teisipäev, aprill 30, 2024

Olen üksik nõid

Olen taas volbriööl üksi. Kodus. Ma vist polegi kunagi volbriööl kuskil käinud. Vähemalt ei mäleta... 

Seegi piltki tehtud hoopis larbi tutvutus üritusel 9 aastat tagasi Käbitares... Juba. Hämmastav,  kuhu aeg kaob... Vahel on tunne, et ei kaogi kuhugile, sest  aega kui sellist pole olemas ning seega ei saa kaduda... On ja jääb tunne, et miski oli ja järsku ei ole, jäi kuhugile, kust enam kätte ei saa...Ja kui kuidagi ei meenuta ka, pidevalt või aeg-ajalt, siis jäävadki igavikku miljonid hetked... See selleks. See on minu arvamust ajast, mida kõik teame ja ei tea ühel samal ajal.  

 Olen üksik nõid. Mulle öeldi küll, et ma ei anna nõia mõõtu välja... Aga  äkki oskan seda nii hästi varjata... Või ollakse sellega nii harjutud... 

Eehhee, aga pisut uuhhuu olen ma küll. Ja üksi ka... Kes õpib elamiskunst. Võlub imelisi asju...

Head volbriööd 
 

Täna olevat soengupäev maailmas

 Tuhat tänu kõikidele, kes on teinud mulle soenguid läbi aegade!!! 💕💖 Ja mulle endale ka aitäh, et suudan oma juuste eest hoolt kanda ja lubada ikka proovida uusi patse ja värve, vahel olla ka sassis juustega. Ainult, mida ma keelan, on kääre, lühikeseks lõikada - siis hakkan karjuma 😂😗 Päriselt. 

Minu soengutest saaks küll ilus soengu - leht, kui otsida kõik pildid kokku...













esmaspäev, aprill 29, 2024

 

Veel avastasin, et ka puupoisi võib armuda. Kai meisterdatud. Panime kambakesi talle sinise silma tagasi.. Nätsuga. 😂  Juba vaataski naerdes puupoiss meid. 

Armumiseks on vahel väga vähe vaja 😋

Head tuju. 

Puupoisi. Nööp - siniseid silmi.  Nätsu. Kelmikaid mõtteid. Kui kihvt paar saaks temast mu aiatibiga veel 😂😂😂 Näiteks.

Elu-olu on lahe, kui näed lahedaid asju. Lahedaid asju, mis on kellegi kätte  ja südamega loodud. Puupakule , kännule uus eluhingamine antud. 

Saabki olla tänulik võrratu hetke eest. 




Tegelikult oli päris tihe ja töine päev. Oli laulutund. Oli Eesti Psühhodraama Ühingu üldkoosolek. Ja köögikraanikausis sai vesi taas allapoole voolama...

Päris vässa olen.
Aga see on hea rahulik väsimus. 





Esimene saak saadud aiamalt

 

Murulauk ja roheline sibul.

On juba ka ära söödud. Hapukoorega.  Pasta kõrvale. 

Meel hea.

Kõhukene täis.

Mida veel soovida tänaselt päevalt!?

Sai aiamaal tiir teha. Minu pisiaiamaa elab hetkel täitsa mõnusalt. Tahab nokitsemist, kaevamist...  Küll saab ka tehtud. Aga õunapuu  on ilus. Pihlakaski on taas kasvama läinud. Paar aastat vaatasin, et läheb ära... Eelmine aasta sai teda lõigatud... Küllap see aitaski.

Tulbid veel õitse. Loodan, et jõuan siis ka aeda (st on  abistajagi, kellega  minna), tulbid õitsevad...









 

Mamma võib ometi ka!!!

Hüpata batuudil!!! 
Kui lapsi kodus pole... Ja siis tuleb välja, et üks laps on kodus, kes küsib, kas olen hulluks lapseks muutunud 😂😂😂 Miks ka mitte - tore on ebanormaalne olla!!! Vahetevahel...

 



pühapäev, aprill 28, 2024

Väga hea, kui...

 

Väga hea on, kui  leia(ksi)n taas isikliku abistaja või isiklikud abistajad. Kevadeks. Suveks. Võib - olla kauemakski. 

Olen mõelnud üle kuu, kas panen või mitte uue töökuulutuse oma isikliku abistajale. Kindlasti praegused mu super abistajad jäävad ka. Kuid asi on selles, et neil oma elu ja praegusel ajal räägitakse ikka iga inimene on temale endale number üks. Seda tulebki mul meeles pidada. Olen ka abistajatega rääkinud. Nad arvavad samamoodi nagu mina ise, et mul pole kunagi liiga palju abistavaid käsi/jalgu. Mu isiklikele abistajatele sobibki pigem lisatöö. Vahetevahel. Või vaheldus igapäevasele elurutiinile. Sedagi on mulle öeldud, et minuga olemine on hea vaheldus.
Usun, et seda on kergem ja parem mõista, kui kohtuda ja olla minuga, mis loov elu  karussell koos on. Neile, kes mitte midagi ei tea veel minust ega isikliku abistaja tööst, võib olla see jutt arusaamatu. Ka see on mõistetav. Siis ongi hea tulla ja olla. Lihtsalt küsida ja jutustada võib ka, kuid see pole päris see, mis olla natu aega minuga päriselt. 

Tean, et soovin kevadest ja suvest võtta , mis võtta annab. Hästi palju väljas olla. Kõikjal käia. Ma ei tahaks veel kõiki suveunistusi reeta ega välja öelda. Tahaksin ka natukene  rohkem spontaansus mõnda päeva. Et olla ja püsida ise endana oma elus ja anda endast parima endale ning teistele niiviisi.

Olen rõõmus ja tänulik, kui mõni uus inimene sooviks näiteks vähe aegagi olla minu isiiklik abistaja. Päev on siiski väga vähe - ei saaks lihtsalt teineteisest aru. Üks - kaks päeva või  paarkümmend  tundi suve jooksul sobivad endistele abistajatele. On olnud ikka ka  vahetevahel neid, kes tulevad abistama mind, kuigi on ammu töölt läinud. Suhtlemine on jäänud. Tean, et nii mõnigi endine abistaja loeb mu blogi.

See postitus pole ametlik töö pakkumine. 
Kuid kellelgi tekkis huvi, saab ja võib igal juhul  igal ajal minuga kontakti võtta.

See pilt tehtud ammusel ajal Olustveres, kui sai käidud psühhodraama kohtumise päevadel isikliku abistaja Margotiga. 

laupäev, aprill 27, 2024

Need minu varbad...

 

Jäin mõtlema, kas olengi olnud kunagi tänulik varvastele... 

Hommikul, kui facebook meenutas 13 aasta tagust pildi ja Meelte päeva, siis naeratasin kõigele ilusale, mis tuli meelde. Mitte kohe varvastele. 
Aga  see pilt on igal juhul parim pilt mu varbakestest . Tee mis tahad!!! Alati paneb naerma, kui seda pildi näen. Nii töökad, armastavad, sexikad varbad mul...
Aga tõsimeeli - nali naljaks - kas olengi tänuga vaadanud omi varbaid...
Vaatan suhtelselt sageli, kas näiteks küüned lakki vajavad ja nii edasi. Tean, et mu varbad on mu sõrmed. Huvitav, palju võiks olla neid, kes mõtlevad oma sõrmedele....nii nagu mina praegu...
Kui mul poleks neid varbaid, mis hoiavad, mida iganes, siis ei saaks pooli asju teha. Ütlen küll, et teen jalgadega, tegelikult teen enamus asju siiski varvaste abil. Nüüdki tippivad arvuti klahve.
Võin olla uhke ja tänulik oma varvaste üle.   
Keegi on mulle andnud eriliselt võrratud ja tavatud kehaosad.

Aitäh, Erika, et jäädvustasid seda võluvat hetke 😍

reede, aprill 26, 2024

Helesinine unistus...


 Tšillin niisaama . On ju reede õhtu. Minu jaoks täiesti tavaline reede õhtu. Põnevaid ja häid üllatusi vaevalt, et saab tulla... Kuid iial ära ütle iial. Siin ja praegu kõik võimalik. 

Hingesopis sala helesinised unistused. Need panevadki mind särama. On neidki unistusi, mida ei oska või ei soovi ma unistada. Või on unistuste taga peidus soovid, igatsused... või tunded... Mida püüan enda eest salata... Peita... Kui pole neid, siis pole ka... küsimust, kas suudan rohkem olla...
Kuigi tean, et võiksin rohkem olla. Alati. 
Ja siiski miski hoiab mind ikka ja jälle milleski tagasi. Vahetevahel pole enda vastu aus. Siiras. Kuigi näin enda meelest vägagi siiras ja aus... 

Täna oli tegelikult igati vahva reede. Sai nii öelda enam-vähem tava kodu riietes Mellistes poes. Mul on kõik riided ilusad, vahet pole, kas kodu või linna või muu.  Kuid ise tean täpselt, mis riietega välja väga ei kipu minema. Olin säravalt lohakas. Natuke. Seda tean ise. Teised ei pannud seda tähele. Aga vahel on tore ja mõnus olla niisama säravalt mitte igapäevaselt kenake! Lohakas pole just kõige õigem sõna... Arvan, et seda tunnet, mis sellega kaasneb vajavad aeg ajalt kõik naised. 
Lihtsalt olila kohal!
Sellisena nagu oledki. 
Kas või poe riiulite vahel.
Ja kui kohtadki kedagi, keda ei looda kohata, kuid salamisi loodad ikka kohata, siis nähakse loodetavasti tõelist sind. Naisena.
Veel sain siin mängitud taas juuksuri salongi. Sõbranna Maarja tegi ilusaks Nansy.. 
Minul värvis eile Nansy juukseid. Otse loomulikult endaga tegelemisel pean end tundma lõpuks printsessina. Seda ma naudin alati. Tõsiselt. 
Juuksuris on ka naiste jutte ja palju naeru, See käib lihtsalt asja juurde.

Hetkel olen taas üksi. Üksik printsess, kes arutleb omaette, millal saaks minna välguna kuhugile minna... Näiteks tantsima või hilisõhtul jalutama... Ilma, et peaksin tohutult ette planeerima... Ennemini nagu sain seda palju rohkem teha, mina mõtlemata väga ette. Mitte alati. Rohkem küll. Nüüd kaob kuidagi aeg abistajatega lihtsalt ära... Ja üksinda ma ei lähe... Ma tõesti ei nutta ega virise. Kummaline on mõelda, kuidas on muutunud miskid, isegi ei saa aru, mis nimelt muutunud on. Aga helesinine unelm rohkem olla pole muutunud... 

neljapäev, aprill 25, 2024

Pai endale

 Täna võin küll kindlasti teha endale pai. Jalaga või käega - pole vahet. Südamest pai. 
Valisin ammuse pildi siia. See pilt meenutab üht koolitust, kus olin projektijuht. Kui pidin leidma sümboli, mis annaks ja kannaks mu  väge. See oli kümmekond aastat tagasi... Mina leidsin maha istudes puudelt Waide õuelt... Praegu jäi pilt lihtsalt silma albumit sirvides - ei teagi miks... 
Aga täna paid iseendale.
Sain hakkama loodetavasti vähemasti ühe asjaga, mida  paar aastat tagasi ei osanud ma isegi unes näha. Kuid see annab kindlasti tulevikus päris paljudele rõõmu sooja ja ilusama kodumaja näol. Ma ise usun ja tean, et üks hetk varem või hiljem on praegune kodumaja renoveeritud. Vastasel juhul ma ei püüakski pingutada. 
MTÜ TM Loovuse aastaaruanne sai vastuvõetud ja kinnitatud. 
Juhatustes olemine on töö. Tõsine loov töö.
Ja siis veel olla oma elu võluv printsess - see on küll päris keeruline, kuid samas nauding. Teha, mis iganes soov on. Õhtul tuli mõte õppida barsi - minu meelest seda saab ka kenasti jalaga / varvastega teha, sest keha ja ka südame energia mul ju on. Mis see üleüldse on, seda tean veel tõesti vägagi vähe. Kuid saan aru, et võimas tehnika enda leidmiseks ja hirmude jt kaotamiseks, hea kerguse loomiseks jne. teise inimese puudutustega õigete punktidesse. Igatahes tundub põnevalt lihtne... ja vägev.    
Kunagi tundus ka psühhodraama sama põnevalt lihtne... Ja oligi põnevalt ja vägev. Kas praegugi on see nii mul - ma tõesti enam ei tea. Ma ei tea sedagi, kas hetkel tahangi veel edasi õppida psühhodraamat... Neliteist aastat olen tahtnud, kuid põmm peaga vastu seina jooksnud aina - kaua võin  endale haiget teha uskudes, et psühhodraama õppimiseks pole mul häält ega selget kõnet... 
Samas, kui ma juba laulan. Õhtu lõpuks harjutasin taas uut laulu. Minu jaoks uut laulu... Võiks öelda, et selle laulu olen hetkel armunud.
Printsess võiks olla iga hetk armunud. Kas laulukesse või iseendassegi, kui muid armumisi parajasti ei olegi.
Ja siis teha pai endale... et olen olnud taas ilusti asjalik üks päev.

Tehke, mu lugejad iseendale pai - te olet seda väärt.

teisipäev, aprill 23, 2024

Siilike tuli külla


 Öösel. Silver klõpsas pildile. Ma polnudki ammu siili näinud...

esmaspäev, aprill 22, 2024

Naeratused, need naeratused

 Riidehoiutädidki võiksid vähemasti naeratada. Oleks haigla natuke helgem ja lootust andev koht...  

Käisin Maarjamõisas. Külatusajal. Panin tähele möödudes riidehoiutädidestki mööda koridore, et mitte üks  riidehoiutädi ei naeratanud. Nad seisid mornilt. Andsid automaatselt riided  kätte või võtsid vastu. Saan aru, et ega haiglakülastajaidki ei suuda tihti neile naeratada... 

Mina ära tulles, jopet kätte saades, naeratasin säravalt riidehoiutädile öeldes aitähki. Tädi pool sekundit mõtles, siis naeratas vastu. Miski muutus temas... 

Naer ja naeratus parim ravim. 

Minuga on hästi. 

pühapäev, aprill 21, 2024

ÖÖtöö on maalimine

Kui on pinge sees või ei tea, mida teha või mis saab,  või ka, kui tuju suurepärane ja vaim loomiseks peal, on hea lasta  endast kõik välja öösiti lõuendile. Ikka värviliselt ja lootusrikkalt. 

 Mulle meeldib hilisõhtuti ja öösiti maalida. 

Maalimisest pilt on tehtud päeval. Sest tavaliselt maaliin ju üksi olles. Normaalsed inimesed, kes teeks pildi klõpsu,  magavad öösiti 😋😉😊

reede, aprill 19, 2024

Tühi tunne

 On olnud palju.

Hetkel on mul tühi tunne. Ei, mitte väljapigistatud  sidruni tunne... Lihtsalt tühi tunne. Selline rahulik. Natuke väsinud. Natuke mõtlik. Natuke mitte-midagi sooviv. Natike igatsev, kuid mida või keda, ei tea.

Teha oleks ikka  palju.
Kuid ei viitsi miskit teha. Kõik  vajalik oleks nagu tehtud. Samas ei tea ega oska,  mida järgmisena teha... 
Olen lihtsalt. 
Algab nädalavahetus...
Tahaks minna kõigest kaugemale. Ise. Üksinda. (Abistajata. See soov on mul ka vahetevahel... Kuhugile välja minna ma ju üksi ei saa... Seegi võib vahel olla lihtsalt väsitav. Kuigi mul on super head isiklikud abistajad, keda saan usaldada ja nii edasi. Kuid siiski...)
Olla vaikuses. 
Leida hetkemõte.
Üles otsida uuesti iseend.
    Teada, et tühi tunne toob ja loob head. Et pole üldse tühine...
Minna tantsima... Tantsima kas või kujutluses...

 

neljapäev, aprill 18, 2024

Live on tehtud!


 

Mis on minu, Tiia, lugu

Mõned  tundi veel ning teen oma esimese pika live i. Soovin salamisi, et see julgustaks mind oma unistustega edasi minema... 

Seda live - tundi näevad ja kuulevad vaid TU Akadeemia rahvas. Ega õppetund elus ei olegi mõeldav teha ükskord ja väga paljudele... Siis kaoks võlu rääkida hoopiski ära. Iga rääkimine peaks jääma võluvaks ja eriliseks ning olema pühendatud kuulaja(te)le...

Nagu ikka ega ma ei tea, mis täna välja tuleb, mida räägin täpselt... Kuid loodan, et tuleb mõnus live 😉

Õnne tulemust on näha pärast jälgedes.. 

kolmapäev, aprill 17, 2024

Miski lõpeb, miski algab...

 Taevaski nutab

minu kuumi pisaraid 

rahena lumme.

Täna tuli see ammuune oma kirjutatud haiku taas meelde... See haiku ilmus Nooruses, mis muutis meie kahe elu... Ammusel ajal ma ei mõelnud selle sügavusele nii nagu täna sinu haual...
Ma olen palju mõelnud ja öelnud, et palju asju ja hetki oleks võinud teisiti olla... Õnnelikumad... Paremad...  https://www.tiiajarvpold.ee/2024/02/kolm-kopikat.html 

Usun, et me lapsed ja lapselapsed kannavad sinust palju head edasi... ja suudavad andestada eksimustele...   Usun, et sa vaatad neid vikerkaarelt ja saadad sealt naeratuse...

Elu läheb edasi... 
Möödas on palju, kuid ees on veel palju... Mul.   

esmaspäev, aprill 15, 2024

Vikerkaar...

... on praegu taevas. Hästi suur ja kõrge... Ühendab taevast ja maad võimsalt ja eredalt. Seitse tooni vikerkaarel on nii  puhtad ja säravad...

See on ilus vaatepilt tänasele lõppetuseks. 

On väga hea tunne, kui usaldatakse  mind oma valikute valimisel  ja  lõpuks öeldakse et just sellist vastust oodatigi. Kuigi ise arvasin, et see vastust polnud see, mida oodatakse... Ma lihtsalt ei oska enam tavaliselt pinnapealselt vastata, kui mõte on sügavam.  Või kui soovitakse minuga kohtuda ja küsitakse siiralt, kuidas läheb... Seegi teeb hingerõõmu tohutult. 

On hea mõelda,  et olen ikka tingimusteta mõnel mulle nii armsal inimesel meeles või südames.  

Praegusel ajal on meelespidamine kuidagi nihkes, vähemasti mulle näib see nii.  Ma tunnen vahel tüdimust või kogunisti jõuetust, et olla olemas, pean midagi tõestama teistele, kellele tahad olemas olla... või kui palun abi, jälle tõesta midagi  ja anna anna anna.. Saan suurepäraselt aru, et teistel inimhingedel samamoodi. Keeruline on jääda iseendaks. Kuigi enamus räägib, et iseendaks jäämine oluline... Ongi. 

Juhuseid pole olemas.  Isegi, kui näib, et näiteks isiklik abistaja on sattunud juhuslikult minu juurde tööle, siis see nii võib olla polegi. Juhuseid pole olemas, kuigi tundub terve elu vahel olema juhuslik. Anna luba juhustel juhtuda ja ühel heal hetkel tunnedki, et see polnud juhus. Elu on tõeline. Nii ehtne ja tõeline on elu nagu vikerkaar. Ilmuv  ja kaduv...

pühapäev, aprill 14, 2024

Olla lihtsalt Täht


 Latiino muusika Tähtede Täht  on hetkel Kanal2-s. 
Huvitav, vaatame, mis täna juhtub... 

Mina olen kogenud ja õppinud endas, et julgus on olla Täht  eelkõige iseendale... Ma hakkan nüüd õppima üht laulu, mis kummitab mind juba mitu kuud...  Ma  ei reeta praegu, mis laul on. Ütlen vaid, et eesti keelsed sõnad sain täna lauljalt endalt. Sest kuskilt mujalt ma neid ei leidnud. Natuke nukker .laul, ja samas mõtlemapanev ja ...  minust ütleb mõndagi... 
Arvatavasti esitan seda laulu juba juunis. 


  

laupäev, aprill 13, 2024

Mollutamise päev tõsiselt

 

Eile  sai proovitud üht pisikest esinemist või rääkimist... Olen elevil. Valma  🥰 Ei olegi ammu - ammu nagu sellisest vormist midagi teinud. Olen küll rääkinnud näiteks näituste avamistel, vestlusõhtutel ja nii edasi. Aga on olnud kunagi aeg, kui sai käidud loengud pidamas ja sai ka koolitusi teha.
Ja selliseid tegemisi igatsengi ka taas tegema hakata. Olen tegelikult koguaeg salamisi igatsenud. Kuid kuidagi on aeg kuhugile lennanud teiste asjadega, mis on olnud samuti väga vajalikud. Vajalikud ja kasulikud iseenda rohkemaks leidmiseks. Arenguks. See on ju see, mis me teeme, teeme iseendale kõige pealt. Ja siis enda kaudu teeme teistele.


Nüüd saan end proovile panna TransUnity Akadeemias. Zoomis. Live s . Olen osalenud paljudes live des, kuid nüüd saab olema minu live tund. Otse loomulikult pabistan. Kui ei pabistaks, siis ei teeks õiget ja loovat asja. Teemad on natuke uued, aga samas pole miskit enneolematut uut. Olen ennemgi teinud enesearengu koolitusi. Ja nende tegemist kunagi ammu olen nautinud.
Jah, tean, et praegu rääkivad väga paljud (kui mitte kõik) mingitest asjadest iseenda sees ja ümber. Vahel saab mul teiste tõdesid palju, ka õppimise jaoks liialt palju ning siis mõtlengi, kuhu maastikule veel mahun mina oma väikeste elutõdedega. Kas mul ongi piisavalt neid, mida ikka uuesti ja uuesti pisut teises võtmes ja //või valguses jagada. Et jääda pildile, tuleb üllatada nii iseend kui teisi inimesi. Ja siis sellepärast olen mõelnud, et hoian end tagasi...
Mulle tundub siiski, et iseenda tagasi hoidmine on nagu vaimne kui hingeline piirang iseenda suhtes. Vägivald iseenda suhtes. See on õudne ometigi. Kas kaasa mõtlejaid või kuulajaid või lugejaid polegi alati peamine. Peaasi, et saan ise hea auru välja lasta...

Mais üllatan ehk veel esinemistega...

Täna aga ei teinud midagi tarka. ..
Võtsin puhkepäeva. Mollutasin ilusti. Kuid päris palju sain tehtud... mõelddud edasi - tagasi... Otsustatud... Isegi üht filmi vaatasin... Tegin hääle harjutasi... Vaatasin lakke...

reede, aprill 12, 2024

Papa...


... olid ikka omamoodi maailma parim papa...  Mida aeg edasi, seda rohkem saan aru, et teistsugust papat ei oleks saanudki  ma tahta... Kuigi vahetevahel küsisin endalt, kas rohkem armastan või vihkan sind... Ma ei  sallinud su joomist... Aga igatsesin su paisid... Mmhh, nüüd ütlen ja teen järjest tihedamine paisid - see on ju nii armas, hoopis erilisem, kui kallid....Sa andsid mulle palju. Kuigi olid väga tavaline mees, kes ei teadnud - nii vähemasti mulle tundus ja tundub praegugi -  mida elult soovid tegelikult või kuidas end väärtustada...Sa kinkisid mulle kihvti elu! 




Täna möödub papa surmast 16 aastat... 

Olen saanud ikka hakkama saanud...Tean, et see oli su ainus salasoov enne lahkumist, et mina saaksin hakkama ning olid uhke lahkudes, et su tütar saab alati hakkama... 

Aitäh sulle, et olid minu papa ja täpselt selline nagu olid ❤️

 

neljapäev, aprill 11, 2024

Täna sakkis kõik...

 ...lõpptulemus, mitte midagi ei sakkinud! Kõik on normaalselt hästi.

Algas kõik eilsest peale, nägin magama minnes kummalisi lennukitulesid, hästi madalal. Sel olid sinised ja valged tuled... Väga võimalik, et oli lennuk, ma ei ole pimedas drooni näinud, äkki oli droon, või oli UFO... ? See viimane meeldiks mulle kõige rohkem 😜 Oleks ju tore teada, et üks kord elus näen UFO-t 😃 Ma isegi ei kartnud. Loodan, et nad on ehk normaalsemad, kui mõni inimene... 😂 

Siis ma sain teada, et minusse kiindunud või lihtsalt taheti mind proovile panna, et enda ihasid rahuldada 😂 Jah, ma ei ole niisugustel teemadel väga bloginud, aga see ei olnud esimene ja vaevalt ka viimane kord... Paraku ma pidin talle pettumuse valmistama, kuna ma olen hetero 😂😂😂 Mul pole mitte midagi teistsuguste inimeste vastu, päriselt ka, aga mingi taktitunne peaks ikkagi igaühel olema... Aga mul oli vähemalt lõbus! 😃 Ja ma sain küsida, mis on tõeline armastus... Loodan, et ehk jäädi mõtlema...

Täna oli tähtis meil tähtis koosolek. Kõige naljakam, et ma ei suutnud otsustada, mida ma selga panen 😀 Vahetasin 3 korda enne koosolekut riideid 😀 Nagu läheks kohtingule! Armas taevas, mis siis saab, kui ma päriselt kohtingule lähen? 😀

Veel mitu-mitu asja enne koosolekut sakkis täiega... Mõtlesin, et lähen hulluks, mul on juhe koos! Aga ei, lõpp hea, kõik hea! 😊 Hetkel ikkagi jätkan juhatuse kaaslastega tõsiste asjadega ka. Loodan, et lõpptulemust näeme siis, kui ma ja on uues kuues! 😎

Ja veel üks väga tähtis asi, kuna ma jälgin müügikuulutusi, siis täna tuli mu ellu üks mõis, mille ma ära armusin! Ka mõisa võib ära armuda, kasvõi korraks!

On küll hästi palju naeru, aga tegelikult oli väga töine ja väsitav päev! 

Minu spontaanne elumäng

     Täna muidu hästi tore ja ka tegus päev. Ei saa miskit halba öelda. 😃 Päriselt ka.

Ainult täna sain aru, et mul printsessina ei olegi nii luksuslik elu, et võin ja saan iga hetk teha ootamatuid asju või plaane ümber. See on ju mõnel päeval päris loomulik elumängu osa, et tegemised muutuvadki. Kellaajaliselt. Või asju tuleb juurde, mõni asi vajub kuhugi aegade igavikku... On ju igati normaalne põnevus täis spontaanne elumäng!!!?

Sellest just tunnen mina puudust. Mängida päris ise oma elu-muutuste-mänge iga päev ja nii, et  saan ise sajaga naudingu - see võimalus praktiliselt  puudub mul. Ametlikult sõltun 180 tunnist kuust, siis abistajatest või kellegist... Aga kuhu jään mina ise? Jube keeruline on ikka selgeks teha,  et elada vaja iga hetk, mitte vaid üle kümne hetke... 

Ma pean leidma veel ja veel uusi isiklikke abistajaid ja nii edasi.     Jällegi pikem tavaline jutt. Või hoopis suur soov, veel rohkem ise saada elumängudest osa, neist mängudest, mis pole ette täpselt plaanitud või keeravad teise suunda, muutuvad...

Mõni õhtu olen vaikuses. Alles  nüüd tabab kõrv hästi õrn vaiikset  helinat delfiinide tuulekellalt kardinapuu küljes. Kahel kolmel õhtul. Alguses  ei saanud aru, mis imevaikne puhas helin tuleb. Siis jäin delfiine vaatama... Küllap õhuvool on siiski nii tugev, et paneb toas oleva tuulekella imetasa helisema pool hetke.  Praegu akna taga vist vali tuul... 
See nii paitavalt rahustav. 

teisipäev, aprill 09, 2024

Mõnus olla nõudepesumasin!!

     Sai köögis kraanikauss uuesti kõvasti kinnitatud.. Hunnik lusikaid ilmus ka välja, kui sai valamut kohendatud. Ja mina mõtlesin tükkimal ajal, kuhu päkapikud lusikad viivad... 😂 Polnudki kaugele tiritud. Lihtsalt valamu seinaplaadi taha...😀
Pesin praegu täitsa uue  mõnuga ja puhtatundega nõusid. 
Mulle meeldibki muidu olla nõudepesumasin. Päriselt ka. Täna olen eriti nautisin nõude pesemist. Kraaninurk hingas värskemalt. 
Rõõmustamiseks on pagana vähe ikka vaja. 😉😍

esmaspäev, aprill 08, 2024

Mõtlen elu üle järele...

 Ikka ja jälle mõtlen elu järele... 
Nii nagu kunagi õpetas mu vana... Vana lahkus täna 46 aastat tagasi... Selle lühikese aja, 11 aasta jooksul, mil sain olla vanaemaga koos, õppisin temalt palju. Olin aga väike tüdruk. Kogesin temaga palju.  Kuigi olin väike tüdruk. 
Ja ikka, kui ma miskit hästi ei teinud või mida oleksin võinud teha paremini, ütles vana alati: Mõtle elu järele...

Tuhat tänu, mu vana  💖

Täna ka mõtlesin ja mõtlen elu üle järele. Teha hetki paremaks ja // või meelde jäävamateks , kasulikumateks, vajalikumateks... Ega  igakord ei peagi olema miski halvasti, et elu üle järele mõelda. Ka head saab veel paremaks muuta. Ja vigadestki on omamoodi võlu õppida. 

Täna on tunne, et see kevad ja suvi saavad olema  vahvad. Täis asjalikke asju. Seiklusi. 

Kindlasti vajan veel abistajaid juurde või lisaks... Sest need, kes mul on, jäävad, kuid nad mõistavad, et mina vajan veel rohkemaid abikäsi ... Varsti panen ka järjekordse tööpakkumise... 

Lähima kuu jooksul on mul mitu vahvat ettevõtmist. Mõnda olen plaaninud juba päris pikalt... 
Aga kõik tuleb täpselt õigel ajal.

pühapäev, aprill 07, 2024

Kiisulikud imed ei jää kunagi hiljaks

 

Käisin hispaania muusikaterapeudi Ali töötoas Tallinnas, tuttavas ja sõbralikus Pai villas. 

See laeng millega ma praegu sealt koju jõudsin on ikka üle pilvede! Üks asi on muusikateraapia, aga teine asi on asi on avastada oma häält ja oma kõnepuuet, mis tegelikult äkki ei võikski olla puue...

Jäin veel mõtlema, et huvitav kui palju logopeede teevad praegusel sellist võimsat ja ägedat tööd, trenni ja harjutusi... Ma ei ütle et see oli lihtsalt ravimine, see on midagi palju-palju rohkemat! Omal ajal sai ikka käidud küll logopeedide juures ja mul hakkas seal igav. Arvan, et midagi jäi puudu...

Aga täna mu laulmisele ja Germanile, on minu hääldus väga palju selgemaks ja kõlavamaks muutunud!

Ja teine asi, mis ma olen selle aastaga kindlasti kõrva taha pannud, et kuidas peab laval esinema. See on omamoodi kunst! Minu puhul on see päris julgustükk! Nt täna töötoa lõpus küsiti kõikidelt kes julgevad nagu välk-pauk laulda! Salamisi oli märkmik käekotis kaasas küll, kuid ma ei võtnud seda kordagi välja. Ühel hetkel ma mõtlesin, et ma ei laula, ma ei ole valmis, siis ma järgmisel hetkel olin iseenda jaoks täht! Ja ma laulsin! Mina olin rahulik, minu lauluõpetaja oli õnnelik ja kõik teised ka. 

Laval säramise kunst on oluline ka kunstnikuna ja paljudes teistes rollides mulle.

Täna ma võin kindlasti öelda, et imedele ei leidu kunagi hiljaks jäämise aega! Võimalik, et kui ma natuke veel tööd ja vaeva näen, hakkan isegi R-tähte ütlema! Mida ma ei ole iial öelnud!

Täna ma olin kiisu moodi riietunud, kuna mu stilist soovitas nii, ja mul tõesti oli päris hea olla. Hea, et ma julgesin ära käia!

Nina on väsinud mul. Tuleb välja, et hääle tegemise juures on ninal päris oluline roll...


reede, aprill 05, 2024

Homme Tallinnas


Sel aastal juba kolmas kord Tallinnas. 

Ootan elevusega homsest kohtumist ja tööd 😍

Need kaks korda kaks delfiini mu ehete riiulil

On küll kaks korda kaks delfiini mu tudunurgas.ehete riiulil. Mu maalil. Ja kaks, täpselt sarnast kaks delfiini kujukest kinkis Nansy sünnaks sellepärast, kui  maal on vahel kuskil mujal näituseseinal, siis on mul ikka kaks mini delfiini.
Delfiinid olevad elu algus. Targad. Erilised. Mulle tundub, et nad sümbolseerivad ka armastust. Võib olla ka igatsust  millegi mõõtmatu järele... 
Mul on tuulekellgi delfiinidega, ripub kardinapuu küljes...

kolmapäev, aprill 03, 2024

Muutmisemäng

 

Kööginurk tänasest selline. Ilus. Mulle meeldib. Tulevad riiulidki veel. Valamu ka taas parem... 
Võite küsida küll, miks näen ikka nii vaeva, kui soovin siit siiski minna mujale... Olen ise ka seda mõelnud palju palju... 

Aga miks ei võiks hetk siin ja praegu olla ilus nii silmale kui hingele?! 

Uued hetked uutmoodi ilusad. 

 Elu on muutumises iga hetk. Elu projekt on suurim muutuv projekt üleüldse igaühe jaoks. Olles ise looja. Ole ise nautija. Ole ise vastutaja. 

Jah, soovin siit minna uute lossi 😍 Küll see hetk tuleb ka õigepea... Tean, et tuleb. 
Kuid hetkel olen õnnelik ja tänulik , et selles väikeses pesas, mis on mul, on kena olla. Kuigi ma ei saa uhkustada, et kõik on minu käte töö,. Aga siiski olen päriselt uhke, et suudan oma südamega oma elu juhtida ning jalgu appi võttes siiski mõndagi ise teha. 😃

Vahel ei pandagi kohe tähele,  et mul jälle miski muutunud on.     Seegi on normaalne. Sest teised inimesed peavad muutma oma  elus miskit ka koguaeg... 

teisipäev, aprill 02, 2024

Deprekas üheks õhtuks

 Deprekas üheks õhtuks on lubatud.

Eile õhtul oli mul deprekas.

 Kõik kukkus kolinal kokku. Polnud selgust ega valgust... 

Läksin ebatavaliselt vara voodi. Magada ka ei viitsinud. Jagelesin Bongoga teki pärast. See oli lõbus. 

Praeguseks hetkeks olen jälle lennus. Deprekas läinud. Sõin mitu kohukest ära - see vist päästis mind lollide majast 😂😂😂

Päriselt ka. 

Aga kõik probleemid saavad lahendused, kui julgesti neile otsa vaadata. Selgepilt alati olemas, kui hoiad südame avatud.

Kokku kukutud asjad loksusid uuesti oma kohtadele laiali. 



esmaspäev, aprill 01, 2024

Naeratagem

On naljapäev. 
Aga nalju pole. Tõsiselt.  Vähemasti täna.
Kuigi saan ikka naeratada. Iseendale printressina. Ja samuti mitte nii headele olukordadele.  
Juba põrkepalli tunne, mis mul on paar nädalat, ajab naerma.
Ikka üles - alla, alt üles, ülevalt ... rahuliku tasakaalu - ja uuesti alt üles. Ja nii mitu korda päevas. Iga päev. Välja arvatud mõni hea päev, kus olen olnud tõeśti ilusti kõrgemas levelil .Rahulik. Hea. Särav. Seda seestpoolt. Kuigi ka kõrgemal olles on olnud ja on edaspidigi omad raskused / probleemid, kas või kõige väiksemadki, sest muidu ei saa aru ju, kui hästi tegelikult siiski on.
Kui tihti ununeb see põhi tõde ära. 
Palju rääkidakse praegusel ajal energiatest, mille tulemust ongi pillapalla võnked. 
Järjest rohkem saan aru, mis energia on. See pole vaid laetuli ja kallis elekter.     
Minu jaoks on selline energia rohkem valguse tunnetus. 
Valgust vahel varjutab vahel pimedam pool....

Tegelikult soovisin öelda, et ükskõik, mis elumäng mängimiseks ei tooks ega looks, naeratagem ikka iseendale ning siis ka teistele.😊😍 

"Armastus kevades" 2. mail