Laupäev, november 30, 2013

Üleeeile käisin kontserdil Urmas Alender 60. Vanemuise kontserdimajas. Minu meelest, kontsert jäi alla Ruja rockooperile, kuigi see oli Rujast, siiski oli Alender ka seal...  Siiski mulle meeldis, kuid kuidagi midagi jäi puudu... Oli laule, mida ma polnud varem kuulnudki.
Kuid pileti ostmisega oli suht lõbus seiklus. Kuna piletilevi  daam ei teadnud, kas ratastoolile on soodustus,kuigi oletas, et on,  siis helistas ta Vanemuise Kontserdimajja. Sealt  ka ei teatud, sest igal korraldajal olevat oma reeglid. Soovitati küsida korraldajalt, kelle kontakte otsisime piletilevi daamiga veerand tundi, salajased olid nagu. Küsija pidin mina ise olema. Siis kirjutasingi hr Villule. Vastus oli hästi sõbralik. Aga hr Villu küsis ise Vanemuise Kontserdimajast järele, kuidas on.
On ju lõbus  asjaajamine. Ikka ringiga :D

Kuid kontserdimaja neiud avastasid, et neil ei lähegi lift rõdule. Aga otsin  piletid rõdule, hinna pärast lihtsalt. Neiud pakkusid võimalust mul alla saali jääda, kuid olime seltskonnaga. Läksime üles. Üles - alla aitasid toredad ja abivalmid mehed. Said trepinippi kohe automaatselt. Arvatavasti oli mul rõdul parim koht, kuna sain minna ratastooliga nö keskele...

 Oli hea neljapäeva õhtu. :)  

Teisipäev, november 26, 2013

20. november ehk "Maalides südamega" päev

 Ingrid pildistas mind hetke lemmik maali juures
Ene arvas ära mu lemmik mõistatus küsimuse ;)





 Minu fännitar Heli :) 
Muide, see näitus oli tal esimene, kuhu tuli vabatahtlikult.'
Võin vist uhke olla - meelitan inimesi kultuurile ligi! 
Mitte ei saa Naisest mööda ega ümber :P
See maal jääbki arvatavasti mu tõmbenumbriks! 






 Kass Bongo arvas, et loomaaed on turvaline möllu päeval.
 Päris pajuurb novembris näituse puhul.
 Õhtul kodus südamekese tort ja hõõgvein
 Silveril päeva tähtsam töö käsil.
 Mõeldakse, kas mamps ehk muti üldse komme ja torddi soovib :)
 Üle pika aja...
Oli vahvalt armas päev!
Pildid tegi Diana.

Taaskord IA-st

Tööpakkumine on tänasest jälle ka Töötukassa lehel. Olen teinud tööandjana Tartumaa Töötukassaga pisut koostööd isikliku abistaja otsingul. Mulle tundub, et sealsed konsultandid teevad väga rasket tänuväärset tööd, mis võib vahel heade tulemusteta olla  :)
Ja ma ei imesta enam, miks mina ei ole leidnud paari kuu jooksul endale head isiklikku abistajat... Kuid keda vajan tõsiselt :)
Ja arvan, et minult isikliku abistaja töötasugi on normaalsem kui ehk mujal.
Usutavasti tuleb jaanuaris Tartus Töötukassas infotund IAT-st. Aeg kokkulepitud.

Esimest korda muideks on minu isiklik  abistaja fie. Otsustasime nii on meile mõlemale kasulikum ja ka me raamatupidaja Lea, kes südamest soovib, et  mu IAT paremaks muutuks, uskus juba kevadel, et võiks ju fie variandi proovida. Oktoobrini mõtlesime Dianaga ja võtsime hoogu. Ära tegime! Miks ei või fie olla IAT anda.  Inimene annab iseendale tööd isikliku abistajana.  Mina saan vajalikku teenust. On veel asju, mis kasulikud mõlemale poolele. Loodan, proovimisest saab õigepea reegel!

Niisiis mainin siingi taas, et hetkel on isikliku abistaja töökoht minu juures ikka veel vaba. Täpsem inf minult emaili teel või mobiilis.    

Esmaspäev, november 25, 2013

Kadripäeval

Nädal lõppes ja algas plaanitust pisut teisiti.
Täna ma ei käinudki Tallinnas konverentsil  "Mehed  naistevastasest vägivallas". Soovisin minna, kuid üks lüli jäi puudu. Järjekordselt. Veel üks isiklik abistaja... Kuid konverentsil mitte olemisel on tuliselt kahju...

MTÜ LEEPÜ kokkusaamine oli natu teistsugusem kui esialgset plaanitud. Loodan siiski, et kokkusaamine oli sedapuhku edukamgi. Tean, et ma pole mtü-st eriti bloginud pika aega. Midagi olulist ei ole ka vahele jäänud. Loodan, et peagi puhuvad uuemad  tuuled, siis saan tihedamini mtü-st blogida.

Ja veel mitmed pisikesed asjad ja tegemised läksid teisiti, kuid lõppkokkuvõttes oli kõik nädalavahetusel hästi.

Mine tea, milleks teisiti minek hea on :)  

Kuigi vahel väsitab mitte saamine / mitte olemine mind...

Aajaa, võitsin esmakordselt Bingo  nurkademängu! Peale näituse avamist täiesti lambist ostsin pileti (tavaliselt jätavad igasugused lotod mind külmaks), igale ühele ühe pileti. Kodus tõmbasime loosi kes millise pileti saab. Mina võitsin. Teised ei võitnud.
Lihtsalt oli minu päev!
Ka näituse "Maalides südamega" avamine oli tore ja armas. Ma panen siiagi pilte varsti, ehk juba homme.

Aga täna ei käinud ühtki kadrit...

Reede, november 22, 2013

Homme jääb psühhodraama grupi esimene kohtumine ära. Lükkub 25. jaanuarini lihtsalt edasi. Grupp ei saa homme kokku tulla...

Teisipäev, november 19, 2013

Kas paneme tähele elukiiruses või elutormis, kui üksikud siiski oleme? Ja kuidas arvame,  et kõik ümbritsev teebki meist meie... Unustades end...

Me suhtleme, kuid tihti ei kuule omaenda südamehäält...

Arvasin, et miks - küsimus on laste teema... Kuid täna öösel püüdsin paljudele miksidele vastust leida... Ei leidnud. Võib - olla olen lihtsate vastuste leidmiseks juba vana inimene. Mind ei rahulda hallivarjundiga üks ühele vastused - kõigel on eellugu, siis tagajärg ...

Mõte kadus.

Miks on siiski vahetevahel mõistmine ja armastus valulik? Need peaksid ometi kerged olema, kui inimesed on õnnelikud...

Pühapäev, november 17, 2013

Lumikelluke nr 2

See on minu kõige uuem maal. Ja kindlasti pisem maal, 4 x 3 cm. Maalisin Lumikellukese sel nädalal arvates, et mu eelmine pisike maal Lumikellukesega kadus Sauel näituse alla võtmisega...
Kuidagi hing ei saanud rahu.
Nagu laps, kes lihtsalt kaob... Nägin mitu korda Lumikellukest uneski...
Maalides sai hing rahu tagasi.

Ja reedel Rahvaülikoolis  näitust üles riputades, tuli järsku ka kadunud Lumikellukene suures maalikotitaskust lagedale.
Kajas õnnelik karjatust mu suust  :)
Me olime 1001 kord kõik kotid läbi vaatanud - ja siiani ei olnud  leidnud... 
Pisteti käsi nüüd lihtsalt kotti ja tõmbas maalikese välja...


Nüüd on mul kaks pisimaali, mille pärast õnnelik olla ja muretseda :) 

Neljapäev, november 14, 2013

Näituse Tartu Rahvaülikoolis ristisime "Maalides südamega" . See on mu näituste ilusam nimi :) Vist.
Niisiis, tuletan  meelde, et oma näituse "Maalides südamega" avan 20. novembril kell 16.00 Tartu Rahvaülikoolis.
Homme õhtupoolikul saab näitus üles juba. Usutavasti.

Mulle meeldib ausalt ka näituste korraldamise asjaajamised :)

Järgmine nädal on tihe. Ammu aega ei ole olnud  nii tihedat nädalat. Üle järgmine esmaspäev soovin olla konverentsil  Tallinnas. Näituse ja konverentsi peab mahtuma mitu tähtsat asja.
Ise pean tempole vastu.
Muretsen vaid isikliku abistaja pärast. Mul momendil vaid üks isiklik abistaja. Diana. Loodan südamest, et leian ja saan varsti kohe uue, järjekordse isikliku abistaja. Siiani pole õiget inimest kohanud...
Aga kõik saab lahendatud.
Õigel ajal.     

Alustab uus grupp

 Meil läks Avatul Laval septembris üle ootuste hästi. Sooviti, et jätkame oma grupiga. Ja nüüd alustabki minu ja Maarja 1. grupp. Meie grupi eesmärk on  inimeste eneseareng.
 "Eneseleidjate elukarjäär",
meie grupi  esimene kohtumine
 toimub 23. novembril kell 15.00 
                                                 Rollimängukeskuses Nurg, Kastani 38, Tartus.

Meie plaan on käia koos aasta aega kord üle kahe kuu. Edaspidised kohtumised lepime kokku kohapeal.  Osalustasu 15 €. 
Registreerida 20. novembrini ja teretulnud on ka viimase minutini mõtlejad.
Veel on vabukohti.
 Minult tiia.jarvpold@gmail.com  lisa

Teisipäev, november 12, 2013




                     Minu näitus 
             Tartu Rahvaülikoolis 
               20. november 2013
                    kell 16.00


                   
             Näitus jääb vaatamiseks jõuludeni.          

                    Rõõmsakohtumiseni!

Pühapäev, november 10, 2013



Head isadepäeva!  

Minu soov on see, et kõik isad tunneksid oma lastest uhkust ja rõõmu, isegi siis, kui seda ei ole öeldud lastele. Vahel ja suhteliselt tihti on isadel tegemisi iseenda probleemidega  ning sellepärast unustavad lapsed isasid... Ja veel soovin emadele, et rääkige isadest head...  
Kõik see soov on tihtilugu väga raske teoks teha... 

  
Minu  papa ei olnud ideaalne isa. Sageli tegi ta mulle pahameelt, ja ma ei saanud aru, miks ta niisugune on... Nüüd aga tean, et praegu kui papa on kuskil Taevas ning kui ma näen unes teda, siis tean alati, et mul hakkab hästi minema... Papa ilmub mu unenägudesse harva, kuid alati siis, kui mul väga raske või keeruline olukord. Viimane kord, kui nägin unes teda,  ütles ta mulle: "Sa saad ikka ja alati hakkama!"
Ja saingi hommikul hakkama. Probleem lahenes.
Eluajal ei suutnud papa ealeski öelda midagi sellist. Olin kurb. Olin pahane, et ta näeb vaid viinapudelit... Olin pahane veel paljudele asjadele, mida papa tegi või ei teinud...
Nüüd saan aru, et nii  see ei olnud... või ei pidanud nii olema...
Küllap aga pidi nii minema. 
Küllap papa teab sedagi, et olen siiski tänulik, et ta lubas olla mul tema laps :)
   
Arvan, et ükskõik, kui vana laps ka ei oleks, ta siiski vajab isa hoolimist. Armastust. :)
Isad, armastage lapsi ja nende emasid :) Ja vastupidi...
Siis on ka maailm parem koht.

Laupäev, november 09, 2013

Õnneseene arvamus mardilaupäeval

Ma ei saa jälle vaikida.
Eile jäi mul suu lahti tõsiselt kuuldes, kui väike tunnitasu on isiklikul abistajal Pärnus.
Mul oli valus. Tõsiselt valus. Inimeste pärast, kes vajaksid isiklikke abistajaid ning inimeste pärast, sooviksid töötada isiklikke abistajatena.
Ma ei imesta, et puudega inimesed ei leia endale isiklikke abistajaid jne. Ma ei imesta, miks IAT ei arene... Sorry, kui teen kellelegi liiga, kuid ei ole ju näha eriti edasiminekut. Isiklik abistaja on palgatööline, kuid kui palk jääb tunnis alla 2 euro, alla mininumi, siis... Milles siin rääkida on?

Tean, et IAT tunnitasu on madal, aga ma ei arvanud, et mõnel pool nii madal. :(

Võin end tõesti õnneseeneks pidada. Tänu väikesele Mäksa Vallavalitsusele ja samuti kindlasti mulle endale. Arvan veel, et mina või õigemini MTÜ LEEPÜ maksab isikliku abistajale vähe, kuid kui mõelda, mis mujal palganumber on, siis olen/oleme küll lausa mee sees. Seda väga tõsimeeli.
Loodan siiralt, et lähi aastatel suudan olla abistajate palgast samal tasemel ja võimalik, et tõstagi tunnitasu.
Pean vaid väga lootma iseendale.
Mina saan seda teha. Loodetavasti veel aastaid ja aastaid.
Aga mida teevad need puudega inimesed, kes ei saa oma iseseisvust alustadagi, sest  nad jäävad nelja seina vahele. Puudub üksainus lüli - isiklik abistaja.

Isiklik abistaja ei saa olla suvaline inimene, kes teeb erihariduseta tööd - minu jaoks EI lähe see mitte. Inimene, kes soovib isiklik abistaja olla, peab olema väga usaldusväärne. Ta ju kuuleb ja näeb absoluutselt kõike minu elust. Vähemasti  minu puhul on see nii. Ja kui ei saa rahaga piiri tõmmata,  siis ei saa ma ka - ei kliendina ega tööandjanagi - nõuda tööreegleid, mis peavad olema igal juhul paika pandud. 
Jah, isiklikul abistajal ei ole väljaõppet. Samas ta saab hea väljaõppe. Kliendilt. Olen mõelnud, et näiteks minul võiks küll olla juba koolitusluba IAT-le. Naljata! Mul on väike IAT nõustaja tunnistus kuskil sügavas sahtlipõhjas... Koolitamine ja nõustamine on kaks ise asja ja vägagi. Minu isiklik abistaja võib vabalt minna teise kliendi juurde tööle, kui ainult soov... Tean, et mu üks väga hea tüdruk on olnud isiklik abistaja Soomes. Usun, et natukene selles "süüdi" võib - olla  olen  minagi... :)
Ja muidugi ka vastupidi. Kellegi isiklikust abistajast võib saada minu isiklik abistaja.
Nagu igal erialal töötajad tulevad ja lähevad või ka jäävad kauaks - kauaks.

 Isikliku abistaja on vahva amet.
Väärt töö.
Vahva amet ja väärt töö nõuab head tasutamist!

Neljapäev, november 07, 2013

Esmakordselt... Head kogemused tänasest...

Mul oli täna heade kogemuste päev.
Käisin loomaarsti vastuvõtul. Esmakordselt elus. Muidugi mitte iseendaga, vaid Kass Bongoga. R-loomkliinikus oli tõesti super hea suhtumine minusse. Usun, et ratastoolis loomaomanik ei käi just  oma lemmikloomaga sageli loomakliinikus.  :)
Väike jahmatus doktoritel siiski oli: kolm trepiastet. Minu ja isiklik abistaja Diana jaoks polnud nii väike trepp probleem :)
Dr Riina sai aru kohe, et suhtlema peab minuga, ja et Diana on vaid minu abistaja. Sellist suhtumist ei ole ma ammu esimesel kohtumisel  kogenud.

Ooteajal muide panin tähele koerte kaalu, millel saaksin minagi end kaaluda. Saaksin kaalul istuda :P Enam ei mõtle, et mu jaoks pole kaalu! Selle tõe saamiseks pidin sattuma loomakliiniku ning nägema sealset kaalu!

Aga nüüd varsti tuleb meil uuesti arstile minna...

Koju sõitsime elektritaksoga. Juht oli abivalmis ja sõbralik, ajas juttu. Sai aru isegi minust. Ei olnud probleeme!
Nii et minu rääkimine on täiesti arusaadav. Ei olegi utoopiline, mismoodi ja kuidas saada aru minust
 Alles hilja aegu küsiti, mille järgi minust aru saada...

Aitäh, Avegi, kes  sa sõidutasid meid arstitädi juurde! Tore oli üle pika aja jälle näha... :) 

Esmaspäev, november 04, 2013

Viimasel ajal on tunne mul, et ma ei jaksa kõikides maailma hädades süüdi olla. Ka mitte naljatades :)
Ma ei tea, mis mul häda on, kuid see on nii.
Lapsest saadik olen selle naljatamisega harjunud, et olen "süüdi", kui maailmas kellegil midagi halba juhtub... Ikka halba... Mitte kunagi head... Olen ikka naernud, et mul paks nahk, võin küll kõik maailma patud enda kukile võtta... :)
See on vist vale.
Must huumor igatahes...
Või on mu paks nahk kõhnem!?
Kuid selle koorma all on tunne, et minu omad mured ja rõõmudki ei mahu enam kuhugile...

Laupäev, november 02, 2013



Hingedepäeva õhtu...

Siiski on kadunud hinged meie kõrval igal päeval ja ööl...  Nad ei ole kadunud... vaid nähtamatud... kuulmatud... Kui meenutada ja oskus nendega kõrvuti olla, saab neid vahel näha ja kuuldagi... Kas või unenägudes...

Kaitseingli...

... leidsin eile Tallinna bussijaamast. Olime pool Tartu - Tallinn teed Dianaga rääkind vaimudest ja inglidest. Olen arvamusel, et nähtamatu maailm on olemas. Ja suhtuda kõike mõistvalt ja heaga, siis on ka endal parem ja kindel olla.
Siis bussist maha minnes nägin maas helkurit. Mina ei leia tavaliselt asju ega muud. Helkur aga oli kaitseingliga :)'
Helkurid on küll mu ratastoolil, aga riiete küljes ei olnud.
Loodan, et helkuri kaotaja sai mõne teise märkuande, et inglid on olemas ja hoiavad meid :)

Muide, Taisto bussijuht ei sooritanud ühtegi mööda sõidu. Turvaline sõit!
Täna tulime tagasi rongiga. Peale aitas vedurijuht. Alguses kahtles, kas jõuab mind sülle võtta... Rongist maha tulles aitasid kolm - neli inimest, sest oli kotid ja ka maalide kohver. Aitäh!

Haabersti Sotsiaalkeskusest sai näitus  ilusti maha võetud. Kuulsin näituse kohta head. :) Kuna Sotsiaalkeskusel on komme, et kunstnik teeb kingituse oma töödest,   mis pannaskse aeg - ajalt taas ühisele näitusele. Minu kingituseks jäi Tulbide maal