Neljapäev, märts 31, 2011

Tulin töölt

koju ning jooksin Rimist läbi. Ostin leiba ja saia. Mõtlesin: nagu päris töö inimene :D Mul oli taas vastuvõtu aeg. Nõustamisel. Järjest enam veendun, et soovin õiget tööd teha. Aitamine sobib mulle. Ehk suudan sügisest kindlamini teha kõike. Seni mõtlen, kuidas saata oma tööruumgi. Ruumita ei ole mõeldav tööd teha. Kuigi olen nõus ka kohale minema. Abivajaja juurde. Paaril korral olen tööruumi saanud Erika juures. Alguseks on hea variant. Aprill tuleb loodetavasti töine. Laatre näitus on 6. mail. Usun, töö inglid valvavad mind! See on nii hea. Tööd võiks rohkem veel olla :)

Esmaspäev, märts 28, 2011

Iga päev toob üllatusi

Võib - olla saan aprilli lõpus esmakordselt elus osa võtta tudengipäevadest :) Hommikul tuli hea pakkumine maalimisühingule ehk ka mullegi... Loodan, et pakkumisest tuleb lahe üritust. :) Laatres on näituse avamine mai esimesel nädalal, enne emadepäeva. Täna käisin pangas. Mulle pidi andama uus pangakaart, kuid ilmnes mingi apsakas panga poolt. Ma ütlesin selle peale: "On küll hea nali!" Teller naeratas ja tänas, et mina sellise suhtumisega olen, kuigi siin pole midagi naljakat. Minu pangakaart aegub 1. aprillil. Õnneks saan siiski uue pangakaarti. Paari päevase hilinemisega. Mul jälle oma ratastool :) Võib - olla toovad teise ratastooli lähipäevil koju ITAK-i poisid :D Nad sõidavad kuhugile Kaagverest mööda... Täna lihtsalt vahetasin tooli tooli vastu - olin ju bussiga...

Mäksa Vallavalitsuses olnud näituse pildid



Pühapäev, märts 27, 2011

Aeg teeb siiski õnneringe :)

Mida päev edasi, seda rohkem saan aru, kuidas uus rõõm ja õnn võivad südant soojendada. Elumõte teistmoodi helgemaks muuta... Olgu siis teiste suurte muredega kuidas on... Teadmine, et keegi on õnnelikum, kui mina ise, teeb mind ennastki õnnelikumaks :) Või õigemine, ma ei saa aru järjest enam, kuidas rõõm ja õnn saavad tekkitada mitte mõistmist ja mitte sallimist... Või on teise õnn igavene haiglaslik kadetus, millega ei suudeta elada... Ohjah! Tänasest olen 19 aastat Silveri ema :D Loomulikult Silverile endale on tänane päev tähtsam kui mule - ja nii peabki olema!!! :D

Laupäev, märts 26, 2011

Mõni asi teeb inimese tühjaks küll.
Nagu raha... Isegi siis, kui tead, et oled tühi, ja siis küsitakse - tunned veel rohkem tühjust enda sees ja ümberringi.
See tühjus on aga vastikumast vastikum.

Mis vahe?

Sain/saime Merikesega täna taaskord Kaagvere bussis 0 eurolise piletidega. Minul olevat nägemispuue :P :) Bussijuht lõi käega, et las olla... Ja dokumendi ei soovinudki, ütles: seda on ju näha, et tal tasuda.
Oli näha. :)
Ja bussijuht sai tundagi viies mind süles bussi. :)
Vahel näevad, kuid ikka on dokument a ja o. Saan aru küll miks, kuid...

Ausalt öeldes, olen mõelnud päris palju, mis vahe on nägemispuude inimese saatjal ja minusuguse inimese isikliku abistajal bussis? Üks saab tasuda pileti, teine ei saa... Aga siiski üli tähtsad inimesed mõlemad - nii saatja kui isiklik abistaja - puude inimese liikumisel.

Reede, märts 25, 2011

Visiooniõhtust

Läks suht normaalselt. Mina andsin endast parima. Järjest enam tunnen, et esinemine ja ürituste korraldamine, on see, mis mulle meeldib ja sobib. :) See õpetab ja annab enesekindlust mulle ning teistele ehk uusi avastusi ja kogemusi.
Mind ei üllatanud, et rahvas oli vähe. Kuid olid need, kes soovisid olla ja see ongi tähtsam asja juures. :)
Õhtu sõna oli OK, mida ütlesin vähemasti 45 korda. :) OK ei olnud muidugi lööksõna, vaid vajalik (töö)sõna õhtu õnnestumiseks. Esimest korda sain näidata slaide suurelt ekraanilt :) Äge!!! Slaidid ju aitavad kaasa minu kõnele. Muide, kaks ööd poole kolmeni tegin neid. Arvan, et neid slaide saan kasutada ka järgmistel kordadel, kui tuleb üritusi...
Ahjaa, iga slaidi vahetamiseks hõikasingi Erikale OK. Erika vajutas siis kallikese hiirt :)
Millest räägisin - seda ma siia kirjuta. Eks kutsuge mind külla! Kuulete siis :) Üks ühele ma muidugi ei korda. See on puht võimatu...

Kurb on see, et fotokadega oli väiksed jamad, Seega eilsest õhtust ei ole ühtki pilti...

Miks just 24. märts? Eile oli mul eriline kuupäev :)
Täpselt 5 aastat tagasi maalisin oma esimese maali. :):):)

Ja eile oleks saanud papa 65 aastaseks... Käisime Erika Raadilgi. Viisime papa hauale, mis oli lume alla mattunud paksult - paksult, lilled ja küünla. Lilled olid küll kunstlilled, kuid siiski hästi ilusad... Küllap papa vaim, kus ta iganes poleks, jäi vägagi rahule :)
Visiooniõhtul oli laual papa pildid...


Oma inimesi ja mineviku ei tohi unustada. Isegi siis, kui nad pole vaid head... Igas hetkes on nii head kui halbagi...

Teisipäev, märts 22, 2011

Samm taas edasi

Mina ja LEEPÜ olen praktika andja. Päris ametlikult. Mu õpilane on minu kunagine ja hea isiklik abistaja Liisa, kes õpib Valgamaa Kutseõppekeskuses. On lihtsalt lahe ja hea mõelda, et üks ammune mõte minu juures saab isiklik abistaja praktikat teha :)

Loodan, et Liisa ei ole mul esimene ega viimane praktikant :) Sest usun, et tüdrukud õppivad palju minu juures.

See, et Liisa jälle mind üles otsis praktikaks, on ja ei ole üllatatav. Juba poolteist aastat tagasi oli meil see jutt... Oli vaja õiget aega ja kooliga kokkulepet :)

Esmaspäev, märts 21, 2011

Ilusaid armumisi Kevadesse !

See laul on kõlanud tihti Elmaris viimastel päevadel. Mäletan seda laulu juba plikana, tekitas niisuguse õnneigatsuse. See õnneigatsus on tänagi hinges mul... Miks mitte see kevad jälle armuda nt või endasse ja oma elusse... Kui järele mõelda, siis armun iga päev... Alati polegi armumiseks ilmtingimata härra Õiget :P

Pühapäev, märts 20, 2011

Eh, see aeg...

Käisin Risttee teenindusel. Täna oli jutt ajast. Hästi mõtlema panev. Aeg on inimesel alati, isegi siis, kui ta ei pane aega tähele... Aeg on väärtus.

Noo nii, aeg tegi vist täna minuga nalja vananemise suunas :P Bussis jäin mõtlema, kas koduvõtmed on ikka kotis. Loomulikult EI olnud! Koduvõtmed leidsin ilusti teises käekotis kodus. Eh, mälukas, unustada võtmed kaasa võtmata!!! Õnneks maja ees Merikesega seisime mitte kauem kui 20 minti. Mamma poolt tuli Krista Silveri võtmega päästma :D Helistasin neile. Silver mamma pool tööl...

Enam ei või vist mugavus kasutada ning kasutada abistajate võtmeid kodunt minnes. Mitte kõigil abistajatel pole ju minu koduvõtmeid. Minul valvsus kaob sedasi kodunt minnes, kui isiklik abistaja keerab oma võtmega lukku, kas MINU võtmed on ikka mul kaasas...

Laupäev, märts 19, 2011

Valitud teel

Ausalt öeldes on olnud keeruline aeg. Mitte isegi niivõrd raske. Olen tasapisi tegelenud ju nõustamisega. Mitte enam sõbranna tasandil, vaid ametlikumalt. Olen saanud tagasisidetki... On ju neidki, kes minusse ei usu. Nemad pole asjasse süvenenudki, kahjuks. Aga teavad täpselt, mis mulle ei sobi. Noojah, nende probleem. Samas saan öelda, et iga psühholoog ei saagi sobida igaühele. Seega, see "ei sobi" on neil iseendale öeldud, sest mina ei palugi neil enda juurde tulla nõustama, kui nad arvavad, et mulle ei sobi...
Mulle sobib.
Mulle sobib omaenda valitud tee.
Iga päevaga saan aru järjest rohkem, et olen oma õigel keerulisel ja raskel teel. See, mis teen meeldib mulle ja teen südamega. Ennem häiris salamisi mind end see, et minul puudub kõrgkooli diplom. Kuid see on veel võimalik teha. Ma pole veel puruvana :P Nüüd aga olen väga vägagi veendunud, et mul on tõepoolest olemas nõustaja kutsumus. Koolitaja kutsumus. Soovin aidata inimesi iseenda elukogemuste kaudu, mis on olulised aitamise töö juures.
Olen üle võtnud muide Tommy Hellsteini väljendid - sorry. Aga lugedes ta raamatuid, mõistsin ühtäkki, et aitaja ja abivajaja ja aitamise töö on lihtsad ja selgepiirilised väljendid. Sobivad hästi mullegi.
Veel paljus muus olen Tommyga nõus. See selleks.
Tund tagasi sain aga Kaupolt üli julgustava tagasiside - kirja tehtule (siinkohal on reeglid, milles proff nõustaja ei kõnele ega blogi ealeski, et palun, ärge püüdkegi minu kui aitaja täpseid tööasju uurida ega küsida!!!).
Tagasiside Kaupolt tõi pisarad silmi.
Nutsin rõõmust.
Mul on elus ikka hirmsal kombel vedanud! Mul on toetajad, kes ei pillu lihtsalt sõnu. Kelle ütlemisi võin ja saangi tõsiselt võtta. Vahel ehk ka natuke suunavad ja hästi õpetlikud.
Oma nõustamis-/aitamistöö konkreetseks käivitamiseks läheb kindlasti veel pisut aega. Loodan aga kogu südamest, et mitte enam aastaid.
On vaja ruum leida... On vaja natukenegi reklaami teha iseendale kui aitajale... On vaja enda hindki paika panna, mis on mulle muide kõige raskem mõte...
Kuidas võtan tasu, kui inimesel niigi probleem... Minul pole häid töökogemusi, isegi kõrgkooliteadmisi pole... Ma ei aitaks raha pärast... Siiski saan aru, et töötegijal on palk. Peaks olema. Raha on ka piiri hoidmise vahend. Selleski sain aru, kui lugesin Tommyt. Seega, mõtlen hoolega, kui kallis mina saan olema :);)

Selleni, mis mu mõtetes täna konkreetselt juba on, läks aega... 23...24 aastat. Noojah!!!!!!!!!!!!!! Selle-eest on mul ehk rikalikumad elukogemused, mida poleks olnud, kui oleksin valinud omal ajal teise tee.
Valisin keerdkäikudega tee, et jõuda sihini... :) ja lõpu pole nähagi veel teel.
See on hea.

See juba läheb -

- täna on talve viimane öö. Homme ööl algab juba kevad :)
Ilm siin Nisu tänaval keerab jälle täiega ära. Hommikul paistis päike ja rõduukse vahelt puges kevadelõhn tuppa...

Hea on tõdeda, et selle külma ja lumerohke talve suutsin üle elada suht normaalselt. Väljaski sai käitud tavapäraselt rohkem talve kohta. Ühesõnaga, tavapärane korralik talvine elu on olnud.
Ainult riidesse panemisest on pikemalt aega juba kopp ees :P

Reede, märts 18, 2011

Surnuaiavahi tütar

ON väga mõtlema panev film. Sügav. Kurb. Draama põiminud armastusesse. Tänapäeva elu.
Käisin kinos just seda filmi vaatamas. Tüdrukutega. Mõte minna oli mõned nädalad juba...

Teisipäev, märts 15, 2011

Visiooniõhtust

Olen hetkel pahane. Kas mina olen rumal või blogi tõesti ei lase copy teha... Soovisin siiagi copyda visiooniõhtu selgitava suht pika kutse. Ei õnnestunud... Facebook´i sain kohe üles :) Kuna olen laisk ja mugav inimene, siis siia lühidalt:

Visiooniõhtu
24. märts k.a. kell 18.00
Riia 11a, Tartus (Risttee kontoris)
Visiooniõhtul on üleval minu näitus.
Kel rohkem huvi, võib mina facebook´i, otsida minu üritusi ja lugeda lisaks infot või kontakt minuga: tiia@lux.ee , 5529317 .
Nii. Ei tasugi vist rohkem pahane olla! Probleem on lahendatud... :)

Nagu vale numbriga kingad :D

Sain täna lõppude lõpuks ITAKis ära käia. Viisin kohe mõlemad ratastoolid kap. remonti. Talv, külm, lumi, sool ja nii edasi on teinud väga suure oma töö. Ratad roostetasid ja kiilusid kinni ja tegid kassi häält ja mis iganes... Ühesõnaga, katastroof!!!
Soovisin ratastoole remonti viia kuu kaks tagasi. Kuid ei leidnud autot ega eelkõige autojuhti, kes oleks selle sõidu teinud... Ikka ja jälle öeldi, et ehk edaspidi... äkki veel kannatad oodata... Täna ütlen aitäh Janele, kes tegi selle sõitu ära! Ja lubas ka ratastoolid ITAKist ära tuua, kui nad korras.
Aga, nagu ikka andi mulle asendus ratastool. Ilus ja korras, kuid siiski väga "vale" tundub. :D Kuidagi kõrge ja kohmakas, kuigi tegumoelt sama, mis üks vana minu ratastool. Harjumatu.
Mul on tunne nagu oleks minu jalas uued vale numbriga kingad :D
Vähemasti kassi häält ei kosta enam :D Seegi hea!

Esmaspäev, märts 14, 2011

Jõulupuu 14. märtsi

öösel särab täies siniste tulede ilus Kaagvere Erikooli ees. :)
Ausõna.
Uskuge või ärge uskuge!
Särab jõulust saadik iga öö. Punased tuled on vaid kadunud...

Olen näinud mujalgi jõulutulesid põlemas, kuid mitte suurel kuusepuul...

Jaaniöö jõulupuuga võiks olla super muinasjutu ime - päkapikud ratsutavad jaaniusside seljas ning poetavad plätude sisse sõnajalaõisi :D:D:D

Pühapäev, märts 13, 2011

Olen endamisi kodus. Ma ei mäleta, millal olin üksi pühapäeva õhtupoolikul kodus. Hea tunne on!!!

Eile õhtul kuulsin kuulujuttu: Silver tuli minu juurde sellepärast, et olevat pätt ja kaabakas... Mina kasutasin kahe kõrva süsteemi: ühest sisse, teisest kõrvast välja. Ma ei saanudki aru, millepärast see kõik on mõnele ette jäänud... Kuid, mis tunne peaks olema 19 aastaseks saaval noormehel seda kuuldes...
Poiss on nagu poiss. Otsib valikuid ja leiab ja kaotab ja teeb vigugi. Püüan lastagi tal endal omad vitsad kätte saada. Sest ainult nii õpib noor inimene vahet tegema heal ja halval. Samas annan nõu ja suunagi. Iseasi, kas noormees kuulab seda või mitte...
Inimesed tulge mõistusele ja ärge olge nii uskumatud!

Reede, märts 11, 2011

Maailma ime

olen :):P Sain täna teada ühelt tuttavalt. Mind polevat üldse linnas näha... Noo ma ei tea, olen juba praegugi poolteist nädalat linnas lausa elanud... ja iga päev linna peal käinud... :D:D Järelikult, teed tuttavaga ei ole ristunud.

Aga Jaapanis toimuv on KURB KURB... Kui habras on maailm ja elu ime....

Neljapäev, märts 10, 2011

Energialaks

Seisime Erikaga Mõisavahe tänaval. Vastu päikest. Äkki Erika hüüatas: "Tibu, su silmades on eriline säde!" Ta uuris mu silmi. Tõdes, et kunagi pole mu silmis sellist helki näinud. Mul silmad olevat olnud hallisinirohekad ja kui oleksin veel pärani hoidnud, siis oleks veel rohkem seda sädet näinud...
Aga kitsitasin silmi.
Naersin ju :):D

Käisin taas Toomase juures. See on inimene, kellest ma polegi vist bloginud... Oluline inimene umbes 10 aastat... Saan energiat ja ikka jälle veendumuse, et olen valinud ise oma tee ja elu. Minu ja meie ümber on palju palju sellist, mida ei näe ega usugi vahel... Minu ülesanne siin elus on koguda tarkus. Igasuguseid kogemusi... Ja kui keegi ütleb, et olen valel valikul või teel, sellele soovin siiralt õnne ja armastust ning ronin ikka redelil üles poole.

Aprillis/mais on Valgamaal mu näitus. Laatres. Täpne aeg veel teadmata.

Sain energialakse täna :) Vajasin neid.

Kolmapäev, märts 09, 2011

Visiooniõhtu eelrekklaam

Hakkan hoogsalt korraldama enda ja MTÜ LEEPÜ visiooniõhtut. Aeg on tänaseks kindel: 24. märts kell 18.00. Kohtki on kindel: Tartus, Riia 11A (Risttee ruumid). Lisainfo riputan üsna varsti...
Panen siis ka väikese näituse üles.

Idee on ammune.
Julgustas Märt, kellel käisin jaanuari lõpus külas ja kelle arvates võib proovida, mis tulemusi annab visiooniõhtu.
Mõte on päris hulljulge küll. Leidja nö toetajaid endale ja LEEPÜ-le ning eelkõige IAT-le.
Millegipärast jäin kohe 24. märtsi kuupäevale peatuma. Sel päeval saab mul 5 aastat esimesest maalimisest - maalist ning papal oleks 65 sünniaastapäev :) Ja õnnestuski ruumi broneerida sellele kuupäevale.

Muide, papa elab vanaisana tänagi :) Silver muidkui ajab kõik vanaisa vaimu kaela - see on hästi armas! Silver ise istub vahel köögiaknal täpselt nii nagu papa istus... :D

Aga jah, varsti riputan Visiooniõhtu ametliku reklaami.
Saagu, mis saab - hullem ikka ei saa. :p;)
Kuigi on teistsugusi arvamusi öeldud juba mulle. Võtan kõik arvamused kuulda. Sõelun nad enda peakeses läbi, või reastan - ja lõpptulem peab ikkkagi olema minulik tegutsemistahe. See ei ole üldse paha, kui inimene teab, mida soovib elult ja elule vastu anda. Kui püüab teha vastuandmiseks elule midagigii, mitte ei virise ainult "teeks ja annaks, aga näe võimalusi ei ole" . Iseendas algab elu ja vastuandmiste võimalused.

Ja ma ei nõustu ealesi väidega, kuna ma ei kõnele, siis ma ei saa teisi aidata. Et umbes niiviisi, et tegutsemiseks sobib mulle vaid kunst - selles valdkonnas pole kõnelemine oluline ju...
Ehheeee!!!
Hea, kui on igal ühel omad arusaamised! Ütlen seda siiralt.
Võib - olla kahjuks, on minulgi omad arusaamised elust. Kunstistki. Kunst kõneleb palju rohkem, kui midagi muu. Aga kunst on värvilaik, noodivõti, naeratus, pisargi võib olla kunst... lõpuks on surmgi seda, sest elu mida oled elanud jääb parema või halvama kunstiteosena teiste hingdesse elama... :)

Teisipäev, märts 08, 2011

Head naistepäevaõhtut!
Täna tähistame 100 korda.

Eile kunstipoes sain kunstitarbed tasuta naistepäeva kingituseks :) Seal on alati hästi armas müüja. Aga varsti ei julge Vanemuise tänava poodi ostma minnagi - pood jääb kahjumi, kui aind jagab kinke :) Loodan, kui Erika läheb suure lõuendi järele = ostma , siis saan ka raha maksa :) Eile ei saanud lõuendit osta, sest meil polnud lõuendit kuhugile panna... Oli juba isegi "mõned väikesed kotid"...

Täna kaubamaja arvutas enda kahjuks või isegi ajasid miskit väga segi. Kooke süües jäime Liinaga mõtlema, et miski ei klapi :=) Minu arve oli üle poole väiksem, Liina arve suurem - kuid lõpuks sai kaubamaja kahju. Arvatavasti kassaaparaadi viga, sest kaks arvet järjest ei saa ju valed olla... Noojah, inimene on niisugune, et kassa juures ei hakka kisama, kui tajub möödapanemist poe kahjuks. Enda kahjuks küll. Ausalt, olen alati ees pool kassa juures, abistaja minu taga maksab - ning täna arvasin, et kuulsin arvet valesti... Muidu oleksin sealsamas öelnud.

Pühapäev, märts 06, 2011

Päike paistis täna hästi soojalt ning pimestas silmi :) Kui ootasin nr 7 bussi. Kevad tuleb :)

Vaatan valimiste tulemusi. Silmanurgast. Õigemini kuulan. Telekas on selja taga. Arvuti on silme ees aga.... Facebookis ma ei viitsi valimste tulemusi jälgida...
Hommikul mõtlesin endamisi, et tegelikult pagana pihta, miks ma siiski ei pugenud valimiste kampaania sisse... Eile võis veel reklaami teha, tegin oma algatusel natuke - päris hea tunne :)

Laupäev, märts 05, 2011

Kõige suurem võlg

on tänuvõlg.
Vahetevahel võtab lõpmatud suured "tagasimaksed".

Jäin mõtlema, kui kellegile öeldakse, et hoolimise eest ollakse nüüd tänuvõlgu, mille hind on summades, kes teab kui suur, siis, kas see oligi siiras hoolimine... Minu meelest, tänuvõlg on siiski nähtamatu, arvuta tajutav rõõmu vastuandev tunne. Rohkem ja muud see ei saa olla.

Reede, märts 04, 2011

Veel üks pildike tänasest

Käisin šoppamas. Ausalt öelda päris juhuslikult - lippasin ühest Veeriku Selveri riidepoest läbi, mis iganes ta nimi oli. Ja müüja oli hästi armas ja hooliv. Vaatasin seelikuid (kuna sünnipäevaks sain natuke raha). Müüja tuli kohe ligi ja hakkas pakkuma ning näitama ja kõike muud. Ja ühe väikese musta seeliku ta leidiski. Arvas, et võiks minu ümbermõõdu ära mõõta. Naeratas ja küsis, nagu Erikalt, aga ikkagi hästi positiivselt: "Ta ju ikka saab püsti seista ?" Ja mõõtiski. Ja nii oligi mul uus must seelik.

Pidin automaadist sularaha tooma, kaardiga ei saanud maksta. Maksin seeliku eest ära ja jäin veel pluuse piiluma. Ukse küljes oli silt: Naiste pluusid -50%. Ja müüja oli jälle kohe platsis, et "Valige-valige, äkki leiate midagi seeliku juurde, siin on neid igasuguseid - vaatame, kas teie suurusele ka on, te olete nii väike !" Valisime siis 3-4 pluusi välja, ja nende hulgast pidin omakorda valima. Ja nüüd on mul pluus ka.

Arvan, et väga soliidne tööriietus on mul nüüd olemas;) Aga samas võin temaga ka ntx kohtama minna - juhul, kui leian, kellega:P

Tegelikult ei ole see kaupsi seelik, mida olen juba 2 aastat endale tahtnud, aga pole ikka veel saanud. Aga sama hinnaga sain nüüd kaks asja. Arvan, et vahel on hea seda endale lubada - päris uusi asju nimelt:)

Muhvi süsteemi edasiarendus

Muhv teadupärast kirjutas iseendale. Mina näe olen natuke edasiarenenum - mina kannan iseendale raha. Ikka ühelt arvelt teisele, täpsemalt oma arvelt (annetusena) MTÜ arvele, mis praeguses olukorras teeb umbes sama välja. Isiklikel abistajatel on kõigil lepingud, ja üle poole palgast tuleb minu isiklikust taskust. Ja lõpuks tekibki tunne, nagu raha oleks, ja midagi jääks veel ülegi:P. Aga olgu mis on, turvatunnet on nii mul endal, kui abistajatel rohkem, kui seni. Ja see loeb ka midagi, õigemini päris palju. Ja päris hea tunne on olla kahele inimesele ametlikuks tööandjaks:) Lihtsalt rahakest võiks rohkem olla:)

Niisiis, Eesti Vabariigis ON võimalik ka võimatut teha. Ja tegelikult olen väga kaua soovinud seda teha. Et ei tekiks enam küsimust, kas tegemist on "päris" tööga, või mitte - kui päris aus olla.

Kahju, et kõigil sellist võimalust pole - ise oma tegevusega sotsiaalsüsteemi toetada.

Nädalapäevad

See on elu:P:

Ehmatav esmaspäev
Tobe teisipäev
Kohutav kolmapäev
Nõme neljapäev
Raske reede
Lollakas laupäev
Põrgulik pühapäev

Eei, tegelikult hoopis:

Elamuslik esmaspäev
Tore teisipäev
Kihvt kolmapäev
Naljakas neljapäev
Rõõmus reede
Lõbus laupäev
Põnev pühapäev

Mõnikord mõjub debrekas loovusele väga hästi:P Minu loovusele on ta küll mõnikord hea rohi olnud. Aga see siin pole paraku minu välja mõeldud.

Neljapäev, märts 03, 2011

Uskumatu

on elu vahel tõesti.

Uskumatud on armsadki inimesed vahel tõesti.

Uskuge iseendasse.
Usaldage iseend ennekõige.
Siis teate, et ei tule pettuda. Tagasilööke tuleb siingi, kuid ehk mitte nii suuri...

Minuga on korras.
Kuuldes ja nähes, mis toimub ümberringi, olen küll eile ja täna mõelnud, et minu probleemid on väikesed, mis mul täna on...

Miks on küll nii, et teiste suur mure paneb enast paremini mõistma...

Kolmapäev, märts 02, 2011

Võimatult võimalik või...

... võimalikult võimatu elu on mul.

Usun, et pärast mu surmagi arvab mõni ehk, et elasin võimatut elu ja ma ei saanud millegiga hakkama, sest ...

Las see arvamus olla pealegi...

Elan ja võimalikke asju, mis mulle südame lähedased on. Ja mind ei häiri seegi, et teen pisut teistmoodi, sest ma ei kõnni ega kõnele...

Ma ei arvagi, et kõik inimesed peaksid mõistma minu võimalikke tegemisi teistmoodi...

Teisipäev, märts 01, 2011

Minul on valitud ! E-valimisega.

Valige ikka! Võimalusi selleks on piisavalt.
Soovitan valida SDE-st kedagi :)

Märts -

jõudsingi ära oodata.

Õues on päeval mõnusalt pikalt valge.

Loodetavasti tuleb lootuste ja ootuste rohke kevad! Põnev ja asjalikki.

Mul pisi südamesoov. Hoidke üksteist! Ärge tehke kellegile absurdseid rumalusi... Arvasin eile päeval, et olen kogenud suht palju absurdseid rumalusi - aga näed sa, elu toob vist kogemuseks veel ühe, mis tõesti on narrilt absurdne!
Küllap elan sellegi üle!

Üle mitme aja vestlesin Liisuga msn-s. :) Nii tore on ikka kuulda, et mu kunagisel heal abistajal läheb hästi. Ma tunnen jätkuvalt, et isiklikud abistajad on nii lähedased omad inimesed mulle :) ja usun, et minagi neile... Kuigi elu on viinud vahel meid üksteisest suhteliselt kaugele, mõtlen siinkohal kaugeid maid... :)