hüpik kaltsunukke vajan. Kolm - viis nukku. Kel on, palun andke mulle märku. Nukke saate pärast etendusi endale tagasi, kui soov. 

Tuleb kiritõlke. Loodan, et siis kuulatakse mind, mitte mu isikliku abistajat nagu tihti juhtub. Fookus on siiski vestlusõhtul minul. Mina inspireerin julgelt elama ja omaenda takistusi ületama. Hea ja naergi tuleb läbi pisikese raskuse vaeva ja valu, iseenda kasvamine on valu kaudu. See on elus alati nii. Vähemasti minul, ja usun, et paljudel on nii. Ka  Carmen usub ja räägib niimoodi.

Vestlusõhtuteks tuleb soenguidki proovida. 

Eile oli selline. 

Ja kleite.

Pisiasju palju, millele mõelda, et laval olla hea ja mugav, kena minulik.









Eile õhtul käisin Põlvas kohtumisõhtul Carmen Pritsoniga. Usun, et andsime üksteisele rohkem kui aimame. Mina  sain küll palju juurde, et püsida omal teel💗  

neljapäev, mai 27, 2021

Magamise minemise hoog

 Eile. Enne keskööd. 

Mõtlesin homsele ja ülehomsele. Tegin plaane. Hoogsalt.

Unustasin ära, et hakkan ratastoolist hüppama voodi. Tegin üllatava suure kaarega õhulennu. Sekundi pärast põlvitasin voodi ja ratastooli vahel põrandal. 

Naersin laginal. Südamest. 

Ei mäletanud sellist ilusat magamise minemise kukkumise hoogu.

Siis natuke vandusin. Omaette.

Seejärel helistasin Silverile, kui töölt tuleb, siis teadku, et magan põrandal... 😂 Sest teadsin, et ta tuleb niikuinii ja on üleval. Magajad ei tahtnud üles ajada. Mul polnud häda ju midagi. Tõmbasin teki voodist peale ja keerasin magama.

Ausalt, mulle on alati meeldinud põrandal tudida. Sain naudida vähe aega. Vist pooltundi midagi. Siis tormas Silver tuppa... 

Iialgi ei tea, mis võib hetke pärast hooga juhtuda!!!

Kirjutan sellest sellepärast, et igal sammul võib kõigil miskit ootamatut, mis võib kauaks meelde jääda. Aga vati sees ei saa ka elada... 

Ainus, kes oli segaduses, oli Kass Bongo. Ta ei saanud aru, miks ma voodis ei ole... 😊

kolmapäev, mai 26, 2021

Tabamata rahulolu

 Tabasin mõttelt, et muretsemist on liig palju. Ka mul endal...
Muretsen isegi rõõmu pärast. 
Kas suudan teha rõõmu... See on mure.
Muretsen, kas tunnen piisavalt hästi, kui mulle püüdakse rõõmu valmistada...
Kas naeran rõõmust õige ajal... Tunnen  muret...

Pagan võtku!

Mure käib koguaeg kaasas. 
Murest on üksainus samm hirmuni... 

Tabamata rahulolu on minimaalselt muret. Mure  puudumine. 
Olen tänulik ja õnnelik lihtsalt. Ei peagi heas tundes muretsema, miks olen õnnelik ja kuidas tänulik... Juba seesugune muretsemine paneb küsima, kas olengi tõeliselt õnnelik ja tänulik... 

Tabamata rahulolus olengi tänulik ja õnnelik 💖
Unustan mure hoopiski...

teisipäev, mai 25, 2021

esmaspäev, mai 24, 2021

Vana on kindlasti uhke ja õnnelik!

 Mul oli täna facebookis väikene loosimine raamatu reklaami jagajate vahel. Loosimäng kestis paar nädalat. Lihtsalt panen video siiagi. Mulle tundub, et video ja loosimine tuli hästi välja. Kõik oli aus. 

Ja Meriliniga saame see nädal kokku, siis annan raamatu pidulikult üle. 

Loosimispäevaks valisin oma vanaema 107 sünniaastapäeva. Ma arvan, midagi paremat poleks vana oodanud ega tahtnudki...  See väike rõõmus loosimäng oli ja on miskit uut minu endalegi. Kui 11. mail  alustasin , egas ma ei kujutanud ette, kuidas õnnestub... Usun hetkel, et õnnestus hästi.     Osavõtjad oli. Loosimime oli avalik videos. 

Mulle hakkab isegi mu enda hääl meeldima. Peaks pidevalt videosid tegema, siis saaksin hea kontakti oma häälega ka. Ja kui ma ei unusta hingata, siis on hääldus suht selge.

Vana on kindlasti mu üle uhke ja õnnelik, kus ta ka poleks.
Mina olen tänulik talle, et ta  õpetas mind elu üle järele mõtlema💕 

pühapäev, mai 23, 2021

Pisi tähelepanek

 Käisin Lõunakas. Sel aastal esimest korda. Kaupa oli. Osta polnud midagi. Vaatasin ringi niisama. Tegelikult läksin süüa ostma. Süüa sain. 

Aga käisin ühes inva-wc´s. Seal neid mitu, vähemasti oli mitu. Kõik ok. Isegi peegel oli normaalsel parajal kõrgusel. Mida aga ei olnud, oli lihtne nagi. Pane joped ja käekotid kuhu tahad... 
Ikka jääb pisiasjad kahe silma vahele!
See puudus aga ei ole mingilmoel seotud vaid puuetega  inimestega. Nagid on hädavajalikud kõigile.

Oi, nii kui lähen pissile kuskil, riivab tihti silma😋


laupäev, mai 22, 2021

 Natu nukralt aus päev. Vaatamata sellele on kõik hästi. See on ka ausalt öeldud.

Selline mu elu ongi. 
    Selline olengi.
Ühtaegselt rõõmus ja nukkergi. 

Mõistsin taaskord imeselgelt, et inimene on alati üksi. Suuremaski rahvahulgas on inimene üksinda. Ajab oma asja, elab oma elu ning soovib iga hinna ees olla teistega. Ei suuda mõista üksindust ja olla rahul, et ta on üksi üks ja ainus. 
Olen sellega elu jooksul vist harjunud...

neljapäev, mai 20, 2021

Ülemaailmne ligipääsetavuse päev...

 ... ununes hoopiski täna mul. Lugesin sellest alles õhtul facebookist...

Saan aru, et see päev on oluline paljudele,  kes veel midagi ei saa. Ligipääs kõigile kõiges peab olema igal juhul.

Kõigepealt ligipääs iseendale, sest kõik algab endast.

Siis tuleb ligipääs elule.

Mul oli täna ligipääsuks hääle tund.

kolmapäev, mai 19, 2021

Minu õunapuu õitseb

 Nii lahe! Minu päris esimene õunapuu õitsebki!!!


Kevadine kook...

  ... tehtud ja söödudki 😀

Minule on kevadine kook rabarberikook!!!

Seekord tegin kodujuustu jääkiga. Lisasin kattele. Hästi palju rabarberimahla. Kook tuli tõesti mahlane. Ja ülimaitsev.😋

Vaatasin eile eurolaule ning sõin kooki veel südaööl...

esmaspäev, mai 17, 2021

Hooandjas ongi minu projekt Eriti Eriline EraElu ehk EEEE

https://www.hooandja.ee/projekt/eriti-eriline-eraelu-ehk-eeee 

Kui tunned, et EEEE sind kuidagi puudutab, siis palun toeta ja mõtle kaasa ning tule vaatama!

Hetkel on mul endal päris huvitav tunne. 
Kõhe ja põnev.
Suur töö - ma ei sooviks seda üleüldse tööks nimetada - tehtud. See on olnud suur särav nauding teha. 
Video tegemine oli omaette lõbus Ingridiga. 

Kuid nüüd veel tohutult teha... 
Loodan, et tuleb positiivseid üllatusi ennemgi, kui vestlusõhtud algavad. 

Esimene toetaja on olemas. Tuhat tänu, Angie 💖

Maal "Õhtu jõel"


 Selle väikese maali mäkerdasingi reede öösel. Siis, kui oli üksi - minna -  kuhugile igatsus... Veel  blogisin siis pikemalt sellest tundest... 

Siis läksin oma väikese ateljee nurgakesse. Võtsin  väikese lõuendi ja õli värvid - esialgu valge ja musta... Lasingi hingel minna kuhugile. Jalg lihtsalt hoidis pintslit... 

Mõtlesin kohe, et panen värvigi juurde. Mu hing ei ole ju igavalt hall  suures masendushooski... 

Täna  lisasingi värvi...

Tulemusega olen ise rahul. Väike armas maal - minu jaoks olulise sõnumiga.

pühapäev, mai 16, 2021

Kõige naljakam hetk sel nädalal

Paar päeva mõtlesin, kas blogin sellest. 

Kevadel on ikka  tore, kui mõni inimene ütleb, kui kena oled või kutsub kohtingule või... 
Sain minagi sõnumi, et nii naa ja kas sexi  ka teed...
EI tee!
Ma olen hetero. Ei ole lesbi.
Nimelr sõnumi saatja oli naine. Vähemasti naise nimega.
Aga see ei lugevat, et olen hetero, tema tahaks proovida, sest ma olevat kena ja ilus...

Blokeerisin. Igaks elujuhtumiks.
Harilikult ma ei blokeeri kedagi. 
Mul on mitmeid sõbrannasid, keda tean, et on lesbid, kuid midagi sellist pole me vahel juhtunud ega saa kunagi juhtuma...

See oli enne sexi-abistaja aruelu..
Ei saa ka mõelda, et keegi lihtsalt  lollitas.  
Mina sain lõbusalt naerda. 

Pühapäev...

 Hommik oli pisut möllune nagu pühapäevahommik kodus lastega peabki olemagi. Toas oli veidi rohkem rahvas kui tavaliselt. 

Lõunast olen taas üksinda.
Otsutasin teha mõnusa päeva. Enne suurt möllu, mis loodetavasti homme algab. Siiani on ettevalmituste möllud, mis oleks võinud olla ka suuremad ja asjalikumadki... Aga möll on täpselt sealmaal, kus parajasti on.

Hakkasin koristama. Hästi rahulik ja mõnus on omaette vahel omas tempos toimetada.
Panin "Suveniiri". Oma erilise lemmiku kaua ajast...  "Suveniiri" ´kuulan siis, kui soovin olla . Sireli puhkemispäev on kohutavalt heade sõnadega. Kui ei eksi ,siis on Elle Are sõnad, kel on alati sügav mõte tekstil...
Nüüd siis blogin. Muusika saatel.
Täna ei tahaks ühtki uudist kuulata. Uudiste maailm ei saa paremaks ega halvemaks, kui üks Tiiatibu uudiseid ei kuule. Mina ise jään aga ühestki pingest puudutamata, mis maailmas jälle juhtus... Mina saan vaid end hoida. Iseenda eest vastutada. Ma ei suuda ealeski kogu inimkonna pärast muretseda, jäägu igaühe teha, kuidas paremini olla ja püsida üksteise kõrval. Siis muutuvad uudisedki paremaks. Kuid sinnamaani on veel pikk teekond... 

Võib - olla olen varsti läbikukkunud... Näen ja kuulen, minuni jõuavad järjest rohkem sõnumid, kui miskit head teha, on vaja koolitusi, täiendkoolitusi tunnistusi, diplomeid... Muidu ei ole looja ega keegi... Mõistan, et elu on õpe surmani. Kuid järjest rohkem mõtlen, et kogu selle pahna sees - ei mõtle üldse halvasti - ununeb ja kaob inimene üleüldse. Ja siis võideldakse ei-tea-millega, selle asemel, et suunata oma energia lihtsalt elamisele...Elu ei pea olema üksnes võitlus...  Miks peaksin iseendaga võitlema...

Elus on palju muud ka, millega tegeleda. Olla ise... Lendu lasta sädemeid...  Uskudes , et olen siiski tõusev tähevalgus... Selleks vaja enda usaldust, usun, 

laupäev, mai 15, 2021

Maalisin...

 ... öösel.

Sellise  üksinduse igatssuse tundega.

reede, mai 14, 2021

Sooviksin ...

... praegu olla kuskil üksi. Kaugel... Isegi ei tea, kus täpselt...

Olen praegugi üksi. Kodus. On tava õhtu. 

Aga see ei ole see...

Kirjuan tegemistest ja arvamustest. Ei kirjuta eriti palju omaenda päris tunnetest.


Hingata.

Kas või lennata.

Tunta vabana.

Mõelda, kes ma siiski  olen...

Olla omaette... Mitte  isiklikku abistaja abiga... Lihtsalt olla omaette... Ma ei mäleta, millal sain niimoodi väljaspool kodu ise endaga olla... Vanasti sai vähemasti vahel üksi bussiga sõidetud... 

Arvuti on väsitav...

Kodus rutiin... Kodus olemine väsitav... Tahaksin uut kodu...  Järjest rohkem... Siin olen elanud nii nii kaua... Muutust vaja... Armastan oma kodu ikka, kui tunnen, et siin elamine on mingiviisil ammendatud... Seda olen mitmeid aastaid tunnetanud, nüüd järjest rohkem... Mingi ime peaks juhtuma, et saaksin uue kodu... järvede metsade vahele...

Ja kui ei saagi uut, olen siiski tänulik ja õnnelik, et mul kodu ja leib laual...

Egas ma palju ei soovigi. 

Jääda iseendaks. Armastada seda, mis mul on. Seda on mul palju, mida armastada...

Vahel olla omaette päris mina ise... 

Olen tüdinenud uudiste virr varrist ja kõiksuguste koolituste lugemistest ja pakkumistest... Mina isegi olen kuidagi pakkuja... 

Ma olen üks ja ainus.

Kõnnin (ratastoolis) kitsal otseteel edasi. Tagasiteed lihtsalt ei ole...   Vastutan otsetee aukude eest. Elu eest.

Soovin armastada... 

Nii...

 

Nii, saigi omaenda tehtud juuretisest leivapätsid küpsetatud 😍 

Mulle öeldi, et minu leib on jala leib 😂
Miks ka mitte!
On olemas igasugusi leibu... Miks siis ei või olla maailmas jala leib - on ju minulik nimi.

Pildil eelmise esimesi leib...


Nii, Hooandja projekt tuleb varsti... 
Nädalavahetus saab olema mul väga asjalik töine.

neljapäev, mai 13, 2021

Mõnus asine päev

 

Enne Tartu minekut jooksin aiast läbi. Soovisin näha tulpe, ja kasvamiste arenguid. kõik oli korras. Ilus ja kena. Isegi üks väike võilill Aiatibi ees.

Käisin taas laulu - hääle - tunnis. Avastasin, et kardan rrrr-i põristada. Mul on kogunisti väike hirm r -i öelda. Tean, et ma ei ütle terve elu r häälikut/tähte, kuid, et ka hirm on... vot, seda ma vist ei teadnud... Egas ma ei näidanud kartust eriti välja. Läksime Germaniga sujuvalt n ja m ümninale üle... 
Veel avastasin, et kui keha, käed - jaladki vabad, siis ei peagi häält välja suruma, heli tuleb iseenesest. 

Nägin Vampsi üle pika aja. Või Vamps silmas mu kollast ratastooli. Lahe, kui minu isiklikud abistajad ikka ja alati mind märkavad ja nii edasi. Kes  veel ei tea, siis Vambola on  olnud minu esimene isiklik abistaja peaaegu 22 aastat tagasi...

                                                                 Tänane soeng

Kõigile ligipääs seksuaalelule

https://yle.fi/uutiset/3-11000972?fbclid=IwAR35-6-lKi595NNTeNSSVixkEWs56OwBSzqJmVgl-vBBXW3s4rQkB9150ts 

Selle video hetkel näppasin "Virginia Woolf sind ei karda grupist facebookist, kus on täna nii kuum sexi-abistaja teema. Rita Holmilt ilmus veebruaris sexi ja sexi-abistaja teemal lugu Tervis Plussis   http://www.tiiajarvpold.ee/2021/02/tervis-plussis.html , Rita riputas ka teema üles, et sexi ost üldse ära keeladakse, puudega inimestele on vaja sexi-abistajaid. 

Palju kommentaare. Minagi kommenteerisin palju, mida tavaliselt ei tee.

Minu meelest on rõhuasetus natu vale. Sellest tuleb vale arusaam. Kui mul lähiajal on  aega, siis kirjutan siiagi oma arvamuse. Pikemalt. Kurb, kui jälle kõik abistajate nimetused ja puuetega inimeste iseseisvused segi lähvad. 

Olen vässa. Poen voodi. 
Mõtlen edasi, ehk olen ma vanamoodne, et igatsen hoopis tõelist armastust hinge, mitte ainult sexi... Lihtsalt sex mind õnnelikumaks ei teeks. 

teisipäev, mai 11, 2021

Igatsus käes

 Igatsesin ammu suvesoojust.

Täna siis sain jällekordselt harjumatu lausa suvesoojuse osaliseks. Pärast talvekülma on ikka alati soe ilm harjumatu. Kuid hingele ja vaimule on päikene kevadpäeval väga väga energiat andev. 

Olin isikliku abistaja Ingridiga mitu tundi aiamaalapil. Aiamaa sai korda. Mõneti uut moodi. Pool maad sai lilleaiaks. Põllulapile kartuleid ei mahu enam... Sibulad, porgandid, maasikad on. Õunapuul ja tikripõõsal  pungad. Vaarikad kasvavad... Ühesõnaga, mu aiamaal on hästi. 
Kuigi igatsesin aiamaal palju rohkem teha, igatsesin veidi suuremat aeda, kus saab vabalt ratastooliga ringi joosta ja takistusteta varbad mulda pista...

Olen päris palju päikest saanud. Punane nagu vähk 😜 Nägu, käevared, põlved... Ei ole hullu. Panin aloe geeli.
Mina lähengi iga kevad selliseks. Kergesti. Siis pruunistun... 

Kuulsin leinakägu. See ei meeldinud, kuid käo kukkumine tükk - tükk aega oli tore. Ikkagi esimest korda sel kevadel.

esmaspäev, mai 10, 2021

Leivajuuretis

 hakkas käärima tänasest. 

Nüüd kannatust mitmeks päevaks, siis saab ahju sooja leiba.

Minu raamatut saab suvelgi lugeda!

 

Suvel saab minu raamatut "Kohvi jalaga, palun..." nii metsas kui rannas 😍 Sellele raamatule on tulnud häid vastukajasid hästi palju. Huvitav on teada, milline  on sinu vastukaja raamatust, kui loed otsast lõpuni 😉

Selleks, et rahulikult ja rõõmsasti lugeda ja mõelda , telli raamat minult kirjutades tiia@lux.ee . Raamatu hind 15.00 + postikulu.

Raamatule sisse kirjutan autogrammigi 😊




 

pühapäev, mai 09, 2021

Emadepäeval taas imeilus laul


 Vahel on valus mul mõnel pidupäeval head ja rõõmsat vaid öelda. Kui teada, et kõik pole nii ok nagu peaks... Oleme ausad.  Emaks olemine on 365 x  palju palju aega. Ma ei soovi nimelt öelda aastaid. Ma usun, et emaks olemine kestab seni kuni elad laste ja lastelaste ja lastelastelaste hingedes... ka siis kui oled kuskil pilve piiri peal...

Tänagi sooviksin vaid hästi head öelda. On ikkagi emadepäev😉💖  

Soovin ilusaid üksteise mõistmisi emadepäeva õhtupoolikul, emad ja lapsed. 

Ema olla on imeline vägi. Peab suutma andma head ja võimsat energiat. Armastust. Ausat aga. Ja siis ka, kui energia ja armastus on erinevad emal ja lapsel. Ema ei tohi iialgi unustada, et laps on ise oma hingega. Lapski ei tohiks samuti iial unustada, et emal on oma hing. 
Millegipärast on ema ja laps kohtunud. Laps on sündinud. Ema on otsustanud emana parima anda. Ema ja laps õpetavad teineteist. Nad vastutavad omade elude eest ise. Laps väikesena vähem. Kasvades järjest rohkem.
Ema ja lapse vahele jääb alatiseks side. 
Hea, kui jääb eriline telepaatia. 
Vahel ei jää head erilist telepaatiat. Arusaamatult, miks küll ei jää... 
Küllap see on ehk ka saatuse poolt ette määratud. On õppetunnid omamoodi.
Vahel loobuvad emad lastest. Saab nii mõelda, et nad on selleks hetkeks lapsele parima andnud. Elugi! Rohkemat nad lihtsalt ei jaksa. Sedagi tuleb mõista. Lapsed saavad siiski oma tänu avaldada mõtteski tehtu eest ning oma eluga edasi minna.
Ei ole olemas pahasid emasid ega lapsi.
On saatus. Igaühe tee. Ja seal võib komistada või käia säravalt püstipäi käänulist teed. Mina usun, et kõik emad ja lapsed käivad oma teedel püstipäi, kuid komistavad ka, aga erinevalt. 
Emal võib mitu last olla. 
Lapselgi võib olla mitu ema. Üks ema andnud lapsele elu. Teine ema elule juurde rohkesti  omalt poolt tõdesid ja  manitsusi. Laps on rikkam ja topelt tänulikum.
Mina olen rikkam ja tänulikum topelt.
Ja mul on ka päris palju noori, kes on öelnud kord või rohkemgi, et olen neile nagu ema... Oma lastele lisaks...   
Olen tõesti rikas ja tänulik. 
Ka siis, kui olen üksinda. 
Kõnnin (ratastoolis) lapse ja emana üksi ise oma  kitsal  teel. 

Ema ja lapse side on nende hingede vahel.
Mitte miski ei saa seda ära võtta... Ei seadused ega viirused... 
See side ja telepaatia on nii imeline vägi. Igavene.

laupäev, mai 08, 2021

Positiivsed hetked

 Täna sõitsin veidi Põlvamaal. Oli nii positiivseid hetki, kui ka väga kurbi. Tänasest päevast jäävad vaid mälupildid... 

 10 päeva võtsin osa väljakutsest "Elu On Hea",  positiivsed ja head mõtted ainult piltidega. Ausalt öeldes, keeruline ja raske oli. Sadu hetki jäi välja, kuid nendes piltides on palju, mis on mulle hästi
oluline...


  








reede, mai 07, 2021

 Kalender-märkmikus selle nädala lause:

Ole õnnetu või motiveeri ennast seda muutma. Valik on alati sinu. 

- Wayne Dyer

Mina valin igal juhul alati motivatsiooni õnnelik ja särav olla.  Mul ei ole aega olla õnnetu. Aja raiskamine on vaid virin, et elu raske ja nii edasi...  




Täna oli ilupäev. 
Emadepäeva eel. 
Emad võivad ja peavad iseendidki väärtustama ja ka natuke hellitama. On ju minu oma valik saada ja olla ema. Seda rohkem kui kolmveerand elu. Usutavasti. Sedasi ollagi ka eeskuju või vähemasti olla olemas lastele... 










Veel sattusin lugema kandideerimise võimalust ligipääsetavuse nõunikuks Sotsiaalministeeriumis 
https://talendipank.ee/toopakkumine/mW52lm . Mul puudu magistrikraat... Õnneks vist... Või on mul juba isiklik doktorikraat 😂 oma elu erialal 😂 Saan öelda südamest, et mul on olnud ja on ligipääsetav elu ja olen ligipääsetav iseendale... See viimane on minu meelest inimesele kõige olulisem. Eriti viimastel aastatel olen nii mõelnud. Peamine on keha + vaimu + hinge koostöö.  Ja siin ei mängi erilist rolli mitte ükski kraat. 😋 Vaid see, kuidas inimene tunneb end oma minana ja kuidas suudab takistustest üle olla. Sest igaühel tuleb elus ette takistusi, mis on moodustavad ka osa võrdväärsusest... Ja vahel polegi takistused väga takistused, vaid loobumised lihtsalt. Ümbermängimised. Eriti viimasel aastal on palju olnud seda....Ja see isegi on meeldinud mulle, kuid mitte palju...
Kindlasti ma ei sooviks eales töötada kõrge ametnikuna kuskil asutuses. Päriselt ka. Mõni aeg, mõned aastad tagasi mõtlesin, et võiks ju proovida korraks... Aga praegu  mõtlen, et sellise loojana nagu mina olen, on ehk minust rohkemgi  kasu.     Esmalt kasu mulle endale, ning seejärel teistele. See on minu arvamus. Olen tõesti oma elu nautija. Loon iga päev ligipääsu rahulolule. Kuigi on keeruline ja väsitavgi, kuid seda kõige on kogeda vaja... Äge on lihtsalt mõelda ja öelda, mida olen tundnud ja läbi elanud, et lõpuks ikkagi hästi särada endal. Kergel meelel. 
Hea, et keegi hakkab edendama ja kaitsma ligipääsu puuetega inimestele. Keegi saab põneva loova töö.  Väga vajalikku töö.💖


neljapäev, mai 06, 2021

Täna laulu - hääle - tunnis Germán Gholami Torres-Pardo´ga





 Tänaseks on niisiis neli korda poolteist tundi olnud. Olen muutunud järjest rohkem hääle suhtes kindlamaks. Usaldama häält ja ka hingamist. Tunnen ise nii. 

Germani juhendamisel/õpetamisel on nauditavalt lahe olla tunnis. Teeme lihtsamaid harjutusi. Arvan, et Germani jaoks on nad suht lihtsad. mitte minule... Kuigi ülesanded on lihtsad, kuid öelda a-e-i-o-u selget, on suht keeruline. Hetkel veel... 
Saan nippe, kuidas häält  hoida näiteks vestlusõhtutel ja nii edasi. Kuidas jälgida enda hääldust....

Kõik takistused ja eelarvamused algavad iseenda sees, ning ka rõõm ja nauding tulevad iseendast. Omaenda lõbukski võiksin ma siiski korralikumalt laulda, rääkida, hingata...