Kuni täna kella 17-ni ma ei teadnud, mis homme saab isiklike abistaja teenusega... Närvikõdi oli aus olles päris suur. 22,5 aasta jooksul pole olnud varem, et viimasel minutil ei tea valla poolselt ametlikult arvamust, kas nad panustavad ja võimaldavad mulle uuesti teenust... Tegelikult , kuigi sügelesin kõdist üle keha, jäin südames rahulikus. Olin ju mitu kuud soovinud ja isegi mitu aastat seda, mis ongi nüüd ilusti olemas.
Soovisin head tasu isiklike abistajatele. Märtsist hakkavadki head tasu saama. Seda minu, MTÜ TM Loovuse ja Kastre vallaga koostöös.
Teenust hakkab otsustama MTÜ TM Loovus. Vald rahastab.
Tundide maht jäi vallalt samaks, mis on juba olnud mõned aastad. Kuid alati, kui vaja lisatunde, saan ise juurde panna. Ise hinnates end! Nagu alati on olnud.
Jess, olen tänulik, nii Kastre vallale kui ka iseendale, et me keegi omavahelises suhtlusjagelemises ei andnud alla.Tean, mida mina tahan, sellega ei olda kuskil ametkondades veel harjutud... Oleme ausad, see nõuab pingutust, julgust ning samas säravat olemist.
Ja ma ei taha, et keegi peaks tooma mu ette taevatähti...
Tähtedeni pean ikka ise jõudma.
Looma oma elu. Kuldvõtmekese abil.
Kui ei teata veel, mis on Kuldvõtmeke, siis see on isikliku abistaja teenuski, milleta ma ei saaks täpselt nii elada nagu praegu elan, Hooldekodus arvatavasti poleks ma EI-keegi ja mine tea, kas enam elaksingi, kui oleksin jäänud hooldekodu,... Nüüd olen ehk mõnda ikka maailmale ja inimkonnale vastu andnud, mida ei saa kuidagi mõõta....
2019 juulis meisterdasin Sigritiga ka Kuldvõtmed.
Üks Kuldvõti ripub praegugi peegli juures.
Keeragu imeline Kuldvõtmekene veel paljusid uksi lahti, milles sisse piiluda ja öelda - UPS, MINA SIIN 😀
