neljapäev, mai 13, 2021

Mõnus asine päev

 

Enne Tartu minekut jooksin aiast läbi. Soovisin näha tulpe, ja kasvamiste arenguid. kõik oli korras. Ilus ja kena. Isegi üks väike võilill Aiatibi ees.

Käisin taas laulu - hääle - tunnis. Avastasin, et kardan rrrr-i põristada. Mul on kogunisti väike hirm r -i öelda. Tean, et ma ei ütle terve elu r häälikut/tähte, kuid, et ka hirm on... vot, seda ma vist ei teadnud... Egas ma ei näidanud kartust eriti välja. Läksime Germaniga sujuvalt n ja m ümninale üle... 
Veel avastasin, et kui keha, käed - jaladki vabad, siis ei peagi häält välja suruma, heli tuleb iseenesest. 

Nägin Vampsi üle pika aja. Või Vamps silmas mu kollast ratastooli. Lahe, kui minu isiklikud abistajad ikka ja alati mind märkavad ja nii edasi. Kes  veel ei tea, siis Vambola on  olnud minu esimene isiklik abistaja peaaegu 22 aastat tagasi...

                                                                 Tänane soeng

Kõigile ligipääs seksuaalelule

https://yle.fi/uutiset/3-11000972?fbclid=IwAR35-6-lKi595NNTeNSSVixkEWs56OwBSzqJmVgl-vBBXW3s4rQkB9150ts 

Selle video hetkel näppasin "Virginia Woolf sind ei karda grupist facebookist, kus on täna nii kuum sexi-abistaja teema. Rita Holmilt ilmus veebruaris sexi ja sexi-abistaja teemal lugu Tervis Plussis   http://www.tiiajarvpold.ee/2021/02/tervis-plussis.html , Rita riputas ka teema üles, et sexi ost üldse ära keeladakse, puudega inimestele on vaja sexi-abistajaid. 

Palju kommentaare. Minagi kommenteerisin palju, mida tavaliselt ei tee.

Minu meelest on rõhuasetus natu vale. Sellest tuleb vale arusaam. Kui mul lähiajal on  aega, siis kirjutan siiagi oma arvamuse. Pikemalt. Kurb, kui jälle kõik abistajate nimetused ja puuetega inimeste iseseisvused segi lähvad. 

Olen vässa. Poen voodi. 
Mõtlen edasi, ehk olen ma vanamoodne, et igatsen hoopis tõelist armastust hinge, mitte ainult sexi... Lihtsalt sex mind õnnelikumaks ei teeks. 

teisipäev, mai 11, 2021

Igatsus käes

 Igatsesin ammu suvesoojust.

Täna siis sain jällekordselt harjumatu lausa suvesoojuse osaliseks. Pärast talvekülma on ikka alati soe ilm harjumatu. Kuid hingele ja vaimule on päikene kevadpäeval väga väga energiat andev. 

Olin isikliku abistaja Ingridiga mitu tundi aiamaalapil. Aiamaa sai korda. Mõneti uut moodi. Pool maad sai lilleaiaks. Põllulapile kartuleid ei mahu enam... Sibulad, porgandid, maasikad on. Õunapuul ja tikripõõsal  pungad. Vaarikad kasvavad... Ühesõnaga, mu aiamaal on hästi. 
Kuigi igatsesin aiamaal palju rohkem teha, igatsesin veidi suuremat aeda, kus saab vabalt ratastooliga ringi joosta ja takistusteta varbad mulda pista...

Olen päris palju päikest saanud. Punane nagu vähk 😜 Nägu, käevared, põlved... Ei ole hullu. Panin aloe geeli.
Mina lähengi iga kevad selliseks. Kergesti. Siis pruunistun... 

Kuulsin leinakägu. See ei meeldinud, kuid käo kukkumine tükk - tükk aega oli tore. Ikkagi esimest korda sel kevadel.

esmaspäev, mai 10, 2021

Leivajuuretis

 hakkas käärima tänasest. 

Nüüd kannatust mitmeks päevaks, siis saab ahju sooja leiba.

Minu raamatut saab suvelgi lugeda!

 

Suvel saab minu raamatut "Kohvi jalaga, palun..." nii metsas kui rannas 😍 Sellele raamatule on tulnud häid vastukajasid hästi palju. Huvitav on teada, milline  on sinu vastukaja raamatust, kui loed otsast lõpuni 😉

Selleks, et rahulikult ja rõõmsasti lugeda ja mõelda , telli raamat minult kirjutades tiia@lux.ee . Raamatu hind 15.00 + postikulu.

Raamatule sisse kirjutan autogrammigi 😊




 

pühapäev, mai 09, 2021

Emadepäeval taas imeilus laul


 Vahel on valus mul mõnel pidupäeval head ja rõõmsat vaid öelda. Kui teada, et kõik pole nii ok nagu peaks... Oleme ausad.  Emaks olemine on 365 x  palju palju aega. Ma ei soovi nimelt öelda aastaid. Ma usun, et emaks olemine kestab seni kuni elad laste ja lastelaste ja lastelastelaste hingedes... ka siis kui oled kuskil pilve piiri peal...

Tänagi sooviksin vaid hästi head öelda. On ikkagi emadepäev😉💖  

Soovin ilusaid üksteise mõistmisi emadepäeva õhtupoolikul, emad ja lapsed. 

Ema olla on imeline vägi. Peab suutma andma head ja võimsat energiat. Armastust. Ausat aga. Ja siis ka, kui energia ja armastus on erinevad emal ja lapsel. Ema ei tohi iialgi unustada, et laps on ise oma hingega. Lapski ei tohiks samuti iial unustada, et emal on oma hing. 
Millegipärast on ema ja laps kohtunud. Laps on sündinud. Ema on otsustanud emana parima anda. Ema ja laps õpetavad teineteist. Nad vastutavad omade elude eest ise. Laps väikesena vähem. Kasvades järjest rohkem.
Ema ja lapse vahele jääb alatiseks side. 
Hea, kui jääb eriline telepaatia. 
Vahel ei jää head erilist telepaatiat. Arusaamatult, miks küll ei jää... 
Küllap see on ehk ka saatuse poolt ette määratud. On õppetunnid omamoodi.
Vahel loobuvad emad lastest. Saab nii mõelda, et nad on selleks hetkeks lapsele parima andnud. Elugi! Rohkemat nad lihtsalt ei jaksa. Sedagi tuleb mõista. Lapsed saavad siiski oma tänu avaldada mõtteski tehtu eest ning oma eluga edasi minna.
Ei ole olemas pahasid emasid ega lapsi.
On saatus. Igaühe tee. Ja seal võib komistada või käia säravalt püstipäi käänulist teed. Mina usun, et kõik emad ja lapsed käivad oma teedel püstipäi, kuid komistavad ka, aga erinevalt. 
Emal võib mitu last olla. 
Lapselgi võib olla mitu ema. Üks ema andnud lapsele elu. Teine ema elule juurde rohkesti  omalt poolt tõdesid ja  manitsusi. Laps on rikkam ja topelt tänulikum.
Mina olen rikkam ja tänulikum topelt.
Ja mul on ka päris palju noori, kes on öelnud kord või rohkemgi, et olen neile nagu ema... Oma lastele lisaks...   
Olen tõesti rikas ja tänulik. 
Ka siis, kui olen üksinda. 
Kõnnin (ratastoolis) lapse ja emana üksi ise oma  kitsal  teel. 

Ema ja lapse side on nende hingede vahel.
Mitte miski ei saa seda ära võtta... Ei seadused ega viirused... 
See side ja telepaatia on nii imeline vägi. Igavene.

laupäev, mai 08, 2021

Positiivsed hetked

 Täna sõitsin veidi Põlvamaal. Oli nii positiivseid hetki, kui ka väga kurbi. Tänasest päevast jäävad vaid mälupildid... 

 10 päeva võtsin osa väljakutsest "Elu On Hea",  positiivsed ja head mõtted ainult piltidega. Ausalt öeldes, keeruline ja raske oli. Sadu hetki jäi välja, kuid nendes piltides on palju, mis on mulle hästi
oluline...


  








reede, mai 07, 2021

 Kalender-märkmikus selle nädala lause:

Ole õnnetu või motiveeri ennast seda muutma. Valik on alati sinu. 

- Wayne Dyer

Mina valin igal juhul alati motivatsiooni õnnelik ja särav olla.  Mul ei ole aega olla õnnetu. Aja raiskamine on vaid virin, et elu raske ja nii edasi...  




Täna oli ilupäev. 
Emadepäeva eel. 
Emad võivad ja peavad iseendidki väärtustama ja ka natuke hellitama. On ju minu oma valik saada ja olla ema. Seda rohkem kui kolmveerand elu. Usutavasti. Sedasi ollagi ka eeskuju või vähemasti olla olemas lastele... 










Veel sattusin lugema kandideerimise võimalust ligipääsetavuse nõunikuks Sotsiaalministeeriumis 
https://talendipank.ee/toopakkumine/mW52lm . Mul puudu magistrikraat... Õnneks vist... Või on mul juba isiklik doktorikraat 😂 oma elu erialal 😂 Saan öelda südamest, et mul on olnud ja on ligipääsetav elu ja olen ligipääsetav iseendale... See viimane on minu meelest inimesele kõige olulisem. Eriti viimastel aastatel olen nii mõelnud. Peamine on keha + vaimu + hinge koostöö.  Ja siin ei mängi erilist rolli mitte ükski kraat. 😋 Vaid see, kuidas inimene tunneb end oma minana ja kuidas suudab takistustest üle olla. Sest igaühel tuleb elus ette takistusi, mis on moodustavad ka osa võrdväärsusest... Ja vahel polegi takistused väga takistused, vaid loobumised lihtsalt. Ümbermängimised. Eriti viimasel aastal on palju olnud seda....Ja see isegi on meeldinud mulle, kuid mitte palju...
Kindlasti ma ei sooviks eales töötada kõrge ametnikuna kuskil asutuses. Päriselt ka. Mõni aeg, mõned aastad tagasi mõtlesin, et võiks ju proovida korraks... Aga praegu  mõtlen, et sellise loojana nagu mina olen, on ehk minust rohkemgi  kasu.     Esmalt kasu mulle endale, ning seejärel teistele. See on minu arvamus. Olen tõesti oma elu nautija. Loon iga päev ligipääsu rahulolule. Kuigi on keeruline ja väsitavgi, kuid seda kõige on kogeda vaja... Äge on lihtsalt mõelda ja öelda, mida olen tundnud ja läbi elanud, et lõpuks ikkagi hästi särada endal. Kergel meelel. 
Hea, et keegi hakkab edendama ja kaitsma ligipääsu puuetega inimestele. Keegi saab põneva loova töö.  Väga vajalikku töö.💖


neljapäev, mai 06, 2021

Täna laulu - hääle - tunnis Germán Gholami Torres-Pardo´ga





 Tänaseks on niisiis neli korda poolteist tundi olnud. Olen muutunud järjest rohkem hääle suhtes kindlamaks. Usaldama häält ja ka hingamist. Tunnen ise nii. 

Germani juhendamisel/õpetamisel on nauditavalt lahe olla tunnis. Teeme lihtsamaid harjutusi. Arvan, et Germani jaoks on nad suht lihtsad. mitte minule... Kuigi ülesanded on lihtsad, kuid öelda a-e-i-o-u selget, on suht keeruline. Hetkel veel... 
Saan nippe, kuidas häält  hoida näiteks vestlusõhtutel ja nii edasi. Kuidas jälgida enda hääldust....

Kõik takistused ja eelarvamused algavad iseenda sees, ning ka rõõm ja nauding tulevad iseendast. Omaenda lõbukski võiksin ma siiski korralikumalt laulda, rääkida, hingata...

teisipäev, mai 04, 2021

 Sirvides kokaraamatuid, mis leidsin Ingridiga köögiriiulilt - tegelikult ont raamatud koguaeg silma all -  läks lihtsalt kõht tühjaks. Nii palju häid koduseid sööke!!! Kohe ei osanudki mida valita või tahta!!!

Siis peatus pilk, mida olin ammu endamisi mõelnud, mismoodi tehakse leivajuuretist. Mäletate, et

oma leiba küpsetasin eelmine aasta õige mitu korda. Seda esimest korda elu jooksul saates juuretist. 

Aga siis hilissügisel sügisel sai juuretis otsa. Või õieti külmkapis seisis nii kaua, et ma ei julgenud sellest enam leiba teha. Lihtsalt polnud aegagi teha... Leiva tegemiseks  peab aega varuma ja olema. 

Juba mõni kuu mõtlesin, kui oleks juuretist,  siis teeks jälle leiba. Mõtlesin ka, kuidas tehakse ning kui keeruline tegemine lõpuks on...  

Ma ei viitsinud ka googeldada...  Mulle näib  üldse googeldamine suht mugavusstoonis olemine... On muid teabekanaleidki, küll needki  jõuavad kohale, kui õige tahtmine ja aeg. 

Kokaraamatus leidsingi täna juuretise tegemise viisi. Retsepti. Polegi keeruline - vesi ja rukkijahu. Pigem jälle aega ja kannatust nõudev. Mitu päeva. Kuid kord päevas siiski tegeleda. 

Proovin igatahes ära. 

Kui leivataigna tegemise, sõtkumise ja küpsetamisega sain hakkama, saan ehk ka juuretisega hakkama.



Seni, kuni mu jalad ning lisakäedki abistajatel töötavad, elan / elame veel!!!

esmaspäev, mai 03, 2021

UPS

 Akna taga on päris lumetorm... Või rahe...

Kell 20.17 3. mail.

Päike on pilvehalli taga

 Taevaski nutab

minu kuumi pisaraid

rahena lumme.

Oma pisike luuletus, haiku tuli meelde ärgates. Lamasin voodis. Vahtisin lakke. Kuulasin vihma. Mõtlesin, mis aastaaeg, mis kuu on, kas on sügis või kevad, või nimetu tormine aeg... Vaatasin aknast kaskede otsas kiikuvaid vareseid. Kolm lindu oli. 

Kohvitasside taga tuli tavaline arvamus, et sinine esmaspäev on. Mina jäin enda arvamuse juurde. On halline esmaspäev. 
Päike on pilvehalli taga!
Seda ei saa unustada.
Ja sinine on samuti hallis. Sinine võib -  olla väga vahva värv. Mis sest, et mulle ei meeldi eriti enda ümber sinine. Eriti sinised riided... Teiste inimeste seljas aga meeldivad. Kõik värvid ei saagi kõigile ühe palju meeldida. Muide, maalidel on mul kõige rohkem sinist ja taevast. See on hästi kummaline. 

Rõõmsat nädalat!
Otsige üles väiksemgi rõõmusära!

Loodan, et minul saab tulema töine nädal... Ja võiks luuletada lõpuks rõõmustki midagi 😉 

PS Minu blogi , kui uskuda statistikat, siis on loetavus tõusnud kahekordselt. Pisut üllatav, kuid see vist meeldib mulle...  

pühapäev, mai 02, 2021


 

Olen siiski popp tulnukas Tartumaal😉 Mul on hea meel, et mõnes vallalehes ei ole muudetud kirjutist loometalgutest... Mõtlesin nukralt , et kõikides Tartumaa vallalehtedes muudeti...
Just hetk tagasi saadeti Peipsiääre valla lehe pilt. Kusjuures seda lehte loeti esimest korda elus ja kohe naeratasin mina vastu...

Mõtted lukustamisest ning 1 + 1

Viimasel aastal on meeletult palju räägitud lukustamisest. Palutakse käskides nagu turvalise huvides kõik  lukku keerada... Homme keeratakse paljud lukud jälle lahti. See on hea. 

Kuid arvan, et minu elu ei ole olnudki lukus. 
Võib-olla mu hing ja süda on olnud ammu koroonat mõneks ajaks lukus. Ise keerasin lukku... Nüüd tean juba kaua kaua, et  olen jälle lahti keeratud, ise ikka keerasin. Enda nõul ja väel, säraga. Minu inimesed on olnud lihtsalt säraga abis.
Nüüd tean imeselgelt, et lukku saab inimene ennast vaid ise.
Lähen kodunt. Keeran ukse lukku. 
Mina jään ikka lahti. Hing avatuks. Sest sellisena olen mina mina ise. 
Tulen koju. Keeran ukse lukust lahti.
Mu kodulõhn lööb vastu. Kodu-südamesoojus tungib igasse mu rakku.
Ei olegi ühtki hirmu minnes, olles, tulles...

Vähemasti ei peaks olema hirmu, kui hing avatud ja vaba. 
Takistame end olla hirmu vaba... Väga sageli. 

Eile vaatasin taaskord filmi 1 +     1. Olen näinud mitu - mitu korda. Ma ei hakka siinlkohal super mängufilmi ümberjutustama. Kes ei ole veel näinud, otsige üles ja vaadake... 
Aga tõdesin taas,  et lukustatud hing võib mõjuda pidurdavat füüsilise kehale, või parem öelda vastupidi. Tervele vabale säravale hingele on lihtsalt vaja lisa käsi ja jalgu, et elada pidurdamatult. Vahel ka lisa julgust ja kohtingule jätmist... Seda nimetakse tajumiseks, mida  teine ratastoolis tegelikult ei julge ... Oi, mulle meeldivad vahetevahel sellised abistajad, kes teatud hetkel ületavad piirid enne mind. 

laupäev, mai 01, 2021

Säravat maid

 Kuhu kadusid jaanuar, veebruar, märts, aprill... Ongi maikuu 😊

Täna tegelesime vestlusõhtuga Maarjaga. Mõnusasti päev otsa. 

  See nädal möödus üldse mõnusasti. Miskit erilist ei teinudki. Koguaeg tegin miskit.

Päevad võivad head olla, kui vaid soov on. Isegi siis, kui kõik ei näi nii säravalt hea, võib päev hea olla ... 

Loodan , et mai saab säravat toimekas.