Esmaspäev, juuni 25, 2012

Kõik näitusele!

Tuletan meelde, et 1.juulil on Võnnu kirikus kl 15.00 järjekordne näitus. Tulge kõik kohale! Olen ise ka kohal :P

IAT soovikirjaga võin ma hetkel täiesti rahule jääda: ma arvan, et kuu alguses ma annan väikese ülevaate.
Kindlasti on see soovikiri jätkuvalt jõus ja vajalik. See summa, mis kirjas oli, ei ole veel kaugeltki koos. Just täna annetasin LEEPÜle oma enda raha, et enda isiklikele abistajatele maksta. Praegu on abistajate palkadega okidoki jälle. Et praegu on veel okidoki, aga kuidas mina endaga hakkama saan, seda ma veel ei tea :) Aga ei ole hullu, alati võib hullem olla ja ka parem olla. Nägemine on vaataja silmades.

Ja mul on uus maal ka: jumala lambist tegin. Kunagi näete, kui pilt saab tehtud. Vägisi on mul tunne, et ma pean endale digika ostma; siis saab kogu aeg pilte teha. Ja muidugi pean ka kallikese ostma. Kaua ma sa seda räägin, ma ei tea :D

Teisipäev, juuni 19, 2012

Hull nädal

Ära ütle iial iial. Ütlesin küll, et Tallinna ei lähe, aga ikkagi läksin. Viimasel minutil- kogemata. Ma ei leidnud ühtegi abistajat, enne kui juhuslikult eelmisel päeval helistasin Lyle, kellel pidi olema tööpäev, aga ei olnud. See tähendas, et ikkagi oli Lyl tööpäev- isikliku abistajana :) Thinki karjääripäevade lõpp oli lahe.
Oh sa imede ime- et see koolilugu, mis ma tegelikult põlve otsas kirjutasin ja mis mulle endale jäi lühikeseks ja poolikuks, sai meeles peetud. Kolm parimat said kingituse ja mina ka :) Nojah. Kallikest ei olnud, aga see ei takistanud paberi kasutamist :P
Tallinna bussijuhid olid mõlemad hästi hästi sümpaatsed. Nad viisid mind ise bussi tagumistele kohtadele, sest ees lihtsalt polnud kohti. Aitäh neile! Kui kõik juhid oleks sellised, siis ma sõidaks iga päev Tartu- Tallinna vahet :P

Kodu keerasin ka pea peale. Ma arvan, et keeran veel. Aga mulle meeldib see keeramine.

Aitäh neile, kes on juba IAT-d toetanud! Tasapisi ma hakkan aru saama, et soovikiri oli hea mõte, et ei olnudki nii hull, nagu ma kartsin.

Esmaspäev, juuni 11, 2012

Kirjutasin vallalehte loo


KOREALASED KAAGVERES
8.juuni hommikupoolikul tervitasid meid Kaagveres ja soovisid häid soove noored Lõuna- Koreast. Selles, et nii kauged külalised tõid oma laule ja tantse meie väikesele külaväljakule, on „süüdi” minu sõprusringkond. Mai viimasel päeval küsiti minult, kas soovin aidata üritust korraldada. Muidugi nõustusin.  Ettevalmistuseks jäi vähe aega, sest olin seotud üritustega Tallinnas- Pärnus.
Õnneks saime Helina Voognega MTÜ Noorte Missioonis kõik vajaliku korda. Aitäh vallavalitsusele, kes väljastas ürituseks loa imekiiresti!
Esimene, mida korealastelt kuulsin, oli sulaselges eesti keeles „Tere!”.  Korealased tantsisid neli tantsu ja laulsid Korea ülistuslaulu. Näitemäng oli üllatavalt lahe.  Teemaks oli, kuidas murtud südamed jälle terveks saavad.  Näideldi maskide ja miimikaga, sõnu polnud vajagi. Esinemine kestis pool tundi . Kartsin pisut- pisut, et üritust varjutab usuteemaline sõnum. Samas, ma usun, et usklikud noored ja üldse inimesed maailmas on täpselt samasugused nagu kõik mitteusklikud.  Ainult on avatumad ja teavad paremini, mida soovivad. Iga inimene tegelikult usub ju midagi. Iseasi, kuidas seda nimetada ja kuidas kasutada.
Saime korealastelt soojad kallistused.  Meie eest palvetati. Minu meelest võib palvet võtta, kui häid soove ja häid mõtteid. Seega, palveid vastu võtta ei olegi nii ebamugav.
Lõpuks pakkusin enda ( ja isikliku abistaja abiga) küpsetatud ahjusooja kooki.
Julgesin teha ka mininäituse külalistele oma kahele maalile. Soovisin enda pooltki jätta korea noorte hinge veidi rõõmu. Tundus, et nemad olid sama palju vaimustunud sellest, mida mina jalaga maalin, kui mina nende lauludest- tantsudest.
Mul on kahju, et Kaagvere prouad – härrad ei julgenud lähemale tulla. Võib- olla segas mu ratastool või ei ole harjutud, et mina võin ka kodukülas midagi põnev teha.
Kasutan juhust, et reklaamida oma näituse avamist Võnnu kirikus, mis toimub 1.juulil kell 15.00. Nii lähedalt ei saa minu maale näha niipea. Tulge julgelt avamisele!

Tiia Järvpõld
MTÜ LEEPÜ

Kolmapäev, juuni 06, 2012

Soovikiri

Olen julge ja surun kõik halvad tunded alla. Uskuge mind, seda, mida ma olen kaua-kaua mõelnud teha, ei olnud sugugi nii kerge teostada. See kiri pole mõeldud nutulauluks ega kaastunde otsimiseks. Lihtsalt selleks, et mõnedele probleemidele tähelepanu juhtida. Ja et mul endal kujuneks see aasta natuke kergemaks ja rõõmsamaks - selles mõttes, et saaksin mõelda ka muule, kui rahamängudele:) Jah,  tean, et ma ei räägi oma rahakotist väga palju ja sellel pole mõtetki. Tänapäeval on kombeks teiste rahakotti mitte piiluda. (Võin öelda nii palju, et mu rahakott on roosat värvi;))

Olen seda kirja natuke nö omade ja võõraste hulgas levitanud ja nõu küsinud. Vastukaja on olnud üllatavalt positiivne - kuigi juuresolev kiri on natuke pikk, aga mul on olemas ka teine, lühem ja konkreetsem variant. Muidugi oleksin võinud veel pikemalt kirjutada ja kõik üksipulgi välja arvestada - nii et lisaküsimustega palun pöörduga minu poole.

Just täna kuulsin, et kiri läheb inglise keelde tõlkimisele ja välismaalgi levitamisele. See tuli täieliku üllatusena:) Nii et, juhused on olemas - või siis mitte ! 

Ja nüüd soovikiri ise:



Hea lugeja,

mina olen Tiia. Püüan elada ja elangi rikast tavalist elu. Minu rikkus on mu soov elada täisväärtuslikku elu ja olla ühiskonnaliige vaatamata füüsilistele puuetele.

Kasutan tegevusteks, millega ma ise füüsiliselt toime ei tule, isikliku abistaja teenust (IAT).
IAT kasutan praegu aastas kokku maksimaalselt 2400 tundi ehk 300 tööpäeva. Mõnel päeval vajan isikliku abistaja abi nt 4 tundi, mõnel teisel päeval aga 16 tundi, olenevalt tegevustest. Samas olen kindel, et ma ei vaja kõrvalabi 24/7, nagu arvab arstlik ekspertiisikomisjon.

IAT rahastan vähemalt pooles mahus ise, endale annetamise teel ja teen seda juba üle kümne aasta. 2011.aastast on IAT ametlik osutaja MTÜ LEEPÜ (Lõuna-Eesti Erivajadustega Perede Ühing), mille esinaine ma olen. Olen seega ka tööandja kolmele inimesele ja maksan makse. Püüan olla kohusetundlik tööandja, kuid rahalisi vahendeid on IAT ja oma vajaduste vahel küllaltki keeruline jagada.

Mulle on see iseenda rahastamine koormav, sest IAT kõrvalt pean suutma end ka elatada – ehk ka isiklikku elu elada. See on ausalt öeldes päris raske, kuid teist võimalust paremaks eluks pole ma seni leidnud, kuigi vahel on just nimelt rahaliselt keeruline toime tulla. Minu IAT toetab juba 12 aastat mõistvalt Mäksa vallavalitsus, kuid vallavalitsuse poolt eraldatavatest vahenditest ilmselgelt ei piisa. Eesti Vabariigis pole sotsiaaltoetuste ja -teenuste süsteem veel nii kaugele arenenud, et mõista, et ka sügava puudega inimene soovib ja saab IAT olemasolul piisavas mahus olla ühiskonnale kasutoov ressurss.

Seega olen eluolu sunnil loonud omaenda IAT, mis on mind viinud edusammudele. Mul on motivatsioon, visioon ja tahe aina edasi minna, viia ellu pooleliolevad eesmärgid, mis peavad kunagi aitama ka teisi inimesi. Olen kunstnik, soovin saada heaks koolitajaks ja nõustajaks ning kirjutada veel sellel aastal uue raamatu. Samas soovin lihtsalt olla mina ise ja hea sõber oma sõpradele, hea ema ja vanaema (aga mitte sõpradest-sugulastest rahaliselt ega muul moel sõltuda).

2012.aasta lõpuni on mul endal vaja IAT rahastada umbes 2800 EUR ulatuses. IAT saab rahastatud, kuid samas on oht, et mõned elulised vajadused jäävad rahuldamata või lükkuvad teadmatusse kaugusse, mistõttu tekib uusi probleeme juurde. Näiteks vajan arvutit ja printerit ning kodu vajab remonti, kuna korter sõna otseses mõttes hallitab. Tulen omadega edukalt toime, kui sellel aastal langeb ära kasvõi 50% praegusest IAT-ga seotud rahalisest koormusest. Soovin edaspidi teha rohkem tööd ja selle kaudu ka paremini teenida – aga see õnnestub siis, kui võin ennast IAT osas turvaliselt tunda.

Kui usud, et mind ning mu töid ja tegemisi IAT kaasabil on vaja, siis palun tee annetus MTÜ LEEPÜ arvelduskontole SEB Pangas: 10220060800010. Iga euro on oluline samm minu eesmärkide poole ning aitab kaasa IAT arengule Eestis. Kui ühel hetkel on IAT rahastamiseks sellel aastal piisavalt vahendeid, annan sellest kindlasti avalikult teada ka Sulle. Annetusi lihtsalt oma elu elamiseks ma ei soovi.

Vastutasuks võin reklaamida oma kodulehel (või mujalgi, nt näitustel) Sind kui sõpra, tänu kellele saan kasutada IAT, mis on mulle käte ja jalgade eest.

Aitäh !
Tiia Järvpõld ja MTÜ LEEPÜ

Kontakt: Kaagvere 8-12, Mäksav., Tartumaa; GSM: 55 29317 või 56 122114
E-mail: tiia@lux.ee Koduleht: www.lux.ee/tiia Fb: www.facebook.com/profile.php?id=736709792

Kiire-kiire teade - korealased tulevad !

                          Reede hommikul, st 8.juunil, kell 11.00 
                          toimub Kaagveres Korea noorte etendus
                          korea laulude ja tantsudega. 
Tegelikult sain sellest üritusest Märdi kaudu teada alles eelmisel nädalal. Märt lihtsalt tegi mulle ettepaneku ja andis Helina kontaktid. Kuna mul ei olnud eelmine nädal eriti aega ega arvutit käepärast, siis lükkus asjaajamine alles sellesse nädalasse. 


Loodetavasti saame Mäksa vallavalitsuselt loa avalikku üritust korraldada. Praegu ootan vastust. Korraldajateks on MTÜ Noorte Missioon ja MTÜ LEEPÜ.

 Seda ei juhtu iga päev, et korealased Kaagveret külastavad:)                     
                         

Teisipäev, juuni 05, 2012

Tallinn-Tartu-Pärnu

Tallinnas käidud - mix ka mitte panna ennast pidulikult riidesse ja sõita lihtsalt päälinna Viru keskusse kohvitama:P Loomaaeda me Kristiga seekord ei jõudnud, nii palju meil aega ei olnud, ja vihma sadas ka vahepeal. Jõudsime loomaaia asemel meigipoodi ja igale poole mujale, kuhu nelja ja poole tunniga oli võimalik jõuda. Hea oli vähemalt Kristiga teineteist näha.
Igatahes THINKi ürituse edasilükkamine ei olnud minuni jõudnud. Nii me tegimegi "Olümpias" natuke närvikõdi - et üritus on, kuidas teie ei tea, et kus salaurkas see üritus teil siis toimub.

Talllinnast Tartusse, Tartust Pärnu. Pärnus läks ka suhteliselt hästi, kuigi laupäeval oli jahe-külm ilm. Nii külm, et ma ei julgenud paljajalu olla, et joonistada. Kuigi ühele väikesele poisile joonistasin auto - ta oli tõeline mu maalide fänn. Ta vaatas mu maale mingi veerand tundi, tõepoolest hästi lähedalt ja uurivalt. Vanaema või ema või tädi, kes temaga kaasas oli, ütles ka, et avastas oma lapses uue külje. Et poiss ei tahtnud ei politseiautot vaadata ega Kaitseliidu püstoleid uurida, aga minu maale ta uuris ja vaatas nii, et vahel oli põlvili maas. Mulle tegi see hirmus suurt heameelt, kui kinkisin oma joonistuse talle. Laps oli nii õnnelik:) Nii vähe on õnneks vaja:)
Muidu jäin näitusega enam-vähem rahule. Osa maale ja maalide pilte olid Kaubamajaka reklaamistendil. Panimge Lyga nad nii, et stendi tekstist jäi kolm sõna nähtavale - suurim kingitus Kaubamajaka... ja siis tulid minu maalid ja nende pildid. Kas ei ole geniaalne;) ? "Suurim kingitus Kaubamajakast", ja selle all "Naine". Loodan, et mobiilidega tehtud pildid saavad ka ükskord nähtavaks.
Suur aitähh kõigile bussijuhtidele, kelle sületeenust sain kasutada - kuigi ühe bussionu käed värisesid:P Ta väitis, et ei oska naist süles hoida:D Aga lõpuks sai hakkama. Aitähh taksojuhile, kellega saime umbes 700 meetrit sõita, aga kes vastupidiselt bussijuhile haaras mind ise sülle.
Aitähh, Monika, kohvri eest ! Ägelahe asi on. Mul on kohe ärinaise tunne;)

Praegu lõpetan, aga varsti blogin jälle, siis juba natuke ametlikumalt - kuigi see siin on ju ka täitsa ametlik info:).