Neljapäev, mai 31, 2007

Tehke järgi:)

Elus on siiski KÕIK väga võimalik. Vaielge vastu, kui te nõus pole:)

http://www.allheadlinenews.com/articles/7007475676

Kummaline kalli kommi päev

Täna panin linna peal tähele, et meestega on midagi lahti - kevad vist, või kuumus:P Üks tahtis mind iga hinna eest Tallinna bussi peale aidata, aga väike viga oli selles, et ma EI kavatsenud parajasti Tallinna sõita:P Teine laskis meid poejärjekorras ette, ja unustas kiiruga õllepudeli letile panna:P Kolmas vanahärra kinkis mulle keset Tartu kesklinna kalli-kalli kommi. Ise naeratas, et lugege kommi pealt, seal on tähendus kirjas:) Aga sinna ei olnud kirjutanud, kas kalli-kalli peab tegema andja või võtja;) Mine võta kinni:) Arvan, et see kommikingitus oli tal siiski südamest.

On ju nii, et hästi väikene rõõmutegemine võib olla hästi suur rõõm:)

Kolmapäev, mai 30, 2007

Kallikesega linna peal;):P

Kallikesele on programmid jm vajalikud asjad sisse installitud:) Usun väga, et kallike on sama truu, nagu minu Victor:P Aga teisest küljest - kallikest saan iga kell igale poole kaasa vedada, aga Victorit ikka eriti ei vea küll:P Täna näe kaitses kallike mu põlvi vihma eest, endal oli ilus musta-roosakirju nahast ürp seljas - aga pärast sai koos minuga vihmavarju alla:)

Oli jälle üks HEA päev, kuigi saime Erikaga päikest ja äikest. Korra käisime Postimehe päevalt ka läbi.

Huvitav-huvitav, mix täna paljud vanemad prouad mind vahtisid ? Ma pole tükk-tükk aega nii suurt vahtimist tähele pannud. Kas selle pärast, et mul kallike põlve peal oli ? Või olin nii kelmikalt kena ? MILLES asi oli ?

Teisipäev, mai 29, 2007

Võlutud

Ja võlusingi:) Äge - mul on LÄPAKAS, täitsa uus teine ! Ja lisaks veel printer, ja roosa-mustakirju läpakakott:) Olen happy-happy:)

Ausalt öeldes eile ma veel ei teadnud,et 24 tunni pärast on mul läpakas süles.

Me elame veel !

Esmaspäev, mai 28, 2007

Oi, elukene...

Meenus... ühte sõpra ei ole enam poolteist nädalat... Mina olen olnud oma probleemidega nii nii nii ametis, et ...

Kuid see ei tohiks nii olla, et lihtsalt inimelu ununeb... Kuhu me nii jõuame... Et vaid elame endale...

Ta oli MSN-i sõber... Viimane kord, kui ta rääkida, mul polnud aega... Või tuju... Just tuju...

Hooligem üksteisest rohkem ka siis, kui maailm näib ülekohtune just teile hetkel...
Homme võib olla hilja juba öelda, et sorry... ja armastan siiski... Ärge unustage sõpru...

SIIT ei ole veel bloginud :P

Arvage, kus ma olen hetkel:P:);) Annan oma pea, kui keegi arvab ää õige koha!!!!!! Aga usun, et pea jääb siiski mulle endale alles :D:D:D

Olen sadamateatris :) :) :)
Sõbranna läpaka taga saali viiva trepiserval. Vot nii!!!!
Kas oleksite ära arvanud - ausalt palun...

Tegelikult just läpaka pärast siin olengi. Mul oli vaja mõned ülekanded teha, täna oli viimane päev teha... Ausalt, mulle on katastroof arvuti rivist välja minek juba maksude maksmise pärast. Kõik ju toimub neti abil, ja mul on kõik e-arved. Miks peaksin koguma paberarveid :P Ainult hetkel on vastik närvesööv seis... Pole hullu, saan hakkama nagu alati!

Kui ma hästi endaga läbirääkida oskan, võlun ka uue arvuti endale. :)

Ma pole kaua nii mõnusalt tundnud, kui praegu. Olen keset teatrisaali üksinda. Krista on kuskil sadamateatrimajas tööl... või kus iganes... VAJAN PRAEGU ERILIST ÜKSINDUST, olen sellist üksindust igatsenud päris mitu päeva. Alateadlikult. Lihtsalt
olla kuskil omaette ja mõelda elu üle järele. Kui halb või hea ma siis lõpuks ikkagi olen... Või olen siiski lihtsalt Tiia, kes teab, mida ta elult VEEL tahab :)

Suvesoojuski on mõnus. :)

Tegelikult, mis on elul viga...
Midagi. Mitte midagi.
Keegi ei saa röövida minult armastust armastada kõiki ja kõike :) nii kaua ma ise suudan naeratada raskustele ja ei matta end elusalt õnne ja armastuse eest :)

Neljapäev, mai 24, 2007

See on elu:P

Loe ja imesta:P Kusjuures, mina ei imestanudki - eks me ole kõik ainult INIMESED, kellele kehtivad ühesugused seadused ja samas isiklikud tõekspidamised ja inimlikud nõrkused:P

http://www.epl.ee/artikkel/387159

Amps ongi alla neelatud:)

Amps ! Ja neelasingi alla:) Vähemalt üks Pärnus lubatud asi on tehtud:P Ja Pärnus olles ju keeldusin sinna minemast:P Ja nüüd on see Tartus tehtud:P Ei ole see tiiatibi midagi nii ara verega:p OK, OK - olen juba pikemat aega ühe asja kohta hästi kavalalt vait olnud, nii mõnigi teist on küsinud, mida ma saladuses hoian. See ei ole saladus - või kui, siis AVALIK saladus. Asi on selles, et planeerime seksuaalsuse teemalist koolitust. Projekti esitasime juba tükk aega tagasi. Mõtlesime, et projekti raames külastame sekspoode ja testime nende ligipääsetavust, nii füüsilises, kui hoiakute mõttes. Täna käisimegi Tartus, "Emmarella" poes. Loomulikult meie ühingu esindajatena. See oli minu elu esimene sexpoe-külastus:) Mingi jama valehäbi on seni keelanud minna - nagu saaks minust sellepärast kohe seksmaniakk, või kst kes.

Täna käis krõps läbi. Leti taga oli esitex sümpaatne noor meesmüüja, kes PÜÜDIS olukorrast aru saada, ajasime täiesti tavalist juttu ja EI seisnud pea peal. Hoiakuline ligipääsetavus oli suhteliselt hea, kuid füüsiline ligipääsetavus jättis soovida. Ja siiski arvan, et mis põhjust neil peakski olema ligipääsetavuse peale mõelda, kui 5 aasta jooksul pole ükski ratastoolis inimene jalga uksest sisse tõstnud... Samas jäi tunne, et tegelikult nad on sellele vähemalt MÕELNUD . Ja ometi kogen ikka ja jälle, et "tavainimese" pähe jätkuvalt ei mahu, et me (st erivajadustega inimesed) elame tegelikult ju TAVAELU:) See on pagana kurb... Ometi on sellele lihtne lahendus olemas - nagu Maarika ja Katrina tegid. Nad kirjutasid mulle kohe, et tahavad teada, kuidas erivajadustega inimese elu käib. Hästi armas suhtumine - ja hästi TERVE. Seda meetodit soovitaks teistelegi - ehk siis hakkab jää sulama. Või nagu Maire Aunaste "Meie" saates ütles, et igal inimesel võiks olla vähemalt üks rarastoolis sõber/sõbranna.

Ja vaikus ONGI seksikas:P;)

Kolmapäev, mai 23, 2007

Minu võluv, seksikas oranž seelik

Jalutasin lihtsalt linna peal, tuulutasin ajusid. Täna olin enda jaoks eriliselt romantiline:) Oranž seelik, triibulised põlvikud, mustad liibukad ja must pluus, teksajakk peal. Sattusin kaltsupoodi - lihtsalt niisama. Vanem müüjaproua ei pannud meie eest poeust ka lukku, ütles et olge-olge, kell oli viis läbi:) Ja siis äkki oli tal peos paar oranže põlvikuid. Naeratas ja soovitas, et ostke oranžid põlvikud ära, et nad sobivad nii hästi teie oranži seelikuga:) Hästi-hästi mõnus tunne oli. Ostsingi põlvikud ära. Kuidagi väga positiivne suhtumine.

Üleüldse kõik vaatasid mind - ja mitte sellise pilguga, et mis SEE siia otsib. Järelikult olin kena ja seksikas:) Ja oranž miniseelik pole mitte üldse uus:)

Ja homme ehk jõuan lõpuks koju. Äkki juhtub nii, et paar päeva jälle ei ole võrgutatud:P Aga enne kojujõudmist teen veel ühe tõelise töise NALJA ära - aga sellest praegu VAIKUS;)

Teisipäev, mai 22, 2007

Nael allpool paremas nurgas/nael ÜLEVAL vasakus nurgas

Väga-väga kummaline päeva esimene pool. Minu maal tehti maatasa, et mõõdud ja hind pole kooskõlas - ja umbes tunni aja pärast anti nõu, et ära alla 10 tonni taha:P Ja veel lubati aidata umbes aasta pärast välismaal näitus korraldada. Elu on aprilliilm - aga minu nael on nüüd küll kohe HÄSTI kõrgel seina vasakus nurgas:P ENAM ta sealt välja ei tule, kisu või tangidega.

10.000... OK, aga nüüdsest peale on mul maalimisühing esikohal - nad tahavad KÕIKI töid näha, mis oleks mulle (ja mu naelale;)) igas mõttes kasulik. Kõrguse suunas on veel arenguruumi:) Ja kas minu kunsti hinnatakse, või mitte, see on hindaja enda probleem, lõppudelõpuks. Kõigile ei PEAGI oasupp maitsema:P

Hei-hei, siin ma jälle olengi

Ega minust NII lihtsalt ka lahti ei saa:P Olen Maarja arvutis. Homme arvatavasti saan asendusarvuti, seniks kuni uue päris oma hangin. Küll on ikka hea SÕPRU omada, kes lihtsalt teevad mõne mobiilikõne, ja asjad hakkavad hargnema. Ei julge öelda, et juba kohe homme õnnestub arvutile hääled sisse saada, aga ÄKKI. Ja kui KEEGI tahab oma kasutatud, kuid veel heas korras arvutist lahti saada, palun mind järjekorda panna:) - ehk odavam, kui poest osta.

Ja veel - täna oli tõeline jalutusretk, ja kodulinna avastamine. Käisime lihtsalt Raadil. Me polnud Mariga kumbki seal käinud. Mulle häbihäbi, olen eluaegne tartlane - kuigi vene ajal oli see keelatud tsoon. Aga nüüd enam ammu ei ole ju. Ja mis me tähele panime - et eesti rahva tulevasse muuseumi EI TAHETA sugugi ehitada kaldteid !!! Üks kaldtee oli, aga see viis kuhugi x kohta, mitte näitusesaali, ega peaukse juurde. Ühe peaukse ees oli ikkagi üks aste. Kas TÕESTI Eesti Rahva Muuseumi ei ole oodatud see osa eesti rahvast, kes ratastooli kasutab ? Saan KUIDAGI aru, et tuletõrje veehoidlasse ei ole mõeldav lifti ehitada, aga muuseumi, kus ekspositsioon on kolmel korrusel... Mari käis vaatamas, mina olin all. Ega ma vihane ei ole, mulle kulus üksinda olemine väga hästi ära. Kunagi võtan "peika" kaasa, ja lasen ennast kätel üles kanda - nagu Munamäe torni 3 a. tagasi;)

Ja uskuge või mitte - selle nalja teen ära niikunii

Pühapäev, mai 20, 2007

KÕIGILE, KÕIGILE, KÕIGILE !!!

Tiiatibi arvuti on rivist väljas, nii et praegu olen kättesaadav ainult mobiili teel (55 29 317), või lauakalt (7 353 383). Luban käesolevaga Maarjal selle info oma arvutist edastada:)

Teie Tibi

Reede, mai 18, 2007

Hetkel võiks ...

Hetkel võiks kuulutada:

Kes leiab mu viimase hingerahu raasu, palun, tuua mu silmadesse ja südamesse tagasi. Vaevatasuks suur lai naeratus :D


Tänane tähtede seis ei ole vist minule sobiv. Rahutus hinges.
Küllap kuulutust loen ise enda sügavuses ja naeratan taas. Mina ainsana vist tean, kust võiksin taas hingerahu leida....

Tõeline AVASTUS :)

Veeriku Selveris tegime Mariga TÕELISE AVASTUSE - leidsime RATASTOOLI OSTUKÄRU... Mul polnud küll mingit suuremat ostu soovi - tahtsin vaid ümbikke ja kirjamarke - kuid SEE OSTUKÄRU sundis mind leiba - saia ostma. Ostukäru käib ratastooli ette, kinnitub väga lihtsalt ratastooliraami, jalatugede külge. Sõitsime rongina selveris ringi. MUGAVUS. Ei pidanud kartma, et ostukorv kukkub põlvedelt põrandale. Ainus viga ostukärul oli see, et oli suht lai - igaltpoolt ei mahtunud läbi. Tuli tagurtada. Kui inimene ratastoolis on üksinda poes, siis on tagasi sõit ostukäruga keeruline. On 2 võimalust : riiulite vahed laiemaks, või ostukäruraam kitsamaks.

Taaskord tõdesin: maailm EI mahu üksnes tuppa ! Maailmas avastad ikka väga häid ja kavalaid avastusi, mida toas olles ei avasta :) :) :)

Kolmapäev, mai 16, 2007

KAS MAAILM MAHUB TUPPA ?

Kas maailm mahub tuppa ? See ON filosoofia põhiküsimus - järjekordne:P Või on asi pigem nii, nagu Kalle Könkkölä oma raamatus kirjutab, et "minu toaks sai maailm". Need on kaks täiesti ise asja.

Ikka ja jälle põrkan sellise suhtumise otsa, et absoluutselt kõik asjad elus peavad ise toauksest sisse tulema. Saan aru, et on inimesi, kellel ei ole võimalik toauksest välja tulla. Aga see EI ole 21.sajandil normaalne olukord !!! Kui VÄHEGI tahta, soovida, mida iganes, saab võtta oma voodi ja kõndida, st ka voodihaiget viia, tuua. jne. Mix võtame üksühele, et kui on raske liikuda, siis toome kõik koju kätte. Aga kas see on tegelikult ELU ? Ja seda kõike räägivad mõned erivajadustega inimesed ise. Tule Jumal appi - kus on meie sallivus, ja kõik muu ? Ei - arvan, et minul on erivajadus ELADA, ja mitte nelja seina vahel.

Kõige tähtsam tänasel päeval:)

Sain tuttavaks (kohe käekese kaudu:)) LAURIGA. Pisi-pisi Lauriga.

Ma ei mäletagi, millal viimati nii väikest ja nii nunnut last nägin. Ammu-ammu... Südamest käisid kuumad judinad läbi. Nüüd saan aru, mix mamma räägib alati kuumadest judinatest rinna all, kui näeb väikesi titasid. Ega ma ometi VANAKS ei ole jäänud:P ?

Loodan väga, et Laurist kasvab üks tõeline eesti mees:)

Esmaspäev, mai 14, 2007

Huvitav :D

Huvitav, kuhu mu hulljulgemeelsus mind viib !? Teen taas ja taas hulljulgeid tükke...
Eile oli uudistes nii vahva ja kihvt vaatada, kuidas USA´s 95 aastane vana proua (maailma vanemana inimesena) lõpetas ülikooli ja soovib veel maailmas reisida. Nii armas! Ja mina mõtlen, et kooli õpingud on läbi, et olen nii vanakene ja veel hädapätu kah veel...
Tõesti olen vahel lollakas. OK, mitte loll - see sõim enda pihta. Seda ei ole vaja :) Aga rumal olen vahetevahel siiski.
Perekursuse lõputöö kohta pole veel saanud mingit infi, mis siis ikkagi oli nii mööda, et lihtsalt trampiti mind maatasa... Olen rahunenud, kuid mind huvitab siiski, et saaksin kursuse töö ümber teha. :)
Mitu - mitu päeva on mu südames seletamatu vastik tundmus - nimetu see. Nagu kõik peaaegu korras ja ei ole ka...
MSN-ta on ka nii koduneelu harjumatu! MSN on ju nii tühine osa koduelus - aga mõelge, kui te ei saa lihtsalt minna õue suhtlema... Mõtlesin alati, et MSN on üks võimalus arvutis, kuid teatud viisil on suhtlemise aseaine, mida iga päev ei peagi kasutama... Eilne vea leidmise proovimine ei andnud tänagi tulemusi, mind õpetati edasi...
Huvitav,
miks on nii, et kui hakkab hästi minema,
siis tuleb alati mure mure otsa.!?
Reegel nagu...

Algas jälle töine nädal

Nädal tuleb vist taas tihe.
Töine.

Muide, soovitan kuulada esmaspäeva hommikuti kuulada KUKUS saadet "Minu perekond". Mina, kui juhtun kuulama, siis kuulan kaasamõtlevat.

Aa, Eurolaul on selleks aastaks taas valitud. Mul ei olegi see aasta oma lemmikut. Ja maailma kuulus Jõuluvana jättis mind ka leigeks: kevadel jõuluvana - ei lähe, vähemasti mulle ei lähe peale. Jõuluvana on siiski jõuluaja kuulus isik :) Saan aru siiski, et Jõuluvana on Soome lahutamatu isik. Muidu oli taas võimas eurolaul :)

Pühapäev, mai 13, 2007

Jaa - jaa - jaa... aga uut arvutit ON vaja....

Käiti just MSN-i viga otsimas. Taas. Ei leitud. St olen ikka kodus kes - teab - kui - kaua nüüd veel MSN-ta. Küllap niikaua, kui suudan osta UUE arvuti!!! Lubati küll internetist otsida niisuguse vea põhjus nagu mu arvutis MSN-i puhul, kuigi teised on selle probleemi lahendatud uue arvuti ostmisega. Küll tulevat seesugune probleem üle öö - õnnetused ei käigi üle kivide ja kändude, vaid ikka mööda... arvutide :D Niisiis, minagi ei pääsenud vist interneti lahingust: 2-päevane internetita olek röövis mu arvutis MSN-i. :P(O) See on ainus mõistlik seletus... Windows 98 viga see... Liiga vana arvuti, et ta suudaks kõikidele lollustele vastu panna, mis internetis toimub...
Järelikult, MINA polegi siiski ei olegi LOLL, kes ei oska isegi MSN-i viga korda teha!!! Ja tüdrukud, Maarika ja Erika pole samuti rumalad nagu nad ise mu arvuti taga eile arvasid öeldes naerdes: leia keegi targem, kes jagab lahendust . Siin kohal on mul hea meel , et ei teinud iseenda marki täis :P ;) :)

Siiski mul oli väga lahe näha inimest, kellega polnud vist küll 101 aastat juttu ajanud ega ammu näinud. Pubekaeas ja noorte naistena olime palju koos, ta on mu sõbranna õde. Tegelikult ma pole siin pooltest tuttavatest kirjutanud ega ei tee arvatavasti ka kunagi. :) Kuigi nii mõnigi hetk võib - olla lugejatele suhteliselt segane, kuid uskuge, et minu jaoks on rõõm, kui teele sattuvad uuesti ikka ja jälle vanad tuttavad ja sõbrad, kes on jäänud kaugeks ning siiski lähedasteks. On hea kuulda, kuidas meil läheb :)

Ja kui suudan uue arvuti hankida ja pääsen taas normaalselt MSN-i, loodan kuulda teiltki õnnelikke sõnumeid, kellega ma päris elus tihti ei kohtu. Ja muidugi võite alati mulle kirjutada e-armastuskirju ;)



Käo kukkumine

Hommikuti avab papa kööginurgapoolse akna. See on tema üks suhe maailmaga. Täna hommikul oli hästi vahva akna avamine. Ma isegi ei vihastanud une pealt, et papa kolab kööginurgas. Õues kuskil lähedal kukkus kägu. Kõlavalt.
Hommikune kägu.
Hoole kägu. :) :) :)
Käo kukkuminne tundus nii puhas kink tänaseks emadepäevaks mulle. Ootamatu eriline üllatus. Mu huulilt libitses kogunisti naeratus üle. Uni oligi pühitud. Lesisin Victoril, vaatasin laste pilte sektsiooni riiulil... Soovisin meile kõigile head hoolivust ::))

Võib - olla on minus tohutut lapsemeelsust :) Millegisse tuleb siiski uskuda. Millegis õnnerõõmu leida. :)
Täna usun vähemasti käo kukkumisesse.

Laupäev, mai 12, 2007

EMADEPÄEVAKS :)

IGIPÕLINE

Koduaknas kodutuli
kodutules valgus
valguses on kodusoojus
soojuses on malbus
koduarmastuses hellus
helluses on kodu hing EMA

Selle luuletuse kirjutasin kuskil 20 aastat tagasi mõeldes oma emale. Aeg ei ole suutnud luuletuse tundeid vähendada. Vastupidiselt. Suurendada. Võimendada. Olles ise ema, tean ja mõistan, kui palju ema tegelikult peab endast andma. Ma ei soovi iial öelda, et ohverdama, sest emaks saamine ja olemine on siiski naise kõige toredam ja raskem valik . Ei tohiks eal nii mõelda, et minu laps on minu omand... minu elu ohverdus... mina olen lapsele kõik - kõik andnud, ja ikkagi laps valib oma iseseisvuse eluteel... Emad lihtsalt sünnitavad uue elu, kellele anda ARMASTAMIISTUNNET, et see väikene uus elu oskaks omaenda eluski PALJU - PALJU ARMASTADA. Võib - olla pisut teisiti ja omamoodi ja ehk ka rohkemgi armastada, kuid siiski tõeliselt armastada. Selle peale ei tasu kurjad ja kurvad olla, et ARMASTAMISOSKUS jääb kestma. Ka emade endi vastu lastel.

On vist segane mõte - samas lihtne. Lihtsad asjad ja mõtted ongi vahel kõige keerulisemad.

HEAD ARMASTAMISRÕÕMSAT EMADEPÄEVA KÕIKIDELE !

Oma emaga on seotud nii- või naapidi ju kõik inimesed :)

Naine 2007

Oleks niisugusi laupäevi rohkem, mil oleks ootamatuid käike :) Käisime naiste seltskonnaga messil "Naine 2007". Noo midagi väga erilist ei leidnudki. Ega ma ei läinudki miskit otsima ega leidma. Läksin lihtsalt meelt lahutama. Panin mõttes kõik asjad kirja, mida mul tulevikus vaja võib minna ning mida soovin osta, et olla edukas naine 2012 näiteks :P Pisiasjast basseini välja :P

Kurvalt rõõmus oli meenutada, et kaks aastat tagasi esitasin koos Maarja ja Pillega "Naine 2005" EPNÜ-t, eriti Lõuna - Eesti Osakonda... Tookord oli ka tore ja ilus päev. Meil polnud küll oma boxi, kuid reklaamisime siiski erivajadustega naisi kui tavalisi edukaid naisi. Edukus algab iseendast...

Täna tundsin, närv puhkas. :) Sain energiat juurde, et olla jätkuvalt edukas naine 2007. :)

MSN

Kahjuks minu vanake arvuti ei lubanud uut MSNi installida. Vähemalt jõudsime Maarikaga selle järelduseni peale pooleteisttunnist jamamist. Nüüd HAKKAN JALGU TRAMPIMA, et TAHAN UUT ARVUTIT JA KÕIK !!!

Aitäh kõigile, kes püüdsid mind aidata MSN-i taaspääseda kodu arvutis!

Täna õhtul tekkis mul FILOSOOFILINE küsimus:P

Kas inimesel on PÜHA INIMÕIGUS loll olla ??? Mõned inimesed nimelt heidavad mulle päris lollust ette, nagu surmapattu...

Sry, lihtsalt LOLLitasin natuke (LOL - loe eesti keeles:P) Informatsioonix - ei, ma EI ole jokkis.Täitsa kaine, naerukrampides:P - Maarjaga koos.

Me arvame, et meil on õigus aeg-ajalt ära keerata:P AEG-AJALT on päris hea kogeda selliseid asju, mis panevad alguses nutma ja siis naerma.

Neljapäev, mai 10, 2007

Meelespidamiseks iseendale :)

MIND ON ISEENDALE VAJA EELKÕIGE :)

Mis on maailmas pagan lahti

Internetisõda.
Enneolematu.

Hirmutav.

Mina ei ole küll kunagi suutnud mõelda, et netis on reaalne elu. Nüüd... einoh see on uskumatu tegelikult, et interneti kadumisega kaoks suurelt jaolt elugi...

Usun siiski, et hirmuslugu ei juhtu kunagi.

Ja siiski usun veel, et tõelised ilusad ja rõõmsad, mõistvad suhted on päris maailmas paremad :)

Imeline hommik lihtsalt

Ärkasin. Vara. Kell 7. Lihtsalt.
Päike kõdistas põske.
Tundsin järjekordselt: õnn on sammu kaugusel :)

Ei raatsinud lihtsalt imelist hetke maha magada ;) :)

Kolmapäev, mai 09, 2007

Tule taevas appi - nüüd tõesti

Eile tuli EPNÜ pressikas, et EPNÜ osales konverentsil “Euroopa Võrgustik puudega naistele” 2-4 Mai 2007 Berliinis. Lisa info http://www.weibernetz.de Et puudega naine on topelt soodsamas olukorras, kui naine/mees ja puudega mees. Kõik ilus kena. Seda võib pimesi uskudagi. Mu enda elukogemused näitavad seda, et on palju raskem elust läbi lüüa.
Aga... Täna tuli vastukaja puudega mehelt (minu ammuselt sõpralt), et miks ei võiks mingil kujul tekkida nö seltskond puudega meeste toetuseks ning kas on näiteks uuritud puudega meeste väärkohtlemist.
Jumala hea tõsine idee ja küsimus mehel. Mina olen seda endamisi üsna palju mõelnud. Tean, et probleem on täiesti olemas.
Vastasin ka, et mina toetan igati ta ammust mõtet. Mingil kujul oleme kunagi ammu neil teemadel kogunisti rääkinud. Vastajaid, toetajaid ja nõuandjaid olid mõned veel. Mehed.
Ja siis saime listis EPNÜ esinaiselt Marelt e-kirja, et mehed koligu foorumi - st nagu minge teise liivakasti arutama, kuidas Eestis puudega mees elab...
Appi!
Minule läks see väga valusti hinge!
Minu teada on see esimene omataoline idee välja käimine elillistis ja veel vastukaja pressiteadele ning sattus kohe naiste, veel puudega naise poolt surve peale.

Mul on täna esimest korda hea tunne, et mina enam EPNÜ´sse ei kuulu. Mul oleks meessoole mõeldes lihtsalt häbi hakkanud.

Hea küll, ega minagi ei ole ideaalne naine. Olen minagi meestega mõnikord lollitanud ja neid ehk ka solvanud, kuid olen püüdnud neid mõista ja nende arusaamisest elust aru saada. Vahel olen olnud karm, vahel leebem kui olla oleks olnud. Mehed on mulle valu teinud.
Kuid
tean ja mõistan, et naised ei saa meesteta ja mehed ei saa naisteta. Igas eluvaldkonnas. Olgu siis puudega või puudeta inimesed.
Maailm on üksainus, kuhu peaks kõik kooskõlas mahtuma.

Võib - olla ongi vääärtushinnangud sellepärast nihkes, et me tajume igas eluvaldkonnas üksteise mitte hoolivust? Ma ei mõtle siiinkohal ainult isiklikke suhteid vaid kogu ühiskonnna...

Olgem ise natuke sallivamad ja paremad! Anname andeks tehtud vead!
Ehk siis läheb meil kõikidel elu pisutki paremaks ja väärtushinnangud loksuvad paiga...

Teisipäev, mai 08, 2007

Hädakene MSN-ga ja ülepeakaela arvutiga

Ilmnes, et ma ei saa oma MSN-i logida ainult omaenda arvutis :( :( :( Piret sai oma arvutis minu MSN-i logida, lubasin proovida.
Olen linnukesi igalt poolt võtta ning siis taas juurde toppida, et MSN-i tööle hakkaks - ei midagi. Kui keegi oskab mind kaugjuhtimisega aidata, et MSN tagasi saada, palun kirjutage meilile ! Püüan ise ka it - meestega suhelda...

SUURIM ÜLLATUS SEL KEVADEL OLI EILE

Eile sain teada üllatavalt kiiresti, et saan Ülemaailmse Suu ja Jalaga Maalijate Assotsiatsiooni stipendiaadiks. Septembrist, aga siiski saan. :) :) :)
Vartus loodeti saada sügisel, kuid eile oli alles 7. mai. Ei olnud kuud aegagi mööda, kui mind külastasid külalised ühingust. Soomest. 12. aprillil ei oskanud ka nemad minu saatust maalimisel arvata, andsid aind palju positiivset lootust. Ega nemadki ei teadnud, mida Liechtensteinis otsustavad, uskusid, et otsust saab olema sügisel...
Eile , kui Ly mulle helistas ja uudis ütles, lõi mu süda 100 takti ette ning ma lausa kisasin rõõmust: "JEEEESSSSSS!!!". Nüüd on natukene piinlik, sest kisasin Lyle kõrva sisse. :) Mul oli tõeline rõõm, mis tahtis mu sees välja pääseda.
Hüppasin pärast mobiilikõne lõppu ratastoolist lakke ja maandusin ilusti tooli tagasi ka!
Nüüd olen rahunenud. Ja mõtlen selgelt - see tähendab mulle tugevasti ja suurt tööd. Uhkus tunnet, et olen eestlane ja mingil määral Eesti noor kunstnik, kes peab oma hea sõnumi viima Eestist maailma :) Kõlab vist kõrgelt. Kuid nii see on ju.

Veel saate vist Tervisplusi suve ühes numbris lugeda hästi mõnusat lugu minust :) Täpsemalt ei tea vist praegu keegi, kuna lugu ilmub... Jälgige reklaami ;)

Jumal tänatud :)

Blogi on alles :) :) :) Eile ehmatasin - blogi blokeeritud... Mõtlesin juba, et mida asja.... Noo interneti rünnakus, mis praegu Eesti vastu on, pole miskit imestada....
Üldse nädalavahetusel net sakis sajaga.
Praegugi ei saa ma MSN-i logida.

Alles nüüd saan aru, kui oluline on internet suhtlemisel täna(päeval). Netita justkui elu seiskus...

Nüüd teen blogis copy taas. Igaks juhuks. Mitu kuud ei ole blogi copy´nud.... Kahju on, kui mõni hea mõte kaoks - mõtlen siiski teisele raamatule :)

Hiljem kirjutan HEAST uudisest ;)

Reede, mai 04, 2007

Hakkan asjalikkuks

Mured on jäänud unarusesse. Nüüd hakkan nendega tegelema taas. Mured on mu sõbrad. Ma ei või neid maha jätta, et edasi elada naerusuil.
Just moment tagasi sain taas ühelt ajakirja kirjanikult küsimuse, kas olen nõus looga selles ajakirjas. Olen nõus. Praegu ma ei ütle rohkem midagi, sest ettepanek on värske. Eks kunagi lähitulevikkus saate selles rohkem teada.
Küllap Tiiat on vaja veel ja veel :)
Tiiat, kel on õigus olla nii emotsionaalne kui iganes ta ise soovib. Mõelda seda, mida ta iganes mõtleb. Teha seda, mida ta iganes tahab. Kellegil ei ole õigus öelda, et see on vale või nii tehta.
See on minu isklik elu, millega riskin ikka ja alati :)
Minu hinge ja elu ei saa mnuuta. Nagu ei saa muuta teistegi elusid ega emotsionaalsust. :)

Neljapäev, mai 03, 2007

HORMOONIDE MÖLLUD :D

Nii.
Minu otsus tehtud!
Soovin MÖLLU iseendaga. Siis on ehk vähem tulevikkus valu ja elu on edaspidi lust ja laulupidu. On kaks varianti. Mulle näib, et viimane variant on parem , kui esimene.
Hakkan meheks!!!
Tahan meestemaailma sisse elada. Ja naisi puhtalt ja siiralt armastada! Minu oma oleks üks naine ikka korraga! Hüppekaid ma ei teeks. Ei teeks naistele haiget ei füüsiliselt ega psühhiliselt. Ja ükski mees ei saa enam mu pisaraid näha. Mu sõbrannagi ütles, et meessugu sobiks nüüd mulle paremini. Ja usun teda. Mul on ammu see mõte olnud. Neli päeva vähemasti. Mõelge soo opp mulle! Küllap leian rahaka tädikese ka, kes mind toetaks . Milline üllatus oleks kogu maailmale, või vähemasti Eestile - Tiiast saab Tiit või Priit, pika - pika habemega :D :D :D Ja ma tahan näha, kes keelaks erivajadustega naisele soovahetust :D

Olen väsinud HABRAS NAINE olemast. Tahan olla mehine ja tugev mees. :)

Nojaa, see soovahetus võtaks pika aega - mul ei jätkuks kannnnatust ootamisega. Veel mõtlesime sõbrannaga, et võiksime armastada naisi. Naine teab, mida naise hing igatseb.Mehed unustama. Sest naiste maailmas saame paremini aru.

Aa, kolmas võimalus tehti mulle hiljuti - äkki peaks selle ikkagi vastu võtma ja siis neljanda ja viienda võimaluse ning kohe ja praegu.
Ükskõik, mis võimalused valin, ma olen edaspidi TUGEV, HOOLIVJULGE JA KÕRGEL INIMENE :) ;) Nagu siiani olen olnud.

Kolmapäev, mai 02, 2007

Kommipaber maikuu lumisel päeval

Akna taga VALGE TALV. Staadion on päris valge. Sajab laia lund. Suured kohevad lumehelbed langevad. Nagu imeilusal jõululaupäeval vahel. Aind aknalaual vaasides on rohelised kaseoksad ja toomingad. Romantika :) :) :)

Koristasin oma kõige tähtsamat lauasahtlit. Leidsin paberite vahelt kommipaberi. Nostalgia haaras mind. Panin kommipaberi tagasi sahtlisse.
Nii vähe ongi vaja õnne meenutamiseks. Üht kommipaberit. Lundki. :) ;) :P

Minu lapsemeelsus on vist piiritu!!!!!!!!!!!!!!!!!!! :D:D:D
Vist.

Samas võin mõelda, et ilm on hukkas. Moskva sündmused on enneolematud... Maikuu lumi on harukordne, kuigi mäletan varemgi maikuus lumesadu. Täpselt ei mäleta. Ähmaselt...

Ei ole halba heata. Mitte kunagi. Kõik raskused viivad millegi äratundmiseni. Keset viimastel päevade jamasid sain esmakordselt papaga suhetes rääkida. Naljakas, nii kaua olin olnud lootusetu, et ta minuga jagab midagi, mida igatsesin temalt kui isalt. Küll tuli soe tunne südamesse. Parem hilja kui mitte kunagi! Kas või ükskord elus istuda isaga kohvitassi taga ja rääkida, rääkida, rääkida... Tõsi, olen olnud papa pärast pahane, kuid ...

Andke andeks. Andeks anda on vahel nii raske.
Ärge armastage viha. Armastada armastust on raskem ja parem.
Peitke kuhugile mõni tavaline kommipaber ja leidke ta raskel närvesööval ajal üles ning naeratage iseendale: kuidas saaksin nukker ja vihane olla, kui tookord olin õnnelik...

Teisipäev, mai 01, 2007

Turvatundest...

Turvatunne kaob järjest rohkem ... Eestimaalt ja maailmast... Uskumatu, et ärevad uudised ei olegi kaugede maade uudised. Tulin linnast. Uudiseid kuulasin. Kõhe tunne. Kõhe tunne ei vähene, hoopis suureneb. Olime vist rahulikku riigieluga sedavõrd ära harjunud, et ei mõelnudki ega oskanud uneski näha, et tegelik oht on ühe hetke kaugusel...
Kõik rahulikud mured näivad nüüd tühised. Neist saab ikka üle.
Kuid... Annaks jumal, et olukord meie Eestis hullemaks ei läheks! Hea, et tänane 1. mai oli suhteliselt rahulik... Loodan ja usun, et Eestimaa tuleb toime.

Ma ei taha mõeldagi, kuidas mina ja minusugused st erivajadustega inimesed suuremas ja pikema ajalises kaose olukorras toime tuleksime...

Oasupp EI ole kõrgel aga

Mul on kurb. Ei ütle, et häbi. Lihtsalt valuskurb on. Mul paluti meeles pidada, et mitte ükski mees ei suuda mulle haiget teha, sest ma olevat kõrgel. Seda palus sõber. Meessõber muide.
Ma ei ole kõrgel. Vähemasti mitte hetkel.
Ma tean, et kõrgel olija EI tee ka teistele valu. Mina olen juba palju teinud haiget teistele.
Soovimatult.
Kui olen valusa hoopi saanud, ei suuda ma rahulikult seda alla neelada ning naeratada. Ma ei suuda inimesi mõista. Kõigil on ju suhtlemistes oma valik. Miks ma ei suuda sellest arusaada... Igaüks valib oma suhtlusviisi, mis tundub talle õige... Mis tundub minule vale ja valu, ei pea teisele seda tunduma... Ja vastupidi...
Võib - olla kipun teisi õpetama...
Võib - olla ei peakski ma blogima, sest ma ei saa siingi naeratada ja teha nägu, et mu hingeelu ja üldse elu on parimas korras. Kui ma seda teeksingi pidevalt, kas see poleks omakorda valetamine eelkõige iseendale? Kindlasti. Võib - olla pean vaikselt kodus istuma. Paberite taga. Kirjutama lauasahtli. Muide, tegelikult mul ongi kaks päevikut. Üks on väga isiklik ja nutulaulune...
Milleks niiviisi täna mõtlen... Selleks on oma põhjus. Jäägu see minu teada.
Üks valu viib teise valuni.
Elu on üks valu kuristik. Kui oskad rõõmukaljul käia mitte kuristikku kukkudes - on hea. Väga hea. Super. Kurvastus on see et me ei oska eriti seda rõõmukunsti.
Mina ei ole kõrgel. Minagi teen madalaid vigu. Apse. Teistele haiget. Väljendades oma valu teistele.
Püüan õppida oma hingevalu taltsutama.
Ainult nii saan KÕRGEL :)
Tean, et see on jube suur jõupingutus ja väljakutse. Seda enam, et olen elus küllalt pidanud naeratus huulil valusaid hetki alla neelama... Ja ikka veel pole suutnud õppida hingevalu taltsutama. Eirama. Kas peaksin hingevalu ehk ka häbenema...
Samas tean, et ma ei ole lahja oasupp! Minus on midagi headki. Palju head. Mida, usun, et ka hingevalu tegijad teavad ja minus näevad.
Vahel saab haiget teha kogemata oma tõele toetudes.
Andke andeks, kui olen kellegile valu teinud! Ma ei ole seda tahtnud nimme. Küllap olen ise valu tundnud ja iseend kaistnud...
Edaspidi püüan käia kaljuserval mitte kukkudes...