Neljapäev, juuni 30, 2011

KUI kuidagi ei saa, siis... lõpuks ikka kuidagi saab ::))

LEEPÜ majandusaruanne 2010 esitatud. Esitatud täpselt õigeks ajaks! Olid momendid, kus tundus just esitamini lootusetu...
Nüüd südamel kohe kergem :)

Seegi asi läheb juuni 2011 positiivsesse ritta. :) Positiivne rida on aga kahjuks lühem, kui negatiivne. On tõesti kuidagi kõik väga pahasti viltu, kuigi täna ja praegu on kõik veel hästi... On ikka nii, et hetk ja kõik võib olla pea peal või kõik hästi... Kaua veel võib tulla probleem probleemi otsa? Mingi hetk peab ju tulema headki lahendused... Tõus - mõõn - mõõn - tõus...

Olen üle mitme kuu üksinda kodus. Eilne õhtulgi olin juba üksinda. Tõsi küll, Bongo on ka olemas! Silver heinal mamma juures. Kuidagi imelik on rahu ja vaikus toas. Minu toas on ikka trall ja möll :) Ülekandud tähenduses.

Metsmaasikadel on päikesemaitse

arvas Erika metsmaasikaid korjades.

Käisime metsa vahelisel teel jalutamas. Kartsin küll, et maasikad on laste ja lindude (:D :P) poolt noppitud ja nokkitud, kuid asjatult kartsin. Suht väikeselt alalt saime suud magusaks. Kaugemale minna ja kauemaks korjama jääda ei saanud. Mingi nõu unustasime koju. Ainus võimalus oli korjada suhu :) Ja teiseks, kohupiimakook jäi ahju küpsema...

Mul tekkis mulli lõhki ajamise küsimus :D : kas isiklik abistaja võibki korjada neid maasikaid, mida mina kui klient ei näe... Seda ju pole kuskil kirjas. Ei saagi olla. Sest kõiki tegevusi, mida klient võib/saab teha kord paar aastas ei saagi kuhugile kirja panna...

Siiski on mul tunne, et käisin maasikaid noppimas :) Kuigi nii vana inimene nagu mina ei tohiks nii lapsemeelselt maasikadest rõõmu tunda. Aga... Puhkasin pooltundi. Ei mõelnud muule, kui mammudele rohu sees :D

Kolmapäev, juuni 29, 2011

LEEPÜ uus juhatus

saab kinnitatud äriregistris mõne päeva jooksul :)

Käisime Erikaga Tartu Kohtumajas. Äriregistris. Sealne proua oli suht tore (küllap homsest algava puhkuse pärast, mida mainis :D ) Siis ilmnes, et mõned dokumendid polnud nõuete kohased. Jooksime Erikaga ta arvuti juurde. (NB! nr 4 bussi bussijuht, kellega olen tihti sõitnud, lehvitas mulle, kui tulime bussist ning läksime üle vöötraja bussi nina eest :D Ta on tõesti väga lahe ja tähelepanelik bussijuht. Aitäh talle!) Tegime paberid korda ja ettevõte portaalis mõned hiireklõpsud. Kihutasime Kohtumajja tagasi. Vahepeal suutsime Pillegi lõunauinaku pealt ajada taas allkirja andma Kaubamaja ette :D
Äriregistri proua veel rõhutas esimesel korral, et mõni jätab pooled dokumendid sinna ja lubab tagasi tulla, kuid ei ole poolaastat tagasi tulnud... Ma ei teagi, mix seda ütles. Meie võtsime kõik kaasa ning olime vähem kui kahe tunniga tagasi. Proua oli üllatanud :)

Igatahes seekord oli vähem sehkeldusi, kui ligi 5 aastat tagasi... :)

Esitati 40 projekti

hoolekandemeetmete taotlusvoorule :) Leidsin just esimese info INNOVE kodulehelt taotlusvooru tulemuste kohta.
Palju projekte.
Palju inimesi soovivad miskit ära teha. Paljud inimesed vajavad abi ja mõistmist hooldussüsteemis.

Usun siiski, et meie projekti väikene projektikond (lõpuks oli meil siiski segakond - naised ja mõni mees ka) andis parima. Nüüd tuleb rahulikult oodata edasi tulemusi ja
kindlasti oma asju samm - sammult edasi ajada :)

Teisipäev, juuni 28, 2011

Uus koduleht

www.hingamisruum.ee , on minu jaoks pisut üllatav :) Kaidi pani Kaupo pildi koos minuga. Googeldas ja leidis minu blogist pildi me koolitusest, mis Kaupoga läbiviisime.

Uurige. Põnev on.

:):(

Plaanin pikemalt aega oma kodukat uuendada, aegki on oma töö juba teinud... Avastasin et mu kodukat on vaadatud 250772 korda 2004 aastast - täitsa äge ju! Huvitav, kui mitu inimest on selle numbri taga :) Mina ise näiteks käisin täna 4...5 korda. Soovin üht fotot juurde ripputada abistajate albumi, mitte ei õnnestu...

Tänases Päevalehes isiklikust abistajast. Kurb. Õige.

Siiski mina isiklikult ei kujuta enam ette, et peaksin oma elu jagama kahe - hooldaja, kes toimetab kodus ja isikliku abistaja - vahel. Usun, et inimene on kodus - tööl - puhkehetkel sama ISESEISEV. Lõhet siin ei saa teha, inimene on üks tervik. Kui meenutada Soome Kalletki, siis ta kirjutas oma raamatus sama asja, ja nt mäletan, et aiaski rohis isikliku abistaja abiga. Mina olen küll väga kurb, kui me ajaksime seda joont edasi, et hooldaja kodus ja isiklik abistaja koduukse taga - sry, kuid see ei lähe mitte.
Iseseisvust ei saa kaheks teha. Ei puudeta ega puudega inimesel on või ei ole iseseisvus.
Olen väga nõus, et isiklik abistaja on elementaarne, Auli Lõokesega. Sest inimese iseseisvus on elementaarne. Huvitav, kellegil ei tule küsimust, kui puudeta noor soovib kasvada iseseisvaks, kas see on ikka õige, aga kui puudega noor soovib sama ... siis on see mõeldamatu. Jah, siis näeb puudega noor vähemasti kaks korda higi ja vaeva, et seletada kõikidele (kaasa arvatud pereliikmetele), et ta soovib ja saab ollagi, küll füüsiliselt pisut teisiti, ja see on igati normaalne.
Minu enda kogemus. Ja ma pean ikka veel kuulma vahel, aga sa olid paha laps - läksid paljudega tüli.
Aastaid oli minu sees süütunne.
Enam mitte.
Sest olen mõistnud, et minu teos polnud halba tahet. Olin noor. Tahtsin oma elu kogeda.
22...24 aastat polnud IAT -st aimugi. Ausalt, mõtlesin juba siis millegist taolisest teenusest... Siiski julgesin alustada oma elu...

Läksin teemast eemale...

Ühesõnaga, IAT peab arenema kättesaadavaks neile, kes soovivad olla ISE kogu elu. Kodus - tööl - puhkehetkel. Armastada. Vihastada.
Olen ammu öelnud, et IA tööst võiks loengki olla koolides.
Isiklikult mulle meeldib oma ia-d otsida ja välja õpetada/koolitada.

Praegune IAT ei rahulda kättesaadavus mindki. Kuigi Mäksa vald annab raha hästi.
Aga töötasu on ikkagi nukralt väike. Minu abistajad teevad küll suurt ja väga head tööd. Võib küll mõelda, et mis töös ära ei ole, kuid...

PS. Nüüd Soomes käies, jäi näiteks jälle meile Erikaga silma, et isiklik abistaja abistas suitsetamiselgi. Mina olin seda näinud, Erika mitte. Ta oli tõsiselt vaimustanud ja üllatanud.
Nii et IA tööülesanded on väga erinevad. Vastavalt kliendi vajadustele ja elamisviisi soovidele.
IGAVUS on täna.
Harjumatu on olla, kui miski ei suru enam kuklasse :P

Üks isiklik mure, mis hingas selja taga üle aasta, siiski sai otsa paar tundi tagasi. Juba kaua mõtlesin, mida kuidas teha. Pesesin nõudsid ja äkki tundsin, et ei ole mõtet selle jamaga kauem sekundit viivitada... Niikuinii on vaja vähemasti sada probleemi veel lahendada. :)

Esmaspäev, juuni 27, 2011

LEEPÜ pikk-pikk tööpäev

Kell 14.07 vist sai projekt "Ratastoolis nõustajaks/koolitajaks" INNOVEle saadetud. Hommikupoolik oli suht kreisi, sest meil kahes arvutis kahe netipulgaga polnud internetti. Pidime Erikaga mõlemad otsad andma :D Nüüd ajab kergemalt naerma, aga päeval näis see lihtsalt jabur jama. Enne saatmist avastasime, et seletuskirja format oli taas ära teiseks muutunud...
Kahju on vaid sellest, et vald ei vastanud enam projekti tegemisel. Kuigi mina nii lootsin...
Ja ometi on minul ja leepükadel väga hea meel, et saime vähemasti projekti esitatud. Esimene võidu samm!

Õhtupoolikul toimus LEEPÜ erakorraline üldkoosolek. Tartus. Juhatuses lahkus omal soovil Pille, asemel tuli Erika :) Aitäh Pillele, et olid minuga juhatuses viis aastat, mtü LEEPÜ asutamisest alatest! Erikale julgust ja häid mõtteid juhatuses olemiseks!
Aga mind ei lubatud mtü esinaise kohalt ära:P
Hoolekandmemeetmete projekt INNOVE-le on kohe kohe valmis. Andsin endast parema, kuid ehk mitte parima :) Kella 17ni on aega saada.

Lõunase bussiga lähen linna. Toimub LEEPÜ koosolek.

Seega ees on hästi pingeline päev.

Eile õhtul oli mul arvutis olemise mõõt täis :)

Neljapäev, juuni 23, 2011

Üks sõnajalaõis ja palju jaaniusse tänase öösse :)

Mina olen kodus. Korrigeerin veel viimaseid kordi projekti...

Kolmapäev, juuni 22, 2011

Rõõmu suveks!!!

Projekt on enam - vähem valmis... Kuigi on tunne, et miskit olulist on puudu...

Teisipäev, juuni 21, 2011

Nüüd on selge, milles point on :) Mul lihtsalt ei ole kaudset sihtgrupi või teisisõnu: olen iseendale hooldaja, kes tahab tööle minna. Otsene sihtgrupp olen mina niikuinii.
See kõik on projekti taotlusvormi kohta. Isiklik abistaja teenus on vaid teenus. Aga siiski selles meetmes on palju segast.
Üleüldse ei ole vist Eesti rahvas harjunud mõtlema/teadvustama veel, et sügava puudega isik võibki elada IAT abil.

Täna öösel ma mässasin projektiga kella 4-ni hommikul. :) Ega ma polegi enam sooda. Kuidagi selgem on lugulaul :D

Eile Rüütli tänaval oli rõõmus silmapilk. Keset tänavat püüdis mind kinni mu ammune hea sõbranna Leelo, kes kunagi kaugel Hiinamaal hakkas lugema mu blogi :) Ma polnud temast paar aastat mitte midagi kuulnud. Nüüd elab Inglismaal ning Tartu sattus korraks. Sattus nii hästi aga, et nägi mindki :D Maailm on ikka pisikene küll!!!

Pühapäev, juuni 19, 2011

Kõik on ha-ha, kõik on ahhahhaa...

Olen sooda. Ja ma pole ainus - siin Tartu linnas on "tänu" teatud projektile antud hetkel arvatavasti vähemalt neli soodat veel:)

Tegelikult on kurb mõelda, et kõik on kuidagi risti- ja vastupidi, kui võiks olla. Juba see, et projekti taotlusvormis on meie meelest vähemalt üks sügav sisuline vastuolu. Punktis, kus peaks juttu olema otsesest sihtgrupist, on tegelikult suur segadus, KELLE töölesaamist projekt õigupoolest toetama peaks, ja mõned olulised märksõnad (nt. isiklik abistaja) on üldse puudu - nähtavasti tuleb veel teha oi kui palju selgitustööd teemal, et hooldajateenus pole ainus, ega isegi mitte peamine, mida puuetega inimesed vajavad. Kõik on ju hea ja kena, aga-aga-aga... Kusjuures infopäeval siiski oli ka isiklikust abistajast juttu - mis ju loomulik, aga vorm räägib ikka ainult hooldajast ja tugiisikust, millega/kellega meil ja meie eeldataval sihtgrupil pole paraku suurt peale hakata. Mitte et need teenused poleks sama olulised ja vajalikud, aga meie ajame oma asja, ja arvame, et teame, MIS asi see on. Loodetavasti, kui maha jahtume, siis kirjutame ka asjaomastele ametnikele, et sry, meie näeme asja natuke teisiti.

Lõpuks, kui projekt läbi läheb ( ja mix taeva pärast ta ei peax :)), siis ei saa me ju allkirjastada lepingut, mis pole projekti sihtgrupiga kooskõlas, st me ei saa hooldajat ja isiklikku abistajat ühte patta panna. Nad lihtsalt EI ole üks ja sama asi - aamen ja basta.

Ja tööhõive seisukohalt on lihtsalt nutumaik suus. Hea, et on olemas mõned rahvusvahelise kaaluga tähtsad dokumendid, millele viidata.

Ja ikkagi - mulle meeldib see praegune projektitegemine. On tunne, et see toob midagi uut ja põnevat mu ellu. Et kõik ei olegi nii must ja kole.


Reede, juuni 17, 2011

2 + 1 asja

1. Mõtlen ja mõtlen mitu kuud juba, kuidas iat projekti tegevusi kirjutada, kui see meetme annab toetus nt minu puhul isikliku abistaja tööl käimiseks, et mina saaksin tegemisi teha. Et mina tööl käia. Seega, põhiline tegevus ongi ia tööl käimine minu juures 34 kuu jooksul. Kõik muu tegevus sõltub ju minust, kuid see ei lähe ju enam projekti raami. On ju nii!
Sest tööl aitab mul käia isiklik abistaja, aga tööl käimine on minu täisväärtuslik elu. Ka minu eraelu, kuhu see projekt eriti ja õnneks ei soovi pugeda.
Üleüldse on see taotlusvooru vorm hästi segane, vähemasti isikliku abistaja osas. Ma ei saa mitte vaikida. Miks peaksin selles projekti raames taotlema kohandamisrahasid, kui vajan isikliku abistaja töötasu. Ja minu meelest just selleks on INNOVE taotlusvoor hea. Aga ia ei otsusta ju minu elamise ega töökoha kohandamist minu eest.
Niisiis, meil on eelarve pisikene. Kuid ei oska lihtsalt raha küsida. Võib - olla on meie viga, et oleme harjunud rahatud olema :)
Projekti kajastamine on vägagi tehtud juba. Meie projekt algas 1. veebruaril. INNOVE lubas poolaastat enne projekti alustada, kui üldse taotlus esitatakse. Hästi imelik !!! Küllap on ajanappus... Minule see igati sobib. Minu plaanidega läheb igati kokku...
Homme oleme naiskonnaga mehiselt taas projekti kallal.

2. Raske on olla hea ja õnnelik ema... Samas äkki hea ja õnnelik ema on see, kes lasebki noorel ise oma mina leida... Olgugi see vahel valuski. Pärast, kui laheneb hästi, ongi hea õnne tunne...

Ja mul on täna peavalu.

Kolmapäev, juuni 15, 2011

Naera või nutta

mu südamehääl!
Olen unustanud jälle omaenda südamehäält kuulda. Jaanuaris lubasin oma südamehäälele, et iga päev teen talle rõõmu ning kuulan teda. Nii saan iseendale pisutki elada. Aga täna...
Kuidagi viltu on momendil kõik. Tasakaalust väljast. Olen endast palju andnud ja olen ikka samas punktis... Veel keerulisemas punktis...

Mu südamehääl soovib hetkel nutta.
Ma ei tea, kas lubada nutmise rõõmu südamehäälele.? Nutmine ei aita ju. Ehk kergendaks hingamist. Löäks pea selgemaks.
Naermine või väike naeratustki suunurgast endale ei aita ka hetkel...

Seda kõike ei soovinud täna blogida. Sooviksin blogida hoopis muud, kuid ... ei tee seda.

Olen lihtsalt väsinud. Tüdinenud. Nähtamatu klaasseina vastu peaga jooksmast.
Tahaksin vaid, et oleks keegi kellega otsustada, mida kuidas teha. :) Rääkida kõikest. Ausalt. Avameelselt. Ilma moraalita. Õpetussõnadeta. Ilma vastuootuseta. Ja nii edasi.
Lohutamist ma ei vaja. Päriselt ka.
Kuigi ma ei ole tugev. Olen nõrk täna. Äritun. Mossitan. Nutan...
Ja vahele naeratan siiski :)

Teisipäev, juuni 14, 2011

Mõtle, et ära tee enam midagi, siis tuleb "viha" teha siiski kõike, mis tundub mõttetu, asjatu, lootusetu... Ja elu lähebki edasi! Viimased nädalad on põrkepallid seinast seina.
Mul on küsimus: kaua veel... Ühel hetkel peab jälle nähtamatu mõõn tõusma hakkama. Teisiti lihtsalt ei saa. :)

Täna tegime naiskonnaga abistaja projekti. Esmakordselt tajun meeskonna tuge.

Esmaspäev, juuni 13, 2011

Iga päev on ettearvamatu. Mõtled hommikul nii, aga õhtul on hoopis naa. Kes teab, milleks see hea on - või oli.

Pühapäev, juuni 12, 2011





Huvitav, kelle võiks see pilt ära võluda :P Igatahes mulle on juba öeldud, et siin olen nagu kuskilt ajakirjast välja hüppanud :D Eh! See pilt meeldib mulle endagile. Tõsiselt, mulle endale meeldivad väga vähesed pildid endast. Tihti rikkuvad huuledki juba pilti... Ühesõnaga, ei meeldi tihti enda nägu... :D:P






Ja mul on omaenda vanuse küsimus. :D Karlsonile mõeldes: olen parajalt paks parimates aastates... vaba naine vabal maal :D Vanusel pole vist suurt rolli, kui hing on noor ja elusädemeid täis :)






Meil on uus pereliige tänasest :) Kassipoeg. Uskumatu, lubasin lemmiklooma võtta. :D Silveril. Mina ise ei oleks eal kiisut võtnud. Enne koera jälle, kuigi Naksile ja Morellile tagasi mõeldes on kuidagi kurb uut koera jälle võtta ... Või see on seletamatu tunne... Oleks veel oma majagi, kuid korter ei ole eriti mugav elukoht koerale. Veel nii suurele kutsale nagu Morru oli. Seda enam, et mina ise ei saa minna temaga jalutama... Kass on sellepoolest lihtsam.



Armas on kiisu küll !



Kassil on nimi Bongo. Silver ja Bongo on teineteisega rahul !

Võib - olla saab mullegi selgemaks kasside hingeelu. :) Siiani ei ole suutnud kasse eriti mõista... Bongo püüab arusaada minu ratastoolist :)

Helsingis kunstnikke kohtumise

pildid.

Pildistas ikka minu isiklik pildistaja Erika.

Laupäev, juuni 11, 2011

No on elu

Mässan kella 19st Helsingi piltide ülespanekuga kodukale. Internet jamab sajaga. Olen juba tüdinenud. Kannatus on katkemas. Kujutage, ka mul võib kannatus katkeda :P

Mul on hea meel, et käisin siiski Eesti - Soome kunstnikke kohtumisel. Päris ausalt oli moment, kus mõtlesin, et ma ei lähegi... Kõik kuhjus üle pea kaela, KUID see ON suur töö. Mis sest, et olen vaid stipendiaat. On võimalus ju omaenda tööga saada Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Ühingu täisliikmeks, mis on omamoodi oma elu turvalisemaks tegemine. Aga selleks pean higi ja vaeva nägema. ;):)
Seda ilma naljata.

Nüüd varsti ehk saavadki pildid üles. Ainult 4,5 tundi... Ei ole ju hullu!

Kolmapäev ja neljapäev olid minu lõõgastuseks. Võtsin mis sain. Ja hästi tore oli Tallinnas näha inimesi, keda polnud kaua näinud ning keda kohtasin esmakordselt.

Teisipäev, juuni 07, 2011

Olen

homme Tallinnas, ülehomme Helsingis :)

Olen siiski vaatamata Jumala laps :) Tänase õhtupooliku tõdemus iseenda sügavuses. Kuigi vahel tahaksin karjuda, kes/mis on Jumal, et Ta lubab inimestel otsustada... Ja samas olen jätkuvalt veendunud, et üksnes ainult Jumal ei määra inimeste suhtumist endasse ega teiste inimestesse. Kui see nii oleks, oleks kõik palju lihtsam... Eks vaielge vastu!!!

Pühapäev, juuni 05, 2011

Nii kuum pühapäev :))

Töinegi. Soovin jõuda maaliga tegeleda. Ka projektiga. Mõne asjaga veel. Olen jõudnud juba järjekordselt põrandat pesta...

Otseloomulikult olen jõudnud rahulikult mõnuga kohvitada :)
Samas suutsin hommikul pühapäevalikult suht kaua magada ja voodis vedeleda.
Aknad pärani valla. Olen momendil kallikesega suure akna all ja blogin :) Natuke nagu oleksin õues :):P Linnulaulgi on... Raadio mängib tasa. Sest raadiohääli kuuleb toas ikka pidevalt. Linnuulaulu aga mitte...

Paljud on kindlasti rannas. Või lihtsalt väljas. Täna mul seda võimalust ei ole... Ma ei teagi, kas suudaksingi vedeleda päikese käes päev otsa tegevuseta. Päevitamine ei ole mulle tegevus...

Teen suve pühapäevast siiski suve pühapäeva :D

Laupäev, juuni 04, 2011

Vastus ühele kommile...

... ja teen selleks uue blogimise, et selgeks saaks :))

Isiklik abistaja EI ELA minu elu, seega ta ei saa looda mulle, et elada minu elu. Kõlab ju narrilt see lause :D Kirjutasin nimme nii segaselt... ST mina loodan endale, sest MINA ELAN OMA ELU. Ja kui mul on külmkapis tühjus näiteks, on MINU ENDA viga või - kuidas soovite - mitte isikliku abistaja.

Isiklik abistaja EI otsusta minu eest. EI vastuta minu eest. Isiklik abistaja abistab vaid füüsiliselt mind. Oma käte ja jalgadega. Mul on tuliselt kahju, et seda asjaolu pole isegi veel SM reeglides/iat definatsioonis ametlikult välja öeldud. See ilmnes INNOVE infopäeval ka. Loetud on rida asju, mida isiklik abistaja ei tohi teha, kuid olulisemaid asju seal ikka ei ole. Ja see tekitabki segadust. Minu meelest.

Mul on hetke kõrgklassi isiklikud abistajad. :)
Ja on olnud läbi aegade tipp tasemega isiklikud abistajad. :)

Neljapäev, juuni 02, 2011

Tööturul ehk minu inimesed

Tööturul ei ole nagu tööpuudust. Olen kokku saanud mitme isikliku abistaja kanditaadiga ning ikka on nad saanud teise töö. ST abistaja tööst loobutud...

OK, mõistan, et tüdrukud soovivad suvel ka vabu päevi. Kahes töökohas on siiski keeruline käia.

Usun aga, et minu isiklikuks abistajaks jäävad need, kes on minu inimesed. See lihtsalt aastate kogemus.

Arvasin, et praegu tööpuuduse ajal on kergem ia-d leida. Aga ei olegi...

Otsin edasi. :) Küll põrkan ühel hetkel oma inimesega ehk uue isikliku abistajaga kokku...
Suvel tulen vist Erika ja Merikesegagi toime. Tuleb natuke rohkem toas kükitada. Oleks talv, oleks parem toaeluga leppida...

Kõik lahenebki!

Püüdsin leida lahendust elektriarvele. Ei viitsinud esindusesse minna. Seal tavaliselt on seal suht ebamugav suhtlemine. Seekord saatsin emaili. Panin mobiilinumbri taha igaks juhuks, et mul on häälduspuue... Pooleteist tunni pärast helistaski energiast hästi meeldiva häälega klienditeenindaja.
Kõne ei olnud probleem!

Mõtlengi, kas esinduses kohmetutakse hoopis ratastoolist, mitte häälduspuudest... :)

Kuid lahendus probleemile on ka olemas.

Eesti Energia sai minult täna plussi :)

Looda vaid iseendale,

siis tead, et saad midagigiiii tehtud päevas ja elus :)

See on vana tõde, mis tuletas taas meelde. Hea on, kui inimesel hakkab iseseisvus väga noorelt. Saab varakult pihta, et on võimalik jõuda teha kõike, mis moodustabki hea ja rahuloleva elu. Isegi siis, kui ei olegi kõike võimalik ühekorraga saavutada. Tava juhtudel on see utoopiline unistus. See ei saagi täituda.

Mina pesin külmkappi. Hea sõbralik külmkapp! Tühi. Kui mitte arvestada mune ja majoneesi. Üldse ei ahvatle sööma!!! Olengi paksuks läinud. Eile ei läinud seelikulukk kinni... :P
Ei, nali naljaks! On vahel vaja mõõnaaega, et mõista, kui vähene võib olla rõõm. Ja siiski on pisirõõmugi pärast vaja ise tegutseda.
Mis saab homme? Pole raske küsimus, kui tead, mis saab täna. Tundub küll arusaamatu, kuid... Võime küll ajada kellegi kraesse raskused, kuid raskuste lahendamine algab iseendast.

Muide, ega nälga veel ei paista! Sai teha munavõid majoneesiga ja praeleiba... Nämm - nämmmm!
See jutt pole virin... :D

Vaid taas tõde(si)n, et lootus on vaid iseendale :)

Kolmapäev, juuni 01, 2011

HOOLE kägu lastekaitsepäeval!

Kägu kukkus pooltundi tagasi!!! HOOLE kägu!!!
Kell on 7.10 hommikul (nii vara ei olegi ma bloginud.) Vedelesin voodis ärkvel olles poole neljast. Päike. Soojus. Ja kartust, et võib sisse magada...
Äratus oli 6.15-ks pandud. Silver läks linna... Muidugi mina oleksin võinud rahus magada, kuid lihtsalt ei olnud und...

KÄO KUKKUMIST hommiku vara kohvikruusi taga oli mõnus! Selle hetke nimel ehk ei jätkunudki und mul...

HEAD lastekaitsepäeva! Hoolt selleks, et õpetada lastele pisikesi imelisi asju mõistma/nägema/kuulma/kogema! Väikestest asjadest algavad suured asjad!