esmaspäev, märts 30, 2015

Vast põnev nädal taas ees

Vähemasti loodan, et saab olema põnev nädal!
Pühapäeval saab jälle mune värvida.
Eile oli palmipuude püha... Meenutasin, millal tõin ise pajuurbi tuppa... Millal üldse olid urvad vaasis... Vist 5...6 aastat tagasi tõin, Margotiga. Huvitav, mida aasta edasi, seda vähem on vähem tähtis niisuguste pühade tähistamine. Minu meelest küll... Noortel muud mõtted... Ei ole enam papatki, kes ikka sebis kuidagi urvad mulle tuppa - tegelikult see oli armas. Ja nüüd saan sellest rohkemgi aru. Papa ju ei jõudnud kaugele jalutada,  nii ta kauples urvad tuppa nt kommikoti või õlepudeli eest. Olenes, kes pajuurvad tõi... Aga sedasi sai papa viimastel eluaastatel rõõmu teha...

Kohe näen uut abistaja kanditaadi...

Head seda nädalat, ja loomulikult nalja ja naeru!

reede, märts 27, 2015

Uhke ja hää...

... on olla  23 aastat ühe Silveri ema :) Ehk viimastel aastatel olen küll muti!     :)

Nende aastate  jooksul on olnud rõõme ja muret,  südamevalu... Nagu ikka emadel. Kui 23 aastat tagasi olin õnnelik, siis praegu lisandub õnnetundele veel olnud hulljulguse tunne, mis siis kadus justkui õnne ja elu sisse... Tõsiselt,  see on hullumeelsus, et aasta ühe kuu ja kümne päeva vahega sain     kahe  lapse  emaks. :)

See on vist küll üks parim ja hull  hetk mu elus!

Nüüd  on Silveri elu  küll tema enda kätes... Ma näen vahel, et ta valib samuti hullumeelse elu... :) Ma ei  ütle  aga midagi. Selleks puudub mul  õiguski. Noor inimene peab ise oma elukogemused saama. Ja keegi ei saa ega või öelda,
et
hullumeelsus ei vii suurte asjalikku ellu ;)     


teisipäev, märts 24, 2015

MTÜ LEEPÜ'st sai MTÜ TM Loovus

Niisiis - üks ammune soov on täitunud. Meie MTÜ LEEPÜ'st sai ajalugu. Tänasest ametlikult. Ehk tänasest on meie ametlik nimetus MTÜ TM Loovus :) Peaaegu poolteist kuud tõsist tööd ja poolteist-kaks aastat nime otsimist viisid tunni ajaga sihile. Täpselt nii kaua võttis aega muudatuste registreerimine Äriregistris ja kohtumääruse kättesaamine.

Praegu blogin hästi lühidalt, sest TM Loovusel saab üsna varsti olema oma blogi, mille kallal asjaosalised juba töötavad. MTÜ TM Loovusel on oma ametlik e-aadress: tmloovus@gmail.com.

Ja veel: mida siis TM tähendab ? Kõigepealt nimetähti: Tiia ja Maarja, ja nad võivad tähendada veel tuhandet asja, nagu taevas ja maa, tunne ja mõte, taat ja memm, tütarlaps ja memmepoeg :). Neid erinevaid tähendusi saaks terve A4 täis - palun väga, valige endi jaoks kõige sobivam tähendus välja, olege loovad - ja öelge meile ka :)

Tegevuskava jääb enamvähem samaks, nagu LEEPÜ'ga kunagi alustatu. Esmane prioriteet on ikka ja jätkuvalt Ligipääs elule, mis jääb ka MTÜ TM Loovuse motoks. Oluline on IAT osutamine, tutvustamine ja arendamine. Lõputult ja väsimatult. Teiseks naiseks, miks mitte ka meheks olemine. Ehk kuulub ka kunstilooming selle kõigega kokku - loovusega igal juhul. Ja kolmandaks jääb ikkagi jätkuvalt psühhodraama. Ehk koolitamine ja gruppide tegemine. Tegevuskava on meil viieks aastaks paigas.

Liikmete värbamine ei ole meie jaoks eesmärk omaette. Aga kui keegi soovib meiega liituda, nagu juba Diana on juba meile palju abiks olnud, siis olete oodatud ja ootame teie käest ka avaldust ning motivatsioonikirja. Ka lihtsalt abikäed ja igasugune toetus on oodatud.

Ülejäänud LEEPÜ liikmed kustutasime nimekirjast kahjuks lihtsalt ära, kuna me polnud neist aastaid midagi kuulnud.

Valgust ja edu meile - ehk MTÜ TM Loovusele.

Üheksa aastat tagasi...

Täna saab siis 9 aastat maalimise algusest, mis muutis totaalselt mu elu. Praeguseks hetkeks peaks mul olema ca 80 tööd, st joonistusi ja maale kokku. Ja uskumatult palju näitusi ka.

Aga see sinilill jääb mul ikkagi päris esimeseks, ja teda ei anna ma mitte kunagi mitte kellelegi ära. Pealegi pole ta isegi minu oma - ta on kingitus minu papale, kellel oli 9 aastat tagasi 60. juubel. Arvan, et ta pärandas sinilille mulle !!!

Jäin hommikul mõtlema, et vahetevahel on ikka päris hea, kui isiklik abistaja väljaspool tööaega nõuab minult tõelist hullumeelsust, nagu Pille 9 aastat tagasi tegi - et olgu värvid ja lõuend ostetud, või muidu jäädki siia Novaluxi poodi ! See oli tõeline totaalne murdepunkt minu elus, millest saan alles praegu aru.

Ja papa oleks täna saanud alles 69... Ta oleks täitsa võinud veel elada...

esmaspäev, märts 23, 2015

Ratastoolis istumine on tasuta :P

Käisin üle mitmekümne aasta "Ekraani" kinos. Diana kutsus mind lihtsalt "Vehkleja" filmi vaatama. Film oli väga hea, isegi pisar tuli silma. Kui mul juba pisarad jooksevad, siis on midagi head :) Eestlane oskab ikka filme teha :)

Aga, nagu ikka, oli suhkrutüki sees üks pipratera. Sooduspiletite kohta on pikk-lai info suurt tähtedega kohe kassa juures väljas. Et ratastoolis külastajale tasuta. Mina soovisin ikkagi ratastoolist välja oma kohale istuda, et filmi võimalikult nautida. Üldiselt ma istungi teatris ja mujal ikka tooli peal, mitte ratastoolis - see on ka kehale puhkus teises asendis. Aga mis välja tuli, oli see, et kui ratastooli kasutav külastaja soovib ratastoolist väljas istuda, siis pole tasuta piletit ette nähtud ! Anti küll soodushinnaga, aga ikkagi tasuline.

Mul ei olnud 2.30-st kahju, aga selline olukord tegi nalja. Et kellele see sooduspilet siis peaks olema - kas mulle või ratastoolile ? Ja kas ma maksan ainult koha eest, või ka kultuurist osasaamise eest ? Kõik ratastoolis olijad pole ju päevad otsa ainult ratastoolis.

Absurdikas kuubis ühesõnaga.

Rikas naine või mees pühapäeva hommikuks?

Mind  kummitab veel üks soovitus reedesest  konverentsilt.    Seda soovitas jurist küll Tomile, kuid mul tõusid kõik  ihukarvad püsti: parim lahendus on   võta  ja leida rikas naine, kes hakkaks abistama.
SORRY väga, kuid see on halvim soovitus. Kui see oli nali, siis oli nali väga vales kohas.   Minu abielu  läks osaliselt just sellepärast lõhki, et Aivar ehk exabikaasa hooldas mind ja me armastus lämbus. Muidugi see õigusta olnud vägivalda,  kuid vägivallal  on põhjused...

Hommikul kohvi  tehes endale ja kohvi  juues, mõtlesin jälle  sellele... Ma sooviksin, et mu mees, olgu ta siis rikas või vaene, tooks  mulle kohvi  ja pannkoogid vaarikamoosiga  voodi,  mitte mu isiklik abistaja. Isiklik abistaja tähendaks seda, et ma ise tassiks hommikusöögi voodi... Vabandus,  kuid olen isikliku abistajaga töösuhtes, kuid oma mehega soovin olla armastussuhtes.
On vahe?
On vahe!
Soovin jääda siiski naiseks, kellel on  ka oma isiklik elu ja vabadus. Naiseks, kes saab meest üllatada uue välimuse, uue pesuga, uue lõhnaga, kuid miks mitte uue tööga jne. Selleks ongi mul  isikliku abistajat vaja, et olla   mehele koguaeg avastamisrõõm. Armastusest sõltumatu!   Aga seda hoopis teises tähenduses.    
Soovin tunta  mehe käsi.
Isikliku abistaja käsi olen õppinud mitte tundma - muidu vastasel  juhul läheksin vist lolliks... Ei ole  sugugi kerge taluda kellegi käsi pidevalt enda ümber.

Et kas mul on keegi?
Hetkel ei  ole. Hetk kestnud juba mõned head aastad. Sest mu nael mehe valiku suhtes on väga kõrgel!!  Kuigi  mulle  on tehtud ka abielu ettepanekki -  ahjaa, see on küll esimest korda, kui seda avalikult mainin.... Loomulikult ei olnud nõus :) Nael oli kõrgemal! Võib - olla kaotasin midagi,   kuid arvan, et siiski olen  rohkem võitnud.
Mul on  IAT jätkuvalt alles.
Tean täpselt, millist püsisuhet soovin, et see toimiks kaua. Surmani.

Saan aru, et reedesel juristil ei   olnud enda kogemust üleüldse puudega inimeste teemadel. Kuid kõik  muu... Mina isiklikult ei pöörduks abi   saamiseks tema poole, sest ta ei saanud asjale pihta. Nagu mu üks riigi poolt määratud esindaja enne kohtuistungit, kes ütles: appi, kui haige olete ja tahate veel lapsi... Ta nägi mind   esmakordselt. Ajasin teda paar kuud taga.... Õnneks selleks ajaks olid minu kõrval  asjalikud noored  tudengid esindajateks. Loobusime riigi poolt määratud esindajast.
See võis olla ehk  13...14 aastat tagasi.

Omastehooldajad ei rääkinud  sõnagi lähisuhte vägivallast ...   

laupäev, märts 21, 2015

Hallid mõtted...

... konverentsilt   "Valged laigud,  mustad   augud".   Omastehooldajate konventsilt.-Ausalt öeldes, ootasin ja lootsin  enamat, kuid mitte häid lahendusi üle öö. Üle  öö ei saa tulla ega miski...  Kohati tundus mulle, et olen sattunud  kuhugile mineviku musta augu.... Kas üldse tuleb juristide ja kohtusüsteemis mingi helgem  hetk... Või jääbki nii, et advokaadid ja kohtunikud võivad öelda, et  neil puudub  kogemused puudega inimeste probleemide  suhtes... Kui perekond  peab hoolitsema puudega pereliikme eest, siis mis moodi seletada  seda, et vahel seesama puudega pereliige hakkab ise hooldama pereliikme eest,  kuid selleks vajab siiski oma õigusi... Või on lapsevanemad... JAH, perekonna seadus lubab,  kuid... kohtus tuleks siiski sassisõlmed...

Ja muud asjamehed mõtlevad  kummaliselt miljonide jagamisele arusaamata, mis on päris probleem või tulemus...

Ja   ongi nii  nagu olen aastaid rääkinud, et ma ei saa oma vallast ära kolida, sest  siin  saan  IAT-d.  Nüüd öeldi lahtise tekstiga: minge  ja jääge KOV-i elama, kus  on teenused.

Ma ei mäleta konverents, kus   oleks olnud nii palju iroonilisi  naerupuhanguid nagu eile.  

Kuid veel häiris isiklikult mind,  et erivajadustega inimestele endile jagus vähe väärtushinnanguid. Ikka  raske  ja keeruline, ei ole ühte - teist ja kolmandat jne. Ma mõtlesin psühholoogilisele abile ja positiivsete näitedele väljatoomisele - seda praktiliselt ei  räägitudki.

Mulle  väga  meeldis Tomi esinemine. Rääkimine   oma elust ja kogemustest,  unistustest ja ka hirmudestki.  Usun, Tomi positiivne ellu suhtumine jäi meelde paljudele... Mul on tõesti hea meel, et tulevad  noored peale, kes julgevad olla "hullemad" kui mina omal ajal. Julgevad  ka avameelselt rääkida.
See viib elu edasi!
Iga kogemus on justkui   uus avastus. Arvan siiski, et kuskil  kunagi   keegi on sellise kogemusega toime tulnud... Vaja lihtsalt meenutada.... Võib - olla ka täiendada. Õppida.

................
Täna  hommikul Tallinnas ärgates, mõtlesin pisiasjale, mida  keegi ei panegi ehk tähele. Kui mõnus on  öösärkiga magada! Ja enne  magama heitmist käia dšussi all... Kuid viimasel ajal saan seda mõnu naudita just   kuskil paaril päeval olles. SEST kodus   õhtuti ja hommikuti ei ole  alati isikliku abistajat.... Mis sest, et  mugavate päevariietega saab ka öösel magada ning magangi...  See ei  peaks aga  ju nii olema! 

neljapäev, märts 19, 2015

Esimene päevitus näole...

...  ühe väikese saunaseina ääres  :)   Soovisin  täna miskit erilist teha    ja  lihtsalt olla.   Tegingi. Ei  midagi  erilist,  kuid  käisin  külas.
Muide, soovitan  lugeda tänast  "Maalehte",   "Armastuse retsepti" loos  räägivad tädi Taima   ja onu Valdeko armastusest. Nad on koos olnud 52 aastat. Veel  on seal kolme  paari arvamus saladusest,  kuidas eluaegsest  armastusest. Meile Johannaga oli küll kosutav seda lugeda. Vahelduseks tänapäeva  kergesti lagunevatele suhetele,  on hea mõelda, et armastus eluajaks on siiski   võimalik...

 Johannal oli viimane tööpäev isikliku abistajana. Sedapuhku. Võib - olla sügisest tuleb taas, kuid sinna on veel kaua aega... Kes teab, mis elu  toob! Nüüd  ootab praktika ja suvi... Sellest ma ei kahtle, et me üldse ei  saa enam  kokku.  Kindlasti saame!
Suur aitäh, kallis Johanna,  et olid väga hea isiklik abistaja!

Homme ülehomseni olen niisiis  Tallinnas.

teisipäev, märts 17, 2015

Roheline talv

Õues  oli  täna  hommikul mõnus ilm. Sai   õige vähe linna peal olla. Sooja kevade lõhna hingatud.  Täna  alles 16.  märts. Roheline talv! Mäletan  ammuseid valgeid talvi, mis  on olnud 16. märtsil...  Kuidagi  kummaline või õigemini kurb...
Mulle meeldib küll soe suve ilm, kuid...

Olen väsinud.  Ei saa isegi aru mille pärast.
Võib - olla sellepärast, et pool päeva anna aru, mis on mis  ja  miks ja kuidas  ja kellele   ja nii edasi. Ma ei ole  nii tark, et suudaksin targalt kõikidele küsimustele vastata.  Õnneks!!! Ma ei sooviks olla maailma targem inimene! Päriselt ka.


esmaspäev, märts 16, 2015

Kevade alguse nädal :)

KEVAD! Juba laupäeval! 00.45.
Mulle meeldib. 
Kevad on juba mitu mitu päeva akna taga. Mõnus on ärgata ja päike särab tuppa.
Kevad on õueski. Päikese paistel. Tuule varjus.
Mulle meeldib.
Pime depreka aeg jällegi üle elatud. Üle elatud peaaegu  õnnelikult :) , kui mõned stressi ja probleemide allikad välja jätta...  

See nädal on taas üsna tihe. Reedel ja laupäeval olen taaskord Tallinnas. Einoh, ma pean ikka päälinna pesakese muretsema.... :P  
On koosolekud. On konverents. On vaja MTÜ asjad korda ajada.  On vaja leida aega maalida. On vaja leida magamisaegagi... :D :D :D
Äkki jõuan  veel lõppude lõpuks ujuma ka.   Sügis ja talv möödus nii, et unistust  minna ujuma või/ja trenni (aeroobika näiteks minna) jäigi unistuseks jälle. Sellest on kahju. Lihtsalt ei olnud aega. Ei jätkunud IAT tunde. IAT  tunde lihtsalt ei jäänud kuidagi trennidele... :(  

Kust  võtan energialakse,  küsite nüüd.
Päris aus vastus: ma ei tea.
Seesugune möllamine on  olnud mul juba lapsest saadik... Selline olengi!   Mitte tegematus ei sobi lihtsalt mulle.
Kuigi  sageli küsin iseendalt  miks ...

Aga jälle saabub särav ja lootusrikas kevad. Jälle võib oodata ja looda positiivseid üllatusi. Ja  soovide täitumist, mida olen ikka  salaja  unistanud... ;)  Võiks jaaniööl sõnajalaõit otsima minna... (Mitu aastat olen jaaniajal kodus kükitanud, ehk piisaks sellest...) Või, et võiks tulla järjekordne aktiivne puhkus, nagu oli eelmine aasta juulikuu... Unistused kõik annab  jaksu aina juurde! :)  Unistada võib kindlasti seni kuni elu on!

Head kevade alguse nädal  kõikidele! 
Muide, avastasin just, et  mu  blogile on lugejaid tunduvalt juurde tulnud.  Aitäh teile, kes loevad! Teid on tõesti uskumatult palju. :)

PS Minu lemmik aastaaeg on  aga hoopis sügis.

laupäev, märts 14, 2015

Täna oli reede ja 13....

...  väga töine ja tore! Õnnestunud päev!

Käisin EHOL-i eelkonverentsil Tartus.     Arvan, et pikemalt  kirjutan,   kui käin  PÄRIS  konverentsil Tallinnas  ka. See on järgmine reede.   Kuid kindlasti  saan öelda, et paljus jään  oma arvamuste juurde ja paljude probleemidega olen  aga nõus.

Õhtupoole oli MTÜ üldkoosolek.  Viimane LEEPÜ nime  alt. Otsustasime, et nimi muutub.  Muutsime ka põhikirja. Olime hästi töised, suur kodu- ehk eeltöö oli  meil tegelikult juba tehtud.   Jäi üle  rääkida  ja mõtteid lisada  ning  kõik ametlikult  kinnitada.  Nüüd vaja dokumendid esitada äriregistrisse.  Siis  alustame oma tegevust enam -  vähem puhtalt lehelt  kihvti uue nimega, mis annab  mängida tähtedega, mis võib tähendada paljutki.  Tuleb kindlasti MTÜ-le  blogitaoline leht. Uus logo on olemas. Moto jätame samaks: Ligipääs elule. Jne.
Nüüd soovite nime teada :)
Ma veel ei ütle.
Ei ütle enne,  kui kõik  väga ametlik on!
Muidu "röövitakse" veel me ilus ja geniaalne mtü nimi ära!

Mulle tundub, et isiklikust abistajast Greetest saab minu inimene  taas :) Kõik märgid näitavad seda. See on vahva!

neljapäev, märts 12, 2015

Raamid, raamid...

See minu järjekordne valmiv maal.  Alustasin juba eelmine  aasta, vist novembris isegi...
Mitu kuud seisis nurgas.  Mõtet ei olnud. Inspiratsioon oli nagu kuskil kinni. Raami sees... Mul polnud aimugi missugust pilti üleüldse maalida või mida üleüldse soovin lõuendile... Praegu näib, et mingi "Romantika"   mäkerdis siiski saab tulema...  Miks ei kommid ja muusika olla romantika... :)
Paar kohta ei meeldi veel mulle. Vajavad paari õiget pintslitõmmet veel...

Onu Valdeko tegi nüüd mõnedele maalidele väga ilusad raamid. Suur aitäh! Kõige suurem maal "Hüpe" sai heledad raamid. "Hüpe"  on nii suur, et vajas raame üles panemiseks, aga ka transpordimiseks. Muide, ta on pisut sünge, kuigi süngus pole sugugi süngusena mõeldud,  kuid heledad raamid teevad rõõmsamaks. Minulikumaks.

Aga jään oma arvamuse juurde, et enamus minu maale ei saa kunagi raame ümber. Nad  lihtsalt ei sobi paljudele... Kujutage, kui "Naine" on raamis -  see EI lähe mitte.!

Mina ise olen raamides  väljas! :)

Kuigi nt "Valulik armastus" peaks kindlasti raami sees olema. SEST lähisuhte vägivald peab saama üldse  raamid ümber. Ka mälestus sellest...  Naine või ka meeski ei tohiks jääda sinna kitsa raami sisse. Ta peaks selle raami sulgema jäävalt.

Homme lähen EHOL-i konverentsile. Soovin kuulata,   kui  palju räägitakse näiteks  IAT-st omastehoolduses. Kas  on lootuski, et arusaamine saab hoolekande raamidest välja... Saan suurepäraselt aru, omaksed teevad puudega pereliikmetega rasket  vaeva ja tööd ning see EI peaks nii olema. Ja hooldekodud pole ka tihti lahendus...
Olen lõputult rääkinud oma kogemustest, kui  oluline on  IAT puudega inimese ja ta pere elus. Võin veel lõpmatuseni rääkida... Vähemasti seni kuni vaja. Seni, kuni elan. IAT vähendab oluliselt pere hoolduskoormus ning suurendab  tohutult puudega pereliikme iseseisvust. Ma ei väita, et IAT sobib kõikidele. Kindlasti mitte. Kuid paljudele sobib/sobiks...
Minu   meelest hoiab IAT ka tasakaalus inimõiguse ja ka võrdväärsuse küsimuse. Mina ei oleks küll praeguseks hetkeks nii võrdväärne ega väärikas naine/inimene nagu enda meelest olen, kui oleksin pea 16 aastat tagasi jäänud hooldekodu... Kes teab, kas oleksingi praegu eluski... Vaatame tõele silma!
Kindlasti ma ei oleks see, kes olen, kui poleks suutnud oma elu elama hakata...
Ohjah...
Ma ei suuda ette kujutada  näiteks seda, kui puudega täiskasvanu peab oma seksuaalsusegi alla suruma ja muud sügavad tunded, mida ei olegi nähtavad... Mina võin öelda küll, et saan aru -  kuid, kas saan, sest mul teistsugused  elukogemused. 

Mul pisut teistsugused raamid :) Siiski ka mul on raamid, kuigi olen paljudest neist  välja kasvanud :)

Samas olen  suht kindel, et ma ei ole jäänud  oma perele  üleliigseks koormaks...  ja selle eestki pean olema tänulik.
Ja  olengi tänulik!

Usun, et omaste kaela peale ei  jää edaspidigi...  Naljaga öeldes, kui veel kunagi leiaksin kellegi, kes mind kätel kannaks, see oleks mulle vastuvõetav, KUID KUI ta püüaks minust teha hoolealuse - see EI läheks mitte...  

Muidugi elus võib tulla keerdkäike...

  

teisipäev, märts 10, 2015

5 aastat jälle hooleta!

Sain   täna puude "Ekspertiisi otsuse" - ega seal "üllatavalt" ei olnud. Sügav puue. Kuid mis silma hakkas otsekohe,  et vajan vähemasti kuus korra lisakulu transpordile.... Seegi hea, et vähemasti - st võib ka rohkem! Varsti vajan lisakulu transpordile korra päevas ja seda  isegi mitte varsti, vaid vahel juba ongi  nii - eriti suvel...
Ma usun, et veebruaris ei teinud ma end Sotsiaalkindlustusametis raasugi  paremaks (nagu daam  kartis) ega ka halvemaks... Näitasin end sellisena nagu olen!
KUID
hindamise ja üldse sotsiaalsüsteem on iseennest  puudega! Kordan jätkuvalt seda.
Kuna paraneb... 
Kardan, et ka Töövõimereformi hindamismeetod ei arvesta inimese tegelikke erivajadusi ega väärtusi/väärtustamist...

esmaspäev, märts 09, 2015

Sauel sai niisiis laupäeval käidud. Ausalt  ka, üle mitme aasta kingiti mulle naistepäevaks lill :) Tööpäeva lõpuks. Grupi juhtimine on põnev ja pingeline töö, mis mulle meeldibki. See töö  nõuab väga head kodutöödki minult endalt :)
Lille kinkijal, Heikil oli hea idee, et teha lillest pilt. Ehk  ma ei jõua temaga koju. Ei jõudnudki. Arvatavasti kukkus kotist... Minu oma viga, et ei pannud tähele näiteks rongipõrandal paberituutut... :(  
Muide, näoraamatus like´sid seda pildi 98 % naisi. :) Eilegi. Mitte et ma  like´d nii väga igatseksin, kuid  juba  aastaid olen märkanud, kui  aralt panevad meeldimisi mulle... See on  huvitav!   Oma meelest suhtlen küll ka  mees -  sõpradega... 
Üleüldse facebook on  faceboook.  Facebook  ei ole päris elu!!!
  
Tegelikult iga päev võiks  kinkida midagi  armsat  :)  See ei pea tingimata mingi täht- või pidupäev.  Like  pole ka see armas  üllatus, mida päevast päeva panna.    :)

Täna   oli isikliku abistaja Greetel esimene tööpäev. Loodan südamest, et  Greetega hakkab hea töösuhe olema mitu - mitu kuud või ehk kauemgi...

pühapäev, märts 08, 2015

Naistepäevast ja eelteade

Head naistepäeva ! 

Ja veel üks eelteade MTÜ kohta: MTÜ LEEPÜ usutavasti viimane üldkoosolek toimub 13.märtsil kl 17.00, ikka jätkuvalt MTÜ pesas Kaagvere 8-12. Ja MTÜ LEEPÜ saab uue nime, mida olen juba viimased 2-3 aastat soovinud. Saadame LEEPÜ pidulikult ajahõlma, ja tervitame uut MTÜ-d. Nime ma veel ei avalikusta, kõik selgub kohapeal - olge täpselt õigel ajal kohal :)

Päevakorras ongi:

1. MTÜ nime vahetamine.
2. Uue MTÜ jooksvad küsimused - kuidas alustada uue ja asjaliku hooga, ja mida senisest alles hoida
3. Oodatud on kõik ettepanekud ja ideed ning ka abikäed



reede, märts 06, 2015

Kas läheks õige Soome elama ?


See küsimus on mul tegelikult ammu - tahaks väärikalt ja võrdväärselt elada... Mul pole kõigi nende aastate jooksul üle läinud tunne, et meil on aeg kuidagi kinni jäänud. Mäletan eluaeg seda juttu, mida ka pr. Kangro siin artiklis räägib - et "Nende poole ollakse valmis armuliselt naeratama ja isegi pisut annetama, aga vaid siis, kui nad on turvaliselt omaette."

http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-poleks-oma-pertti-kurikan-nimipaivate-jaoks-valmis?id=70928561

Mina küll ei poolda erivajadustega inimeste Eurovisiooni - olgu tõesti kõik võrdväärne. Mehed, naised, vanad, noored, geid, lesbid, kes iganes. Ka puuetega inimesed - sest erivajadustega oleme me ju tegelikult kõik :) Ja eneseusku saame kasvatada ainult siis, kui saame üksteisest aru. Mina arvan, et igal inimesel on tegelikult eneseusk olemas, ja kui ta suudab ka teise inimese sisse näha, siis ongi kõik väärikad ja võrdväärsed.

neljapäev, märts 05, 2015

Tänasest naistepäevani. Psühhodraama Sauel laupäeval

Esmalt, laupäev teeme Maarjaga taas psühhodraamagrupi enda avastamiseks. Algus Saue Päevakeskuses kell 13.00. Päev lõpeb 19.00. Grupijuhina soovin  nähaka mõnd uut   grupiliiget. Meil on küll kindel ja töökas väike grupp, kuid vabu kohti veel jätkub. Väga   hästi toimiv grupp on   natuke suurem...  ;)  Hea  oleks, kui mehedki leiaks rohkem endaga ise tööd  tegemas. :)  Psühhodraama on ju  ennekõige töö iseendaga enda sisse vaatamise ja   mängu kaudu. See ei pruugi üldse olla nutt ja halamine. Vahel avastad miskit iseendas hoopis naeru ja rõõmu kaudu. Ja rõõmusse sukeldumine on mõnikord pagana raske. 

Kuna pühapäev on  naistepäev, siis mind häirivad see aasta  reklaamid, kus kutsutakse  mehi naisi osturallidele viima. Aga kui naisel ei ole meest... Ja minu mees küll ei saaks plusse, kui mul oleks mees, kui  ostaks ühel päeval aastas hunniku asju, mida mina tegelikult ei vajakski... See on minu arvamus ärimaailmareklaamidest!

Täna oli  Greete proovipäev.   Usutavasti temast saab  mu uus isiklik abistaja...

Kuid panen kõikidele südamele: valige hoolega isiklikke  abistajaid ehk häid töötegijaid!   

Täna tegin taas pisikese moeetendusegi. Sõbranna Anne saatis mulle kingituseks kleidi. Väga - väga kena, minuliku.

Paki käte saamine postkontoris on praegusel ajal  omamoodi ooper. Peab  helistama klienditelefonile ning kirjakandjale maksma 1 euro. Sünnipäevaks mõeldud paki käte saamisega läks paar nädalat. Omniva... Lähim postkontor Võnnus,  ca 12 km  kaugusel...  Ennem oli omas majas! Ja juhataja tõi sageli saadetised mulle   koju - hea aeg oli nii 10...12 aastat tagasi.
Tegelikult mulle   on parem pakkide järgi käia hoopis Tartus. 

teisipäev, märts 03, 2015

Ma tahan, et oled õnnelik päev ja Matemaatika päev

...  on täna.  :)

Esimene päev on ju armas. Soov on ikka ja jälle, et keegi oleks õnnelik. Minu soov on see küll. Ma ei suuda mõelda ealeski, et olgu ta nüüd vihane... See ei läheks mitte!  Isegi  siis mitte, kui hetk räbal ja peabki vihastama hetkeks....   Alati saab halbki kas rohkem või vähem heaks ning see teadmine  teeb ka juba õnnelikuks :) Vähemasti mind. Kuigi seda mõeldagi on raske. Pingeline....
Niisiis, head mu blogi lugejad olge iga päev kas või natukenegi õnnelikud!
Ja pidage meeles,  et 1 + 1 = 2! Tegelikult matat on ka vaja suht iga päev. Mul oli õnn, et sain arvutamise   selgeks viieselt ... kuueselt... Ka arvelaual arvutamise. Ema poes. Kunagi taheti, et läheksin matemaatikat õppima ja 6. klassis olingi ise selles veendunud, et minust  saab matemaatik.  Täna olen õnnelik, et olen hoopis teistel  teedel.
Aga samas olen õnnelik, et mul olid väga head mata õpsid. Ja  mõned matemaatikudest sõbrad siiani. 

Täna hommikul nõusid pestes sain  aru taaskord, et vahel polegi vaja soovida   minna lõõgastuma ei - tea - kuhu. Minu puhul on lõõgastamine ka köögis toimetamine. :)

pühapäev, märts 01, 2015

Veebruarist ja üles ärkamisest

See veebruar on olnud vägagi asjalik ja hea. Viimastel aastatel on olnud veebruarikuu kõige vaesem ja magedam... See kuu on IAT tundegi kokku üllatavalt hea arv - 121. Sellise IAT tundide  arvuga küünlakuud ma ei mäleta...  

Kuid soovisin mõne lausega blogida Tallinnas  käimisest. " Naised, ärgake üles"  saalikoolitusest. EBS-s. Tegelikult kingisin iseendale parima  kinki. Trepid olid küll hullud, kuigi me Johannaga saime hakkama. Siiski sooviksin EBS majas näha edaspidi  vähemasti trepironijat, kui lifti pole võimalik ehitada.  Parim hetk oli koolituspäeva lõpus,  kui jäin   Johannat riidehoiust tagasi ootama  ning  ainuke mees, keda mina siis koolitusel  nägin,  küsis kõrvalolijatelt naistelt:
"Mida too seal teeb?" näitas näpuga minu poole.
"Ta käis koolitusel." vastas üks naine.
"Kuidas ta sinna pääses?"
Naersin omaette.
Mehed, ärgake ka! Mõnes teises mõttes! Üks mees võib rikkuda kentsakalt  päeva...
Nii mõnigi naine soovis meid trepil aidata... kuid see ei oleks siiski miskit Johannal  kergemaks muutnud...
Koolitus oli hea. Mõtlema panev. Koolitajad Ester  ja Leena profid. Istusin. Kuulasin.Jälgisin mängu koolitaja pilguga, kindlasti sain palju endale juurde.  Mina isiklikult arvan, et selletaolisi koolitusi tulebki julgelt kõikidele üheaegselt teha. Tulemus oleks hoopis teistsugusem, kui  oleks  puudega naised eraldi... Me ju  kõik õppime üksteiselt miskit juurde. Mina küll  tundsin end võrdväärsena  :)
Armas hetk oli kohvipausi ajal, kui ehete müüjanna kinkis lihtsalt hõbedast ingli :) Kahjuks firma ei tule praegu meelde.  Igatahes ingel ripub   mul kaelas. Loodetavasti  toob ingel mulle vaid head ja õnne ja edu.  

Ka psühhodraama Talvepäevast  (tundidest)    sain kaasa nõkse, mida igapäevaeluski kasutada.

 Oli üks mõnus veebruar!
Usun, et olen ärganud,   kuid nüüd lähen maganud, et hommikul jälle särada!