Vähemasti loodan, et saab olema põnev nädal!
Pühapäeval saab jälle mune värvida.
Eile oli palmipuude püha... Meenutasin, millal tõin ise pajuurbi tuppa... Millal üldse olid urvad vaasis... Vist 5...6 aastat tagasi tõin, Margotiga. Huvitav, mida aasta edasi, seda vähem on vähem tähtis niisuguste pühade tähistamine. Minu meelest küll... Noortel muud mõtted... Ei ole enam papatki, kes ikka sebis kuidagi urvad mulle tuppa - tegelikult see oli armas. Ja nüüd saan sellest rohkemgi aru. Papa ju ei jõudnud kaugele jalutada, nii ta kauples urvad tuppa nt kommikoti või õlepudeli eest. Olenes, kes pajuurvad tõi... Aga sedasi sai papa viimastel eluaastatel rõõmu teha...
Kohe näen uut abistaja kanditaadi...
Head seda nädalat, ja loomulikult nalja ja naeru!
esmaspäev, märts 30, 2015
reede, märts 27, 2015
Uhke ja hää...
... on olla 23 aastat ühe Silveri ema :) Ehk viimastel aastatel olen küll muti! :)
Nende aastate jooksul on olnud rõõme ja muret, südamevalu... Nagu ikka emadel. Kui 23 aastat tagasi olin õnnelik, siis praegu lisandub õnnetundele veel olnud hulljulguse tunne, mis siis kadus justkui õnne ja elu sisse... Tõsiselt, see on hullumeelsus, et aasta ühe kuu ja kümne päeva vahega sain kahe lapse emaks. :)
See on vist küll üks parim ja hull hetk mu elus!
Nüüd on Silveri elu küll tema enda kätes... Ma näen vahel, et ta valib samuti hullumeelse elu... :) Ma ei ütle aga midagi. Selleks puudub mul õiguski. Noor inimene peab ise oma elukogemused saama. Ja keegi ei saa ega või öelda,
et
hullumeelsus ei vii suurte asjalikku ellu ;)
Nende aastate jooksul on olnud rõõme ja muret, südamevalu... Nagu ikka emadel. Kui 23 aastat tagasi olin õnnelik, siis praegu lisandub õnnetundele veel olnud hulljulguse tunne, mis siis kadus justkui õnne ja elu sisse... Tõsiselt, see on hullumeelsus, et aasta ühe kuu ja kümne päeva vahega sain kahe lapse emaks. :)
See on vist küll üks parim ja hull hetk mu elus!
Nüüd on Silveri elu küll tema enda kätes... Ma näen vahel, et ta valib samuti hullumeelse elu... :) Ma ei ütle aga midagi. Selleks puudub mul õiguski. Noor inimene peab ise oma elukogemused saama. Ja keegi ei saa ega või öelda,
et
hullumeelsus ei vii suurte asjalikku ellu ;)
teisipäev, märts 24, 2015
MTÜ LEEPÜ'st sai MTÜ TM Loovus
Niisiis - üks ammune soov on täitunud. Meie MTÜ LEEPÜ'st sai ajalugu. Tänasest ametlikult. Ehk tänasest on meie ametlik nimetus MTÜ TM Loovus :) Peaaegu poolteist kuud tõsist tööd ja poolteist-kaks aastat nime otsimist viisid tunni ajaga sihile. Täpselt nii kaua võttis aega muudatuste registreerimine Äriregistris ja kohtumääruse kättesaamine.
Praegu blogin hästi lühidalt, sest TM Loovusel saab üsna varsti olema oma blogi, mille kallal asjaosalised juba töötavad. MTÜ TM Loovusel on oma ametlik e-aadress: tmloovus@gmail.com.
Ja veel: mida siis TM tähendab ? Kõigepealt nimetähti: Tiia ja Maarja, ja nad võivad tähendada veel tuhandet asja, nagu taevas ja maa, tunne ja mõte, taat ja memm, tütarlaps ja memmepoeg :). Neid erinevaid tähendusi saaks terve A4 täis - palun väga, valige endi jaoks kõige sobivam tähendus välja, olege loovad - ja öelge meile ka :)
Tegevuskava jääb enamvähem samaks, nagu LEEPÜ'ga kunagi alustatu. Esmane prioriteet on ikka ja jätkuvalt Ligipääs elule, mis jääb ka MTÜ TM Loovuse motoks. Oluline on IAT osutamine, tutvustamine ja arendamine. Lõputult ja väsimatult. Teiseks naiseks, miks mitte ka meheks olemine. Ehk kuulub ka kunstilooming selle kõigega kokku - loovusega igal juhul. Ja kolmandaks jääb ikkagi jätkuvalt psühhodraama. Ehk koolitamine ja gruppide tegemine. Tegevuskava on meil viieks aastaks paigas.
Liikmete värbamine ei ole meie jaoks eesmärk omaette. Aga kui keegi soovib meiega liituda, nagu juba Diana on juba meile palju abiks olnud, siis olete oodatud ja ootame teie käest ka avaldust ning motivatsioonikirja. Ka lihtsalt abikäed ja igasugune toetus on oodatud.
Ülejäänud LEEPÜ liikmed kustutasime nimekirjast kahjuks lihtsalt ära, kuna me polnud neist aastaid midagi kuulnud.
Valgust ja edu meile - ehk MTÜ TM Loovusele.
Praegu blogin hästi lühidalt, sest TM Loovusel saab üsna varsti olema oma blogi, mille kallal asjaosalised juba töötavad. MTÜ TM Loovusel on oma ametlik e-aadress: tmloovus@gmail.com.
Ja veel: mida siis TM tähendab ? Kõigepealt nimetähti: Tiia ja Maarja, ja nad võivad tähendada veel tuhandet asja, nagu taevas ja maa, tunne ja mõte, taat ja memm, tütarlaps ja memmepoeg :). Neid erinevaid tähendusi saaks terve A4 täis - palun väga, valige endi jaoks kõige sobivam tähendus välja, olege loovad - ja öelge meile ka :)
Tegevuskava jääb enamvähem samaks, nagu LEEPÜ'ga kunagi alustatu. Esmane prioriteet on ikka ja jätkuvalt Ligipääs elule, mis jääb ka MTÜ TM Loovuse motoks. Oluline on IAT osutamine, tutvustamine ja arendamine. Lõputult ja väsimatult. Teiseks naiseks, miks mitte ka meheks olemine. Ehk kuulub ka kunstilooming selle kõigega kokku - loovusega igal juhul. Ja kolmandaks jääb ikkagi jätkuvalt psühhodraama. Ehk koolitamine ja gruppide tegemine. Tegevuskava on meil viieks aastaks paigas.
Liikmete värbamine ei ole meie jaoks eesmärk omaette. Aga kui keegi soovib meiega liituda, nagu juba Diana on juba meile palju abiks olnud, siis olete oodatud ja ootame teie käest ka avaldust ning motivatsioonikirja. Ka lihtsalt abikäed ja igasugune toetus on oodatud.
Ülejäänud LEEPÜ liikmed kustutasime nimekirjast kahjuks lihtsalt ära, kuna me polnud neist aastaid midagi kuulnud.
Valgust ja edu meile - ehk MTÜ TM Loovusele.
Üheksa aastat tagasi...
Aga see sinilill jääb mul ikkagi päris esimeseks, ja teda ei anna ma mitte kunagi mitte kellelegi ära. Pealegi pole ta isegi minu oma - ta on kingitus minu papale, kellel oli 9 aastat tagasi 60. juubel. Arvan, et ta pärandas sinilille mulle !!!
Jäin hommikul mõtlema, et vahetevahel on ikka päris hea, kui isiklik abistaja väljaspool tööaega nõuab minult tõelist hullumeelsust, nagu Pille 9 aastat tagasi tegi - et olgu värvid ja lõuend ostetud, või muidu jäädki siia Novaluxi poodi ! See oli tõeline totaalne murdepunkt minu elus, millest saan alles praegu aru.
Ja papa oleks täna saanud alles 69... Ta oleks täitsa võinud veel elada...
esmaspäev, märts 23, 2015
Ratastoolis istumine on tasuta :P
Käisin üle mitmekümne aasta "Ekraani" kinos. Diana kutsus mind lihtsalt "Vehkleja" filmi vaatama. Film oli väga hea, isegi pisar tuli silma. Kui mul juba pisarad jooksevad, siis on midagi head :) Eestlane oskab ikka filme teha :)
Aga, nagu ikka, oli suhkrutüki sees üks pipratera. Sooduspiletite kohta on pikk-lai info suurt tähtedega kohe kassa juures väljas. Et ratastoolis külastajale tasuta. Mina soovisin ikkagi ratastoolist välja oma kohale istuda, et filmi võimalikult nautida. Üldiselt ma istungi teatris ja mujal ikka tooli peal, mitte ratastoolis - see on ka kehale puhkus teises asendis. Aga mis välja tuli, oli see, et kui ratastooli kasutav külastaja soovib ratastoolist väljas istuda, siis pole tasuta piletit ette nähtud ! Anti küll soodushinnaga, aga ikkagi tasuline.
Mul ei olnud 2.30-st kahju, aga selline olukord tegi nalja. Et kellele see sooduspilet siis peaks olema - kas mulle või ratastoolile ? Ja kas ma maksan ainult koha eest, või ka kultuurist osasaamise eest ? Kõik ratastoolis olijad pole ju päevad otsa ainult ratastoolis.
Absurdikas kuubis ühesõnaga.
Aga, nagu ikka, oli suhkrutüki sees üks pipratera. Sooduspiletite kohta on pikk-lai info suurt tähtedega kohe kassa juures väljas. Et ratastoolis külastajale tasuta. Mina soovisin ikkagi ratastoolist välja oma kohale istuda, et filmi võimalikult nautida. Üldiselt ma istungi teatris ja mujal ikka tooli peal, mitte ratastoolis - see on ka kehale puhkus teises asendis. Aga mis välja tuli, oli see, et kui ratastooli kasutav külastaja soovib ratastoolist väljas istuda, siis pole tasuta piletit ette nähtud ! Anti küll soodushinnaga, aga ikkagi tasuline.
Mul ei olnud 2.30-st kahju, aga selline olukord tegi nalja. Et kellele see sooduspilet siis peaks olema - kas mulle või ratastoolile ? Ja kas ma maksan ainult koha eest, või ka kultuurist osasaamise eest ? Kõik ratastoolis olijad pole ju päevad otsa ainult ratastoolis.
Absurdikas kuubis ühesõnaga.
Rikas naine või mees pühapäeva hommikuks?
Mind kummitab veel üks soovitus reedesest konverentsilt. Seda soovitas jurist küll Tomile, kuid mul tõusid kõik ihukarvad püsti: parim lahendus on võta ja leida rikas naine, kes hakkaks abistama.
SORRY väga, kuid see on halvim soovitus. Kui see oli nali, siis oli nali väga vales kohas. Minu abielu läks osaliselt just sellepärast lõhki, et Aivar ehk exabikaasa hooldas mind ja me armastus lämbus. Muidugi see õigusta olnud vägivalda, kuid vägivallal on põhjused...
Hommikul kohvi tehes endale ja kohvi juues, mõtlesin jälle sellele... Ma sooviksin, et mu mees, olgu ta siis rikas või vaene, tooks mulle kohvi ja pannkoogid vaarikamoosiga voodi, mitte mu isiklik abistaja. Isiklik abistaja tähendaks seda, et ma ise tassiks hommikusöögi voodi... Vabandus, kuid olen isikliku abistajaga töösuhtes, kuid oma mehega soovin olla armastussuhtes.
On vahe?
On vahe!
Soovin jääda siiski naiseks, kellel on ka oma isiklik elu ja vabadus. Naiseks, kes saab meest üllatada uue välimuse, uue pesuga, uue lõhnaga, kuid miks mitte uue tööga jne. Selleks ongi mul isikliku abistajat vaja, et olla mehele koguaeg avastamisrõõm. Armastusest sõltumatu! Aga seda hoopis teises tähenduses.
Soovin tunta mehe käsi.
Isikliku abistaja käsi olen õppinud mitte tundma - muidu vastasel juhul läheksin vist lolliks... Ei ole sugugi kerge taluda kellegi käsi pidevalt enda ümber.
Et kas mul on keegi?
Hetkel ei ole. Hetk kestnud juba mõned head aastad. Sest mu nael mehe valiku suhtes on väga kõrgel!! Kuigi mulle on tehtud ka abielu ettepanekki - ahjaa, see on küll esimest korda, kui seda avalikult mainin.... Loomulikult ei olnud nõus :) Nael oli kõrgemal! Võib - olla kaotasin midagi, kuid arvan, et siiski olen rohkem võitnud.
Mul on IAT jätkuvalt alles.
Tean täpselt, millist püsisuhet soovin, et see toimiks kaua. Surmani.
Saan aru, et reedesel juristil ei olnud enda kogemust üleüldse puudega inimeste teemadel. Kuid kõik muu... Mina isiklikult ei pöörduks abi saamiseks tema poole, sest ta ei saanud asjale pihta. Nagu mu üks riigi poolt määratud esindaja enne kohtuistungit, kes ütles: appi, kui haige olete ja tahate veel lapsi... Ta nägi mind esmakordselt. Ajasin teda paar kuud taga.... Õnneks selleks ajaks olid minu kõrval asjalikud noored tudengid esindajateks. Loobusime riigi poolt määratud esindajast.
See võis olla ehk 13...14 aastat tagasi.
Omastehooldajad ei rääkinud sõnagi lähisuhte vägivallast ...
SORRY väga, kuid see on halvim soovitus. Kui see oli nali, siis oli nali väga vales kohas. Minu abielu läks osaliselt just sellepärast lõhki, et Aivar ehk exabikaasa hooldas mind ja me armastus lämbus. Muidugi see õigusta olnud vägivalda, kuid vägivallal on põhjused...
Hommikul kohvi tehes endale ja kohvi juues, mõtlesin jälle sellele... Ma sooviksin, et mu mees, olgu ta siis rikas või vaene, tooks mulle kohvi ja pannkoogid vaarikamoosiga voodi, mitte mu isiklik abistaja. Isiklik abistaja tähendaks seda, et ma ise tassiks hommikusöögi voodi... Vabandus, kuid olen isikliku abistajaga töösuhtes, kuid oma mehega soovin olla armastussuhtes.
On vahe?
On vahe!
Soovin jääda siiski naiseks, kellel on ka oma isiklik elu ja vabadus. Naiseks, kes saab meest üllatada uue välimuse, uue pesuga, uue lõhnaga, kuid miks mitte uue tööga jne. Selleks ongi mul isikliku abistajat vaja, et olla mehele koguaeg avastamisrõõm. Armastusest sõltumatu! Aga seda hoopis teises tähenduses.
Soovin tunta mehe käsi.
Isikliku abistaja käsi olen õppinud mitte tundma - muidu vastasel juhul läheksin vist lolliks... Ei ole sugugi kerge taluda kellegi käsi pidevalt enda ümber.
Et kas mul on keegi?
Hetkel ei ole. Hetk kestnud juba mõned head aastad. Sest mu nael mehe valiku suhtes on väga kõrgel!! Kuigi mulle on tehtud ka abielu ettepanekki - ahjaa, see on küll esimest korda, kui seda avalikult mainin.... Loomulikult ei olnud nõus :) Nael oli kõrgemal! Võib - olla kaotasin midagi, kuid arvan, et siiski olen rohkem võitnud.
Mul on IAT jätkuvalt alles.
Tean täpselt, millist püsisuhet soovin, et see toimiks kaua. Surmani.
Saan aru, et reedesel juristil ei olnud enda kogemust üleüldse puudega inimeste teemadel. Kuid kõik muu... Mina isiklikult ei pöörduks abi saamiseks tema poole, sest ta ei saanud asjale pihta. Nagu mu üks riigi poolt määratud esindaja enne kohtuistungit, kes ütles: appi, kui haige olete ja tahate veel lapsi... Ta nägi mind esmakordselt. Ajasin teda paar kuud taga.... Õnneks selleks ajaks olid minu kõrval asjalikud noored tudengid esindajateks. Loobusime riigi poolt määratud esindajast.
See võis olla ehk 13...14 aastat tagasi.
Omastehooldajad ei rääkinud sõnagi lähisuhte vägivallast ...
laupäev, märts 21, 2015
Hallid mõtted...
... konverentsilt "Valged laigud, mustad augud". Omastehooldajate konventsilt.-Ausalt öeldes, ootasin ja lootsin enamat, kuid mitte häid lahendusi üle öö. Üle öö ei saa tulla ega miski... Kohati tundus mulle, et olen sattunud kuhugile mineviku musta augu.... Kas üldse tuleb juristide ja kohtusüsteemis mingi helgem hetk... Või jääbki nii, et advokaadid ja kohtunikud võivad öelda, et neil puudub kogemused puudega inimeste probleemide suhtes... Kui perekond peab hoolitsema puudega pereliikme eest, siis mis moodi seletada seda, et vahel seesama puudega pereliige hakkab ise hooldama pereliikme eest, kuid selleks vajab siiski oma õigusi... Või on lapsevanemad... JAH, perekonna seadus lubab, kuid... kohtus tuleks siiski sassisõlmed...
Ja muud asjamehed mõtlevad kummaliselt miljonide jagamisele arusaamata, mis on päris probleem või tulemus...
Ja ongi nii nagu olen aastaid rääkinud, et ma ei saa oma vallast ära kolida, sest siin saan IAT-d. Nüüd öeldi lahtise tekstiga: minge ja jääge KOV-i elama, kus on teenused.
Ma ei mäleta konverents, kus oleks olnud nii palju iroonilisi naerupuhanguid nagu eile.
Kuid veel häiris isiklikult mind, et erivajadustega inimestele endile jagus vähe väärtushinnanguid. Ikka raske ja keeruline, ei ole ühte - teist ja kolmandat jne. Ma mõtlesin psühholoogilisele abile ja positiivsete näitedele väljatoomisele - seda praktiliselt ei räägitudki.
Mulle väga meeldis Tomi esinemine. Rääkimine oma elust ja kogemustest, unistustest ja ka hirmudestki. Usun, Tomi positiivne ellu suhtumine jäi meelde paljudele... Mul on tõesti hea meel, et tulevad noored peale, kes julgevad olla "hullemad" kui mina omal ajal. Julgevad ka avameelselt rääkida.
See viib elu edasi!
Iga kogemus on justkui uus avastus. Arvan siiski, et kuskil kunagi keegi on sellise kogemusega toime tulnud... Vaja lihtsalt meenutada.... Võib - olla ka täiendada. Õppida.
................
Täna hommikul Tallinnas ärgates, mõtlesin pisiasjale, mida keegi ei panegi ehk tähele. Kui mõnus on öösärkiga magada! Ja enne magama heitmist käia dšussi all... Kuid viimasel ajal saan seda mõnu naudita just kuskil paaril päeval olles. SEST kodus õhtuti ja hommikuti ei ole alati isikliku abistajat.... Mis sest, et mugavate päevariietega saab ka öösel magada ning magangi... See ei peaks aga ju nii olema!
Ja muud asjamehed mõtlevad kummaliselt miljonide jagamisele arusaamata, mis on päris probleem või tulemus...
Ja ongi nii nagu olen aastaid rääkinud, et ma ei saa oma vallast ära kolida, sest siin saan IAT-d. Nüüd öeldi lahtise tekstiga: minge ja jääge KOV-i elama, kus on teenused.
Ma ei mäleta konverents, kus oleks olnud nii palju iroonilisi naerupuhanguid nagu eile.
Kuid veel häiris isiklikult mind, et erivajadustega inimestele endile jagus vähe väärtushinnanguid. Ikka raske ja keeruline, ei ole ühte - teist ja kolmandat jne. Ma mõtlesin psühholoogilisele abile ja positiivsete näitedele väljatoomisele - seda praktiliselt ei räägitudki.
Mulle väga meeldis Tomi esinemine. Rääkimine oma elust ja kogemustest, unistustest ja ka hirmudestki. Usun, Tomi positiivne ellu suhtumine jäi meelde paljudele... Mul on tõesti hea meel, et tulevad noored peale, kes julgevad olla "hullemad" kui mina omal ajal. Julgevad ka avameelselt rääkida.
See viib elu edasi!
Iga kogemus on justkui uus avastus. Arvan siiski, et kuskil kunagi keegi on sellise kogemusega toime tulnud... Vaja lihtsalt meenutada.... Võib - olla ka täiendada. Õppida.
................
Täna hommikul Tallinnas ärgates, mõtlesin pisiasjale, mida keegi ei panegi ehk tähele. Kui mõnus on öösärkiga magada! Ja enne magama heitmist käia dšussi all... Kuid viimasel ajal saan seda mõnu naudita just kuskil paaril päeval olles. SEST kodus õhtuti ja hommikuti ei ole alati isikliku abistajat.... Mis sest, et mugavate päevariietega saab ka öösel magada ning magangi... See ei peaks aga ju nii olema!
neljapäev, märts 19, 2015
Esimene päevitus näole...
... ühe väikese saunaseina ääres :) Soovisin täna miskit erilist teha ja lihtsalt olla. Tegingi. Ei midagi erilist, kuid käisin külas.
Muide, soovitan lugeda tänast "Maalehte", "Armastuse retsepti" loos räägivad tädi Taima ja onu Valdeko armastusest. Nad on koos olnud 52 aastat. Veel on seal kolme paari arvamus saladusest, kuidas eluaegsest armastusest. Meile Johannaga oli küll kosutav seda lugeda. Vahelduseks tänapäeva kergesti lagunevatele suhetele, on hea mõelda, et armastus eluajaks on siiski võimalik...
Johannal oli viimane tööpäev isikliku abistajana. Sedapuhku. Võib - olla sügisest tuleb taas, kuid sinna on veel kaua aega... Kes teab, mis elu toob! Nüüd ootab praktika ja suvi... Sellest ma ei kahtle, et me üldse ei saa enam kokku. Kindlasti saame!
Suur aitäh, kallis Johanna, et olid väga hea isiklik abistaja!
Homme ülehomseni olen niisiis Tallinnas.
Muide, soovitan lugeda tänast "Maalehte", "Armastuse retsepti" loos räägivad tädi Taima ja onu Valdeko armastusest. Nad on koos olnud 52 aastat. Veel on seal kolme paari arvamus saladusest, kuidas eluaegsest armastusest. Meile Johannaga oli küll kosutav seda lugeda. Vahelduseks tänapäeva kergesti lagunevatele suhetele, on hea mõelda, et armastus eluajaks on siiski võimalik...
Johannal oli viimane tööpäev isikliku abistajana. Sedapuhku. Võib - olla sügisest tuleb taas, kuid sinna on veel kaua aega... Kes teab, mis elu toob! Nüüd ootab praktika ja suvi... Sellest ma ei kahtle, et me üldse ei saa enam kokku. Kindlasti saame!
Suur aitäh, kallis Johanna, et olid väga hea isiklik abistaja!
Homme ülehomseni olen niisiis Tallinnas.
teisipäev, märts 17, 2015
Roheline talv
Õues oli täna hommikul mõnus ilm. Sai õige vähe linna peal olla. Sooja kevade lõhna hingatud. Täna alles 16. märts. Roheline talv! Mäletan ammuseid valgeid talvi, mis on olnud 16. märtsil... Kuidagi kummaline või õigemini kurb...
Mulle meeldib küll soe suve ilm, kuid...
Olen väsinud. Ei saa isegi aru mille pärast.
Võib - olla sellepärast, et pool päeva anna aru, mis on mis ja miks ja kuidas ja kellele ja nii edasi. Ma ei ole nii tark, et suudaksin targalt kõikidele küsimustele vastata. Õnneks!!! Ma ei sooviks olla maailma targem inimene! Päriselt ka.
Mulle meeldib küll soe suve ilm, kuid...
Olen väsinud. Ei saa isegi aru mille pärast.
Võib - olla sellepärast, et pool päeva anna aru, mis on mis ja miks ja kuidas ja kellele ja nii edasi. Ma ei ole nii tark, et suudaksin targalt kõikidele küsimustele vastata. Õnneks!!! Ma ei sooviks olla maailma targem inimene! Päriselt ka.
esmaspäev, märts 16, 2015
Kevade alguse nädal :)
KEVAD! Juba laupäeval! 00.45.
Mulle meeldib.
Kevad on juba mitu mitu päeva akna taga. Mõnus on ärgata ja päike särab tuppa.
Kevad on õueski. Päikese paistel. Tuule varjus.
Mulle meeldib.
Pime depreka aeg jällegi üle elatud. Üle elatud peaaegu õnnelikult :) , kui mõned stressi ja probleemide allikad välja jätta...
See nädal on taas üsna tihe. Reedel ja laupäeval olen taaskord Tallinnas. Einoh, ma pean ikka päälinna pesakese muretsema.... :P
On koosolekud. On konverents. On vaja MTÜ asjad korda ajada. On vaja leida aega maalida. On vaja leida magamisaegagi... :D :D :D
Äkki jõuan veel lõppude lõpuks ujuma ka. Sügis ja talv möödus nii, et unistust minna ujuma või/ja trenni (aeroobika näiteks minna) jäigi unistuseks jälle. Sellest on kahju. Lihtsalt ei olnud aega. Ei jätkunud IAT tunde. IAT tunde lihtsalt ei jäänud kuidagi trennidele... :(
Kust võtan energialakse, küsite nüüd.
Päris aus vastus: ma ei tea.
Seesugune möllamine on olnud mul juba lapsest saadik... Selline olengi! Mitte tegematus ei sobi lihtsalt mulle.
Kuigi sageli küsin iseendalt miks ...
Aga jälle saabub särav ja lootusrikas kevad. Jälle võib oodata ja looda positiivseid üllatusi. Ja soovide täitumist, mida olen ikka salaja unistanud... ;) Võiks jaaniööl sõnajalaõit otsima minna... (Mitu aastat olen jaaniajal kodus kükitanud, ehk piisaks sellest...) Või, et võiks tulla järjekordne aktiivne puhkus, nagu oli eelmine aasta juulikuu... Unistused kõik annab jaksu aina juurde! :) Unistada võib kindlasti seni kuni elu on!
Head kevade alguse nädal kõikidele!
Muide, avastasin just, et mu blogile on lugejaid tunduvalt juurde tulnud. Aitäh teile, kes loevad! Teid on tõesti uskumatult palju. :)
PS Minu lemmik aastaaeg on aga hoopis sügis.
Mulle meeldib.
Kevad on juba mitu mitu päeva akna taga. Mõnus on ärgata ja päike särab tuppa.
Kevad on õueski. Päikese paistel. Tuule varjus.
Mulle meeldib.
Pime depreka aeg jällegi üle elatud. Üle elatud peaaegu õnnelikult :) , kui mõned stressi ja probleemide allikad välja jätta...
See nädal on taas üsna tihe. Reedel ja laupäeval olen taaskord Tallinnas. Einoh, ma pean ikka päälinna pesakese muretsema.... :P
On koosolekud. On konverents. On vaja MTÜ asjad korda ajada. On vaja leida aega maalida. On vaja leida magamisaegagi... :D :D :D
Äkki jõuan veel lõppude lõpuks ujuma ka. Sügis ja talv möödus nii, et unistust minna ujuma või/ja trenni (aeroobika näiteks minna) jäigi unistuseks jälle. Sellest on kahju. Lihtsalt ei olnud aega. Ei jätkunud IAT tunde. IAT tunde lihtsalt ei jäänud kuidagi trennidele... :(
Kust võtan energialakse, küsite nüüd.
Päris aus vastus: ma ei tea.
Seesugune möllamine on olnud mul juba lapsest saadik... Selline olengi! Mitte tegematus ei sobi lihtsalt mulle.
Kuigi sageli küsin iseendalt miks ...
Aga jälle saabub särav ja lootusrikas kevad. Jälle võib oodata ja looda positiivseid üllatusi. Ja soovide täitumist, mida olen ikka salaja unistanud... ;) Võiks jaaniööl sõnajalaõit otsima minna... (Mitu aastat olen jaaniajal kodus kükitanud, ehk piisaks sellest...) Või, et võiks tulla järjekordne aktiivne puhkus, nagu oli eelmine aasta juulikuu... Unistused kõik annab jaksu aina juurde! :) Unistada võib kindlasti seni kuni elu on!
Head kevade alguse nädal kõikidele!
Muide, avastasin just, et mu blogile on lugejaid tunduvalt juurde tulnud. Aitäh teile, kes loevad! Teid on tõesti uskumatult palju. :)
PS Minu lemmik aastaaeg on aga hoopis sügis.
laupäev, märts 14, 2015
Täna oli reede ja 13....
... väga töine ja tore! Õnnestunud päev!
Käisin EHOL-i eelkonverentsil Tartus. Arvan, et pikemalt kirjutan, kui käin PÄRIS konverentsil Tallinnas ka. See on järgmine reede. Kuid kindlasti saan öelda, et paljus jään oma arvamuste juurde ja paljude probleemidega olen aga nõus.
Õhtupoole oli MTÜ üldkoosolek. Viimane LEEPÜ nime alt. Otsustasime, et nimi muutub. Muutsime ka põhikirja. Olime hästi töised, suur kodu- ehk eeltöö oli meil tegelikult juba tehtud. Jäi üle rääkida ja mõtteid lisada ning kõik ametlikult kinnitada. Nüüd vaja dokumendid esitada äriregistrisse. Siis alustame oma tegevust enam - vähem puhtalt lehelt kihvti uue nimega, mis annab mängida tähtedega, mis võib tähendada paljutki. Tuleb kindlasti MTÜ-le blogitaoline leht. Uus logo on olemas. Moto jätame samaks: Ligipääs elule. Jne.
Nüüd soovite nime teada :)
Ma veel ei ütle.
Ei ütle enne, kui kõik väga ametlik on!
Muidu "röövitakse" veel me ilus ja geniaalne mtü nimi ära!
Mulle tundub, et isiklikust abistajast Greetest saab minu inimene taas :) Kõik märgid näitavad seda. See on vahva!
Käisin EHOL-i eelkonverentsil Tartus. Arvan, et pikemalt kirjutan, kui käin PÄRIS konverentsil Tallinnas ka. See on järgmine reede. Kuid kindlasti saan öelda, et paljus jään oma arvamuste juurde ja paljude probleemidega olen aga nõus.
Õhtupoole oli MTÜ üldkoosolek. Viimane LEEPÜ nime alt. Otsustasime, et nimi muutub. Muutsime ka põhikirja. Olime hästi töised, suur kodu- ehk eeltöö oli meil tegelikult juba tehtud. Jäi üle rääkida ja mõtteid lisada ning kõik ametlikult kinnitada. Nüüd vaja dokumendid esitada äriregistrisse. Siis alustame oma tegevust enam - vähem puhtalt lehelt kihvti uue nimega, mis annab mängida tähtedega, mis võib tähendada paljutki. Tuleb kindlasti MTÜ-le blogitaoline leht. Uus logo on olemas. Moto jätame samaks: Ligipääs elule. Jne.
Nüüd soovite nime teada :)
Ma veel ei ütle.
Ei ütle enne, kui kõik väga ametlik on!
Muidu "röövitakse" veel me ilus ja geniaalne mtü nimi ära!
Mulle tundub, et isiklikust abistajast Greetest saab minu inimene taas :) Kõik märgid näitavad seda. See on vahva!
neljapäev, märts 12, 2015
Raamid, raamid...
See minu järjekordne valmiv maal. Alustasin juba eelmine aasta, vist novembris isegi...
Mitu kuud seisis nurgas. Mõtet ei olnud. Inspiratsioon oli nagu kuskil kinni. Raami sees... Mul polnud aimugi missugust pilti üleüldse maalida või mida üleüldse soovin lõuendile... Praegu näib, et mingi "Romantika" mäkerdis siiski saab tulema... Miks ei kommid ja muusika olla romantika... :)
Paar kohta ei meeldi veel mulle. Vajavad paari õiget pintslitõmmet veel...
Onu Valdeko tegi nüüd mõnedele maalidele väga ilusad raamid. Suur aitäh! Kõige suurem maal "Hüpe" sai heledad raamid. "Hüpe" on nii suur, et vajas raame üles panemiseks, aga ka transpordimiseks. Muide, ta on pisut sünge, kuigi süngus pole sugugi süngusena mõeldud, kuid heledad raamid teevad rõõmsamaks. Minulikumaks.
Aga jään oma arvamuse juurde, et enamus minu maale ei saa kunagi raame ümber. Nad lihtsalt ei sobi paljudele... Kujutage, kui "Naine" on raamis - see EI lähe mitte.!
Mina ise olen raamides väljas! :)
Kuigi nt "Valulik armastus" peaks kindlasti raami sees olema. SEST lähisuhte vägivald peab saama üldse raamid ümber. Ka mälestus sellest... Naine või ka meeski ei tohiks jääda sinna kitsa raami sisse. Ta peaks selle raami sulgema jäävalt.
Homme lähen EHOL-i konverentsile. Soovin kuulata, kui palju räägitakse näiteks IAT-st omastehoolduses. Kas on lootuski, et arusaamine saab hoolekande raamidest välja... Saan suurepäraselt aru, omaksed teevad puudega pereliikmetega rasket vaeva ja tööd ning see EI peaks nii olema. Ja hooldekodud pole ka tihti lahendus...
Olen lõputult rääkinud oma kogemustest, kui oluline on IAT puudega inimese ja ta pere elus. Võin veel lõpmatuseni rääkida... Vähemasti seni kuni vaja. Seni, kuni elan. IAT vähendab oluliselt pere hoolduskoormus ning suurendab tohutult puudega pereliikme iseseisvust. Ma ei väita, et IAT sobib kõikidele. Kindlasti mitte. Kuid paljudele sobib/sobiks...
Minu meelest hoiab IAT ka tasakaalus inimõiguse ja ka võrdväärsuse küsimuse. Mina ei oleks küll praeguseks hetkeks nii võrdväärne ega väärikas naine/inimene nagu enda meelest olen, kui oleksin pea 16 aastat tagasi jäänud hooldekodu... Kes teab, kas oleksingi praegu eluski... Vaatame tõele silma!
Kindlasti ma ei oleks see, kes olen, kui poleks suutnud oma elu elama hakata...
Ohjah...
Ma ei suuda ette kujutada näiteks seda, kui puudega täiskasvanu peab oma seksuaalsusegi alla suruma ja muud sügavad tunded, mida ei olegi nähtavad... Mina võin öelda küll, et saan aru - kuid, kas saan, sest mul teistsugused elukogemused.
Mul pisut teistsugused raamid :) Siiski ka mul on raamid, kuigi olen paljudest neist välja kasvanud :)
Samas olen suht kindel, et ma ei ole jäänud oma perele üleliigseks koormaks... ja selle eestki pean olema tänulik.
Ja olengi tänulik!
Usun, et omaste kaela peale ei jää edaspidigi... Naljaga öeldes, kui veel kunagi leiaksin kellegi, kes mind kätel kannaks, see oleks mulle vastuvõetav, KUID KUI ta püüaks minust teha hoolealuse - see EI läheks mitte...
Muidugi elus võib tulla keerdkäike...
Paar kohta ei meeldi veel mulle. Vajavad paari õiget pintslitõmmet veel...
Onu Valdeko tegi nüüd mõnedele maalidele väga ilusad raamid. Suur aitäh! Kõige suurem maal "Hüpe" sai heledad raamid. "Hüpe" on nii suur, et vajas raame üles panemiseks, aga ka transpordimiseks. Muide, ta on pisut sünge, kuigi süngus pole sugugi süngusena mõeldud, kuid heledad raamid teevad rõõmsamaks. Minulikumaks.
Aga jään oma arvamuse juurde, et enamus minu maale ei saa kunagi raame ümber. Nad lihtsalt ei sobi paljudele... Kujutage, kui "Naine" on raamis - see EI lähe mitte.!
Mina ise olen raamides väljas! :)
Kuigi nt "Valulik armastus" peaks kindlasti raami sees olema. SEST lähisuhte vägivald peab saama üldse raamid ümber. Ka mälestus sellest... Naine või ka meeski ei tohiks jääda sinna kitsa raami sisse. Ta peaks selle raami sulgema jäävalt.
Homme lähen EHOL-i konverentsile. Soovin kuulata, kui palju räägitakse näiteks IAT-st omastehoolduses. Kas on lootuski, et arusaamine saab hoolekande raamidest välja... Saan suurepäraselt aru, omaksed teevad puudega pereliikmetega rasket vaeva ja tööd ning see EI peaks nii olema. Ja hooldekodud pole ka tihti lahendus...
Olen lõputult rääkinud oma kogemustest, kui oluline on IAT puudega inimese ja ta pere elus. Võin veel lõpmatuseni rääkida... Vähemasti seni kuni vaja. Seni, kuni elan. IAT vähendab oluliselt pere hoolduskoormus ning suurendab tohutult puudega pereliikme iseseisvust. Ma ei väita, et IAT sobib kõikidele. Kindlasti mitte. Kuid paljudele sobib/sobiks...
Minu meelest hoiab IAT ka tasakaalus inimõiguse ja ka võrdväärsuse küsimuse. Mina ei oleks küll praeguseks hetkeks nii võrdväärne ega väärikas naine/inimene nagu enda meelest olen, kui oleksin pea 16 aastat tagasi jäänud hooldekodu... Kes teab, kas oleksingi praegu eluski... Vaatame tõele silma!
Kindlasti ma ei oleks see, kes olen, kui poleks suutnud oma elu elama hakata...
Ohjah...
Ma ei suuda ette kujutada näiteks seda, kui puudega täiskasvanu peab oma seksuaalsusegi alla suruma ja muud sügavad tunded, mida ei olegi nähtavad... Mina võin öelda küll, et saan aru - kuid, kas saan, sest mul teistsugused elukogemused.
Mul pisut teistsugused raamid :) Siiski ka mul on raamid, kuigi olen paljudest neist välja kasvanud :)
Samas olen suht kindel, et ma ei ole jäänud oma perele üleliigseks koormaks... ja selle eestki pean olema tänulik.
Ja olengi tänulik!
Usun, et omaste kaela peale ei jää edaspidigi... Naljaga öeldes, kui veel kunagi leiaksin kellegi, kes mind kätel kannaks, see oleks mulle vastuvõetav, KUID KUI ta püüaks minust teha hoolealuse - see EI läheks mitte...
Muidugi elus võib tulla keerdkäike...
teisipäev, märts 10, 2015
5 aastat jälle hooleta!
Sain täna puude "Ekspertiisi otsuse" - ega seal "üllatavalt" ei olnud. Sügav puue. Kuid mis silma hakkas otsekohe, et vajan vähemasti kuus korra lisakulu transpordile.... Seegi hea, et vähemasti - st võib ka rohkem! Varsti vajan lisakulu transpordile korra päevas ja seda isegi mitte varsti, vaid vahel juba ongi nii - eriti suvel...
Ma usun, et veebruaris ei teinud ma end Sotsiaalkindlustusametis raasugi paremaks (nagu daam kartis) ega ka halvemaks... Näitasin end sellisena nagu olen!
KUID
hindamise ja üldse sotsiaalsüsteem on iseennest puudega! Kordan jätkuvalt seda.
Kuna paraneb...
Kardan, et ka Töövõimereformi hindamismeetod ei arvesta inimese tegelikke erivajadusi ega väärtusi/väärtustamist...
Ma usun, et veebruaris ei teinud ma end Sotsiaalkindlustusametis raasugi paremaks (nagu daam kartis) ega ka halvemaks... Näitasin end sellisena nagu olen!
KUID
hindamise ja üldse sotsiaalsüsteem on iseennest puudega! Kordan jätkuvalt seda.
Kuna paraneb...
Kardan, et ka Töövõimereformi hindamismeetod ei arvesta inimese tegelikke erivajadusi ega väärtusi/väärtustamist...
esmaspäev, märts 09, 2015
Lille kinkijal, Heikil oli hea idee, et teha lillest pilt. Ehk ma ei jõua temaga koju. Ei jõudnudki. Arvatavasti kukkus kotist... Minu oma viga, et ei pannud tähele näiteks rongipõrandal paberituutut... :(
Muide, näoraamatus like´sid seda pildi 98 % naisi. :) Eilegi. Mitte et ma like´d nii väga igatseksin, kuid juba aastaid olen märkanud, kui aralt panevad meeldimisi mulle... See on huvitav! Oma meelest suhtlen küll ka mees - sõpradega...
Üleüldse facebook on faceboook. Facebook ei ole päris elu!!!
Tegelikult iga päev võiks kinkida midagi armsat :) See ei pea tingimata mingi täht- või pidupäev. Like pole ka see armas üllatus, mida päevast päeva panna. :)
Täna oli isikliku abistaja Greetel esimene tööpäev. Loodan südamest, et Greetega hakkab hea töösuhe olema mitu - mitu kuud või ehk kauemgi...
pühapäev, märts 08, 2015
Naistepäevast ja eelteade
Head naistepäeva !
Ja veel üks eelteade MTÜ kohta: MTÜ LEEPÜ usutavasti viimane üldkoosolek toimub 13.märtsil kl 17.00, ikka jätkuvalt MTÜ pesas Kaagvere 8-12. Ja MTÜ LEEPÜ saab uue nime, mida olen juba viimased 2-3 aastat soovinud. Saadame LEEPÜ pidulikult ajahõlma, ja tervitame uut MTÜ-d. Nime ma veel ei avalikusta, kõik selgub kohapeal - olge täpselt õigel ajal kohal :)
Päevakorras ongi:
1. MTÜ nime vahetamine.
2. Uue MTÜ jooksvad küsimused - kuidas alustada uue ja asjaliku hooga, ja mida senisest alles hoida
3. Oodatud on kõik ettepanekud ja ideed ning ka abikäed
Ja veel üks eelteade MTÜ kohta: MTÜ LEEPÜ usutavasti viimane üldkoosolek toimub 13.märtsil kl 17.00, ikka jätkuvalt MTÜ pesas Kaagvere 8-12. Ja MTÜ LEEPÜ saab uue nime, mida olen juba viimased 2-3 aastat soovinud. Saadame LEEPÜ pidulikult ajahõlma, ja tervitame uut MTÜ-d. Nime ma veel ei avalikusta, kõik selgub kohapeal - olge täpselt õigel ajal kohal :)
Päevakorras ongi:
1. MTÜ nime vahetamine.
2. Uue MTÜ jooksvad küsimused - kuidas alustada uue ja asjaliku hooga, ja mida senisest alles hoida
3. Oodatud on kõik ettepanekud ja ideed ning ka abikäed
reede, märts 06, 2015
Kas läheks õige Soome elama ?
See küsimus on mul tegelikult ammu - tahaks väärikalt ja võrdväärselt elada... Mul pole kõigi nende aastate jooksul üle läinud tunne, et meil on aeg kuidagi kinni jäänud. Mäletan eluaeg seda juttu, mida ka pr. Kangro siin artiklis räägib - et "Nende poole ollakse valmis armuliselt naeratama ja isegi pisut annetama, aga vaid siis, kui nad on turvaliselt omaette."
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-poleks-oma-pertti-kurikan-nimipaivate-jaoks-valmis?id=70928561
Mina küll ei poolda erivajadustega inimeste Eurovisiooni - olgu tõesti kõik võrdväärne. Mehed, naised, vanad, noored, geid, lesbid, kes iganes. Ka puuetega inimesed - sest erivajadustega oleme me ju tegelikult kõik :) Ja eneseusku saame kasvatada ainult siis, kui saame üksteisest aru. Mina arvan, et igal inimesel on tegelikult eneseusk olemas, ja kui ta suudab ka teise inimese sisse näha, siis ongi kõik väärikad ja võrdväärsed.
neljapäev, märts 05, 2015
Tänasest naistepäevani. Psühhodraama Sauel laupäeval
Esmalt, laupäev teeme Maarjaga taas psühhodraamagrupi enda avastamiseks. Algus Saue Päevakeskuses kell 13.00. Päev lõpeb 19.00. Grupijuhina soovin nähaka mõnd uut grupiliiget. Meil on küll kindel ja töökas väike grupp, kuid vabu kohti veel jätkub. Väga hästi toimiv grupp on natuke suurem... ;) Hea oleks, kui mehedki leiaks rohkem endaga ise tööd tegemas. :) Psühhodraama on ju ennekõige töö iseendaga enda sisse vaatamise ja mängu kaudu. See ei pruugi üldse olla nutt ja halamine. Vahel avastad miskit iseendas hoopis naeru ja rõõmu kaudu. Ja rõõmusse sukeldumine on mõnikord pagana raske.
Kuna pühapäev on naistepäev, siis mind häirivad see aasta reklaamid, kus kutsutakse mehi naisi osturallidele viima. Aga kui naisel ei ole meest... Ja minu mees küll ei saaks plusse, kui mul oleks mees, kui ostaks ühel päeval aastas hunniku asju, mida mina tegelikult ei vajakski... See on minu arvamus ärimaailmareklaamidest!
Täna oli Greete proovipäev. Usutavasti temast saab mu uus isiklik abistaja...
Kuid panen kõikidele südamele: valige hoolega isiklikke abistajaid ehk häid töötegijaid!
Täna tegin taas pisikese moeetendusegi. Sõbranna Anne saatis mulle kingituseks kleidi. Väga - väga kena, minuliku.
Paki käte saamine postkontoris on praegusel ajal omamoodi ooper. Peab helistama klienditelefonile ning kirjakandjale maksma 1 euro. Sünnipäevaks mõeldud paki käte saamisega läks paar nädalat. Omniva... Lähim postkontor Võnnus, ca 12 km kaugusel... Ennem oli omas majas! Ja juhataja tõi sageli saadetised mulle koju - hea aeg oli nii 10...12 aastat tagasi.
Tegelikult mulle on parem pakkide järgi käia hoopis Tartus.
Kuna pühapäev on naistepäev, siis mind häirivad see aasta reklaamid, kus kutsutakse mehi naisi osturallidele viima. Aga kui naisel ei ole meest... Ja minu mees küll ei saaks plusse, kui mul oleks mees, kui ostaks ühel päeval aastas hunniku asju, mida mina tegelikult ei vajakski... See on minu arvamus ärimaailmareklaamidest!
Täna oli Greete proovipäev. Usutavasti temast saab mu uus isiklik abistaja...
Kuid panen kõikidele südamele: valige hoolega isiklikke abistajaid ehk häid töötegijaid!
Paki käte saamine postkontoris on praegusel ajal omamoodi ooper. Peab helistama klienditelefonile ning kirjakandjale maksma 1 euro. Sünnipäevaks mõeldud paki käte saamisega läks paar nädalat. Omniva... Lähim postkontor Võnnus, ca 12 km kaugusel... Ennem oli omas majas! Ja juhataja tõi sageli saadetised mulle koju - hea aeg oli nii 10...12 aastat tagasi.
Tegelikult mulle on parem pakkide järgi käia hoopis Tartus.
teisipäev, märts 03, 2015
Ma tahan, et oled õnnelik päev ja Matemaatika päev
... on täna. :)
Esimene päev on ju armas. Soov on ikka ja jälle, et keegi oleks õnnelik. Minu soov on see küll. Ma ei suuda mõelda ealeski, et olgu ta nüüd vihane... See ei läheks mitte! Isegi siis mitte, kui hetk räbal ja peabki vihastama hetkeks.... Alati saab halbki kas rohkem või vähem heaks ning see teadmine teeb ka juba õnnelikuks :) Vähemasti mind. Kuigi seda mõeldagi on raske. Pingeline....
Niisiis, head mu blogi lugejad olge iga päev kas või natukenegi õnnelikud!
Ja pidage meeles, et 1 + 1 = 2! Tegelikult matat on ka vaja suht iga päev. Mul oli õnn, et sain arvutamise selgeks viieselt ... kuueselt... Ka arvelaual arvutamise. Ema poes. Kunagi taheti, et läheksin matemaatikat õppima ja 6. klassis olingi ise selles veendunud, et minust saab matemaatik. Täna olen õnnelik, et olen hoopis teistel teedel.
Aga samas olen õnnelik, et mul olid väga head mata õpsid. Ja mõned matemaatikudest sõbrad siiani.
Täna hommikul nõusid pestes sain aru taaskord, et vahel polegi vaja soovida minna lõõgastuma ei - tea - kuhu. Minu puhul on lõõgastamine ka köögis toimetamine. :)
Esimene päev on ju armas. Soov on ikka ja jälle, et keegi oleks õnnelik. Minu soov on see küll. Ma ei suuda mõelda ealeski, et olgu ta nüüd vihane... See ei läheks mitte! Isegi siis mitte, kui hetk räbal ja peabki vihastama hetkeks.... Alati saab halbki kas rohkem või vähem heaks ning see teadmine teeb ka juba õnnelikuks :) Vähemasti mind. Kuigi seda mõeldagi on raske. Pingeline....
Niisiis, head mu blogi lugejad olge iga päev kas või natukenegi õnnelikud!
Ja pidage meeles, et 1 + 1 = 2! Tegelikult matat on ka vaja suht iga päev. Mul oli õnn, et sain arvutamise selgeks viieselt ... kuueselt... Ka arvelaual arvutamise. Ema poes. Kunagi taheti, et läheksin matemaatikat õppima ja 6. klassis olingi ise selles veendunud, et minust saab matemaatik. Täna olen õnnelik, et olen hoopis teistel teedel.
Aga samas olen õnnelik, et mul olid väga head mata õpsid. Ja mõned matemaatikudest sõbrad siiani.
Täna hommikul nõusid pestes sain aru taaskord, et vahel polegi vaja soovida minna lõõgastuma ei - tea - kuhu. Minu puhul on lõõgastamine ka köögis toimetamine. :)
pühapäev, märts 01, 2015
Veebruarist ja üles ärkamisest
See veebruar on olnud vägagi asjalik ja hea. Viimastel aastatel on olnud veebruarikuu kõige vaesem ja magedam... See kuu on IAT tundegi kokku üllatavalt hea arv - 121. Sellise IAT tundide arvuga küünlakuud ma ei mäleta...
Kuid soovisin mõne lausega blogida Tallinnas käimisest. " Naised, ärgake üles" saalikoolitusest. EBS-s. Tegelikult kingisin iseendale parima kinki. Trepid olid küll hullud, kuigi me Johannaga saime hakkama. Siiski sooviksin EBS majas näha edaspidi vähemasti trepironijat, kui lifti pole võimalik ehitada. Parim hetk oli koolituspäeva lõpus, kui jäin Johannat riidehoiust tagasi ootama ning ainuke mees, keda mina siis koolitusel nägin, küsis kõrvalolijatelt naistelt:
"Mida too seal teeb?" näitas näpuga minu poole.
"Ta käis koolitusel." vastas üks naine.
"Kuidas ta sinna pääses?"
Naersin omaette.
Mehed, ärgake ka! Mõnes teises mõttes! Üks mees võib rikkuda kentsakalt päeva...
Nii mõnigi naine soovis meid trepil aidata... kuid see ei oleks siiski miskit Johannal kergemaks muutnud...
Koolitus oli hea. Mõtlema panev. Koolitajad Ester ja Leena profid. Istusin. Kuulasin.Jälgisin mängu koolitaja pilguga, kindlasti sain palju endale juurde. Mina isiklikult arvan, et selletaolisi koolitusi tulebki julgelt kõikidele üheaegselt teha. Tulemus oleks hoopis teistsugusem, kui oleks puudega naised eraldi... Me ju kõik õppime üksteiselt miskit juurde. Mina küll tundsin end võrdväärsena :)
Armas hetk oli kohvipausi ajal, kui ehete müüjanna kinkis lihtsalt hõbedast ingli :) Kahjuks firma ei tule praegu meelde. Igatahes ingel ripub mul kaelas. Loodetavasti toob ingel mulle vaid head ja õnne ja edu.
Ka psühhodraama Talvepäevast (tundidest) sain kaasa nõkse, mida igapäevaeluski kasutada.
Oli üks mõnus veebruar!
Usun, et olen ärganud, kuid nüüd lähen maganud, et hommikul jälle särada!
Kuid soovisin mõne lausega blogida Tallinnas käimisest. " Naised, ärgake üles" saalikoolitusest. EBS-s. Tegelikult kingisin iseendale parima kinki. Trepid olid küll hullud, kuigi me Johannaga saime hakkama. Siiski sooviksin EBS majas näha edaspidi vähemasti trepironijat, kui lifti pole võimalik ehitada. Parim hetk oli koolituspäeva lõpus, kui jäin Johannat riidehoiust tagasi ootama ning ainuke mees, keda mina siis koolitusel nägin, küsis kõrvalolijatelt naistelt:
"Mida too seal teeb?" näitas näpuga minu poole.
"Ta käis koolitusel." vastas üks naine.
"Kuidas ta sinna pääses?"
Naersin omaette.
Mehed, ärgake ka! Mõnes teises mõttes! Üks mees võib rikkuda kentsakalt päeva...
Nii mõnigi naine soovis meid trepil aidata... kuid see ei oleks siiski miskit Johannal kergemaks muutnud...
Koolitus oli hea. Mõtlema panev. Koolitajad Ester ja Leena profid. Istusin. Kuulasin.Jälgisin mängu koolitaja pilguga, kindlasti sain palju endale juurde. Mina isiklikult arvan, et selletaolisi koolitusi tulebki julgelt kõikidele üheaegselt teha. Tulemus oleks hoopis teistsugusem, kui oleks puudega naised eraldi... Me ju kõik õppime üksteiselt miskit juurde. Mina küll tundsin end võrdväärsena :)
Armas hetk oli kohvipausi ajal, kui ehete müüjanna kinkis lihtsalt hõbedast ingli :) Kahjuks firma ei tule praegu meelde. Igatahes ingel ripub mul kaelas. Loodetavasti toob ingel mulle vaid head ja õnne ja edu.
Ka psühhodraama Talvepäevast (tundidest) sain kaasa nõkse, mida igapäevaeluski kasutada.
Oli üks mõnus veebruar!
Usun, et olen ärganud, kuid nüüd lähen maganud, et hommikul jälle särada!
Tellimine:
Postitused (Atom)