Teisipäev, detsember 30, 2008

Mina veel sel aastal

Täna on olnud kummaline ja hästi tore päev.

Tutvusin kuue neiu ning üks armas neiu oli üllatuslikult juba ammune tuttav - Lemme-Liis :) Käisid Märdi tuttavad tüdrukud 7-kesi. Hästi - hästi hea meel on nii säravaid noori taaskord kohata ja veel omas väikeses pesas!

Asjad sõna otseses mõttes lendavad :D Hommikul tegin endale kohvi ja arvake, mis kukkus - köögi radikas seinalt :D
Õhtupoole tegime Piretiga kohvi - kohviklaaspurki klaaskaan läks Pireti suht peos katki. Ei või olla!! Killud loodetavasti toovad õnne :D Kuid kas veel see aasta või uuel aastal?!

Mis veel 2008 aastal juhtub :)

Aa seda ka, et mul on kaks blogi auhinda välja andmata - kuid ma pole nimme kiirustanud. Jälgin, luuran, puurin... Niiet palun kergemat karistust ja kannatust !!! :)

Esmaspäev, detsember 29, 2008

Aastast aastasse kordub Uusaastaöö...

See on usutavasti viimane blogimine mul sel 2008 aastal. Aasta 2 viimast päeva saab olema loodetavasti üllatusi, häid üllatusi täis. Mulle piisab ebameeldivatest üllatustest jõulude ajal...

Internet on täna hommikust tagasi. Elioni tehniku mees käis, avastas, et keldris lahtise juhtme. Kuus päeva arvati, et viga on minu elamises ja hoiatati võtta 600 eeku, kui tahan ikka tehnikut. Einoh, Lauraga kontrollisime kõik juhtmed ja minu kallikese, Laural oli oma läpakas kaasas. Laura küsis vend Erikult nõu, kes on tõesti asjatundja... Mida me ei saanudki leida - see oli viga minu elamises :P Arvasime, et viga on pööningul, kuid keldrile ei osanud me mõeldagi. Muideks, kõikidel teistel oli internet siin olemas.
Hiirelõksud panen päkapikkudele järgmine aasta üles, loomulikult kurjemale sordile päkapikkudest!
Päris kurb oli jõululaupäevaõhtul üksinda olla. Kuigi hommikupoolik möödus kiiresti ja rõõmsasti. Aga jah õhtul kuulasin jõulumuusikat väikese laua taga küünlavalgel. Võtsin sõnumeid vastu. Ja meenutasin aastat.
Pühadeaeg polegi ma üksi päev tegelikult päris üksi olnud. Kõigele vaatamata olid imelised jõulud seegi aasta.
Naljaga sai ka :P Jäägu see minu ja Pireti vahele :D, kuigi asjaosalisi oli veelgi keskööl. :P:);)

Klaaslaud on kaarte ja kinke täis :)

See aasta tõi HEA päkapikk männioksad tuppa. Kuidagi hästi sobivad mulle. Annavad justkui energiat ja rahu mu hingele.

Täna oli 3 vallas elektrikatkestus, meil siin ka üle 5 tunni. Nii istusime Piretiga küünlavalgel ja jõime mahla ning sõime heeringavõileiba/-saia. Külmetasime. Täna jahtus tuba kiiresti. Siis mässis Piret mind kampsuni sisse, ainult kampsun oli jalas, mitte seljas :D:D:D Seda oskame korraldada vaid meie Piretiga!!! Tõesõna mu jalad külmetasid - tavaliselt ma ei kaeba ju jalgade külmetamist. Jalga tõmbasime päkapiku sokid. Kaelas oli sall...
Oi, oleks te mind näinud!!!
Soe hakkas küll.
Vist naerustki.
Helistasime iga tund energia klienditeenindusesse, seal automaatvastaja lubas igaks järgnevaks tunniks elektrit tagasi...

Homme hommikul toimetan mõned vana - aasta toimetused, siis tulevad mõned külalised... Loodan ja usun, et uusaastaööl ei ole ma üksi.
Ja see aasta lõpeb siiski vaatamata muredele ja probleemidele hästi!

Lõpetan ilusa aastavahetuse mõtliskusega, mille sain täna armsalt inimeselt Kaupolt ning soovin mina teie kõikidega jagada:

MIDA TEED SAADUD KINGITUSTEGA JÄRGMISEL AASTAL SINA
KÜSIN SEDA ENDALT VÄGA SAGELI KA MINA
MEILE KINGITI PRAEGUNE HETK JA PÄEV JA ELU
MIDA TEED NENDEGA
NÄED NEIS VAID LELU?
ON SUL PIISAVALT AEGA ET NAUTIDA HETKE KORDUMATUT MAITSET
ON SUL AEGA ET HOOLITSEDA NENDE EEST KES VAJAVAD KAITSET
KINKIDEL PUUDUSID KASUTUSJUHENDID
MIKS EI PANNUD NEID KAASA SUUR LOOJA
MEIE TÄHTSAIMAKS TÖÖKS SEE JÄETI-- SAADA UNISTUSTE JÄRGIMISEST SOOJA

Head vana - aasta lõppu!

Kallistan teid, et olete olemas ja vahel loete minu blogigi :)

Kohtume arvatavasti uuel ja paremal aastal siin kirjutades...

Reede, detsember 26, 2008

:( :)

HÄID JÕULE!

Mul viisid päkapikud interneti...

Esmaspäev, detsember 22, 2008

Täna...

... ei olegi midagi öelda.
Liiga tavaline päev.

Kuid olen mitte millegist väsinud...

Pühapäev, detsember 21, 2008

Talve 1 päeva õhtupoolik

Käisin tõepoolest üle pika aja shoppamas. Eedenis. Lihtsalt. Pigem sellepärast, et end pisutki tuulutada, mitte jõulu - ostuhullusest. Jõuluhullust on minust see aasta täiesti kaugelt möödunud. Kinke pole õieti ostnud ega nende pärast muretsenudki. Täna jäi küll üks kink ostmata, sest Sandra taipas ära, et päkapikk soovib seda talle osta ning ta keelas... Ütlesin küll, et "sind pole praegu siin" :) , aga Sandra jäi kindlaks, et ta on siin ja keelab :)
KUID Konsumi riiulite vahel embasime Sandraga teineteist ja leppisime kokku, et jaanuaris ühel õhtul toimub midagi... erilist... lähme kuhugile... või teeme miskit... aga nii et ei ole töösuhe sel õhtul... Hästi ARMAS hetk! Sest tõesti on ju nii, et rõõmu jagamine on suurim rõõm :)
Vot, selline ARMAS töösuhe on meil Sandraga :)

Aga see on hea näide sellest, kuidas on vaja mitut inimest (isikliku abistajat), et osta salaja kink ühele ja teisele. Kuigi oskan kinke kavalalt osta vahel, petta nii ära üht inimest korra või paar. Mitte rohkem - inimene hakkab edaspidi mind lihtsalt läbinägema. Aga isiklikke abistajaid näiteks tahaksin mina kui hea tööandjagi meeles pidada.

Kindlasti on peoõhtugi üheskoos väga vahva kink. :)
Ma tõesti praegu ei ütle mitte miskit halba. Tänases rõõmuhetkes on lihtsalt üks hea näide sellele küsimusele, miks mul on vaja mitut isikliku abistajat. Seda küsitakse palju. Juba elu salapärasemaks tegemiseks on vaja vähemasti kahte tublit ja asjalikku isikliku abistajat nagu Sandra.

Jõime Lyga kohvikus jõulukohvi. Nii hea oli taaskord lobitseda sõbrannaga.

Ja nüüd ei oskagi aimata, mis toovad kaks järgmist nädalat... Kuid usun, et igasse päeva mahub mõni hea üllatus. :)
Loodan, et saan veel see aasta ühte ja teist ja kolmandat korda seada ja uuel aastal uue värskema hooga alustada... :)
Sandraga kohtume taas uuel aastal. Ta väärib igati jõulupuhkust :)
Pühade aeg on lubanud mulle appi ja külla tulla mitmed inimesed. Küllap tulen sedasi toime. Pean tulema. Nagu alati.

Eks uuel aastal saan mõelda juba aasta alguses aasta lõppu peale - et see oleks mullegi rohkem meeldivam... Aga kes ütleks, milline on meeldivam - võib-olla ongi just see meeldivam, mis parajasti olemas on...

:D

HEAD 4. ADVENTI!
Nautisin jõulukaartide kirjutamist. Päev ja õhtu otsa. Mitu aastat pole peaaegu ühtegi pliiatsiga jõulukaarti kirjutanud. Tuletasin meelde, kui tore see on. Palju soojem ja siiram, kui e-kaardid:)
Kuigi jah, kõikidele ei saa posti teel saada - tohutu hunnik kaarte tuleks siis kirjutada, mida puht füüsiliseltki ei jaksaks ma :) Paljude heade inimeste posti aadressi ka ei tea... Palun väga vabandust seepärast :)

Laupäev, detsember 20, 2008

Vorstvõisai

Sõin täna vorstivõisaia. Justnagu tavaline tegevus ja söök. KUID äkki meenus täiesti tahtmatult, et täna 18 aastat tagasi sõin samuti vorstivõisaia... Ja sama kaua olen kandnud nime, mis mul on - Tiia Järvpõld...
Naeratasin. Nukralt.
On päevi ja pisiasju nagu tühipaljas vorstivõisaiakene, mis toovad ikka ja jälle mälestused tagasi hetkekski.
See on vist heagi.
Meelde tulles olnud rõõmud, õnnehetked ja positiivsed kogemused, ei tundugi elu sünge must asi olevat. On ju olnud nii palju helgeid ja rõõmsaid aegugi. Neid tulebki meeles pidada, et edasi jaksata elada...
Mitte süüdistada kedagi ega midagi, et miks kõik sai äkiliselt otsa...
Mitte kahetseda olnud...
See ongi (olnud) ELU, mis areneb suureks hetkedest.
Veel mõni aasta tagasi mõtlesin julmalt vastupidiselt. Küllap olin siis veel tugevasti mustas aukus kinni...

Reede, detsember 19, 2008

Jõuluüllatused

Olen õnnelik.
Päriselt ka.
See ei ole sõnakõlks.
Olen lihtsalt õnnelik. Mis sest et on kümneid ja kümneid argimuresid ja nukrusi.
Olen õnnelik, et olen kannatanud kannatlikult kannatusi jäädes iseendaks. Kannatlikkus toob ellu rõõmusädemed ja õnnesära tagasi samm - sammult.

Armastus ja kannatus võidavad :)
Usun ikka ja alati.
Isegi siis, kui see usk on nõrk või hoopis kadunud, usun armastuse ja kannatuse võitu siiski. Ma ei tea, kuidas seda suudan...

Pisikene jõuluüllatus on seegi, et aasta lõpus on oodata ootamatut ühte üllatustki... Kuid ehk üllatused jätkuvad veel ja veel...

Ja kui olengi jõuluõhtul ja -ööl üksinda kodus nagu tavaliselt ikka, siis mu südames on kolm suurt õnneraasu ;) :)

Rotiaastal on varuks veel jamasid

Aasta nagu ei saa kuidagi normaalselt hästi lõpeta. Rott närib pidevalt viimast!

Küll ma jamadega toime tulen.
Teisiti ei saagi ju!

Lihtsalt väsinud ja tüdinenud olen sellest aastast. Kuigi saab ju nii ka öelda, et aja jah aga rotiaasta kaela enam - vähem kõik, ise oled jamad teinud... Tõsi, inimene teeb ise hea ja halva endale, kuid 2008 aasta on keeruline pigem olnud, kui raske... Siiski raske ka...
Samas on siiani peaaegu kõik keerdpunktid mingil imeväel lahenenud. Ja isegi edukamalt ja paremini, kui võis arvata.

Paar viimast päeva on toonud lollakaid närvesöövaid probleeme tagasi, mis ei olegi olnud enam probleemid. Kõlab naljakalt. Rott tuleb ikka tagasi lemmik kohta närima!!! Arvates, et temast jagu ei saata...
Küll saadakse!

Neljapäev, detsember 18, 2008

Puldiga kodu!

Nüüdsest on mu kodu VALVE all :) Panin GSMVALVE. On küll natuke alguses kallis lõbu, kuid arvan, et minu elu ja kodu on lõpp kokkuvõttes kallimad, kui see summa, mida pean välja käima, et valve toimiks.
Olen suhteliselt kaua mingitki turvalist valvet koju tahtnud. Maarikaga, mu endine isiklik abistaja - mäletate ju ;) - kes töötab nüüd GSM-s, rääkisime GSM-st juba umbes aasta tagasi... Mulle tundus juba siis, et niisugune valve sobib hästi.
Järgmine aasta on niikuinii suitsuandur kohustuslik, siis tuli otsus üsna kiiresti nüüd, kui Maarikaga vist kuu tagasi vestlesime. Momendil neil jõulukampaania...
Eesti tulekahjudes hukkunute inimeste arvgi on kohutav...

Täna õhtul panigi koduvalve seadmed tore tehnik Margus.

On isegi paanika nupp, juhuks kui midagi x - olukord peaks juhtuma...

On turvalisem tunne küll!

Küllap kodunt ära minneski on kindlam tunne kodu omapäi jätta.

Loodan siiski, et mitte midagi ei juhtu! Koduvalve on ainult moe pärast!

Teisipäev, detsember 16, 2008

Mul on periood :D

Mul on südamevärina periood :D
Jaane ütles. Täpselt pihta ja põhja. Natuke kitsamas tähenduses, kuid seda diagnoosi võib ju laiendada ka.

On mitu - mitu elulist asja, mis panevad südame värisema, seega mul ongi südamevärina periood :)

Sooviksin, et see periood täituks uute ja uute värinatega,
kuid
usk iseendasse
ja teistesse
jääks alati alles :) ;)

Päkapikk on imearmas

Mul käib ringi päkapikk. Või isegi mitmuses - päkapikud :)

Täna toodi nii Sandrale kui mulle kommi tööpäeva lõpuks :) Susse ta või nad täna millegipärast ei leidnud üles, kuid kommid diivanile ja lihtsalt lauale.

Küllap päkapikud teavad, et meil on väga hea ja armas töösuhe :)

Ütle veel, et minusugusele vana inimesele päkapikk ei käi!!!

Esmaspäev, detsember 15, 2008

Kurvalt uskumatult abipalve...

Täna on paljud abipalvega meili saanud. Minagi sain ja edastan:

Armas sõber!!

Mul on üks tuttav, kellel on väga abi vaja .
Tema nimi on Kersti Aru, ta on 45 aastane, elab Raplamaal väikeses Kohila alevis.

Kersti lugu on selline -

2006.aastal diagnoositi tal lõualuu vähk. Vähi leviku takistamisks eemaldati tema alalõuast üks pool. Peale operatsiooni ei olnud tal võimalik rääkida, süüa närimist vajavat toitu, liikuda väljas. Veel praegugi toitub ta sondi abil, valades selle kaudu endale püreeritud toitu söögitorru. Kõnevõime on mõningal määral taastunud tänu harjutamisele ja isiklikule leidlikkusele. Õues liigub ta isevalmistatud maskiga.

Eesti arstidel puudus siiani sellise juhtumi osas praktika.

Kerstile on Saksamaalt tellitud näoprotees, mille paigaldamine nõuab mitmeid keerulisi operatsioone, mille kulud enamuses tuleb tasuda Kerstil endal.
Seniselt on Kersti tasunud proteesi eest 16290 krooni. Sellest summast on Eesti Haigekassa lubanud kompenseerida 4000 krooni.
Edasised operatsioonid ja proteesi paigaldamiseks vajalikud toimingud, mida ei ole vähe, tuleb Kerstil endal tasuda. Samas kaasnevad erinevad kulutused, mida ei oska ette ennustada.

Toetust on küsitud Eesti Vähiliidust, seal aga väikeste asjade jaoks raha ei jätku. Toetatakse suuremahulisi projekte.

Jaanuaris läheb Kersti Tartusse dr. Müürsepa juurde kuhu on kutsutud spetsialistid Saksamaalt ja algavad uuringud veel vajaminevate operatsioonide ning täiendava proteesi ja lisade osas, et täita Kersti põse osa ja ühendada erinevad proteeside osad.

Kui Kersti elab kannatlikult üle selle pika ja ebameeldiva operatsioonide jada (kõige hullem on ju selja taga), kohaneb võõrkehaga oma näos võib temagi taas mõne aja möödudes käia õues, suhelda kaasinimestega, süüa toitu suu kaudu seda närides, leida endale sobiva töö ja elada oma elu, mitte küll enam nii kui varem, aga siiski inimväärsemalt kui praegu.

Kord kuus käib ta end töötuna registreerimas, et saada töötu abiraha, mis kehtib märtsikuuni. Lisaks saab ta töövõimetuspensjoni.

Teostatud operatsioonid ja ravi on Kersti perele toonud kaasa omajagu kulutusi. Eelolevate operatsioonide lisakulutused ja täiendava proteesi maksmine jääb täielikult Kersti ja tema pea seitsmekümneaastaste vanemate kanda. Kust võtta se raha nad ei tea. Kui suureks kujuneb vajaminev summa selle saab teada kui doktorite konsiilium on oma lõppsõna öelnud.

Hea sõber. Palun toeta Kerstit tema mures.
Sinupoolne väiksemgi toetus on suureks abiks.
Lisan siia Kersti ema Tiiu Aru telefoni, kes on pädevam kogu sellest loost teile rääkima tel. 55567148.
Kersti arvelduskonto nr. on 1101094888

PS!
Estonia Talveaias on 4.jaanuarini avatud gobeläänikunstnik Pilvi Blankin Salmini heategevuslik gobelääninäitus.
Ühe oma töö müügist - "Hansa ajast tänapäevani" saadava tulu annetab ta Kersti operatsioonikulude ja rehabilitatsiooni toetuseks.

Heade soovidega ette tänades
teie Pilvi Blankin Salmin ja Ano Laan

------------------

Lugesin ja külma judinad tulid ihule. Kui väärtuslik on üleüldse inimene... Kui suur on Vähiliidule suurprojekt, kui inimese ELUprojekt on nende meelest väike... Haigekassa...
Olen lausa tumm...
Loodan südamest, et Kersti ei anna alla :) ja on häid inimesi, kes teda toetavad.

PÄIKENE...

Päike säras eile ja täna!
Ilus - ilus talveilm.

Eile jäi mul 3. adventi soovimata, sest üleüldine interneti rikke oli eilsest tänaseni siin Kaagveres. Kuid mõtlesin kõikidele sõpradele.
Isemoodi hea rahulik oli eile õhtul küünlavalgel Maarja ja Piretiga. Pidasime 3. adventi. Internetivabalt.
Maarjaga arutasime taaskord edasi - tagasi maailma asju. Eriti LEEPÜ asju.

Täna suhtlesin Mariannega. Rääkimine aitab mõista tõepoolest alati üksteist! Mariannega suhtleme edaspidigi. Suhteliselt tavaline asjade käik mu jaoks :);) Suutsime Sandraga Mariannele südame pugeda! Just nii Marianne ütles :) Ning ta lubab appi tulla, kui mul on sos olukord ja kui tal parajasti aega on. Kokkulepe küsimus ju nagu alati. :)
Marianne soovib lihtsalt pikaajalist tööd leida.
Arusaadav ju.
Kuid usun, et mu tutvusringis on üks noor vahva inimene taas juures :) Loodan, et päevgi inimese elus võib muuta tema maailmavaadet kogu eluks. :)

Kindlasti tööintervjuu tuleb teha veelgi põhjalikum mul.
Kindlasti aga
on väga hea, kui sos - isiklikke abistajate rida täieneb. Sest siis on minul turvalisem elada ja näiteks oma elu planeerida. Isiklike abistajatel samuti kergem.

Seega, sina, anonüümne kommija tea, et kõik ei taandu rahale!!!
Suur töötasu tuleb välja teenida. Seda esiteks.
Teiseks, unistan siiski, et suudaksin maksta isikliku abistajale väga - väga head palka. Kuid see jääb hetkel unistuseks. Esmalt peaks olema seadustega kooskõlas ja... Teiseks, Eestimaal peaks olema ülihea majandusolukord... Kolmandaks, isikliku abistaja töö peaks olema tunnustatud ja auväärne - kõik teised väga vajalikud asjaolud, et töö eest saaks väärt palka...
Siiski usun, et summad ei tee veel inimesest ideaalset töötajat...

Laupäev, detsember 13, 2008

MTÜ LEEPÜ koduleht kolis uuele aadressile

Head asjad. Halvad asjad.

Hea ja halb ikka käsikäes.
Pisut halb uudis on see, et Marianne loobus siiski isikliku abistaja tööst eile õhtul saades sõnumi. Põhjendades vaid: töö ei sobi. Eile hommikul msn-s Mariannega suheldes tundus mulle küll, et ok on.
Juhtub vahel ikka, et palju võib olla petlik. Iseenda hea eeltunnegi.

Taban järjest end sagedamini mõttelt, kuidas suuda panna inimesi mõistma ja suhtuma isikliku abistaja töösse kui töösse. Saan aru, et näiteks koolis õppimine ei ole ka 100%-ks eelduseks ega garantiiks, et inimene jääks samale ametile püsima, mida ta õppinud on. Isiklike abistajaid peab väljaõpetama klient. Mõtlengi, et äkki peaksin looma rangema väljaõpe paari päevalise süsteemi, mille edukal läbimisel saab inimene näiteks tunnistuse.
Kuid, kuidas siiski
teadvustada inimestele, et isikliku abistaja töö ON töö. Vähe kasu hetkel näiteks voldikutest, kui ei mõisteta ikkagi päriselt töö sisu. Voldik võib ja mitte tähelepanu tõmmada. Mul endal riiulis sajad igasugused voldikud, mille olemasolu olen ammu unustanud. Noh, olen kunagi need läbi lugenud võib - olla süvenemata ning pannud riiuli ja seal nad siis nüüd ajast aega seisavad, koguvad tolmu.
IAT seminaril oli hea voldik Händikäpal tehtud.
Nüüd peaks tõsiselt mõtlema hakkama, kuidas inimestele teadvustada isikliku abistaja töö sisu ja ülesandeid, ja samuti vastutust. Tänu Sandrale olen hakkanud rohkem tähele panema, et isikliku abistaja kui töötegija vastutusest ei rääki eriti keegi. Kõik räägivad seadusest, kov-st, lepingutest, klienditest, rahast, tundidest ja millest iganes, kuid mitte töötaja st isikliku abistaja vastutusest.
IAT-s tööpõld arenemisel on veel tohutu suur ja lai. Üksnes seadus ja minu pärast kas või rahagi ei pane veel igat pisiasja paika.
Tuleb iseenda pärastki mõelda pisiasjadele IAT-s. Abilistega nagu endised ja praegused head isiklikud abistajad, võib - olla Mäksa vald ja nii edasi... Nii nagu psühhodraamas on reegel, et läbi iseenda aitad teisi, kehtib siingi see reegel.
Kehtib terves elus.
Mulle meeldib väljaõpetada uusi isiklikke abistajaid. Tõesti meeldib. Kuid kui pean elama päevast päeva elama väljaõpet tehes uutele isiklikke abistajatele, siis - sorry endale ennekõike - ma ei saakski rahumeeli oma elu elada. St kui isiklik abistaja on töötanud vähemasti kuu, alles siis tunnetan, et mina võin vabamalt oma elu võtta - et isikliku abistajaga hakkame pilkudest välja lugema, mida vaja teha on ning usaldama isikliku abistajat.
Vampsi, Mari - Liisi, Pillet, Erikat, Laurat jt näiteks olen usaldanud pimesi. Nii nagu oma käsi - jalgu ikka peab usaldama. Praegu kindlasti usaldan pimesi Sandrat. Neid nimesid ei toonud suvaliselt välja. Need on isiklikud abistajad, kes on töötanud pika aega minu juures. Ja nad on mindki üli hästi tundma õppinud. Lühikese tööl olemise ajaga ei oleks see võimalik.

Mõtlen hoolega, mida saab IAT pisiküsimuses paremaks muuta. Uuel aastal saab ju vähemasti uue hooga.

Eile öösel sai vaikitud sõnad saadud räägituks. :) Ma ei tahaks öelda, et oli õnnelikud rääkimised, kuid head rahumeelsed küll. :) ;)
Võib - olla on minule määratudki hetke õnn. Hetke rõõm. Miks siis mitte võtta neist hetkedest kõik, mis võtta annab!
Muresid ja vaikimisi on elus niigi palju...

Reede, detsember 12, 2008

Pisarad RÕÕMUST

Sain täna SJK - Kirjastuses kirja. Ümbriku sisse oli Ly pistnud kaardid jõulusoovidega, neilt inimestelt, kes on saanud jõulukaartide kampaania raames minu kirjaga jõulukaardid. Hästi - hästi armsad ja südamlikud soovid mulle.
Kellegilt oli soovidega kaasa pandud usutavasti tema enda tehtud pisikene raamat omaenda jutustusekesega. See jutukene on nii armas ja mõtlemapanev, et mul veeresid tahtmatult kaua - kaua pisarad. Kui sageli juhtub nii, et mõistame üksteist alles siis, kui liiga hilja - jutustuse kokkuvõtt ühe lausega. Raamatu kaan on kollane paber, kaane peal imeilus babrie sarnane tüdruk.
Raamatukese autor on muide 76 aastane armas inimene Rakverest. Tema soov/kink on väga - väga eriline mulle.

AITÄH kõikidele headele inimestele, kes on mulle saatnud SJK - Kirjastusesse jõulusoove ja väga sooje sõnu. Soovin, et neist mõnigi juhtub lugema mu blogi ja saab mu siira tänu kätte.

Usun, et meil kõikidel läheb hästi!
Jumal hoiab meid kõiki!

1 armas jõulupidu sel aastal

Märt kutsus mind nende jõulupeole juba kuu alguses. Täna see toimuski. Tartu Uppsala majas.
Uppsala maja iseenesest on kodune paik. Viibisin seal esmakordselt. Suur valge ahi meenutas mulle lapsepõlvekodu, Mäksa mõisahoone suurt valget ahju, mille kapis meeldis mulle istuda...
Kolm tundi möödusid lennates - sinna aega mahtus maksimaalselt kõike: tutvusring, söömist - joomist, mängimist, laulmist jne. Eriti hea oli näha, kui sõbralikult noored - vanad omavahel läbi saavad.
Eriti jäi mul kõrvu kõlama 87 a memme hästi nooruslik (sõnades) ja siiras tõdemus, et Eesti elu ei ole häda kedagi, tuleb lihtsalt vähemaga läbi ajada ja elurõõmus olla. Tal on häbi, kui vanad virisevad. See on memme jutt hästi kokkuvõtlikult.
Kas pole eluterve suhtumine?
Ja siis teda kuulates mõtlesin, et minagi tahaksin tema eas nii eluterve olla!

Mul on vist siiski lastele ikka ülisuur külgetõmbejõud :) Märdi pisitütar Vilma kleepus kohe mulle külge. Rääkis minuga, uuris ja puuris ratastooligi. Seda on tegelikult lastele vaja juba väikesest peale, siis muutub ka maailm tolerantsemaks tulevikus.
Vilmaga sain igatahes suureks sõbraks ;):)

Mariannel oli täna niisiis esimene päris tööaeg. Ta sai hästi hakkama - ausõna. Ma ei kiita üle! Jõulupeo ajal vahetasid Marianne ja Sandra teineteist välja.
Mulle oli aga õhtupoolik kosutav.
Mured ja probleemidki näivad hoopis valgemad. Ei olegi must süngus ümberringi...

Soovin väga uskuda, et tänane armas jõulune õhtu ei jää sel aastal esimeseks ega viimaseks...

Kolmapäev, detsember 10, 2008

Ei olegi olemas "EI IIAL"

Jälle sain ühe toimetusega ISE hakkama :)
Jäägu see laiale ringile saladuseks, millega hakkama sain!

Kui nii edasi läheb, siis öeldakse varsti mulle, et mina ei vajagi IAT :P Järsku võtan pähe ja hakkan kõndimagi!!!

Mu hakkama saamisel ei olegi vist piiri. Elu ise sunnib neid piire ikka ja jälle ületama!

Kui ma mitu päeva järjest, veel täna päeval mõtlesin, et elu on vastik ja lootusetu asi, siis momendil mõtlen küll taas vastupidiselt.

See isiklik toimetus ei lahenda küll mu teisi isiklikke probleeme, kuid lausa karjub kõrva, et ära anna alla! :D Sa saad ju kõikega hakkama!

Küll olen mina tubli!!!
Tee kas või endale pai...

Teisipäev, detsember 09, 2008

:)

Täna oli proovipäeval loodetavasti uus isiklik abistaja Marianne.

Marianne oli leidnud vist TÜ Raamatukogust minu mingi vana töökuulutuse. Meie Sandraga ei ole küll paar kolm kuud kuhugile kuulutusi ripputanud.
Aga Marianne kirjutas mulle.
Tänase järgi otsustades tegi Marianne õieti, et kirjutas sooviga isikliku abistaja tööd proovida :)
Tegelikult oligi üht tüdrukut veel vaja...

Loodan, et Mariannega tuleb mul meeldiv koostöö!
´

OH ja AH

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=20580925

Mina ei ütle siin kohal mitte sõnagi.

Vahel on vaikus hirmuäratav

Vaikus on vahetevahel hirmuäratav. Mitte see vaikus, mis võib olla ümberringi, vaid sõnatu vaikus.
See vaikus, mis tuleb nii äkiliselt, et ei oska mõeldagi, millest see tuli.

Mulle ei ole iialgi meeldinud tuntud laulgi "Vaikin siis, kui mul on valus"... Ehk sel minutil, kui tahad just öelda ütlemata sõnad lõpuks, on hilja ning ütlemata sõnad jäävadki ütlemata sõnadeks...

Palun, rääkige! Rääkige ka siis, kui teisele võib - olla on rääkimine valusam / ebameeldivam! Vahel on vaikus veelgi valusam, kui aimad, et teine tahab öelda, kui ei julge... Sõnades peitub ehk ka lahendus, mis võib olla hoopis parem ja rõõmsamgi, kui...

Pühapäev, detsember 07, 2008

Talve - muinasjutt

HEAD 2. ADVENTI!
Meil on talvemuinasjutt õues. Paks lumi ja paistab, et tuuleta s o vaikne - vaikne on.
Öösel käisin wc-s (tavalises ma öösiti ei käi seal, see selleks) ning mõned minutit nautisin aknast talveöö - muinasjuttu. Sadas vaikselt laia lund... See oli imeline. Ehtne jõuluootuse tunne.
Kui oleksin saanud kell 5 öösel ehk varahommikul õue minna jalutama, siis oleksin seda teinud üksinda suurima hea rahu tundega...
Muidugi tee olud on taas arvatavasti kehvad. Siin just lükati teed lahti.
On ju detsember!
Detsembris peabki olema talve - muinasjuttune lumine ilm.

Laupäev, detsember 06, 2008

Veel armastusest

Täna on kohe selline õhtu, kus mõte kisub armastusele. Mõtlema armastusele... Selline hubane ja armas jõulu eelne õhtu. On kõige pikem öö, on Nigulapäev.
Kui ongi olnud hetki, kui olen mõelnud, et armastus on mind maha jätnud, siis need on olnud nukrad hetked. Võib - olla olen tahtnud end haletseda.
Mul oli pisikene romaan, milles ühtäkki mõistsin, et omale saab ka õnnetunnet kui mitte just valetada, siis luuletada. Sest süda kisab siiski õnne järele ning on lausa nõus teesklema, et iga õnn, mis vastu naeratab, ongi see kõige õigem õnn. Ei ole aga ju. Ja vana armulugu vahel roostetab ka. Või siis ei olnud see armulugu juba tol vanal ajal see õige. Ei saa tagasi mõeldes öelda, et siis olin õnnelikum kui nüüd...
Igatahes lõpetasin pisikese romaani ära. Mitte küll iseenda järel päriselt ust kinni tõmmates. Jätsin suhtlemisvõimalused... Ega meil midagi suurt ei olnudki, et kõik absoluutselt lõpetada. Kuid tundub, et ta poolt polnud siiski pisikene romaangi see tõeline, sest vaikib ja vaikib. Ei kisa ega "moosi" vastu... Järelikult panin pihta ja põhja tõdedes, et suhtes on midagi väga viltu, suhe ei toimi... Järelikult olin/olen mänguasi...
Olen teadlikult suhtest siin enamasti mööda hiilinud.
Midagi peab ju jääma saladusekski mu elus.
Loomulikult jääb taas hinge okas.
Kuid mina igatsen TÕELISI tundeid. Vähimaga ma lihtsalt ei lepi.
Ma ei ütle, et tema jaoks polnud tõeline. Mõne inimese jaoks tõelisus on hoopis väiksem asi. Ja see on tema probleem mitte minu. Kui inimene ei taha ise muutuda paremaks ja suuremaks tõelisuseks - siis las siis olla. Peaasi, et ta on iseendaga rahul. :)
Küllap jäävad ilusad ja rõõmsad hetked mullegi meelde.
Ega suhe polekski saanud kaugemale areneda. Oleksin isegi väga mõtlema hakanud... Kuid rohkem hoolimistki ja mõistmist hingede keeltes oleksin soovinud küll - sedagi polnud. Kuidas siis suhe saabki areneda edasi?

Usun, et TÕELINE ARMASTUS on siiski minu ümber. On igavene.
Umbes paar nädalat tagasi blogisin samal armastusel teemal. Saan öelda, et see tõelise armastuse tunne kasvab päevast päeva.
Mul on siiralt hea meel, et ma ei sulgenud omal ajal armastusele südant. Et vihkamise tunne ei ole iialgi minus võitu saanud... Et ma olen osanud armastada ja loobuda ja andestada...
Mu elus on üli head. Lausa uskumatut. Mida mina ise ei suuda veel tõepoolest uskuda. Ja just seda olen uskunud iga sekund oma elus.
Loodan ja usun, et takistusi uskumatule ei saa teha keegi enam. Ei ole saadud teha takistusi ealeski.
Armastus ja hoolivjulgus, hõljuv armastus hingekeeltes teeb oma töö. See on imeline. Mul ei jätku sõnu selle tunde välja ütlemiseks. Seda peab tundma iga keharakuga.

Veel on mu ümber sõbrad. Nende armastus.
Hommikul pani mamma tõeliselt naeratama. Helistas. On haige, ei saa tulla ise piimaringile. Kuid pabistas mitte niivõrd piimaringi pärast kui MINU pärast. Tundsin taaskord, kui suur hoolimine ja armastus on minu vastu mammal :) :) :) Kas ikka saad hakkama... ja kas saad ikka Piretile helistada, et ta läbi hüppaks... ja kas ikka süüa on jne jne jne.
Armas, väga armas minu mamma!
Mamma teab küll, et mina juba hätta ei jää.
Jäin täna mõtlema, et küllap olen hoolimist õppinudki mammalt. :)

Tõesti, võib - olla lööb praegu mu ego välja :P:) , kuid hoian nendest inimestest kaugemale, kes ei ole tõelised ja siirad. Ma ei tõrju ka neid.
Kuid...
Maailmas on siiski palju rohkem tõelist armastust, kui oskame arvata.

Armastusest ehk jagan teie kõikidega

Sain taas õnne - ahelkirja. Sedapuhku armastusest. Väga killud! Muidu ahelkiri nagu ikka, et saada edasi ja jaga, soovi teistele head õnne.

Niisiis pea meeles, et:
  • Armastus on ennekõike kink iseendale. (Jean Anouilh)
  • Armastu on nagu haruldana taim. Seda tuleb kasta, selle eest tuleb hästi hoolitseda ja seda tuleb poputada. (John Lennon)
  • Ilu on armastuse silmadega nähtud tegelikkus. (Evelyn Underhill)
  • Armastav süda on alati noor. (Kreeka vanasõna)
  • Armastus muudab kõik kauniks. (Georg Macdonald)
  • Elu on võimalus. Igal hetkel võib uuesti alustada.
  • Täida oma süda headusega ja head asjad leiavad ise tee sinu juurde.
  • Ainuke inimene, keda sa terves maailmas muuta saad, oled sina ise.
  • Kui sa käitud ja mõtled täna nii nagu eile, siis on ju patt soovida, et homme oleksid tulemused tänastest erinevad.
  • Vastavalt oma mõtetele, tunnetele ja uskumustele lood oma elukogemused.
  • Andestamise kunsti kasutamine võib saada sinu elu muutvaks teguriks, mis laseb sul unustada minevikusolvangud ja liikuda edasi.
  • Näe kõige paremat pereliikmetes, sõprades, töökaaslastes, inimestes, kellega päeva jooksul kokku puutud, lastes, isegi nendes, kellesse suhtud kui vaenlastesse, ja inimestes, kes sulle minevikus on haiget teinud. Kui pingutad, et teises kõige paremat näha, aitad selle temas välja tuua.

Reede, detsember 05, 2008

Eilsed mõtlemised ja kummaline päev täna...

Arvan, et eile arendusseminari Mäksa valla trio esinemine läks hästi. Mina ise olen suhteliselt rahul. Usun, et minu ettekannet saate lugeda peagi ka mu kodukal.
IAT areneb siiski hoogsalt edasi. Mulle jäi küll sedasi kõrvu kõlama. Nii Marge Green SM-st kui Indrek Sooniste Tartu LV Sotsiaalosakonnast (vabandage, et täis ametinimetus jääb kirjutamata!) oma ettekannetes olid tõepoolest huvid IAT arenguks ja üheks paremaks teenuseks muutmisel. Mulle meeldis arvutust, et IAT polegi tegelikult kõige kallim teenust. On küll kallis, kui inimene saaks 24 tundi x 7 x 365 aastas, kuid siiski ei oleks kõige kallim.
Mind tegi natuke nukraks see, et aetakse kohe ideaalset teenust taga või ei mõisteta, et pisut teistmoodi asjad toimivad sama hästi nagu niipidi asjad. Meil vallas on pisut omamoodi praegu ning see toimib IAT vägagi hästi - minu meelest just kliendi elu kvaliteet on peamine ning ia rahulolu töös, mitte lihtsalt paberi vorm.
Ei, meid kuulati. Esitati mõned küsimused, mõned neist olid kogunisti minu maalimisest. Mul ei tulnud pähegi, et IAT üritusel pean jõulukaartide kampaaniat paari lausega kommenteerima. :)

Ööbisin üle mitme kuu Tartus.

Nii naljakas oli täna bussiga koju sõita!
Auto mugavusega harjub imekiiresti ära küll. Poolaastat on olnud mul luksuslik elu - auto ukses. :) Hetkel ei ole auto kasutamisvõimalusi... Tahtmatult mõtlesin täna taas, et pean uuel aastal siiski auto ostma. See mõte on tõsimeeli aasta paar juba. Mitte et ma bussisõite ei salliks, vaid auto on aja kokkuhoid. Muidugi rohkem hoolt ja vaeva on auto.
Ei oleks norivaid bussijuhtegi nagu täna: ratastool jääb bussis ette jne. Oletan, et bussijuhid on mindki natuke unustanud ja mugavaks läinud :D

Täna oli kummalisi asju veelgi.
Seisin ühe firma ukse taga. Aeg oli kokkulepitud. Sisse ei saa. Üks neiu sisenes. Mulle kui kliendile tähelepanu pööramata. Telefonile ei vastata. Lõpuks vastati, et koputage uksele. Kummale uksele... Ustel ei olnud ühtki silti. Teiste firmade inimesed, kes / mis selles majas, ütlesid, et õigekoht. Koputused. Närvis olek mul ja Sandral. Arvestasin, et jõuan asjad aetud enne Sandra loengut. Lõpuks avas ukse noormees. Asi sai paari minutiga aetud. Passisime lollilt tunnikese...
Viimaks meenus, et mu ID ununenud koopiamasina...
Huvitav, see firma soovib oma mainet hoida - kuid kas sellisel kliendisõbralikusega see õnnestub... Mul oli oma aeg min uti pealt planeeritud. Samuti Sandra aeg.
Koju tulin Mariga, kellel oli kindel aeg kokkusaamiseks minuga.
Probleem pole üldse minus, vaid firmas...
Minu asemel oleks võinud ukse taga kükitada kes iganes...

Soovisin Rimist leiba osta. Seejärel bussile joosta. Kaubahalli lift ei töötand. Ringiga minna poodi polnud aega...
Saatsin kodust Piretile sõnumi, et too leiba. Tal oli täna ka aga kummaline päev... Vedas poes viltu, aga lõppes hästi. Lõpuks sõime kahekesi head kartuliputru :) Küllap leiva saan / saame homme...

Ja kodus otsisin moblat hullusti. Helin on - mobiili ei ole...

Juhtub :)

Kolmapäev, detsember 03, 2008

Täna...

Hommikul ei olnud meeleski, et täna on puuetega inimeste päev. Nüüd tuletasid mitmeid kanalid seda meelde...

Ma ei ole ealeski tänast päeva enda päevaks pidanud :P

Lugesin kukupai blogi ning mõtlen ja ütlen nagu kukupai.

Elu on muutunud tundmatuseni võrreldes 20 aasta taguse eluga. Vahel näib, et mõnikord on virin moe pärast: mitte midagi ikka veel ei ole puudega inimeste elus. Andke andeks! Palju on tegelikult tehtud. Alati saab rohkem ja paremini teha :)

Veidi kurvaks teeb väärtõdemus, et vahetevahel ikka veel (arvan, et see väärtõdemus kestab ajast aega), et puuetega inimene koletis teiselt planeedilt. Et erivajadustega inimesele on vaja erielu. Ja puudega inimene on nagu kesksoost.

Minugi kohta olevat öeldud taas halvustavalt, et Tiia on liiga naiselik...
Kuidas palun!
Sündisin naiseks, mitte kesksooliseks :D
Jah, väärtustan naiseks olemist. Mulle meeldib naine olla! Olen selle uhkegi - tunnistan ausalt :)

Alles hilja aegu kuulsin sõna "invaliid"...
Kananahk tuli ihule.

Olen hakanud tegelikult negatiivseid arvamusi kõrvust mööda laskma. Kuulan. Muigan. Kehitan õlgu. Mõtlen omaette: anname andeks ajuhälvikutele...

Head inimeste päeva õhtut :)

Jessss, unistame veeeelgi :D :D :D

Jess, unistasin, mis unistasin, kuid ära unistasin !!!
Ma ei ole ausalt öeldes veel toibunud vastukaja rõõmust, kuid tõsiasi on see, et olen 2009 aasta kevadel koolitaja assistent :)
Ise ma sellest tööst unistasin aasta paar - nüüd lihtsalt siis ei olegi enam koolitusest pääsu! Pean koolituse koolitaja assistendina ära tegema! Sest ma ei saa ju enam taganeda ega alt vedada ei iseend ega Kaupot ega teisigi, kes minusse usuvad.
Nii lihtne see ongi :)
Kauaaegne unistus täitus ülikiiresti, just siis, kui jagasin oma unistust õige inimesega. Eile õhtul. Võttes arglikku julguse kokku ja mainisin oma suurt julgelt Kaupole. Südames värin, et teen iseend lolliks...
Aga EI.
Kaupo kajas vastu väga lühidalt ja minu elu muutvat: "OK sina JULGE Unistaja, teeme koos mais kui Maarja "annab loa""
Ma esimesel hetkel ei suutnud uskuda loetut. Siis lõppude lõpuks jõudis kohale.
Maarja andis "loa" :)
Maarja on ikka meie segakonnas! Temata me ei saa!

Stardipauk ühe tipp tasemega koolitaja Kaupo kõrval on mullegi kindlasti väga ja üli oluline stardipauk koolitaja ja võib - olla nõustaja teel.

Nohjah, enne pean/peame veel kuskilt raha taotlema. Olema selles projektis kahes rollis - projektijuht ja koolitaja assistent :)
Õudukas :D :D :D
Ma pean toime tulema. Küllap tulengi :)
Praegu on rõõmsasti kõhe tunne :P

Eile avati VÜF-i IV taotlusvoorgi.

Võin öelda praegu ainult seda, et koolituse teema on unistamine.

Aasta alguses öeldi mulle, et unistamiskoolituse gruppi ma ei saa - sest mul on isiklik abistaja, kes hakkab segama...
Poolteist kuu eest öeldi, et mina ei saa koolitada, sest olen vähe õppinud...

Ja nüüd !!!

Veel mõtlen, et oli ikka pagana hea, et sattusin GNLD-sse. Maarika kaudu. Just seal hakkasin mõistma MIKS-ide ja UNISTUSTE tähtsust.

Täna käis küll, õigemini kirjutas väga tore ja asjalik päkapikk :)

Teisipäev, detsember 02, 2008

Minu armumine A - ARBUUS


Minu päkapikula - jõulu ootel kodu

Mul tuli soov teilegi näidata, kuidas kohvi teen.
Kohvi ja suhkru panen põrandal, õieti kandikul (mikroka all näha) kruusi,
kuid keeva vee kallan kapil. :)
Alpikan muide ainult joob mikrokal. Sest 5 minti pärast peab vee ära kallama. Alpikani hooldamine on omaette kunst. Tuleb paigi teha. :)
Sandragile oli esmakordne nägemine, kuidas ma kohvi teen :D
Nii et tulge aga külla!
Päevalilled ei sobi jõuluaknale

Jõulutähed sobivad aga

Ja minu LUMEMEMM :)
Meelis akente tegemise ajal kinkis nalja pärast makroflexi ülejäägi, mis tundus pikaninaga lumememmena - seda ta ongi. :)
Ma jonnipunnina ei lubanud lumemme ära visata - tühine makroflexi ülejääk ei olnud ju -
sest jõuluaeg on südamlik kaunistus ja nüüd ongi seda :)

Toanurk.
Kui hästi vaadata, on näha õue jõulupuud ka...

Jõulupeegel
Sandragi on peegelpildis :)

Jõulu - lilleriiul tagatoas

Arvan, et jõuluõhtul on laual veel kuuseoks.Rohkem jõulunänni ei olegi vaja...


Esmaspäev, detsember 01, 2008

Päkapikukuu

Algas päkapikukuu :):):)

Loodan südamest, et aasta viimane kuu on pisutki kergem, selgem ja valgem, kuigi õues kõige pimedam aeg. Täna põles päev läbi tuli - lihtsalt ei olnud valgust. Ja täna on argimured segaselt sassisõlmes.

Olen küll suur :P aga jõulusoovi mõtetes olen kirjutanud juba uueks aastaks. Soovin lihtsalt palju tõelist armastust. Oma hingegi. Et ma ei muutu järgmine aasta ülbeks ega jahedaks inimeseks. Et ma ei saaks mänguasjaks otsides armastust...
Raha ja paremat elu soovida - noo ma ei tea... Keda on raha ennem õnnelikumaks teinud? Õnnetumaks aga tõepoolest - olgu siis raha vähe või palju... Milline oleks parem elu, kui inimene st mina oleksin kibestunud vanaeit...
EI.
See EI lähe mitte.

Huvitav, kas päkapikud piiluvad mu akna taga ka sel aastal... ? Ah, et olen liiga suur?
Kuid kus on reegel, et kuldses keskeas inimesed ei või päkapikke uskuda :D :D :D Päkapikke ei tulegi uskuda. Nad on olemas.

Võtsin laualt joogikõrre kruusist - meenus, et selle kruusi tõi eelmine aasta päkapikk ning papa muide ütles siis, et see päkapikk järgmine aasta ei too enam... Tegelikult papa päkapikk ei toonud mitte üks aasta asju, ikka komme - küpsiseid... Aga jah tol päeval tõi päkapikk kruusi ja lauakate...
Siis ma ei uskunud papa sõnu...

Ma loodan, et see aasta on päkapikud natuke leebemad ja ei hirmuta...

Pühapäev, november 30, 2008

Armas elumõte ja elutõde

Sain Maarikalt e-kirja, milles peitub elumõte ja elutõde:
"See on tegelikult hea, et sul praegu masekas on, sest siis on varsti rõõmsat tuju oodata :) Peale langust tuleb tõus ja peale tõusu ikka langus, samamoodi kui ööle järgneb päev ja päevale öö :)"
Ega Maarikagi ei tea(dnud), kui suur masekas mul oli. Mainisin lihtsalt üks päev, et on masendus...

Tavaliselt ma ei riputa oma isiklikke kirju siia.

Siin on elutõde.
Lihtsalt ja tabavalt öeldud.

Alati ei olegi vaja ju öelda lohutavaid sõnu: kuidas saan aidata, et sa kindlasti kohe naerataksid... Või: minul on samuti raske ja stress... Elu ongi sügavas suluseisus, läheb aina hullemaks...

Kõike on vaja. Nii head kui halba.
Et tunda:
elad ju :)

:)

HEAD 1. ADVENTI!

Laupäev, november 29, 2008

Nagu unenägu :P

Elul on mõnikord häid jahmatavaid üllatusi varuks kõige ootamatumal hetkel :):):)

Täna on selline energiaallikas iseenda sees, et hoia ja keela. Kuigi küsin ettevaatuseks endalt: ega ma juhuslikult püstijalu und ei näe.? Kuidagi uskumatu, samas hästi usutav - teisiti ei saagi ju olla ega minna...

Kardan ka.
See hea ja rõõm võib taas kaduda.

Ma ei tohi kunagi lõpp õnnelik olla... Siis jäävad järele pisarad. Just siis, kui suudan pisarate olemasolu unustada, just siis tuletavad pisarad meelde, et liiga õnnelik ei tohigi ealeski olla...

Mässasin pool päeva maaliga... Minu potikene hakkab kausina ilmet võtma :);)


Võib - olla just tänaste üllatuste ja energialaksu pärast ei saanudki Tallinna minna.

Halba ei ole tõesti heata!

3 sõna

3 sõna ja masendus kadus pisarnaerus :)

Rohkem ma ei ütle midagi hetkel. Mulle väga kallis inimene ütles need 3 sõna. Nii väheseid sõnu oligi mulle tarvis, et must masendus kaoks...

Olgu, mis on, kuid ma EI anna alla mitte millelegi ega kellelegi.
Kannatan.
Võitlen.
Naeran.
Nutan.
Kuid ükskord tuleb mu õuele tõeline õnn ja rõõm. Armastus. :)
Usun seda.

Palun, ärge tehke ennatlikke järeldusi!!! Asi ei ole sedasi nagu võite siit välja lugeda! Asi on veelgi kihvtim ja parem :P;)

Reede, november 28, 2008

Kasuliku tehtud

Sain täna valmis ettekandega 4. detsembriks. Eile oli juba valmis, täna natuke nikerdasin veel kujundust.
Esinen arendusseminaril "Isiklik abistaja-sinu elamise võimalus" Tartus. Korraldab Händikäpp koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Mina esindan koos Anuga Mäksa valda. Rääkides täna msn-is Anuga, kogesin, et meil on pagana hea koostöö :) Meeldiv on see, et me oskame üksteistega arvestada IAT osas just. Minu meelest küll. Kuigi IAT vormi pool (lepingud, rahalised küsimused jne) tahab veel hoolikalt läbimõtlemist - kõik ei ole veel nii hea, kui tahaksime, kuid püüdleme parimat. :) Siiski IAT on Mäksa vallas edukalt toiminud juba 9,5 aastat.

Loodan südamest, et me koostöö jätkub ja IAT areneb tippu :D

Aga 4. detsembril hoidke varbaid mulle ja Anule ja loomulikult mu isikliku abistaja Sandrale :D;)'

Arvatavasti saate minu ettekannet pärast seminari mu kodukalt lugeda.

Jajaa, jõulupuu tuletab meelde

Täna pandi maja ees kuusele elektrituled - jõulupuu särab täies hiilguses :)
Ja tuletab meelde, et midagi on taaskord lõppemas ning samas kohe algamas. Piiri nagu polekski. Vana ja uus seguneb jällegi üheks...

Tahan, et see raske ja segane aasta juba otsa saaks. Tõesti keeruline aasta, kuid siiani on mingil kummalisel väel keerulised olukorrad iseendast hästi lahenenud...

Jõulupuu on jälle pisut kasvanud!
Eelmine aasta vist mainisin, kui siia elama tulin, oli jõulupuu kuusk pisikene :) 19 aastat tagasi...

Issakene, kuidas aeg ikka lendab!

Aga see aasta arvatavasti olen jõuluõhtul päris üksinda... Ma ei tea veel öelda, kas see mõte mind praegu kohutabki... Vist mitte. Kuskil on keegi ikka, kes mõtleb mulle ja kuskil on keegi, kes samuti ehk üksi...

Õnneks jõuluõhtuni on veel aega.
Pühapäeval aga - uskumatu küll - on juba 1 advent :)

Neljapäev, november 27, 2008

Kõik läheb mööda...

Otsustasin poolteist tundi tagasi, et ma ei lähe siiski nädalavahetuseks Tallinna :( Kuidagi raske südamega tuli loobumine. Punkti pani Katrini kirjeldust, mis päälinnas toimub - see oli suhteliselt kole pilt... Pidin Katrini juures ööbima, me pole teineteist näinud poolaastat - oleks hea olnud öö otsa lobiseda...
Saan aru, et Sandral oleks raske olnud. Liiga äkki ratastooliga sulalumes ja vallides mässada ... Mammagi luges täna moraali, et ära mine ning hoia Sandrat :) Mamma, kes alati ütleb, et mine - mine... Sandra aga meeldib mammale tohutult. Mamma teab tegelikult, et arvestan oma isiklike abistajatega alati.
Kuigi oli juba "kauplenud" Tallinnas bussijaamast kuni... abi. Ütlesin Lärryle ka ära, et ma siiski ei tule... Lärry kohkus öeldes: ise tead , suur tüdruk.
Olen küll suur tüdruk, kuid seekord tuli kuidagi raskelt loobumine ...

Tallinnas oleks ehk siiski hakkama saanud, kui kas koju ka oleksin saanud....

Olen jälle paar nädalat toas kükitanud. Mul on lihtsalt kopp ees. Probleemid, nutulaulud ja nii edasi ja nii edasi... Kõik seisab nagu paigal.
Ka kukupai nägemine jääb ära. Kuid küll me ükskord kohtume veel :)
Ja huvitavad üritused nägemata.

Pühapäeval on konverents "Kui armastus teeb haiget". Naistevastase vägivalla teemal. Olen iga kord osalenud...
Kas teate, et 25 novembril oli rahvusvaheline naistevastase vägivallaga võitlemise päev? Sünge taustaga päev, kuid väga vajalik on vägivallast rääkida, rääkida, rääkida... Selle vastu võidelda...

Mõtlesin, et saab 2 tihedat päeva ja saan unustada veidigi oma igapäevaelu...

Igatsen kevadet.
Suve.
Külm aeg ei ole kunagi istunud mulle... Mitte ainult lume pärast...

Sandra rääkis lohutuseks anekdooti. Anekdoot on see luguaul, mis mulle meelde ei jää. Vähemasti sõna - sõnalt. Pont oli selles, et hea ja halb mööduvad alati...

Praegu juurdlen, mis siis EI möödu...
Kas igatsus, millegi järele, mis ei mööduks ning see peab tingimata olema hea...

Appikene, ma ei ole ju...

Nägin Naistelehte. Sandra tõi täna. Palusin tal osta, kuna nii mõnigi oli öelnud mulle, kui armsasti Karel minu kohta ütleb.
Naiselik uudishimu ka :);):P mis siis Karel minu kohta ütleb :)
Karel ise oli salapärane :)

See, mis lugesin pani seestpoolt vere tarretuma - väga heas mõttes :) Mina ja Kareli elu päästja...

Eeeeeeee...

Ise arvan, et olen väga hea sõbraga vaid suhelnud endalikult - mõnikord lapsemeelselt, mõnikord heaga, mõnikord karmimaltki, kuid südamega
Vahetevahel naernud südamest Kareliga.
Vahel nutnud...
Ja nii edasi.

Kuid elupäästja ma ei ole ju :) See sõna on minu jaoks liiga suur.
Olen väikene.
Ma ei suuda seda mõista... :)

Olen ainult MINA ISE, kes on oma toetusega ja hoolivjulgusega teistele olemas olla. Vähemalt püüab olla.
Ja elan oma enda elu :) Nii halvasti või hästi kui oskan...

Aga praegu tahaksin kõiki häid inimesi kallistada, eriti Karelit, ning paluda: lubage mul olla lihtsalt tiiatibu või tibutiia (nagu Mella vahel mind hüüab) :)

Kolmapäev, november 26, 2008

Küsimuste küsimus

Kas minna nädalavahetus Tallinna või mitte minna - see on küsimuste küsimus :)

Kuulates uudiseid, on päälinna tänavatel hullumaja lumest. Samas mind pole kohutanud mitte üks välk ega pauk - seega mida nüüd põen... :)

Õhtul istusime Sandraga nõutud laua taga ning otsustasime, et lükkame otsustamise homse õhtule edasi - ehk sulab imeväel lumi vähemaks :)

Mõistan, et Sandrale oleks ratastool ja lumehanged uus kogemus :) Lumi iseenesest pole takistus, kuid praegu on lund lihtsalt liiga palju - see paneb mind ennast mõtlema .

Kuid tuulutust oleks mulle hädasti vaja :) Saaks õhku ja energiat, mis praegu tundub, et kaob...

Niisiis,
olla või mitte olla :)

Teisipäev, november 25, 2008

:)

Head Kadripäevaõhtut!

On olnud meeletult vaikne päev. Kalendermärmik tuletas ainult meelde, et täna on Kadripäev :)

Päeval aknast välja vaadates oli ilus talveilm. Isegi suusatajad oli näha... :)

Tegelikult kisub endki õue lumme möllama... nagu kunagi ammu - ammu...

Esmaspäev, november 24, 2008

See tuisk/torm vist õnnelikult üle elatud

Kõige hullem oli vist eile õhtul. Elekter kadus. Hullu tegelikult ei olnudki. Ainult pimedust kõikjal. Hea oli seegi, et kallikene töötas aku peal ju edasi ning näitas sedasi valgust tuppa.
Helistasin Piretile, kas saab joosta ja küünalt põlema panna. Loomulikult Piret jooksiski. Aga siis ajasime natz juttu ning siis mõtlesin, et poen teki alla. Vara oli küll - kell lähenes 21-le alles - kuid ma poleks targemat lahendust/tegevust leidnud küünlavalges/pimedas toas.
Ega uni küll ei tulnud kaua aega.
Hommikul helistas mamma. Täna jäi piimaring ära. Mamma ei pääsenud oma õuelt teele. Ta oli nördinud, kuid samas toonitas, et kui sõite poleks, siis oleks muinasjutuline talv. Mamma pabistas vist rohkem minu pärast kui piimaringi pärast. Rahustasin teda, et Piret on siinsamas, kui vajan 112 :)
Ja mobiili laadisin ka täis. Mu mobla aku vastupidavust hea, isegi väga hea. Viis - kuus päeva.
Oli jube tuisk/torm.
Oli hirmgi.
Kuid talv!
Hea, et kriisi olukorda välja ei kuulutatud. Üks hetk mõtlesin minagi, et kohe - kohe on Eestimaal KRIIS...
Veel mõtlesin, et kumb siis on jubedam kriis, kas majanduslangus või looduskatastroof... Teine muidugi, minu meelest.
Ja veel meenutasin, kas 1982 või 1983 aasta (umbes selle aja) talve, kui istusime nädal lumevangis... Kohutav. Kuid samas oli samuti talveromantika. Mina aga ei mäleta, et keegi siis oleks paanikas olnud... Lihtsalt ei mäleta. Raadio edastas tavaliselt talve ilmateateid. Raadiot kuulasime patareidel. Elektrit polnud umbes ka nädal... Huvitav, kas tõesti keegi ei olnud tõeliselt paanikas... Oli tõesti kõik kontrolli all... Kahtlen. Kuid too oli too aeg!
Talvel on olnud ju läbi aegade lund !
Kuid sooje ilmu küll ei tahaks... Soojus keset talve - kliimaga on tõsist lahti...

Pühapäev, november 23, 2008

Lumekardinad

Ega ma enam aknast välja ei näe - aknaklaasid paksu lumega.

Mul on tunne nagu oleks ma momendil kuskil väljaspool maailma.
Joon kakaot.
Veidi hirm on , kuid tõesti mõnus on ka kodus olla tuisutormiga.
Elekter kadus hetkeks.
Ma ei julgegi miskit suurt tegema hakata. Äkki poole tegemise ajal jään pimedasse. Muidu ehk maaliksin...

ELMAR räägib liiklusuudiseid. Isegi rong jäi seisma. Päris jube. Raudtee ja .... Raudteest tean ühte - teist pisut rohkemgi, kui meenutada... Aa seda pole küll kuulnud ega ole räägitud, et tuisk on pannud rongi seisma...

Arvatavasti sain just teada unenäo tähendusegi - juhtus nii öeldes õnnelik õnnestus. Buss kraavis... Küllap mu hing aimas ohtu ette, kuigi sellele, mis toimus, ma nagu hommikul ei mõelnudki, et see võib juhtuda...
Ema hing on ikka lastega seotud :)

Lumi, lumi ja...

Aknaklaasil suured lumelärtsakad. Nii lumiseid aknaid ei mäleta mitu - mitu aastat. Ma ei mäleta isegi selle aasta märtsi tormi - küllap siis oli mul hoopis suurimaid ja hullemaid mõtlemisi ja tegemisi, et ilmale ei olnud aega tähelepanu pöörada...
Hästi mõnus soe on toas. Aknalaudadel ei voola lumevettki. Vähemasti veel mitte. Muidu aastat aastasse voolas lumevesi kuidagi sisse. Ausalt ma ei imesta ka enam selle üle...
Ma kordan ikka ja jälle, et mul on lõppude lõpuks nüüd ägedad aknad :D :D :D

Nägin vastikut ja kummalist und. Õudnegi. Kuid arvan, et nende pingete tagajärg, mis on hetkel. Õnneks unenägu lõppes hästi. Tulin segadusest ja jahmatusest kenasti välja... Praegu pole mul sellist halba tunnet, mis vahetevahel pärast unenägusid on.
Ma usun tegelikult unenägusid. Viimasel ajal ma nagu unes midagi ei näe. Magan vist rahulikult, kui jään magama. Aga tegelikult nähakse tihti und, ka siis, kui ei mäleta und.

Akna taga pole maa ega taeva vahet. On ainult valge laius. Natukene on kõhe mõelda neile, kes peavad olema kuskil teel. Samas usun, et mõne päeva pärast, kui mitte enne, pääseb keegi ikka minu juurde... :P:P:P
Tõeline talve tunne on - kas ei ole :)

Laupäev, november 22, 2008

Päris talveõhtu tunne

Momendil on päris talveõhtu tunne. Ma ei ole küll lumega veel väljas käinud. Aknastki õue vaadates on ilus ja tõeline talveilm ja õhk. Ilmateade lubab paaniliselt tuisku ja tormi. Mind hoiatus väga ei kohuta - talv ikkagi - kuigi kui elekter kaob, on ebamugav. Siis tuleb lihtsalt üle elada ja punkt. Muud ei jää ju üle.
Mõtlen, kas teha termosesse kohvgi tagavaraks või mitte...
Lapsepõlves olid ka lumetormid ja puha - kõik sai üle elatud. Telefonita. Ammugi ei teatud, mis on laaditud mobiil :)
Mammagi oli täna tuisu suhtes hästi rahulik. Mäletjärve kant on pidevalt talviti lumine. Ma isegi elasin ju kümmekond aastat pubeka ja noorusajal seal kantis. Mäletan. Tean küll, mis külavahelistel teedel toimub...

Eilne päev oli minu jaoks absoluutselt mööda päev. Ei ühtki valguskiirt ega vajalikke lahendusi. Lõpuks sõin valget šokolaadi ja nutsin. Ja tundsin, kui mõnus on kodus üksinda üle pika aja nutta. Keegi ei päri, mis sul viga on...
Õhtul tuli Piret. Veinitasime küünlavalgel. Lihtsalt olime ja vestlesime elust. Ühel hetkel tajusin, et midagi pole veel halvasti, et mõelda negatiivseid mõtteid... et milleks elada äpuna...

Ahjaa, veel rääkisin MSN-is Kareliga, kes toonitas pärast mu kaebelaulu Äpuna tundmisest, et Äpu oli tegutseja ja vahva. Seega, aeg oleks mul mõista, et olen samuti tegutseja ja vahva!

Imearmas, et mul on sõpru, kes ei lase alla anda ka kõige mõttetumal ja raskemal hetkel!

Reede, november 21, 2008

Mina rumal ... ehk ... vaikida või rääkida...

Ootasin kedagi.
Paari päeva eest kurtis, et on tõbine, kuid kõik muu jättis lahtiseks. Suhteliselt normaalne käitumine. Sest haigeks jäämise tunne võib ju olla valelik ja paari päevaga mööduda - ja see ongi hea.
Küsisin mitmel korra, kuidas lugulaul on - kas oodata või mitte. Vastust ei saanud. Proovisin helistada. Kutsus ilusti. Vastu ei võetud tükkimal ajal. - lõpuks hakkasin muretsema ta tervise pärast. Selline ma ju olengi! Teadmatus on kõige hullem vahetevahel.
Täna lõpuks sain sõnumi "haigusega maas"
Tuli kergendus. Vähemasti tean ta saatuse kohta mingitki infi.
Kuid tänaseks oleks võinud veel eilegi teisi asju ja külalisi planeerida... Kui tahetakse külla tulla, siis ikka ühekorraga :P Viimasel ajal on see eriti nii...
Mõistan väga hästi, et haigused ei hüüa tulles. Mõistan, et igal ühel on isiklik elu ... mis on siiski seotud teiste isiklikke eludega. Võib - olla olen liig karm, kuid mulle tundub, et nii mõnele inimesele ei ole kohale jõudnud, et ma pole koguaeg kodus vabalt ja muretult saadaval . Et muretsen tohutult teiste pärast. Samas vajaksin meeletult mõne inimese mõistmist ja ära kuulamist.
Mitte seda, et mind ei kuulata ega mõisteta. Vaid just mõne inimese kuulamist ja mõistmist. Nagu suhtes ikka olema peaks.
Suhted ei saa toimida, kui suhe on ühepoolne. Kuigi öeldakse, et suhe toimib ning rohkem ei saagi toimida. Juba see ütlus, et suhe ei saagi paremini toimida, paneb mõtlema, kas see ongi kahepoolne suhe...

Mina rumal, loodan ikka, et kuskil on tõeline suhe...
Seda ei ole aga.

Nohjah, eks ma isegi olen mõnikord saanud kõikjale minna ega kõike teha. Vahel olen ka hädavalesid välja mõelnud. Tunnistan ausalt. Iseendal vastik tunne hädavalet rääkides. Püüan võimalikult vähe valetada. Ei taha teha seda, mida võidakse minule teha...

Siis on kogu elu heategevus :P

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=305014

Niisiis jälle heategevus ja kaastunne... Andke andeks! Õnneks see aasta on tõesti palju vähem negatiivsust, rohkem positiivsust.
Ütlen ausalt, kui ei oleks mu ellu tulnud Suu ja Jalaga Maalijate Ülemaailmse Ühingut, elaksin mina küll momendil palju halvemini ning seda mitte ainult materiaalses mõttes :):) Aga ta tuli. Ja ma julgesin lõpuks hüpata vette tundmatus kohas - maalima hakata. Usun sedagi, et ükskord maalin/joonistan minagi midagi lumest ja küünlavalgusest, millest saab jõulukaartki :)

See on minu töö.
Töö, mis mõnele inimesele valmistab rõõmu.

Töö, mille olemasolu ei tohiks valmistada kaastunnet ega haletsust. Mida siin kaasa tunda või haletseda ? Mismoodi on kaartide müügikampaania heategevus? Tehke see mulle selgeks, paluks:):P
Vastasel juhul teeme iga päev midagi ostes heategevust...

Rahu, ainult rahu!
Olen rahulik.
Ma ei ole sugugi norija. Tean, et issanda loomaaed on suur ja laia. Ütlesin vaid oma mõte omast tööst, kuigi olen veel VDMFK stipendiaat, kuid õppimine on suurim töö, et saata parimaks. :)

Neljapäev, november 20, 2008

Tere TALI :)

Hommikul ärgates oli saabunud Kaagvere õuele suur talv :)

Magasin muide 12 tundi. Peavalu kadus. Küllap olin lihtsalt üle väsinud millegist. Millest - kes teaks. Püüan mitte üle pingutada, kuigi mõtlemisega ka saab üle pingutada. Ja kuidas veel!!! Küllap olengi seda nüüd teinud. On argimured, millele tuleb leida lahendusi.
Püüan lihtsalt vähem mõelda ja vabamalt mõelda :)
Elu - olu polegi ju nii hull, nagu mõni hetk tundub. :) Tuleb ainult uskuda, et nii see ongi ja siis ongi nii :)

Kolmapäev, november 19, 2008

Valge lumi ja peavalu

Tore oli vaadata aknast valgest lund. Üle kevade - suve - sügise.

Päev otsa on pea valutanud. Lihtsalt.

Teisipäev, november 18, 2008

Mädanenud jalad ja siiski imearmas

Olen mässanud 2 päeva köögis. Köök on imearmsa uue näoga :) Augustis sai küll köök üle värvitud Märdi sõpradega, kuid poolikult ning see kollakasroheline värv väsitas mind - oli kuidagi liig erk. Nii otsustasingi juba poolteist tagasi kunagi taas köögi korralikult värvida maksku, mis maksab ja nüüdseks hetkeks ongi mul jube armas tagasihoidlik toon toonis köök. Toon toonis peaaegu. Pisikesi asju on veel teha, kuid ükskord on niikuinii valmis - nii nagu ma ettekujutan.
Piretiga vaatasime kahtleval pilgul köögikapijalgu, tõstsime kapi seinast kaugemale, et Kaia saaks seina kapi tagant värvida ning ühekorraga ütlesime: "Võtame jalad hoopis alt!" Nii kui Piret sai ainult natukene oma sõrmede jõudu kasutada oligi kapijalg murdunud... Kapijalad olid lihtsalt niivõrd pehkinud ja mädanenud, et ühel momendil oleks köögikapp pähe kukkunud!!! Täiesti naljata.
3 aastat tagasi komisjonikaupluses paarisaja krooniga ostetud kapp. Juba siis oli väljanägemine tal kehvapoolne, kuid nokitsemine tegi ägeda kapi. Ja nüüd panime uue värvi peale - jällegi kihvt kapp, kuigi jalgadeta. Mu jaoks on madalam kapp paremgi :D
Kõik köögikapid tulevad üht värvi...
Leidsin riidekapis vanad kardinad, mis sobivad üli hästi akna ette...
Einoh, mulle meeldib kodus nokitseda :) On nii mõnus luua oma soovidega ja oskustega omaenda kodu :) Teised on mulle seda tuhat ja üks korda öelnud, kuid ise hakkan alles praegu täiel määral sellest arusaama.

Aga kodutibu ma ikkagi ei ole. :P
Tiiatibu olen vaid ;)

Pühapäev, november 16, 2008

Argipäevas tagasi

Jõudsin ilusti ja elusana psühhodraamast Põltsamaalt tagasi. Olen kohutavalt väsinud, kuid heas tujus :)

Ja jällegi psühhodraama grupiliige oli avaringis rõõmsameelne, et sai jõulukaarte :) Üllatas sedasi mind... :)
Päris hea on tõdeda, et see aasta kuuleb kõikjal jõulukaartide kampaaniast häid sõnu :)

Ega ma internaadimajast, kus koolitus toimub, välja ei pääsenud. Omaenda laiskusest. Vihmane oli kuidagi. Kuigi grupikaaslased olid valmis, et lähen lõppude lõpuks ka õueõhku hingama vähemasti. :)

Nüüd psühhodraama koolitusele taas jaanuaris.

Neljapäev, november 13, 2008

Nädalavahetusest

Homsest pühapäevani olen taaskord Põltsamaal psühhodraamas :)

Südaööl lauakas

Eile öösel helises lauatelefon. Une pealt ei saanud aru ka kohe, mis helin... Nädalate viisi telefon vaikib ning nüüd öösel...

Ma ei läinud loomulikult vastu võtma.
Uni kadus. ..

Kolmapäev, november 12, 2008

Kõigest pott :P

Alustasin uue maali maalimist. Sellel saab olema üks roheline pottki, millega näen veel närusaid hetki :D Jäppe naeris:
"See on kõigest pott!"
Pildil saab olema palju olulisem asi, olulisemaid asju, kui roheline potikene, mille üks valesti tõmmatud pintslitõmme häirib mind siiani. Üle värvides õieti, peaks vale joon kaduma. Kuid see peitemäng ei õnnestunud täna. Olen marus :D
Ei, nii hull asi ka ei ole!
Kuid plahvatasime mõlemad Jäppega naerma - see on kõigest pott!!! Liu vaatas kohkunult ja mõistmatult meid kordamööda, mis nüüd lahti.
Tegelikult kirjutades ei saa seda hetke edasi anda. See oli hästi naljakas, ise ka ei tea, mida naersin - kuid see oli kõigest pott :D

Tegelikult loodan, et sellest tuleb üllatuslik ja julge maal. Jäppe andis raske ülesande ja idee, millele ma ausalt ei olnudki iialgi veel mõelnud :)
Kui ma ainult oskaks lõpptulemusega värvidega väljendada seda, mida mõtlen iseenda isiksus. Tähtedega kirjutades oskan.
Maalides värvidega hetkel vist veel mitte...

Jõulukampaanias on minuni jõudnud vaid südant soojendavaid vastukajad. Mulle on ka helistatud ja öeldud häid sõnu. Loodan, et kogu me meeskond tunnetab see aasta mõistmist ja arusaamist.
Mitmed mu sõbrad on öelnud, et on saanud me ühingu jõulukaarte ning Mella kaart on see kõige :)

Esmaspäev, november 10, 2008

Ikka ja jälle jõuludest

Täna algas siis Suu ja Jalaga Maalijate Ühingu jõulukaartide kampaania. http://www.sjkkirjastus.ee/
See aasta on jõulukaartide komplektis ka meie Eesti kunstniku Mella jõulukaart :) Mul on see üle siiralt hea meel!

Loodan südamest, et sel aastal on palju rohkem mõistmist, kui eelmine aasta.

Ise pean veel tõsisemalt maalimisse suhtuma, sest täna sain tähtsa kuupäeva, mis määrab oluliselt taas mu lähiaastad. Sellest juulis 2009 :)

Pühapäev, november 09, 2008

Õnnetoojad läksid ukse tagant minema :D

Huvitav, kas nüüd aastaaega ei ole õnne??? :)
Igavesti lärmakad mardisandid käisid trepikojas ning minu ukse tagagi. Häältest tundusid olema suured sandid ja pisut ehk võtnudki (võin eksida ka). Laulsid kõvasti: laske sisse... ning koputasid ka hästi kõvasti ustele... Ega nad vist omaenda lauluhoos ei kuulnudki, kui hõikasin sisse ja läksin esiku... Minu meelest olid nad uste taga suht kannatamatud, mitte vaid mu ukse taga...
Viisid õnne hoopis minema??? :D:D:D

Loodan siiski, et järgmine aasta tuleb mulle kergem ja pisutki parem.
Õnn tuleb iseendal leida ja võib - olla tehagi...

Ausalt öeldes, ega ma polndki martide vastuvõtmiseks suurejooneliselt valmistunudki.

Isadepäevaks

HEAD ISADEPÄEVA!
Nii või teisiti oleme seotud terve elu isadega - meil on (olnud) isa ja kavanaisad, mõni on ise isa, mõnel on laste isa... :) Tänu isadele ei katkegi elu.
Elus on ikka nii, et on hetki, millal mõeldakse isast paremini ja halvemini. Küllap isadki mõtlevad, et võiks olla ju ometi parem isa, kuid ei oska... Seda tunnet kogesin tegelikult peale oma papa surma, et ta tegelikult tahtis kogu hingest öelda lihtsalt, kuidas ta mind armastab jakui uhke ta minu üle on, kuid ei osanud või julgenud tundeid väljendada...
Mina süütan täna küünla ja mõtlen papale heasti, kuigi eluajal valmistasta rohkem muret/valu, kui rõõmu... Kuid usun siiski, et ta andis kõik, mis suutis mulle...

Isad, öelge ikka ja alati lastele hoolivjulgelt, kuidas armastate neid!
Usun/uskuge, et lapsed ja lapselapsedki vastavad samaga :)

Laupäev, november 08, 2008

Jõulukaardid

Meie Suu ja Jalaga Maalijate Ühingul on sel aastal imeilusad jõulukaardid ja jõulukomplekt.

http://www.sjkkirjastus.ee/?doc=10014

Minul on küll üks mure jõuludele mõeldes vähem :) Jõulukaartide muretsemise mure :) See aasta tuleb hakata ka saatma nagu vanasti. On olnud aastaid, kui olen kirjutanud / saatnud 45...50 kaarti - vanal heal ajal. :) Kolm - neli aastat olen olnud väga laisk. Olen läinud kergema vastupanu teed: internet ja sõnumid. Saan aru küll, et see pole see. Ise olen saadetud kaardid välja printrinud - jäävad sedasi alles paberilgi. Saadetud sõnumid kirjutan märkmiku.

Nohjah, kunagi joonistasin jõulukaarte. Igale ühele isesuguse. Peamiselt vildikaga.
Nüüd ei ole tulnud ühtki jõuluteemalist maaliideet :S

Mõistus tõrkub aga jõuludele juba mõtlemast. Kuidagi väga kaugel veel jõulud...
On november alles.
Homme isadepäev. Ja vist ka mardilaupäev :)

Üks vana lugu, mis ei vanane

Ehk on keegi, kes ei ole veel lugenud Urve Tinnuri lugu minust, mis ilmus aasta tagasi TervisPlusis. Nüüd võite lugu lugeda mu kodukal (Urve loal riputasime loo üles alles nüüd Mellaga, interneti variandi ajakirjas pole):

http://www.lux.ee/tiia/index.php?page=10031

Kindlasti on mul samm õnneni jätkuvalt astumata... :)

Reede, november 07, 2008

All C süües...

Ei ole ammu - ammu ühtki sõna GNLD-st kirjutanud. GNLD tooted ei ole mu elus kuhugile kadunud. Tõsi, kasutan enda tarbeks peamiselt hetkel ning vahetevahel räägin nende väärtusest teistele.
Olen momendil rahul.
Sest prügita kõikjal üles liini ma lihtsalt ei suuda. Hetkel vähemasti. Kuid ma ei taha mitte sugugi väita, et ühel heal minutil ei ole ma ka GNLD-s director :) Mind on vist küll juba maha kantud GNLD-s, kuid siiski hingitsen omaette ja naudin GNLD tooted sajaga.
Süües täna all c, siis mõtlesin, et tuletan teilegi meelde, kui tähtis on vastu talveaega enda eest hoolitseda. Süüa vitamiinegi. Veel parem väga toidulisandeid, mis on GNLD-s. Aitavad ka väsimuse jne vastu.
Et raskel ajal, mis praegu on, ei saa luxust lubada...
Mmhhmmhh.
Aga inimese tervis ei ole ju luxus. Inimese säravad silmad pole ka nagu luxus... See on see ju, mis aitab inimesel raske aega üle elada.
Sellepärast isiklikult püüangi GNLD toidulisandeid ikka pisutki süüa... Mul ei ole aega haige olla.
Võiksin ka lugeda mitu põhjust, miks ei saaks GNLD tooteid tarvitada, et raha ei ole... Ei olegi. Kuid ravimid maksavad ju täpselt samuti...
Ühel päeval tundsin, et nohu kipub kallale tulema. Sõin poole päevaga 6...7 all c, ja tänaseni pole nohu :)
Puhatusvahendid on ikka üllatavalt HEAD. Avastan ikka ja jälle, milleks on ainuüksnes LDC kõik hea :)

Neljapäev, november 06, 2008

Kolmas auhind...

Meeldetuletuseks:

Auhinna reeglid on sellised:

1) Vali viis blogi, mida hindad loomingulisuse, kujunduse, huvitava materjali ja panuse eest blogiilma mistahes keeles.

2) Iga auhind on nimeline ja sisaldab blogi kirjutaja nime ja linki tema blogisse.

3) Iga auhinnasaaja paneb auhinna logo omale blogisse.

4) Logo peaks linkima originaalauhinna lehele.

5) Auhinnasaaja paneb ka reeglid oma blogisse.



Selle rahvusvaheliseks kujunenud, Uruguaist alguse saanud blogidepreemia reeglid inglise ja hispaania keeles on siin .



Ausalt öeldes Mari - Leen oli mul kohe üks auhinna saaja. Hetkel kirjutab ta blogi aadressil http://www.ohtuleht.ee/marileenublogi . Kuid võin kinnitada, et on bloginud kauem, kui mina ja tänu talle blogin minagi :) Leenu kirjutab väga otsekoheselt ja julgelt.

Kolmapäev, november 05, 2008

Jälle 1 unistus täitunud... :)

Ostsin ESMAKORDSELT elus ISEENDALE 16 osalise nõude komplekti. Rohelise. Savist. Päris hea hinna eest (mitte sugugi pead pööritavalt kallis :) )
Olen happy :):):)
Unistasin rohelistest nõudest mõned head aastad. Nüüdki mõtlesin ja kaalusin, kas ostan või mitte paar nädalat peale seda, kui nägin Jyskis sobivaid nõusid...
Raha on ju alati vähe - tahtmatult mõte, kas ikka on vaja :)
Need on pisiasjad, mida ei panegi tähele, et need määravad oluliselt iseseisvustunde. Mul ei olnud nõudest puudu. Oh ei! Kuid jällegi on mu nõud kellegi omad või antud/kingitud. Ise olen muretsenud mõne üksiku toidunõu nagu näiteks panni või noa. Nüüd saan 4 inimesele teha uhke ja ilusa laua :)
Usun, et nõud jäävad aastateks. Raha oleks niikuinii ära kadunud...

Tegin endale jõulukinki ette :) Olen ju olnud tubli tüdruk sel aastal! Enda meelest.

Mitte et ma läheks jõulumölluga juba kaasa.
Jõulumöll praegu teeb kurvaks ja hirmu. Mis on 24. detsembril??? Surmaniväsinud ja stressis kõik inimesed. Täna vaatasin Eedenis ja Zeppelinis jõulusära ning arvasin, et näen nöökivat und - külmaks jättis see möll...
On hea, et jaanipäevamöll ei alga juba aprillis ning poodides ei müüa jaaniusse ega sõnajalaõisi... :P

Ehitus ABC-s ei olnud õnneks veel päkapikke :) Selle eest oli meeldiv teenindus! Noormees - müüja kuulas mind, mitte Sandrat. Tasapisi toimetan kodus edasi - on ju hea hoolitseda kodu eest. Mitte ainult selle nimel, et oleks ideaalne ligipääs kõikjale, vaid ikka ka sellepärast , et näidata kodule oma armastust :)
Võib - olla olen lapsik :D
Aga las ma siis olen lapsik :D :D :D
Kodu on tavaline imeline koht...

Teisipäev, november 04, 2008

Mäksa valla infolehes LEEPÜ

http://www.maksavald.ee/vvfiles/0/maksavald_10_08_veebi.pdf

Rusuv... Optimislikumalt, paluksin...

Majanduskriis ja majanduskriis... Ausalt öeldes, kui kuulata vaid majanduskriisi paanikat - mis need jutud, vestlused ja uudised muud on, kui paanika - siis tuleb juba deprekas kallale üksnes kuulamisest.
Ma ei taha absoluutselt öelda, et kõikvõimalikke ohte majanduses ei ole. Kõik võib minna allamäge ja lähebki... Kuid praegu on küll tunne, et maailm jääbki igavikku lõpuni kuhulegi sügavasse majanduskriisi ning hullemaks ei saagi enam minna.
Alati saab hullem olla!
Alati saab paremaks minna!
Hull aeg tuleb mingil viisil üle elada. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikkagi saab!
Lootus peab ju jääma! Vähemasti selleks, et elu kestaks edasi...

On ennem rasked ajad üle elatud, küllap elatakse nüüdki !

Esmaspäev, november 03, 2008

Kodukardinatunne

Suur aken sai täna ka värvitud ning roosidega kardinad taas ette. Timo sõbrana värvis akent. Lihtsalt pahtel ei kuivanud Meelisel aknapõskede tegemisel ära - niiskus oli elamises - ja jäigi koheselt värvimata. Meelist ootasid teised uued planeeritud toimetused. Ta oli tõepoolest pisut kurb ja pabinas, et ei saanud ise mu aknapõskede tööd lõpuni teha. Kuid luges mulle sõnad peale, et värvida tuleb hoolikalt :)
Usun, võin kinnitada, et Timo tegigi täna hoolikalt värvimistööd :)
Sandraga panime kardina akna ette. Olin paar nädalat ilma kardinata - mitte ei harjunud ära. Kardinata on tuba hoopis kõledam. Olgugi, et aknast kardinata välja vaadata on hoopis lahedam, kuid... see ei ole see tunne, mis kodus olema peab.
Kaks olulist asja peavad toas olema: aknakardin ja põrandavaip. Nendeta tundub kodu külm ja kõle :):)
See minu arvamus.

Muide, minult on palju küsitud, kuidas saan ratastooliga vaipadel liikuda. Lihtsalt saan. Olen vist nii harjunud. Hommikuti on ju mõnus paljajalu vaibal käia :) Paljas põrand on jahe ja ... oh, külm värin jooksis üle ihu. :P
Meil on kodus alati vaibad olnud. Minu mängunurgas ja toas alati paksem vaip, et mu jalgadel jahe ei oleks. Seda mäletan juba lapseeast. Ja ma ei võinud iialgi vaipa sassi ajada ega jätta!!! Vot :D

Pühapäev, november 02, 2008

Hingedepäev


Küünal põles aknal minulgi.
Kurb ei olnudki. Kuidagi hea tunne on mõelda, et mu väikese hubasesse elamisesse on oodatud lähedased hinged ning küllap nad teavad, et see on nii...
Täna oli mul üle mitme aja kunstitund Jäppega. Ta lubab taas hakata mind juhendama. Kord nädalas. Hea, väga hea! Usun, et Jäppe on selline kunsti juhendaja, kes nõuab maksimaalse minult.
Jäppega oli kaasas jälle Liu. Liu poseeris mulle :) Esimene elav hing, kes poseeris mulle! Mõni hetk kohe seisis pildil nelja käpaga :D Ma ei ole ealeski loomi osanud joonistada. Ega tänagi ei tulnud koera moodi... Jäppe arvab küll, et on Liu sarnane. Võib - olla õige pisut ongi :D:D:D
Õhtu leidsin luxi postkastist Kaupo kirja. Ta süstis minusse taas sellise energia laksu, et võiksin uuel aastal iga kuu koolitusi ja seminare korraldada :) Hea on mõelda, et on selliseid töökaaslasi, kes usuvad jätkuvad sinusse !!! Küllap Kaupogi teab, kuidas minust maksimaalse välja pigistada :)

Laupäev, november 01, 2008

Tänase õhtused unistused

- Helistaks kellelegi... Ei helista.
- Kui helistaksin, kutsuks ta välja... või vähemasti külla... Ei, see ei lähe mitte.
- Läheks ise kuhulegi... Läheks, kuid täna ei ole kellega minna.
- Läheks mõnda portaali... See ei ole see, mis päriselt välja minna.

Tülpimus on.
Lööks kõigele jalaga ning poeks teki alla. Pole küll minu uneaeg veel, aga see on unistus, mis täituks nüüd ja kohe :)

Aga ma ei tea, kas tahangi ka magada.

Valgust vajan :)

Teine auhind läheb...




Niisiis, püüan oma rõõmu taas teistega jagada, et teha teistele veidigi rõõmu :) Seega mul on teinegi blogi auhinna vääriline inimene väjavalitud. See on tõesti päris keeruline valimistöö !

Kuid, enne veel meeldetuletuseks:



Auhinna reeglid on sellised:
1) Vali viis blogi, mida hindad loomingulisuse, kujunduse, huvitava materjali ja panuse eest blogiilma mistahes keeles.
2) Iga auhind on nimeline ja sisaldab blogi kirjutaja nime ja linki tema blogisse.
3) Iga auhinnasaaja paneb auhinna logo omale blogisse.
4) Logo peaks linkima originaalauhinna lehele.
5) Auhinnasaaja paneb ka reeglid oma blogisse.
Selle rahvusvaheliseks kujunenud, Uruguaist alguse saanud blogidepreemia reeglid inglise ja hispaania keeles on siin

Ja mu teine auhind läheb Märdile , http://msaar.blogspot.com/ ! Ta on noormees, kes julgeb kirjutada julgelt. Ka usu teemadel oma moodi. Blogi kujundus on tagasihoidlik, kuid sisu on mõtlemapanev .

Kõikidele TIIAdele

HEAD NIMEPÄEVA,
Tiia!
Mulle endale ka :P:D

Reede, oktoober 31, 2008

Sügistuuleõhtul

Head HALLOWEENi!
Mul on külmikul ilu pärast kübarkõrvits. Mitu - mitu kuud juba. Mammi Hilja andis teist sügist. Et joonistaksin... Hästi omapärane kaunistus. Söödav olevat ka. Ei tea, pole proovinud. Kevadel võttis mammi Hilja eelmise kübarkõrvitsa, mis mul oli, seemneks. Seegi kübarkõrvits läheb kevadel seemneks...
Küünlad mul ei põle.
On asju, mida pole ma välja suutnud mõelda, kuidas teha ja turvaliselt teha. Üks asi on tikud. Võib - olla välgukas oleks paremgi tule süütamiseks... Seni kuni ma ei ole tehnikat välja mõelnud, kuidas tuld kontrolli all hästi hoida, seni ma ei proovigi...
Akna taga tugev tuul.
Tuba soe.
Mõnus sügisõhtu. Mis sest et üksildane olen tänasel õhtul. Ma pole ükski aasta kõrvitsaõhtul möllanud. Ei mäleta küll.
Minu inimene ilmus välja. Siia minu juurde ta muidugi ei jõudnud. Suhtlesime. Ta upub töösse. Nohjah, pean vist uskuma! Selline ma siis olengi - igavene uskuja! Solvunud nägu teha kas või teeskluseks ma aga ei oska. Ja mille peale saangi siin pahane olla?! Inimene teeb tööd ainult ju... Lubati jälle mõndagi. Eks paistab, mis saab edasi... Vähemasti mina mõtlen asjad endale selgeks :) Töötamise uskumine on üks asi, üle jäänud on teine asi :)

Muidu oli kõige tavalisem päev.
Algas pisut kummaliselt ja kuidagi uskumatult. Ilma vaatamine aknast mõjutab tööle minemist. Minu meelest eile ei hoiatatud tormi eest. Ainult Pärnus ärev... Aga jah... Ma ei ütle miskit halba, kuid kui isiklik abistaja tööle ei tule üknes ilma pärast, siis... Mul on küll ja veel tobenaljakaid vabandusi olnud, miks üks või teine abistaja ei saa tööle tulla. Kaia täna loobus ilma pärast. Siin, Kaagveres oli küll suhteliselt tavaline sügisilm. Hommikul piilus kogunisti päike pilve vahelt. Olen päev otsa mõelnud, mis ilmal siis viga oli...
Mitte, et mul oleks abistajat hädasti vaja olnud. Siiski oli tööpäev kokkulepitud. Ja mina olen ja elan selles teadmises, et sel ja tol päeval saan olla ja elada nii ja naa moodi. Enda ümberlülitamine
toimub kiiresti - elu ei saa ju seisma jääda, kuid...
Sandra, kes on üle pooleaasta töötanud, on tipptasemega isiklik abistaja. Nagu on olnud Pille, Mari - Liis ... ja mitmed teised. Sandra pole ühtki korda hilinenud ka... Jäin just täna mõtlema sellele, pagana hea, et Sandra juhtus soovima isikliku abistaja tööd täpselt siis, kui mul oli suur elumuutus - papa surm... ja ikkagi elu ümberkorraldus... Siiski mingil viisil on olnud suur ümberkorraldamine, kuigi midagi ei olegi eriti muutunud abistaja töös... Võib - olla tänu Sandrale olengi saanud turvatunde, et saan iga kell olla ja minna ja tulla. Sest kõik mu sõbrad, kes on ümberringi, on valmis aitama, kuid neil on oma elu ja nad on harjunud, et mina elan samuti omaenda abistaja abiga.
Täna jooksis Piret läbi. Palusin lihtsalt juukseid uuesti patsi panna. Magasin hobusesaba poolenisti lahti. Eile ei teinud kalasaba, sest teadsin, et Kaia tuleb hommikul... Mulle ei meeldi aga sõbrannasid alati paluda ega käskida - see pole sõprussuhe enam. Nad abistavad endastmõistetavalt niikuinii.
Kaiale ei ole pahane. Sain kogemuse - nüüd tuleb lihtsalt olla veidi karmin uute isiklike abistajatega. Kaiaga räägin kindlasti ilusti ja rahulikult. Elus juhtub igasuguseid asju!!!!!!!!!
Pille näiteks ei julgenud sisse tulla, sest ta jõudis tööle 25 minti varem esimene kord. Rainer aga pohmakaga jooksis peaga vastu ust ning panin ta välja magama. Vamps on ka siin tööpäeva maha maganud, teda pidin veel telefoni teel äratama :D
Noored ju !
Nad ei teinud ega tee apsakaid pahatahtlikult. Neil ei ole (olnud) lihtsalt elukogemusi.
Muide, see Ly, kes suvel kaotsi läks, jäigi mul kadunuks. Juhtub. Pole parata!

OO, kallikese laua all kõnnib praegu kärbes!
Ma polegi üksi :D

Neljapäev, oktoober 30, 2008

Oota, kuid kui...

Masenkas tabas mindki. Täna õhtul. On küsimus, milleks kõik... Ma ei tule niikuinii hästi toime.
Ärge võtke seda väidet tõe pähe.
See nukker masenkas läheb mul üle. Vahel on vaja endast välja lasta ka selle, mida ma tavaliselt ei lase välja paista. Elan sissepoole. Säran väljapoole.
Nädalavahetus on veel suur küsimärk. Huvitav on see - mõni inimene arvab ikka veel, et mul on palju mollutamisaega päevades. Südames aga nii suur õnne ja muu nälg, et jäängi uskuma kergemeelselt lubadusi tuules... Ega ei jää küll!
Ja ikkagi on mul mängukanni tunne. Vurri tunne.
Ei taha olla vurr, kes siis tiirleb, kui teda mõne hea aja tagant korraks tiirlema pannakse.
Ma vist nõuan suhtes palju.? Tõelist suhet. Vastastikku tiirlemist ja selle mõistmist, miks tiirleme kooskõlas.
Kooskõla puudub hetkel üldse.
Vähemasti mu meelest.
Seega ei saagi olla tõsine suhe.
Mida rohkem ma sellele mõtlen, mida kõike selles suhtes ei ole, seda enam usun - justnimelt usun, mitte ei arva - et minule ei ole sellist suhet vaja. See kurnab pigem, kui paneb mind särama.
Igatsen enamat. Rohkemat.
Hea küll, ma pole enam noor ning peaksin ehk mõistma, et maailm pole lilleline ega roosa suhte alguseski, kuid... Samas, miks ei võiks 100 aastasedki üle elada uue suhte alguses siirast rõõmu ja vastastikust tõelist hoolimist, mis paneb lapsemeelselt särama?
Ma ei ole solvunud, et ei tea praeguse hetkeni, kas tullakse homme külla või mitte. Olen nukker. Nukker, et ei jää aega kaks sõnagi kirjutada ega helistadagi...
Saan aru, et inimesel on töö ja töö tähtsam ja oma elu olulisem. Kui inimene võttis teise inimese oma ellu, siis võiks/peaks tal aega olema kahe hooliva sõnagi ütlemisekski. Või saan mina millegist valesti aru?
Ma ei ootagi nähtavalt ja peale surutud hoolimist päevad läbi. Oh ei!
Kuid ma ei taha norida ka hoolimist. Ammugi muud norida.
Sõnad on sõnad. Vahel valelikud.
Ütlen, et ta on tark ja tubli inimene. Teeb oma tööd hingega. Imetlen seda!
Kindlasti hoolib omamoodi minust.
Suhte jaoks on vähe seda.
Sõprus- ja tutvussuhte jaoks piisab. Kõige lähima suhte on kõike vähe, et suhe saaks areneda suuremaks.
Või olen mina ise pirtsakas?
Tegelikult ei ole vist. Tean vaid oma väärtust.
Majanduskriisiski ja isiklikes muredes ei tohi kahe inimese vaheline ning iseenda hoolimise ja armastuse väärtust langeda. Vastasel juhul tuleb tõesti katastroof.
Armastus on kestnud aastatuhante.
Mulle meeldib olla vaba naine vabal maal :) Ma ei ole üksi. Tunnen palju armastust enda ümber. Olen õnnelik.
Mõtlen tihti, milleks minule veel keegi.? Vahel see mõte segab mind. Mõnikord toetab mind. Kui südame vastu mõistus ei saa. Lihtsalt ei saa. Seda enam, et olen naine ;):) Vähemasti tunnistan ausalt, et armun harva ning momendil polegi armunud. Ei ole jah. See pole tagasi ajamine. Lihtsalt on hetki, kui tahaks, et keegi oleks kõrval ja hooliks/hoiaks rohkem, kui ükski teine... Kuna meil on seesugune vahelduvavooluga suhe kestnud suhteliselt kaua, siis sooviksin mina selgust ja valgust rohkem... Siiski selgust on vajalik.
Meestel on vist kergem. Kui on.
Olin täna üle pika aja flirdis - seal enamik mehi, kuid õnneks mitte kõik, on ikka uskumatud. Kaks - kolm privaatkirja ning anna nr ja tule külla. Noo tere hommikust!!! Nad ei viitsi isegi naise profiili korralikult lugeda... See nõmedus on seal koguaeg. Täna lootsin, ehk on head ammused vestluskaaslased seal, kelle õlal veidi nutta - ei olnud. Nii saingi natu virinalt naerda - mitte, et täna oleksin naerda flirdis eriti tahtnud...

Küllap tuleb nädalavahetus nii või teisiti toimekas ja mõttekas :) Mul on topelt plaanid...

Kolmapäev, oktoober 29, 2008

Minu elu pildid

17. oktoobri MINU ELU pildid on näha LEEPÜ lehel www.leepu.ee :)

Tehtud...

Nii vist sobib logo :)

Ma hea meelega jagan seda auhinda Mari - Leenuga, kes aitab vahetevahel kujundada ning kelle peale käimisel :P :) jaanuaris 2006 hakkasingi arglikult blogima.

Tänagi aitas Mari - Leenu mind.

Aitäh!

Teisipäev, oktoober 28, 2008

Auhind paneb punastama ka...

Nüüd hakkan pusima, kuidas saan auhinna logot oma blogisse. Blogimise tehniline pool on null mul :P Ausõna!

Minust ei saa mitte iial it-meest, ammugi mitte it-naist :D:D:D

Logo aga saab mu blogi !

Nüüd esimene väljavalitud


Kuna ma eriti ei loe korrapäraselt teiste blogisid - punastan !!! - siis on üsna keeruline auhindu jagada. Tunnistan ausalt üles!
Püüan siiski. Täna annan esimese auhinna.

Meeldetuletuseks:

Auhinna reeglid on sellised:

1) Vali viis blogi, mida hindad loomingulisuse, kujunduse, huvitava materjali ja panuse eest blogiilma mistahes keeles.

2) Iga auhind on nimeline ja sisaldab blogi kirjutaja nime ja linki tema blogisse.

3) Iga auhinnasaaja paneb auhinna logo omale blogisse.

4) Logo peaks linkima originaalauhinna lehele.

5) Auhinnasaaja paneb ka reeglid oma blogisse.

Selle rahvusvaheliseks kujunenud, Uruguaist alguse saanud blogidepreemia reeglid inglise ja hispaania keeles on siin

Ma ei leidnud kuskilt, kas lukus olevatele blogidele võib auhinda anda, kuid... Olgu see esimene blogi karikas julgustuseks Sandrale, et keerata oma blogi kunagi lukust lahti! Sandra blogis http://www.suudu.blogspot.com/ olen mina oma inimene. Lihtne kujundus. Sandra kui noore inimese mõtemaailm meeldib mulle hullupööra :) Ta teab, mis teeb ja mida tahab! Usun, et ta suudab kindlasti elus palju korda saata ja olla väga hea viipekeele tõlk.

Oh, elukest!!!

Vaatasin koos Sandraga Võsareporterit. Sõin samal ajal õhtusööki: kartuliputru vorstikastmega. Nämm - nämm! Sandra näksis samuti minu kõrvalt nagu alati.
Ja hr Võsa näitas samal ajal mammit, kes ei olnud kolm aastat sooja sööki söönud. Ometi on tal hooldaja ja puha. Ta elamine oli... Uskumatu, kuidas saab inimesi, kes tõesti vajavad abi, enda kõrval mitte näha!? Uskumatu sotsiaalsüsteemgi...
Mina küll ei suuda uskuda, et Võsa Pets ka natu ei võinud liialdada, kuid... Päeval käis minuga jutu ajamas taas naabrimammi. Järjest sagedamini kostab ta suust, et ei taha üksi olla. Olla kurb ja haige. Täna toonitas muu jutu sees, et olen tema ainus õlekõrs, kes teda viisakalt kuulab ja võib - olla mõistab. Samas kajab temast surmamõte...
Nukker.
Nukker, kui noortel ei jää üldse vanematele aega. Olin vist papale samasugune, kuid siiski püüdsin talle võimalusi otsida - täna tean, et rohkem olemas olla poleks jaksanud...

Vastupidigi... Mina lihtsalt ei usu, et keegi ei näinud ohumärke noorele perele, keda enam ei ole... See nelikmõrv on üle mõistuse. Seda enamgi, et peretüli tragöödiline tagajärg... Räägiti, kui head ja rahulikud olid... Kuidagi usun seda, et oli neil häid aegu ja hetki kuid... Ja ometi ei ole põhjust arvata, et see esimene tüli...

Oh elukest, nähakse tühja - tähja...

Pühapäev, oktoober 26, 2008

See EI... ehk jõuluaeg... ehk kas olen juba tõesti tõsiselt võetav kunstnik...

Tahtmatult pean õppima EI ütlema ! Ka tööturul.
Üllatuslikult tehti jõulukaarti kujundamise ettepanek. Ettepanek tõstis otseloomulikult minu mina kõrgemale :)
Siiski pidin loobuma.
On olemas lepingud, mis keelavad ja käsevad õppimismaailmas ja tööturul. Nii on mul ka üks hästi hea, kuid karm leping.
Just momendil tunnetan hästi selgelt, kui tõsiselt võtavad inimesed mind - nii lepingu osas kui lihtsalt lepinguta.
Ja mina valin parema - kindla leivata ja tööta ei taha minagi jääda :)

Ja miks on vahest lepingud nii karmid...

Laupäev, oktoober 25, 2008

Nii kuum... askeldamine

Kõigepealt minu nagu uute akende - aknapõsed ongi uued ju - pilt :)
Elamine on mõnusasti veel pärast aknapõskede tegemist sassis. Koristasin päev otsa. Rahulikult ja mõnuga :) Oh imet, aga kööginurgas hakkas õhtul PALAV :) See sügis on küll esimene õhtu, kus on mul soe, lausa palav olla:)
Keerasin ühe radika nulli. :P
Meelis võlus mu elamisesse SOOJA :):):)
Loodan, et soojus jääb talveks ja aastatekski.
Nüüd vaja veel dšussiruumis mässama hakata, seegi tahab soojustada. Siis, kui dšussiruumgi saab kord tehtud, on nii kuum ümberringi ilma põlevate huultega :P:P:P Tõsimeeli räägin. :D
Ausalt, siin korteris pole kunagi sügisel - talvel eriti sooja olnud... 19 a tagasi oli kogunisti + 13 C kõige külmema talveilmaga... On alles ajad olnud!

Täna jooksid mu juurest läbi Maarika, Erika ja Maku. Niisama. Maarika soovis ka mind lihtsalt näha pärast suve USA-s... Seda suurem rõõm oli, kui helistas ja uuris, kas kodus olen ja et nad peagi tulevad.
Maku häbenes tähtsa mehena :D Aga ta on tublilt kasvanud :)
Erika pildistajana väitis, et esimene pilt, kus tiiatibu on tõsine :) Ups!!!

Koristamist jätkub kauemaks kui homseks veel. Nüüd oleks õige aeg ettetuppa uus tapeetki panna. Mõtlen hoolega sellele juba mitu kuud. Kuid esmalt ei ole näinud ehituspoodides sellist tapeedi, mis on MINU oma - tume- krisipunast :) Häda on, kui inimene teab täpselt, mida tahab!

Pole hullu, ükskord saab remont valmis, et jällegi otsast pihta remontima hakata ! :D

Püha müristus

Ma ei virele kodus, MA ELAN KODUS !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
LIGIPÄÄS ELULE on mul sajaga!!!
Kodu on ainus koht, mis pakub mulle kõikvõimalused just nüüd ja praegu.

See vastus (viimasele) kommile http://ratastooli-tiia.blogspot.com/2008/10/mu-vike-tunnustus-ja.html

Loodan südamest, et enamust inimesi ei peaks oma elu virelemisega lõppetama ükskõik kus... Uskuge , kodu on parim paik ka virelemiseks, kui seda on... :)
Aga kui hooldekodus elamine on vabatahtlik soov kellelegi - palun, keelama ma ei hakka. KUID...

Teate, tulge mulle külla ja ma teen ise teile kohvi ! Te lihtsalt ei suuda ette kujutada, kuidas minusugune vigane/sant elan... Tavaliselt ma ei mõtle, et olen vigane või sant - ja kindlasti ei mõtle edaspidigi...

Muutke, palun oma hoiakuid enda suhteski :) ja maailm muutub paremaks. See, mis arvamus puudega inimestest on, on anonüümsete kommijade endi sügav hoiakute probleem!

Mina ju ei tule ütlema, kus ja kuidas keegi peaks elama :)

Reede, oktoober 24, 2008

Anonüümsele kommijale

Ligipääs wc-le ja dšussile on mul 100 %-lt olemas ja just siis, kui MINA tahan ning saan wc-s ja dšussi all täpselt nii kaua, kui ise tahan.

Anonüümsed kommijaid tunnen ära. Nad jätavad mul mujale sedeli, kes on...

Ma usun, et rohkem me ei vaidle! Jäägu sulle, tundmatu, oma tüüp - arvamus.
MINUL ei ole klaaslage pea kohal, mis takistab mul kui naisel ja inimesel muuta tüüp - arvamusi :)

Kellegi heategu omaenda elu korraldamiseks ma hetkel tõesti ei vaja! Ja kui vajan, küsin inimestelt, keda usaldan ja kes tõsimeeli annavad hea nõuandeid elu - olu korraldamiseks.

KLAASLAEST ehk SAAVUTUSVAJADUSEST :)

Käisin konverentsil "Miks naised ei taha maitsta võimupirukat?" Rakveres. Aqva keskuses. Tõesti oli mõtlemapanev konverents.

Minister Urve Palo oli hea. Temalt jäi meelde sõna "saavutusvajadus". Inimesel, naisel, kes tahab midagi ära teha, peab olema endal saavutusvajadust - siis saab kõike tüüpilisi arvamusi aega mööda muuta.

Pr Kaljurand oli hea. Fantastiline ettekanne. Lõpuks jäi kõlama : klaaslage naisel pole vaja luua...

Täna oli kohutavalt palju häid mõtteid ja kilde. Mul on kahju, et polnud kallikest kaasa või polnud ma nii riides, et oleksin saanud kirjutada...

Mõtteainet on nii palju, et pean seedima mitu päeva...

Aind üks hetk tajusin taas, et puuetega inimeste olemust ei teada veel ... Oleks mul olnud Sandra kaasas, siis oleksin kohe kommenteerinud... Sest mul oleks vaja väga head ja kiiret tõlki, sest aega oli vähe... Nüüd ma kahetsen küll, et ma ei kommenteerinud. Jälle see, et äkki ei ole ma hea kommija ning ehk otsin vaid vabandusi, miks ei kommenteerinud... Kaiagi oleks tõlkimisega hakkanud saanud, kuigi konverentsil olemine oli talle uus kogemus ning natu oli närvis... :) Asi oli selles, et Anu Laas tõi ebaõnnestunud võrdluse "naised ei ole nagu puudega inimesed..." Võib - olla tahtis ta öelda, et naiseks olemine pole puue. Sest Laas rääkis, et naised unustavad tihti naiseks olemise, nad on emad, abikaasad, õpetajad - arstid jne, töökaaslased, kuid mitte naine.
Igatahes Janaga, kellega me koos konverentsil käisime, arutasime küll seda tagasi koduteel autos.

Peaksin vist Anu Laasile kirjutama, et sry, mina tunnen küll esmalt naisena ja alles siis muud rollid...

Naine teeb siiski oma elu ise :)

Täna

... olen Rakveres

Neljapäev, oktoober 23, 2008

Mu väike tunnustus ja...


See on MINU KUI BLOGI LAUREAADI LOGO - on ju armas :) Kuid ma mõtlen veel, kellele teadepulga edasi annan...


Veelkord, tänud tunnustamise eest!

Sain täna vastupidise kommi ka tunnustusele, et minusuguste koht ongi hooldekodus
(http://ratastooli-tiia.blogspot.com/2008/10/tsiselt-ajab-nutma.html)
Õnneks ma ei võtta selliseid negatiivseid kommentaare tõsiselt. Neid on tõesti harva. Oletan, et mõni negatiivne või oma suure "teadlikkusega" inimene juhuslikult loeb ja nähvabki. Täna nähvati tegelikult paljudele...

Ega midagi, tuleb edasi elada oma elu ning blogida, et muuta arvamusi :)

Suurem kui mina ise

Mina ja laureaat - ei suuda kuidagi uskuda :)

http://kukupaike.blogspot.com/2008/10/vhendan-vlga.html

Mu blogi kujundus on lihtsamast lihtsam ja sisu - noo mina ei tea... Aga küllap mu tegemised ongi suuremad kui mina ise :)

Suur tänu tunnustuse eest!

Auhinna reeglitega lubage tegeleda paari päeva pärast, kui akna möll ja Rakvere möödas :)

Kolmapäev, oktoober 22, 2008

Õhuauke ei olegi enam põskedes :D

Blogin hetkel keset unistustolmu :D Sõna otseses tähenduses. Poolik unistus on mu toas juba hästi - hästi nähtav :) Teine pool unistusest valmib Sandra isal Meelisel valmib homse ja ülehomsega.
Kiiremini ei saa unistus täituda.

Nimelt, Meelis teeb mu AKNAPÕSKESID.
Korralikud aknapõsed on olnud mu üks unistus ligi kolm aastat. Enam ma ei imestagi, miks mul külm on olnud. Akende seis oli päris hull - te ei tahaks aknapõskede tegemisel välja tulnud üksik asju teada...

Kunagi ei tohiks midagi poolikut teha või poolikuks jätta.
Õppetunnid mulle :)

Teisipäev, oktoober 21, 2008

Homsele mõeldes :)

Homme täitub usutavasti üks mu ligi kolmeaasta tagune unistus :)
See on lausa uskumatu, et mina ise ei suuda seda veel uskuda. Et mitte ära sõnada, siis täna, momendil ei ütlekski, mis unistus see on :P

Esmaspäev, oktoober 20, 2008

Minu POOLIK armuke ja taas valmis maal

Igavene...
Ma ei tea, miks see nimi maalile...
Ja siin on mu POOLIK armuke - ARBUUS :)
Aa arbuusi maal on tõesti poolik :)
Tavaliselt ei näidata poolikuid töid, kuid küllap olen erisugune kunstnik...
Tegelikult sooviti mu armukest kangesti näha :D
Ausalt öeldes, olen juba nüüd oma maalitööga rahul.



Veel 2 pilti

Jüri tänas tänukirja eest kallistusega ja põsesuudlusega :)


Kohviku Käbitare perenaine Lea tänab tänukirja eest

Rohkem pilte võite loodetavasti näha LEEPÜ kodukalt :)
Nagu ikka fotograafi pole jäänud mitte ühele pildile. Tänan, sind, Erika, ilusate fotode eest!