Esmaspäev, mai 31, 2021

Selle nädala lause ...

 ... mu kalender - märkmikus tabab naelapea pihta:

Ebakindlalt tunneme me end sellepärast, et võrdleme enda lavatagust elu teiste rambivalgusega.
- Stephen Funtick

Pühapäev hetkedes

 

Näohooldus Angie´ga. Oriflame toodetega. Angie tegeleb Oriflame´ga mõned aastad juba ja mulle tundub, et väga edukalt. 

Kunagi tegelesin mina ka Oriflame´ga.. Jäi soiku. Ma ei ole esiteks absoluutselt ärinaine, kuid tooteid kasutasin ikka mitu head aastad... Mulle meeldis. 

Kodu - ilusalongi plaanisime mõned ajad. Nii hea ja mõnus oli, kui lõpuks teoks sai.  


Üleüldse oli eilne pühapäev hetkede pühapäev. Oli säravaid ja kurvemaid, ümbermängimisi ja logistika, sissevaatamiste ja äratundmiste, mõnusaid muusikalisi ja luulelisi hetki. 

Angie  kinkis mulle oma plaadi ja luulekogu "Kahevahel kahe vahel". 

Usutavasti kuuleme Angie´t laulmas ka vestlusõhtulgi.

Olen tänulik, et mu elus on olnud jälle toredalt mõnus ja asjalik päev.

Laupäev, mai 29, 2021

8 ja pool ÕNNE

 

Leidsime Kaiga sirelioksakeses.8 ja pool ÕNNE.   Ajasin Kaigi õnneotsimise õhinasse. 😂 Leidsime 8 ja poole õielehega õie. Ei uskunud silmi. Kilkasime  nagu lapsed😂 Pildistamisel kadus õnneõis koguaeg ära... Nagu õnn mängib peidust... 

Ei söönud õnne ära... Las särab laual.  Ja me hingedes. 

Aastaid ei olnud mina ega Kai sirelis nii suurt õit leidnud. Ma olen otsinud,  kuid 8 ja poole õielehega õit pole küll leidnud. Viie õiega küll kunagi ammu. 

Nüüd õnne nii palju, et saab jagada..


Ühel nartsissil kaks õit varrel. 😊 

Võluvalt lahe päev oli eile

Selle kevade pikim väga asine ja lahe päev. Jõudsin plaanitult igasse kohta, kuhu soovisin ning teha ja olla.   Isegi tegin rännaku omaenda Põhjanaela väravani. Kuid mis seal taga on, see mind praegu ei huvita... Sinnani on veel väga pikk tee mul käia...  Minu meelest, alati polegi hea piiluta, mis on ühe või teise värava taga. Ükskord tuleb ikka see õige hetk, kui üks või teine värav avaneb... Seni tuleb kulgeda.. 

Andsin Merilinile pidulikult kätte võidu raamatu. Kohvikus "Mandel". Armas pisi kohvik. Müüjanna sai minust suurepäraselt aru. Minu valik oli vaarika - sidruni kook - ei pane ju imestama... Väga maitsev kook. (Minu ainuke söömine eilsel päeval. Ei olnud aega süüa ega ei tahtnud. Enne keskööd koju jõudes olin küll juba näljane ja sõin.)

Merkaga kohtuda üle aastate oli vahva ja vinge. Ta oli aastaid tagasi mu isiklik abistaja muide... Jutu jätkuks kauemaks. 


Hommikul käisin taas Priiuse seltsimajas vestlusõhtu proovi tegemas.

EEEE loob ja tuleb igal juhul!!

Kaltsunukke, suuri hüpik kaltsunukke vajan. Kolm - viis nukku. Kel on, palun andke mulle märku. Nukke saate pärast etendusi endale tagasi, kui soov. 

Tuleb kiritõlke. Loodan, et siis kuulatakse mind, mitte mu isikliku abistajat nagu tihti juhtub. Fookus on siiski vestlusõhtul minul. Mina inspireerin julgelt elama ja omaenda takistusi ületama. Hea ja naergi tuleb läbi pisikese raskuse vaeva ja valu, iseenda kasvamine on valu kaudu. See on elus alati nii. Vähemasti minul, ja usun, et paljudel on nii. Ka  Carmen usub ja räägib niimoodi.

Vestlusõhtuteks tuleb soenguidki proovida. 

Eile oli selline. 

Ja kleite.

Pisiasju palju, millele mõelda, et laval olla hea ja mugav, kena minulik.









Eile õhtul käisin Põlvas kohtumisõhtul Carmen Pritsoniga. Usun, et andsime üksteisele rohkem kui aimame. Mina  sain küll palju juurde, et püsida omal teel💗  

Neljapäev, mai 27, 2021

Magamise minemise hoog

 Eile. Enne keskööd. 

Mõtlesin homsele ja ülehomsele. Tegin plaane. Hoogsalt.

Unustasin ära, et hakkan ratastoolist hüppama voodi. Tegin üllatava suure kaarega õhulennu. Sekundi pärast põlvitasin voodi ja ratastooli vahel põrandal. 

Naersin laginal. Südamest. 

Ei mäletanud sellist ilusat magamise minemise kukkumise hoogu.

Siis natuke vandusin. Omaette.

Seejärel helistasin Silverile, kui töölt tuleb, siis teadku, et magan põrandal... 😂 Sest teadsin, et ta tuleb niikuinii ja on üleval. Magajad ei tahtnud üles ajada. Mul polnud häda ju midagi. Tõmbasin teki voodist peale ja keerasin magama.

Ausalt, mulle on alati meeldinud põrandal tudida. Sain naudida vähe aega. Vist pooltundi midagi. Siis tormas Silver tuppa... 

Iialgi ei tea, mis võib hetke pärast hooga juhtuda!!!

Kirjutan sellest sellepärast, et igal sammul võib kõigil miskit ootamatut, mis võib kauaks meelde jääda. Aga vati sees ei saa ka elada... 

Ainus, kes oli segaduses, oli Kass Bongo. Ta ei saanud aru, miks ma voodis ei ole... 😊

Kolmapäev, mai 26, 2021

Tabamata rahulolu

 Tabasin mõttelt, et muretsemist on liig palju. Ka mul endal...
Muretsen isegi rõõmu pärast. 
Kas suudan teha rõõmu... See on mure.
Muretsen, kas tunnen piisavalt hästi, kui mulle püüdakse rõõmu valmistada...
Kas naeran rõõmust õige ajal... Tunnen  muret...

Pagan võtku!

Mure käib koguaeg kaasas. 
Murest on üksainus samm hirmuni... 

Tabamata rahulolu on minimaalselt muret. Mure  puudumine. 
Olen tänulik ja õnnelik lihtsalt. Ei peagi heas tundes muretsema, miks olen õnnelik ja kuidas tänulik... Juba seesugune muretsemine paneb küsima, kas olengi tõeliselt õnnelik ja tänulik... 

Tabamata rahulolus olengi tänulik ja õnnelik 💖
Unustan mure hoopiski...

Teisipäev, mai 25, 2021

Esmaspäev, mai 24, 2021

Vana on kindlasti uhke ja õnnelik!

 Mul oli täna facebookis väikene loosimine raamatu reklaami jagajate vahel. Loosimäng kestis paar nädalat. Lihtsalt panen video siiagi. Mulle tundub, et video ja loosimine tuli hästi välja. Kõik oli aus. 

Ja Meriliniga saame see nädal kokku, siis annan raamatu pidulikult üle. 

Loosimispäevaks valisin oma vanaema 107 sünniaastapäeva. Ma arvan, midagi paremat poleks vana oodanud ega tahtnudki...  See väike rõõmus loosimäng oli ja on miskit uut minu endalegi. Kui 11. mail  alustasin , egas ma ei kujutanud ette, kuidas õnnestub... Usun hetkel, et õnnestus hästi.     Osavõtjad oli. Loosimime oli avalik videos. 

Mulle hakkab isegi mu enda hääl meeldima. Peaks pidevalt videosid tegema, siis saaksin hea kontakti oma häälega ka. Ja kui ma ei unusta hingata, siis on hääldus suht selge.

Vana on kindlasti mu üle uhke ja õnnelik, kus ta ka poleks.
Mina olen tänulik talle, et ta  õpetas mind elu üle järele mõtlema💕 

Pühapäev, mai 23, 2021

Pisi tähelepanek

 Käisin Lõunakas. Sel aastal esimest korda. Kaupa oli. Osta polnud midagi. Vaatasin ringi niisama. Tegelikult läksin süüa ostma. Süüa sain. 

Aga käisin ühes inva-wc´s. Seal neid mitu, vähemasti oli mitu. Kõik ok. Isegi peegel oli normaalsel parajal kõrgusel. Mida aga ei olnud, oli lihtne nagi. Pane joped ja käekotid kuhu tahad... 
Ikka jääb pisiasjad kahe silma vahele!
See puudus aga ei ole mingilmoel seotud vaid puuetega  inimestega. Nagid on hädavajalikud kõigile.

Oi, nii kui lähen pissile kuskil, riivab tihti silma😋


Laupäev, mai 22, 2021

 Natu nukralt aus päev. Vaatamata sellele on kõik hästi. See on ka ausalt öeldud.

Selline mu elu ongi. 
    Selline olengi.
Ühtaegselt rõõmus ja nukkergi. 

Mõistsin taaskord imeselgelt, et inimene on alati üksi. Suuremaski rahvahulgas on inimene üksinda. Ajab oma asja, elab oma elu ning soovib iga hinna ees olla teistega. Ei suuda mõista üksindust ja olla rahul, et ta on üksi üks ja ainus. 
Olen sellega elu jooksul vist harjunud...

Neljapäev, mai 20, 2021

Ülemaailmne ligipääsetavuse päev...

 ... ununes hoopiski täna mul. Lugesin sellest alles õhtul facebookist...

Saan aru, et see päev on oluline paljudele,  kes veel midagi ei saa. Ligipääs kõigile kõiges peab olema igal juhul.

Kõigepealt ligipääs iseendale, sest kõik algab endast.

Siis tuleb ligipääs elule.

Mul oli täna ligipääsuks hääle tund.

Kolmapäev, mai 19, 2021

Minu õunapuu õitseb

 Nii lahe! Minu päris esimene õunapuu õitsebki!!!


Kevadine kook...

  ... tehtud ja söödudki 😀

Minule on kevadine kook rabarberikook!!!

Seekord tegin kodujuustu jääkiga. Lisasin kattele. Hästi palju rabarberimahla. Kook tuli tõesti mahlane. Ja ülimaitsev.😋

Vaatasin eile eurolaule ning sõin kooki veel südaööl...

Esmaspäev, mai 17, 2021

Hooandjas ongi minu projekt Eriti Eriline EraElu ehk EEEE

https://www.hooandja.ee/projekt/eriti-eriline-eraelu-ehk-eeee 

Kui tunned, et EEEE sind kuidagi puudutab, siis palun toeta ja mõtle kaasa ning tule vaatama!

Hetkel on mul endal päris huvitav tunne. 
Kõhe ja põnev.
Suur töö - ma ei sooviks seda üleüldse tööks nimetada - tehtud. See on olnud suur särav nauding teha. 
Video tegemine oli omaette lõbus Ingridiga. 

Kuid nüüd veel tohutult teha... 
Loodan, et tuleb positiivseid üllatusi ennemgi, kui vestlusõhtud algavad. 

Esimene toetaja on olemas. Tuhat tänu, Angie 💖

Maal "Õhtu jõel"


 Selle väikese maali mäkerdasingi reede öösel. Siis, kui oli üksi - minna -  kuhugile igatsus... Veel  blogisin siis pikemalt sellest tundest... 

Siis läksin oma väikese ateljee nurgakesse. Võtsin  väikese lõuendi ja õli värvid - esialgu valge ja musta... Lasingi hingel minna kuhugile. Jalg lihtsalt hoidis pintslit... 

Mõtlesin kohe, et panen värvigi juurde. Mu hing ei ole ju igavalt hall  suures masendushooski... 

Täna  lisasingi värvi...

Tulemusega olen ise rahul. Väike armas maal - minu jaoks olulise sõnumiga.

Pühapäev, mai 16, 2021

Kõige naljakam hetk sel nädalal

Paar päeva mõtlesin, kas blogin sellest. 

Kevadel on ikka  tore, kui mõni inimene ütleb, kui kena oled või kutsub kohtingule või... 
Sain minagi sõnumi, et nii naa ja kas sexi  ka teed...
EI tee!
Ma olen hetero. Ei ole lesbi.
Nimelr sõnumi saatja oli naine. Vähemasti naise nimega.
Aga see ei lugevat, et olen hetero, tema tahaks proovida, sest ma olevat kena ja ilus...

Blokeerisin. Igaks elujuhtumiks.
Harilikult ma ei blokeeri kedagi. 
Mul on mitmeid sõbrannasid, keda tean, et on lesbid, kuid midagi sellist pole me vahel juhtunud ega saa kunagi juhtuma...

See oli enne sexi-abistaja aruelu..
Ei saa ka mõelda, et keegi lihtsalt  lollitas.  
Mina sain lõbusalt naerda. 

Pühapäev...

 Hommik oli pisut möllune nagu pühapäevahommik kodus lastega peabki olemagi. Toas oli veidi rohkem rahvas kui tavaliselt. 

Lõunast olen taas üksinda.
Otsutasin teha mõnusa päeva. Enne suurt möllu, mis loodetavasti homme algab. Siiani on ettevalmituste möllud, mis oleks võinud olla ka suuremad ja asjalikumadki... Aga möll on täpselt sealmaal, kus parajasti on.

Hakkasin koristama. Hästi rahulik ja mõnus on omaette vahel omas tempos toimetada.
Panin "Suveniiri". Oma erilise lemmiku kaua ajast...  "Suveniiri" ´kuulan siis, kui soovin olla . Sireli puhkemispäev on kohutavalt heade sõnadega. Kui ei eksi ,siis on Elle Are sõnad, kel on alati sügav mõte tekstil...
Nüüd siis blogin. Muusika saatel.
Täna ei tahaks ühtki uudist kuulata. Uudiste maailm ei saa paremaks ega halvemaks, kui üks Tiiatibu uudiseid ei kuule. Mina ise jään aga ühestki pingest puudutamata, mis maailmas jälle juhtus... Mina saan vaid end hoida. Iseenda eest vastutada. Ma ei suuda ealeski kogu inimkonna pärast muretseda, jäägu igaühe teha, kuidas paremini olla ja püsida üksteise kõrval. Siis muutuvad uudisedki paremaks. Kuid sinnamaani on veel pikk teekond... 

Võib - olla olen varsti läbikukkunud... Näen ja kuulen, minuni jõuavad järjest rohkem sõnumid, kui miskit head teha, on vaja koolitusi, täiendkoolitusi tunnistusi, diplomeid... Muidu ei ole looja ega keegi... Mõistan, et elu on õpe surmani. Kuid järjest rohkem mõtlen, et kogu selle pahna sees - ei mõtle üldse halvasti - ununeb ja kaob inimene üleüldse. Ja siis võideldakse ei-tea-millega, selle asemel, et suunata oma energia lihtsalt elamisele...Elu ei pea olema üksnes võitlus...  Miks peaksin iseendaga võitlema...

Elus on palju muud ka, millega tegeleda. Olla ise... Lendu lasta sädemeid...  Uskudes , et olen siiski tõusev tähevalgus... Selleks vaja enda usaldust, usun, 

Laupäev, mai 15, 2021

Maalisin...

 ... öösel.

Sellise  üksinduse igatssuse tundega.

Reede, mai 14, 2021

Sooviksin ...

... praegu olla kuskil üksi. Kaugel... Isegi ei tea, kus täpselt...

Olen praegugi üksi. Kodus. On tava õhtu. 

Aga see ei ole see...

Kirjuan tegemistest ja arvamustest. Ei kirjuta eriti palju omaenda päris tunnetest.


Hingata.

Kas või lennata.

Tunta vabana.

Mõelda, kes ma siiski  olen...

Olla omaette... Mitte  isiklikku abistaja abiga... Lihtsalt olla omaette... Ma ei mäleta, millal sain niimoodi väljaspool kodu ise endaga olla... Vanasti sai vähemasti vahel üksi bussiga sõidetud... 

Arvuti on väsitav...

Kodus rutiin... Kodus olemine väsitav... Tahaksin uut kodu...  Järjest rohkem... Siin olen elanud nii nii kaua... Muutust vaja... Armastan oma kodu ikka, kui tunnen, et siin elamine on mingiviisil ammendatud... Seda olen mitmeid aastaid tunnetanud, nüüd järjest rohkem... Mingi ime peaks juhtuma, et saaksin uue kodu... järvede metsade vahele...

Ja kui ei saagi uut, olen siiski tänulik ja õnnelik, et mul kodu ja leib laual...

Egas ma palju ei soovigi. 

Jääda iseendaks. Armastada seda, mis mul on. Seda on mul palju, mida armastada...

Vahel olla omaette päris mina ise... 

Olen tüdinenud uudiste virr varrist ja kõiksuguste koolituste lugemistest ja pakkumistest... Mina isegi olen kuidagi pakkuja... 

Ma olen üks ja ainus.

Kõnnin (ratastoolis) kitsal otseteel edasi. Tagasiteed lihtsalt ei ole...   Vastutan otsetee aukude eest. Elu eest.

Soovin armastada... 

Nii...

 

Nii, saigi omaenda tehtud juuretisest leivapätsid küpsetatud 😍 

Mulle öeldi, et minu leib on jala leib 😂
Miks ka mitte!
On olemas igasugusi leibu... Miks siis ei või olla maailmas jala leib - on ju minulik nimi.

Pildil eelmise esimesi leib...


Nii, Hooandja projekt tuleb varsti... 
Nädalavahetus saab olema mul väga asjalik töine.

Neljapäev, mai 13, 2021

Mõnus asine päev

 

Enne Tartu minekut jooksin aiast läbi. Soovisin näha tulpe, ja kasvamiste arenguid. kõik oli korras. Ilus ja kena. Isegi üks väike võilill Aiatibi ees.

Käisin taas laulu - hääle - tunnis. Avastasin, et kardan rrrr-i põristada. Mul on kogunisti väike hirm r -i öelda. Tean, et ma ei ütle terve elu r häälikut/tähte, kuid, et ka hirm on... vot, seda ma vist ei teadnud... Egas ma ei näidanud kartust eriti välja. Läksime Germaniga sujuvalt n ja m ümninale üle... 
Veel avastasin, et kui keha, käed - jaladki vabad, siis ei peagi häält välja suruma, heli tuleb iseenesest. 

Nägin Vampsi üle pika aja. Või Vamps silmas mu kollast ratastooli. Lahe, kui minu isiklikud abistajad ikka ja alati mind märkavad ja nii edasi. Kes  veel ei tea, siis Vambola on  olnud minu esimene isiklik abistaja peaaegu 22 aastat tagasi...

                                                                 Tänane soeng

Kõigile ligipääs seksuaalelule

https://yle.fi/uutiset/3-11000972?fbclid=IwAR35-6-lKi595NNTeNSSVixkEWs56OwBSzqJmVgl-vBBXW3s4rQkB9150ts 

Selle video hetkel näppasin "Virginia Woolf sind ei karda grupist facebookist, kus on täna nii kuum sexi-abistaja teema. Rita Holmilt ilmus veebruaris sexi ja sexi-abistaja teemal lugu Tervis Plussis   http://www.tiiajarvpold.ee/2021/02/tervis-plussis.html , Rita riputas ka teema üles, et sexi ost üldse ära keeladakse, puudega inimestele on vaja sexi-abistajaid. 

Palju kommentaare. Minagi kommenteerisin palju, mida tavaliselt ei tee.

Minu meelest on rõhuasetus natu vale. Sellest tuleb vale arusaam. Kui mul lähiajal on  aega, siis kirjutan siiagi oma arvamuse. Pikemalt. Kurb, kui jälle kõik abistajate nimetused ja puuetega inimeste iseseisvused segi lähvad. 

Olen vässa. Poen voodi. 
Mõtlen edasi, ehk olen ma vanamoodne, et igatsen hoopis tõelist armastust hinge, mitte ainult sexi... Lihtsalt sex mind õnnelikumaks ei teeks. 

Teisipäev, mai 11, 2021

Igatsus käes

 Igatsesin ammu suvesoojust.

Täna siis sain jällekordselt harjumatu lausa suvesoojuse osaliseks. Pärast talvekülma on ikka alati soe ilm harjumatu. Kuid hingele ja vaimule on päikene kevadpäeval väga väga energiat andev. 

Olin isikliku abistaja Ingridiga mitu tundi aiamaalapil. Aiamaa sai korda. Mõneti uut moodi. Pool maad sai lilleaiaks. Põllulapile kartuleid ei mahu enam... Sibulad, porgandid, maasikad on. Õunapuul ja tikripõõsal  pungad. Vaarikad kasvavad... Ühesõnaga, mu aiamaal on hästi. 
Kuigi igatsesin aiamaal palju rohkem teha, igatsesin veidi suuremat aeda, kus saab vabalt ratastooliga ringi joosta ja takistusteta varbad mulda pista...

Olen päris palju päikest saanud. Punane nagu vähk 😜 Nägu, käevared, põlved... Ei ole hullu. Panin aloe geeli.
Mina lähengi iga kevad selliseks. Kergesti. Siis pruunistun... 

Kuulsin leinakägu. See ei meeldinud, kuid käo kukkumine tükk - tükk aega oli tore. Ikkagi esimest korda sel kevadel.

Esmaspäev, mai 10, 2021

Leivajuuretis

 hakkas käärima tänasest. 

Nüüd kannatust mitmeks päevaks, siis saab ahju sooja leiba.

Minu raamatut saab suvelgi lugeda!

 

Suvel saab minu raamatut "Kohvi jalaga, palun..." nii metsas kui rannas 😍 Sellele raamatule on tulnud häid vastukajasid hästi palju. Huvitav on teada, milline  on sinu vastukaja raamatust, kui loed otsast lõpuni 😉

Selleks, et rahulikult ja rõõmsasti lugeda ja mõelda , telli raamat minult kirjutades tiia@lux.ee . Raamatu hind 15.00 + postikulu.

Raamatule sisse kirjutan autogrammigi 😊




 

Pühapäev, mai 09, 2021

Emadepäeval taas imeilus laul


 Vahel on valus mul mõnel pidupäeval head ja rõõmsat vaid öelda. Kui teada, et kõik pole nii ok nagu peaks... Oleme ausad.  Emaks olemine on 365 x  palju palju aega. Ma ei soovi nimelt öelda aastaid. Ma usun, et emaks olemine kestab seni kuni elad laste ja lastelaste ja lastelastelaste hingedes... ka siis kui oled kuskil pilve piiri peal...

Tänagi sooviksin vaid hästi head öelda. On ikkagi emadepäev😉💖  

Soovin ilusaid üksteise mõistmisi emadepäeva õhtupoolikul, emad ja lapsed. 

Ema olla on imeline vägi. Peab suutma andma head ja võimsat energiat. Armastust. Ausat aga. Ja siis ka, kui energia ja armastus on erinevad emal ja lapsel. Ema ei tohi iialgi unustada, et laps on ise oma hingega. Lapski ei tohiks samuti iial unustada, et emal on oma hing. 
Millegipärast on ema ja laps kohtunud. Laps on sündinud. Ema on otsustanud emana parima anda. Ema ja laps õpetavad teineteist. Nad vastutavad omade elude eest ise. Laps väikesena vähem. Kasvades järjest rohkem.
Ema ja lapse vahele jääb alatiseks side. 
Hea, kui jääb eriline telepaatia. 
Vahel ei jää head erilist telepaatiat. Arusaamatult, miks küll ei jää... 
Küllap see on ehk ka saatuse poolt ette määratud. On õppetunnid omamoodi.
Vahel loobuvad emad lastest. Saab nii mõelda, et nad on selleks hetkeks lapsele parima andnud. Elugi! Rohkemat nad lihtsalt ei jaksa. Sedagi tuleb mõista. Lapsed saavad siiski oma tänu avaldada mõtteski tehtu eest ning oma eluga edasi minna.
Ei ole olemas pahasid emasid ega lapsi.
On saatus. Igaühe tee. Ja seal võib komistada või käia säravalt püstipäi käänulist teed. Mina usun, et kõik emad ja lapsed käivad oma teedel püstipäi, kuid komistavad ka, aga erinevalt. 
Emal võib mitu last olla. 
Lapselgi võib olla mitu ema. Üks ema andnud lapsele elu. Teine ema elule juurde rohkesti  omalt poolt tõdesid ja  manitsusi. Laps on rikkam ja topelt tänulikum.
Mina olen rikkam ja tänulikum topelt.
Ja mul on ka päris palju noori, kes on öelnud kord või rohkemgi, et olen neile nagu ema... Oma lastele lisaks...   
Olen tõesti rikas ja tänulik. 
Ka siis, kui olen üksinda. 
Kõnnin (ratastoolis) lapse ja emana üksi ise oma  kitsal  teel. 

Ema ja lapse side on nende hingede vahel.
Mitte miski ei saa seda ära võtta... Ei seadused ega viirused... 
See side ja telepaatia on nii imeline vägi. Igavene.

Laupäev, mai 08, 2021

Positiivsed hetked

 Täna sõitsin veidi Põlvamaal. Oli nii positiivseid hetki, kui ka väga kurbi. Tänasest päevast jäävad vaid mälupildid... 

 10 päeva võtsin osa väljakutsest "Elu On Hea",  positiivsed ja head mõtted ainult piltidega. Ausalt öeldes, keeruline ja raske oli. Sadu hetki jäi välja, kuid nendes piltides on palju, mis on mulle hästi
oluline...


  








Reede, mai 07, 2021

 Kalender-märkmikus selle nädala lause:

Ole õnnetu või motiveeri ennast seda muutma. Valik on alati sinu. 

- Wayne Dyer

Mina valin igal juhul alati motivatsiooni õnnelik ja särav olla.  Mul ei ole aega olla õnnetu. Aja raiskamine on vaid virin, et elu raske ja nii edasi...  




Täna oli ilupäev. 
Emadepäeva eel. 
Emad võivad ja peavad iseendidki väärtustama ja ka natuke hellitama. On ju minu oma valik saada ja olla ema. Seda rohkem kui kolmveerand elu. Usutavasti. Sedasi ollagi ka eeskuju või vähemasti olla olemas lastele... 










Veel sattusin lugema kandideerimise võimalust ligipääsetavuse nõunikuks Sotsiaalministeeriumis 
https://talendipank.ee/toopakkumine/mW52lm . Mul puudu magistrikraat... Õnneks vist... Või on mul juba isiklik doktorikraat 😂 oma elu erialal 😂 Saan öelda südamest, et mul on olnud ja on ligipääsetav elu ja olen ligipääsetav iseendale... See viimane on minu meelest inimesele kõige olulisem. Eriti viimastel aastatel olen nii mõelnud. Peamine on keha + vaimu + hinge koostöö.  Ja siin ei mängi erilist rolli mitte ükski kraat. 😋 Vaid see, kuidas inimene tunneb end oma minana ja kuidas suudab takistustest üle olla. Sest igaühel tuleb elus ette takistusi, mis on moodustavad ka osa võrdväärsusest... Ja vahel polegi takistused väga takistused, vaid loobumised lihtsalt. Ümbermängimised. Eriti viimasel aastal on palju olnud seda....Ja see isegi on meeldinud mulle, kuid mitte palju...
Kindlasti ma ei sooviks eales töötada kõrge ametnikuna kuskil asutuses. Päriselt ka. Mõni aeg, mõned aastad tagasi mõtlesin, et võiks ju proovida korraks... Aga praegu  mõtlen, et sellise loojana nagu mina olen, on ehk minust rohkemgi  kasu.     Esmalt kasu mulle endale, ning seejärel teistele. See on minu arvamus. Olen tõesti oma elu nautija. Loon iga päev ligipääsu rahulolule. Kuigi on keeruline ja väsitavgi, kuid seda kõige on kogeda vaja... Äge on lihtsalt mõelda ja öelda, mida olen tundnud ja läbi elanud, et lõpuks ikkagi hästi särada endal. Kergel meelel. 
Hea, et keegi hakkab edendama ja kaitsma ligipääsu puuetega inimestele. Keegi saab põneva loova töö.  Väga vajalikku töö.💖


Neljapäev, mai 06, 2021

Täna laulu - hääle - tunnis Germán Gholami Torres-Pardo´ga





 Tänaseks on niisiis neli korda poolteist tundi olnud. Olen muutunud järjest rohkem hääle suhtes kindlamaks. Usaldama häält ja ka hingamist. Tunnen ise nii. 

Germani juhendamisel/õpetamisel on nauditavalt lahe olla tunnis. Teeme lihtsamaid harjutusi. Arvan, et Germani jaoks on nad suht lihtsad. mitte minule... Kuigi ülesanded on lihtsad, kuid öelda a-e-i-o-u selget, on suht keeruline. Hetkel veel... 
Saan nippe, kuidas häält  hoida näiteks vestlusõhtutel ja nii edasi. Kuidas jälgida enda hääldust....

Kõik takistused ja eelarvamused algavad iseenda sees, ning ka rõõm ja nauding tulevad iseendast. Omaenda lõbukski võiksin ma siiski korralikumalt laulda, rääkida, hingata...

Teisipäev, mai 04, 2021

 Sirvides kokaraamatuid, mis leidsin Ingridiga köögiriiulilt - tegelikult ont raamatud koguaeg silma all -  läks lihtsalt kõht tühjaks. Nii palju häid koduseid sööke!!! Kohe ei osanudki mida valita või tahta!!!

Siis peatus pilk, mida olin ammu endamisi mõelnud, mismoodi tehakse leivajuuretist. Mäletate, et

oma leiba küpsetasin eelmine aasta õige mitu korda. Seda esimest korda elu jooksul saates juuretist. 

Aga siis hilissügisel sügisel sai juuretis otsa. Või õieti külmkapis seisis nii kaua, et ma ei julgenud sellest enam leiba teha. Lihtsalt polnud aegagi teha... Leiva tegemiseks  peab aega varuma ja olema. 

Juba mõni kuu mõtlesin, kui oleks juuretist,  siis teeks jälle leiba. Mõtlesin ka, kuidas tehakse ning kui keeruline tegemine lõpuks on...  

Ma ei viitsinud ka googeldada...  Mulle näib  üldse googeldamine suht mugavusstoonis olemine... On muid teabekanaleidki, küll needki  jõuavad kohale, kui õige tahtmine ja aeg. 

Kokaraamatus leidsingi täna juuretise tegemise viisi. Retsepti. Polegi keeruline - vesi ja rukkijahu. Pigem jälle aega ja kannatust nõudev. Mitu päeva. Kuid kord päevas siiski tegeleda. 

Proovin igatahes ära. 

Kui leivataigna tegemise, sõtkumise ja küpsetamisega sain hakkama, saan ehk ka juuretisega hakkama.



Seni, kuni mu jalad ning lisakäedki abistajatel töötavad, elan / elame veel!!!

Esmaspäev, mai 03, 2021

UPS

 Akna taga on päris lumetorm... Või rahe...

Kell 20.17 3. mail.

Päike on pilvehalli taga

 Taevaski nutab

minu kuumi pisaraid

rahena lumme.

Oma pisike luuletus, haiku tuli meelde ärgates. Lamasin voodis. Vahtisin lakke. Kuulasin vihma. Mõtlesin, mis aastaaeg, mis kuu on, kas on sügis või kevad, või nimetu tormine aeg... Vaatasin aknast kaskede otsas kiikuvaid vareseid. Kolm lindu oli. 

Kohvitasside taga tuli tavaline arvamus, et sinine esmaspäev on. Mina jäin enda arvamuse juurde. On halline esmaspäev. 
Päike on pilvehalli taga!
Seda ei saa unustada.
Ja sinine on samuti hallis. Sinine võib -  olla väga vahva värv. Mis sest, et mulle ei meeldi eriti enda ümber sinine. Eriti sinised riided... Teiste inimeste seljas aga meeldivad. Kõik värvid ei saagi kõigile ühe palju meeldida. Muide, maalidel on mul kõige rohkem sinist ja taevast. See on hästi kummaline. 

Rõõmsat nädalat!
Otsige üles väiksemgi rõõmusära!

Loodan, et minul saab tulema töine nädal... Ja võiks luuletada lõpuks rõõmustki midagi 😉 

PS Minu blogi , kui uskuda statistikat, siis on loetavus tõusnud kahekordselt. Pisut üllatav, kuid see vist meeldib mulle...  

Pühapäev, mai 02, 2021


 

Olen siiski popp tulnukas Tartumaal😉 Mul on hea meel, et mõnes vallalehes ei ole muudetud kirjutist loometalgutest... Mõtlesin nukralt , et kõikides Tartumaa vallalehtedes muudeti...
Just hetk tagasi saadeti Peipsiääre valla lehe pilt. Kusjuures seda lehte loeti esimest korda elus ja kohe naeratasin mina vastu...

Mõtted lukustamisest ning 1 + 1

Viimasel aastal on meeletult palju räägitud lukustamisest. Palutakse käskides nagu turvalise huvides kõik  lukku keerada... Homme keeratakse paljud lukud jälle lahti. See on hea. 

Kuid arvan, et minu elu ei ole olnudki lukus. 
Võib-olla mu hing ja süda on olnud ammu koroonat mõneks ajaks lukus. Ise keerasin lukku... Nüüd tean juba kaua kaua, et  olen jälle lahti keeratud, ise ikka keerasin. Enda nõul ja väel, säraga. Minu inimesed on olnud lihtsalt säraga abis.
Nüüd tean imeselgelt, et lukku saab inimene ennast vaid ise.
Lähen kodunt. Keeran ukse lukku. 
Mina jään ikka lahti. Hing avatuks. Sest sellisena olen mina mina ise. 
Tulen koju. Keeran ukse lukust lahti.
Mu kodulõhn lööb vastu. Kodu-südamesoojus tungib igasse mu rakku.
Ei olegi ühtki hirmu minnes, olles, tulles...

Vähemasti ei peaks olema hirmu, kui hing avatud ja vaba. 
Takistame end olla hirmu vaba... Väga sageli. 

Eile vaatasin taaskord filmi 1 +     1. Olen näinud mitu - mitu korda. Ma ei hakka siinlkohal super mängufilmi ümberjutustama. Kes ei ole veel näinud, otsige üles ja vaadake... 
Aga tõdesin taas,  et lukustatud hing võib mõjuda pidurdavat füüsilise kehale, või parem öelda vastupidi. Tervele vabale säravale hingele on lihtsalt vaja lisa käsi ja jalgu, et elada pidurdamatult. Vahel ka lisa julgust ja kohtingule jätmist... Seda nimetakse tajumiseks, mida  teine ratastoolis tegelikult ei julge ... Oi, mulle meeldivad vahetevahel sellised abistajad, kes teatud hetkel ületavad piirid enne mind. 

Laupäev, mai 01, 2021

Säravat maid

 Kuhu kadusid jaanuar, veebruar, märts, aprill... Ongi maikuu 😊

Täna tegelesime vestlusõhtuga Maarjaga. Mõnusasti päev otsa. 

  See nädal möödus üldse mõnusasti. Miskit erilist ei teinudki. Koguaeg tegin miskit.

Päevad võivad head olla, kui vaid soov on. Isegi siis, kui kõik ei näi nii säravalt hea, võib päev hea olla ... 

Loodan , et mai saab säravat toimekas.