Neljapäev, november 30, 2006

Õppigem kallistama

Täna kursusel jäi kõlama, et inimesed, nii vanad, kui noored, ei oska kallistada. Just nimelt siis, kui perekonnas on probleeme. Jäin mõtlema, et see ongi nii. Me kallistame muidu üsna palju. Vähemalt minu tutvuskonnas. Kuid kui on mure või arusaamatus, siis häbeneme enda positiivsust näidata. Me ei näe, me ei kuule, me isegi ei tunne. Väga palju nö. lahendamatuid probleeme, vastikuid olukordi, jääksid olemata, kui julgeksime oma tundeid näidata, rääkida - ja tunda. Minu jaoks ei ole kalli-kalli ainult rõõmu väljendus. Ta on hoopis suurema tähendusega.

Ahaa, olen mitu korda tahtnud teie käest küsida, kas te teate, milline koht on Tartu linnas kõige nõmedama kaldteega ? Mina tean - "Muuli" pood. Üsna vastik on poodi sisse minna ja välja tulla. On küll igavene lai kaldtee, aga - kõver ! Ja kaldtee ääres on kivid, kuhu paras ennast hunnikusse kukkuda. Siitmaalt mõelge ise edasi...

Teisipäev, november 28, 2006

kiire info

- tunni pärast lähen taas linna
- lollikindel mässamine projektiga
- ehk saan viimaks AMFPA jaoks tõendi
- homme , ülehomme pere kursus
- reedel LEEPÜ jõulupidu kotka keldris
- kolmapäeval GNLD koolitus
- laupäeval on valik, mida mõtlen veel - mõlemad üritused on tähtsad.

ja veel, isikliku abistaja kanditaadid, kes piiluvad siia, teile mõistmiseks : selleks et tegeleda kõikega, millega tegelen, vajangi teid :) ärge sattuge segadustesse, et olen üli energiline juba nüüd. seda saan olla vaid tänu isikliku abistajale :)

kõikidele lehv - lehv :D

Esmaspäev, november 27, 2006

"Ma olen oma hinge kapten; ma olen oma saatuse issand"

"Ma olen oma hinge kapten;
ma olen oma saatuse issand"

On öelnud William Henley. Ja seda lugesin praegu Brian Tracy raamatust "Omal jõul miljonäriks * 21 saladust, kuidas saavutada majanduslik sõltumatus kiiremini ja lihtsamalt, kui sa arvasid".

Sooviksin pool raamatut siia ümber kirjutada, kuid selle asemel palun, lugege see raamat läbi! Mina ei julge öelda, et raamat õpetab vaid miljonäriks saamist. EI. Pigem iseenda avastamist ja arendamist, et elada oma elu täpselt nii hästi, kui soovime.
Olen mitmel korral maininud, et unistage suurelt. Brian Tracy õpetabki unistama ja palju igapäeva asju, mille peale ei tulda. Sest nendeta on nagu kergem elada. Parem viriseda teiste suhtes, mitte iseenda. See on tavapärane.

Lastevanematele ja üldse täiskasvanutele ütlen, et ärge tehke unistuste keeld lastele mitte iialgi. Aidake hoopis lastel õppida tegema unistustest eesmärke! Ärge unistage laste eest! Teie unelmad ei ole laste omad, teie unelmad on vaid teie omad!
Mäletan, olin umbes 18 aastane, kui mu ema aina kordas, et ma olen nii vana juba - mul ei sobi enam unistada. Ja ma ei julgenudki unistada avameelselt, salaja küll. Ma ei kirjutanud unistusi eesmärkidena üles. Seda ei tee 97% inimkonnast muideks. Millegipärast usun nüüd, et mitmed unistused oleks teoks saanud juba, kui nad oleks olnud eesmärkidena paberil . Need unistused on kadunud ajahõlma. Ma ei mäleta enam neid...
Ma ei süüdista ema. Too oli veneaeg, inimene oli tagaplaanis, siiski ta unistas, tegi elulisi plaane minu asemel. Väga emalik - soovida oma lapsele parimat! Paljud täiskasvanud on selle veakese teadmatusest teinud või kartusest, et laps ei tule toime iseendaga . Kuid lapsele on parim see, kui ta oskab ise unistada ja valikuid eesmärkideks teha.

Lõpetuseks veel üks mõtte raamatust:

"Harjutage end kogu elu tegema asju, mida kardate. Kui teete seda, on hirm kindlale surmale määratud."

Pühapäev, november 26, 2006

Olge ometigi :) palun

Kahjuks ma ei näinud dokfilmi näota tüdrukust. Arutasime Kristiga komme tüdruku kohta. Enne kui ma vihasta nagu Kristi, palun küll taas õppige kord SALLIMA teistsugust eripära ja AUSTAGE elu :)
Ma tean, et minu päevikut loevad inimesed, kel on sallivusega vägagi hästi. Oletan seda sellest, sest ma pole 10 kuu jooksul, mil olen avalikult päevikut kirjutanud, ühtegi negatiivset tagasi sidet saanud. Negatiivsed kisad on mujal minu kohta, kuid nende lugemisest püüan hoiduda... Seega, üleskutse ei olegi mõeldud teile, mu sõbrad!
Usun, igaühel on õigus elada! Ilusa naeratuseta... Näota... Käteta... Jalgadeta... Kõikidele on Jumal andnud HINGE, mis armastab ja / või vihkab, naeratab ja / või nutab... Usun, et hing soovib elada. Ja mitte kellegil ei ole õigus öelda, miks ta üldse jäeti ellu ja muud taolist lollust. Elus juhtub palju ebatavalisi asju. Loodusseaduste ega õnnetuste vastu ei saa meist keegi. Egoistid ei ole meie, kes mõistavad suurepäraselt erinevusi, mis on meie jaoks tavalised isiku eripära. Egoistid on need, kes ei saa sellest aru. Ei saa aru, et maailm vajab armastust ja mõistmist, mitte vihkamist ega haletsust. On üli meeldiv, kui mõistmatud hakkavad mõistma.
Loodan südamest, et väike tüdruk oskab elus armastada ka mitte sallimist. Ta on ju armastuse sees :) :
http://www.julianawetmore.net/

Vaatasin silmanurgast täna "Meie" saadet, kus rääkis Valli Lember-Bogatkina. Mulle meeldis ta sõbra ütlemine, et temast paistab armastust eest ja tagant.
Vanaduski on mõnele vastuvõetamatu.
Mõtlemata sellele, et saadakse isegi vanaks...
Samuti on vastuvõetamatu see reaalne võimalus sattuda õnnetusesse.

Elul on vahel kummmalisi ettearvatamatuid juhtumeid kõikidele! :) Olge ometigi valmis neid vastuvõtma! :) Mis sellest , et ei ole just kerged...

vabandus arvuti süül

sõbrad rate.ee´s, vabandage, et ei ole vastanud teile see nädal! mu arvuti lihtsalt ei luba ratesse logida ning kui saangi korraks sisse, siis viskab mind ratest otsekohe välja. nii et vabandage!

uuel aastal soovin muretseda kindlasti parema ja uuema arvuti :)

Laupäev, november 25, 2006

möödub päev, nädal lendab...

taas kodus.
ehee, piilun silmanurgast praegu ÕNNE13 - vägivald tungib sinnagi.... ohoo, kas vägivallata tõesti ei saa enam mingi tv saade?

täna kummaline päev - lõpp kokkuvõttes hea rahulik päev. üle pikkade kuude saime kokku lyga. nohjah järgmine aasta saab meil keskkooli lõppetamisest 20 aastat. lubasin korraldada klassituleku. asja pont on selles, et olime 3 aastat kahekesi klassis :D ja veel üllatas lyd siiralt minu auväärne vanus :D ta teab mu vanus kõik see aeg, täna tegi mind mitu head aastat nooremaks - olin hästi elevil :P mis parata, kui näin noorem :D nüüd võime taas miu kuud rahulikult elada teades, et meil mõlemal on samuti peaaagu ok :)

tantsulõvide pildid nüüd mu kodukal www.lux.ee - piiluge, kui soovi :) mina nõiatibi näoga :D

äsja sain teada, et ehk jaanuaris alustab psühhodraama grupp minu jaoks - ega midagi mul veel vähe tegemisi :P

möödub päev, nädal lendab
ootan sind , kindel endas...

kuid keda ootan... või... mida... aa kindel endas olen nii või teisiti. aeg lendleb vaid.

Reede, november 24, 2006

Tantsides Pärnusse ja veinita Pärnust tagasi:)

Eile öösel tantsisime Tallinnas. Ööklubis Tallinn loomulikult, mitte linnas Tallinn :P Maarika, Kaido, Eva ja mina. Suuremaks kamp ei kujunenud, kuigi tegime Maarikaga head eeltööd. Kahjuks. Siiski meil oli hästi lõbus tantsutuju. Lülitasin end kõigest välja ja möllasin . Seekord oli klubis kuidagi vähe rahvas. Selle - eest oli tantsupõrand vahepeal meie päralt, mis iseenesest sobib hästi.
Kaido, kes esimest korda elus lükkas ja tõmbas ratastooli trepil, sai imehästi hakkama. Ka minu sülle võtmisega tuli Kaido imehästi toime, kuigi millegipärast tundsin, et ta käed natuke värisevad :P :D Ei tea, kas kartis, et lähen katki :P :)
Kaido on Maarika klassivend ja eile kaine autojuht. Silla juures laskiski politsei torusse puhuda, mille peale pärast hakkas Maarika hädaldama, et ta pole veel iial saanud puhkuda politseile ning ta hakkab torujuppe koguma ja teeb neist endale kaelakee. Mina lubasin omakorda öelda "aitäh" ja kee omale võtta :D:D:D
Maarikaga ei olnudki ma tantsimas käinud. Pildistasime ka patukest :)

Hommikul sõitsin Pärnu konveretsile. Ilus ja tore, kuid olime Mariga praktiliselt päev otsa kohvita ja söömata. Hommikul magasin isiklikult koos Maarikaga viimase minutini, sest voodi saime 4 ajal varahommikul... Pliit või poliitika naisele, kuid unistasin konverentsi esimesel poolel vaid kohvist, et silmi lahti hoida :) :P Häbi tunnistada, kuid see on tõsi!!! Ja siis toidust... Pärnu bussiliiklus on hämmastav - viimane buss sõidab Tartu poole kell 19.00 . Kugistasime Mariga kärmelt suupistet vastuvõtul, mis algas kell 18 ja natuke kohvi. Sõõm veinigi - oi ma vihkan veini joomise kähkukat :D See kõik toimus meil 15 minuti jooksul. Tormasime Strand Hotellist bussile :)
SEBE bussis ei ole ju soodustusi. Mul oli rahakotis 100 krooni. 120 eeku bussipilet. Õnneks oli erakonna liige andma puudujääva 20 krooni. Aitäh!
Oligi Pärnu reis.
Ei, asi nii hull ei olnud. Mõni ettekanne jäi meeldegi. Ja mu sees kummitab küsimus. Rääkiti naistest - noorematest ja vanemaist naistest. Siis mina tegin järeldusi, et naised, erivajadusteta ja erivajadustega, on kõik võrdväärsed. On ideaalne !
Aga ...
Aga tegelik elu ...

Olen energiat taas täis :)
Möllan projektiga ka edasi ja kõike muuga.

Hetkel olen Riina pool ja nautin kesköist kohvi :)

Neljapäev, november 23, 2006

Ehh... pähhh

Mitme päeva närvikulu järel on tulemus NULL. Projektile öeldi ei. Meie esimene projekt lendas vastu taevast. Aga arvan, et olgu ta taevas, või kus iganes, aga projektiideele me puhkust ei anna. Kui uksest välja visatakse, tuleb aknast tagasi tulla - onju nii ? Ja kui aknast ka välja visatakse, tuleme kas a) õige näoga paraadukse taha, või b) korstna kaudu sisse. Või c) õhuaugust:P Aga HMN on 1 kummaline koht. Asjaajamine on nigel - kui mitte hullemini öelda. Mina ei hakka mitte kunagi mitte kuskil nende heaks õnnemänge mängima.

Aga, kuigi esimene projekt ebaõnnestus, on 1.detsembril LEEPÜ jõulupidu. Koos Jõuluvanaga, kellega ma aasta aega flirtisin:). Olen kindel, et ta minu käest laulusalmi ei küsi, sest ma ju flirtisin temaga:D. Tehke järgi !

Aga täna õhtul lähme kuhugi ööklubisse MÖLLAMA. Tulge kaaa !

Kolmapäev, november 22, 2006

naeratan nagu eile... üleeile... ja GNLD´st

Meeleolu on veidi parem, kuigi projekti saatusest ei tea ikka veel mitte mõhkugi... See sööb närve :) Pinge väsitab :) Aa see on tõepoolest vist tänapäeva popp vabandus, mis viib stressini. Alati saab pinget kuidagi leevendada. Unustada hetkekski. Ei tohi end upputada tõesti enesehaletsuse sohu :)
Ola pigem kasvõi külmunud oasupp, millel ei ole enesehaletsust, et teda ei võeta lusika pealegi... :P
Otsustasin, et ma ei lase väga enda sisse inimeste masenduse ja uniseid virinaid. Lihtsalt ei suuda jääda muidu rõõmsameelseks. Olen olemas küll toetajana, kuid ma ei saa lubada iseend tappa teiste muredega... Sorry, kui kõlab julmalt! Mul ei ole võimalik talvepimedust vähendada - seega soovitan minagi, tehke midagi nauditavat. Mõelge, et olete parimadd iseendale. :)

Paljud on aina küsinud, mis on ikkagi GNLD...
Kordan taas ja taas, et kallis hind on väga suhteline küsimus. Enamus inimesi on kinni vales tõekspidamises ja mingis ettekirjutatud hoiakureeglis - tundmatu on päh ja kohutavalt kallis. Eile jäid silma poes olles jälle näiteks alkoholi hindu ning mõtlesn, et kas need on normaalsemad, kui GNLD hinnad. Siiski ostetakse häid ja kalleid marke :) Süvenedes natukene rohkem GNLD´sse, kui tarbimisfirmasse ja ühte äritegemis võimalusesse, saab selgeks, et jah suht kallid tooted on tegelikult vägagi normaalsete hindatega. :)
Ma tean, et olen lugejatele ühte teist kirjutamata jätnud. Nt hinnakirja. Seda MEELEGA, sest hea firma koostööpartner ei pane hinnakirja avalikult välja - see on nii. Vabandusi pole teie jaoks mul vaja välja mõelda, sest minult saate küsida kõik hinnad, mis huvitavad ja rohkemgi veel.

Nüüd pean lendama...

RÕÕMU :)

masendusehoog möödub

Masendusehoog möödub - tean. Alati on möödunud - miks nüüd ei peaks mööduma :)

Homme on jälle Atlantises GNLD Lõuna - Eesti koolitus. Esineja paneb mind endamisi mõtlema, kas minagi saaksin ükskord pärandada oma lastele... Püüan ju kuhugile välja jõuda. Maksku mis maksab, kuid soovin siiski kuhugile jõuda oma äritegevusega. See saab olema üks eesmärk.
Raske eesmärk.
Elu ei peagi kerge olema :)
Enesekindlust peab vaid jätkuma !

Praegu on kindlus see endas, et masendus läheb üle. Kui mitte enne, siis
kevadeks
ikka :D

Loodetavasti palju ennemgi :)

Teisipäev, november 21, 2006

Pimedusestressist

Viimastel päevadel on inimesed üleüldse kuidagi rokemalt stressis... See on vist nakkav!
On ju elus enam - vähem kõik kontrolli all ja hästi - alati saab homme olla hullem kui täna. Kuid me just ei ole tänasega rahul unustades, kui paha oli eile ehk...
Lühikese päevad ei mõju soodsalt.
Miski puudub.
Miski ülejäägis.

Mis see miski on - ei tea...

Armastussära on vaja.

Äkkiline väsimus... ja väike HURRAA

Tulin linnast. Äkkilisest tundsin väsimus...

Praegu sain oma KÜ esimehelt välisukse- ja keldrivõtmed. Väga hea. Kuid miks peab energiat kulutama "sõdadele", kui positiivse lahenduseni saab ka heaga, kui väga tahta. :) Kellele oli võtme - sõnasõda vaja...

Mõistmatus röövib energiat. Asjatult. Kõikidelt.

Esmaspäev, november 20, 2006

Nii palju unistusi!!!

Ärgasin.
Mõtlesin, et kirjutan taaskord unistued paberilehele. Sedapuhku märkmikalendrisse. Taaskord imestasin siiralt, et unistusi ei vähene. Hoopis vastupidi - unistuste rida pikeneb ja pikeneb. Suurimast unistusest väiksema uistuseni.
Unistades mõttedes salaja omaette jääb mulje, et unelmaid on kakis - kolm. Pettepilt! Kirjutades unelmad paberile, siis tuleb neid kümnekordselt rohkem. Iga hommik unistame, mis päevgi tuleb. Alateadlikultki. Me ei unista kunagi halvast päevast... Ikka heast. Soovime just seda ja toda süüa, serllist riietus selga jne - kõik on unistused.
Varemalt ei ole ma nii mõelnud, selliselt olen mõelnud paar kuud alles - ja ma olen jahmatanud unisistustest, mida on mu sees tuhandeid, millest saavad iga päev kümneid automaatselt eesmärkideks ja täituvad.

Julgust unistada!

KAS...

Jäin mõtlema ja südant valutama, KAS tasus ikka KÜ-le ametlik kiri kirjutada - see peaks lähiajal esimehel käes olema - kuid ma ei arva, et ainult suuliselt ja heaga saab võtme küsimus lahendada, kui üle aasta pole positiivset lahendust tulnud. Siiani pole ma kodu pärast kisa tõstnud, kuigi olen higi ja vaeva näinud küll ja küll. Järjepidevalt hea lollikindlusega. :)
Vaatasin eile minnes ja tulles veelkordselt teadetetahvlit trepikojas, kas korter 12 peab koristama detsembris - jah, detsembris. Nagu aastaid. Detsembris.
Olen endast alati andnud oma parima trepikoja koristamisel. Isiklikud abistajad on endast parima töötulemuse andnud.
Kuidagi kurb ja vastik tunne on selle mõttetu lahkheli pärast...

Eks näis , mis leek plahvatab - mina jään enda seisukohale, et mu viga oli vaid võtmete kaotamine.... Kaotamist tuleb ikka ette! Igalühel.

Tänaseks lehv - lehv kõikidele!

Pühapäev, november 19, 2006

Lume lõhnalised vaibad :)

Viisime abistajaga vaibad õue - mitu kuud polnud seda teinud. Mulle on alati meeldinud vaipu õues puhastada. Tolmuimejaga saab küll puhtaks tõmmada - kuid see ei ole see
õuelõhnaline puhtus. Panin väikesed vaibad pestud põrandale - nii mõnsa sügisõue hõljus toas ja ala all oli veidi jahe novembri rõskus.
Meenus, et lapsepõlves klopis vaipu ema iga laupäev talvel lumel ning tubades lendles lumelõhn vaipadelt - minu jaoks oli see üks parimaid kodulõhnu. On praegugi.
Rõõmuks ja rahulolekuks on väga vähe!
Kodu.
Vaip.
Õuelõhn.

pühapäevalik

olen pühapäevalik. püüan lõõgastuda. aga mõtted on homses, mil algab taas pingeline nädal...
kui postiivne nädal, on positiivne pinge aasta lõpuni. ja kui tuleb natuke vähem poisitiivne nädal, on natuke vähem positiivset pinget. kuid siiski pingeline aasta lõpp :)

väga närve söövad paar päeva ees, milles küsimus - ja või ei. ehk hiljemalt kolmapäevaks saab teada, kas leenu möllab detsembris eriti hoolega :)

reedel olen looodetavasti pärnus.
ja nii edasi ja nii edasi sada üks tegemist.

vahepeal tuletan meelde ikka ja jälle omad unistatused, mille poole püüelda ikka ja alati :)

elu taevatrepp

tiimikoolitus toimus rüütli tänava maailmas. hästi armas ärklikorrus, tuletas mingit vanaema maja meelde. miljöö hästi hubane. wc-gi oli suurepäraselt ligipääsetav. ainult nägin seal tõesti elu taevatreppi, millest olen ratastooliga üles läinud. ma olen elus igasugusi treppe näinud, kuid sellist treppi nagu maailmas - taevatrepp. :) järsk ja keerus ja hästi kitsaste astmedega. hea oli, et tiit ootas uksel ja oli valmis ees tooli lükkama/toetama ja mari tõmbas tooli tagant - saime üles :D tiit soovitas maailma töötajatele midagi trepiga ette võtta, ettekandjad kehitasid õlgu ning vaatasid mind kui ilma imet, kes pääses maailma. arvatavasti maailma ongi suht võimatu lifti ehitada...
tiit vabandas mu ees, et valisid sellise ligipäästmatu kohakese minu jaoks. tahtsin vastu vabandada, miks ta vabandab - olen ju ligipääsenud maailmale tema enda abiga. no problems!
alla sain lihtsamalt. kaupo võttis mind sülle. tiit tõi ratastooli :) mõtlesin küll allaminekule õudsusega, kuid meestele oli lihtne ja kergem.

olen roninud võõraste meeste süles munamäe tornitrepist üles - alla - ei olnuud nii õudne nagu maailma trepp :D

järjekordne näide, et ükski takistus min ei peata. ;)

hommik algas marile jalutuskäiguga tartust kaagverre. ta kas jäi bussist maha või bussi üldse ei tulnudki täna hommikul. vähemasti mina ei näinud bussi kohvitades.
mari hakkas hääletama. keegi peale ei võtnud. nii jõudiski hääletades jala luutsna jõeni, kus me kristagi ta auto peale võtsime, et tartu minna. st mari sai kohe linna tagasi. kuna soovisin hirmsast 12ks maailms olla, siis otsisin auto võimalus. krista nõustus kohe.

on ju mul armsalt hullud isiklikud abistajad ja sõbrad !!!

päevalehes selgitav artikkel jõulukaardi - kampaaniast. loodan, et kahtlejad hakkavad mõistma lõppude lõpuks, et elu on pagana tore üksteise mõistmises elu taevatrepil, millel võib igaüks käia omaenda moodi. :)

Reede, november 17, 2006

Veel jalaga maalimisest :)

Jäin mõtlema, miks mu mõned sõbrad on tellinud maalid... Ok, ok tellitud maal ei lähe nende postkasti, vaid otse seinale :)
Veel meenus mulle, kuidas Kristaga oktoobris vaatasime Mella pool KUNSTI. Hinge kinni pidades. Ma polnud ausalt nii palju head kunsti, mis jalaga tehtud, näinudki. Nii lähedalt. Mõistsin, kui palju on minul veel õppida värvide maailmas.
Kui ebaproff olen veel.

Ja alles paar tundi tagasi öeldi, selleks et mind hakata õpetama, peaks tema õppima jalaga joonistama. :) Minu meelest on siin tänasele mõtlemis iva meile kõikidele. :) Palun, mõelge, kas suudate tajuta, kuidas on kätteta kunsti teha! Mina isiklikult tean, et mina ei suudaks suuga maalida. Täpselt samut mul ei ole võimalik tunnetada oma käsi joonistamisel. Me kõik tunnetame oma tunnetust ja oleme sellega harjunud. Tunnetust on võimalik küll juurde õppida, kuid vahel on see lihtsalt võimatu. Kui nt puuduvad käed...
On igasugust kunsti.
Mulle tundub , et Eestimaa mõned inimesed ei ole veel harjunud teistmoodi kunstiga, mis ei ole teistmoodi. On ainult teistsugune kunsti tegemisviis.
Asi ei ole arvedest. Imelik, arveid postkastis nähakse, kuid jõulukaarte mitte. Kas silmad tõesti ei näe midagi muud, kui raha ja pettust? Kas teate , kui kallis huvi on maalimine. Olen korduvalt ostnud viimaste kroonide eest värve... Ma ei taha öelda, et makske arveid. Siin on oluline igaühe südamehääle valik. Soovin öelda, et elus on palju asju, mida ei saagi rahaga mõõta.
Kuidas mu hing säras, kui esimest korda Sirli mainis soovist, et soovib just minu tööd tuppa Ma ei uskunud oma arusaaamist :) Ma ei mõüelnud rahale, mida küsida - ei ol,ud iuialgi mõelnud hinnale. Mina ei olnud selleks küps ega olegi. Sirli oli. Eelmine pühapäev, kui Sirli mind koju sõidutas, tuli maali vaatama - kutsusin aralt vaatama, kas meeldib - ning ewi uskunud taas , et ta Sirli soovib just seda maali poja toaseinale.
See on RÕÕM mulle.
Et mu maaalimistöö on väärt NAERATUSTKI.
Isegi mu papa väljendas praegu uhkust, et maalin jalaga. Kunagi joonistas temagi ülihästi . Käega. Mõnikord soovitan papale uuesti joonistama hakata... Tema tõdeb, et ei oska enam...

Sallivust ka veel :)

Ei tahaks uskuda, et elame lollidemaal :)

Mu kallid sõbrad, loodan, et jõulukaartide kampaania on imearmas ja vajalik silmaringi avamiseks. Kuna soovin isegi lähiajal kuuluda ülemaailmse suu- ja jalaga maalijate assotsiatsooni, siis puudutab veidi mindki. Kampaania on seaduslik:

http://mella.lux.ee/index.php

Mitu päeva on selles meediaski jutt olnud. Eile tv3 uudistes. Täna Kuku raadios.

Mul on tõesti kahju ja kurb, et mõned inimesed ei mõista, et see on KUNST, mis nende postkasti jõuab, ilma igasuguse rahapesuta. Raha andmine on vabatahtlik ju.

http://www.tarbija24.ee/tarbija24_forum.php?forum=1&forum_show=188&forum_id=2574

See tuletab meelde minu kampaaniat...

Me ei ela ju lollidemaal ju , sõbrad!

Soh - ongi nii va !?

Einoh, maailma inimesed üllatavad mind ikka ja alati :) Kas ongi nii, et kergem on jääda igavesti ühe rea peale pidama, kuigi teadakse, et see üks rida pole ainus rida, millel käia... Segane värk, exju :)
Tean.
Loodan, et suudan varsti selgeks iseendale teha ühe pisi keerulise asja...

Papagi üllatas mind just! Kutsus mind appi kööki. Seda juhtub harva. Ehk mõjus talle minu üleeilne karmus - ta oli taas õlutanud. Minult küsis täna taas suitsuraha... Mina olin jälle kokkupai paitükk ning andsingi . Tean, et räägin iseendalegi risti vastu - olen tuhat üks korda lubanud mitte enam anda, kui tal on alkoholi raha, kuid muu jaoks pole - ning ikka annan raha. Mõeldes, kui hirmkole on elus üksi jääda ning iseendale jalus olla. Aga täpselt nii on mu papa elu läinud. MINA küll ei sooviks enda elupäevi nii lõppetada, kui ühel päeval avastan , et olen jäänud üüksi inimkonda ja enam ei tea siis, mida üldse veel eluga peale hakata.
Tee teistele seda, mida soovid, et tehakse sinule.
Armastus.
Andestus.
Kaks märksõna. Elus.
Ja siiski, kergem on viha või endasse sulgumine , kui armastus ja avali olek... Ei mõista ikka veel, miks see nii on olnud kogu inimkonnna aja jooksul .

Internet hirmutab. Õigemini mitte net, vaid inimesed, kes seda kasutavad ja väidavad, et isuaalses maailmas on kergem sõpru sõbralistidest kustutada. Kas soovime, et me südameis on ka mingi netijuhe ja võnked või mis iganes, kuid mitte reaalne inimene...

Tuju kadus ... Papa avas õlupudeli. Olin küll seljaga papa poole, kuid kuulsin korki keeramist. Muide, papal on avalik peidukoht pudeli jaoks, mida mina tean väga hästi.
RUMAL TÜTAR OLEN ! RUMAL HEA INIMENE OLEN!
Küsisin praegu papalt: kas andsin õlule raha.?
Vaikus.
Vaikus kestab
ja minul on nutumaik suus.

Kuna kasvan suureks inimeseks,kes ei suuda pidevalt armastada ega andestada?...
Kas soovingi vastik vihkaja või endasse sulgunud olla...
Kas suudan...
Oleks kergem elada.
Lihtsalt kergem...
ja kergem end hävitadagi.
Nagu papa...

EI TAHA . :)

Neljapäev, november 16, 2006

igatsuse stress vist

mh, õudne päev... mitte edenev ja uimane...

sooviksin erilist...

kallitust vist... kuid sellist erilist kallistust ei leia... kallistused hakkavad kartma kes - teab mida ;):) see on nii...

et mitte läbi põleda... ma virisen... kuigi enam - vähem kõik ok...

või ma ei tea...

päev läks igatahes luhta...

On ju hea :D

Tuju on parem. Kuid päev venib ja venib. Ei saa kuidagi hoogu sisse tänasele :S Ajast on kahju. Kas peabki iga päev rabelema?!

Leidsin postkastis imearmsa ja mõtlemapaneva keissi:

"Väikese inimesega on raske vaielda, kuna tal on pisike hing. See käis selle ratastooli jutu kohta. Tema maailm koosneb väikestest asjadest ja tal on suur nina, mille tõttu ta ei näe muid asju."

Olen 7 tundi selle üle juurdlenud :) Ka mina olen pisikene või... ebaerootilselt kõhngi :D Keset nägu on mul suur nina, mis ei sobi mulle absoluutselt. Mulle meenus ühtäkki, et lapsena ei meeldinud mulle oma nina :D:D:D
Suur on ainult mu hing.
Enda meelest.
Seega küsimus: kas olen väike või suur :D ;)
Ei,

nali naljaks, kuid see kild on tegelikult hästi hea võrdlus haridusest ja haridusest.
Kurb on see, et on inimesi, kes seda ei mõista. Nende meelest on nemadki suurte hingedega inimesed.
Meil jääb üle vaid nende suhtes üles näitada tolerantsust.
Vahel heaga.
Vahel karmusega.
Samas uskudes, et isegi ei ole ideaalsed...

Loodan,et sõber ei pahanda, et riputasin tema kirjutise siia. Mulle tundus see väga oluline. Ei , ärge minge peegli ette uurima oma hinge ja nina suuruse kooskõla :P

Lisaks lahingu teemale

Mari sai siiski ilusti bussile...

Ja muidex, olen keldris olen ka tegelikult käinud. :) Koristamas... paar aastat tagasi...

Ohjah!

Kolmapäev, november 15, 2006

Järjekordne lahing

Olin eile ja täna linnas.
Eile erakonna piirkondlik üldkoosolek. Ma ei olegi siin veel maininud, et kuulun sotsidesse. Mitte sellepärast, et see oleks olnud saladus, vaid polnud midagi mainida :) Ma polnud jõudnud mitu kuud üritusele. Eile istudes TÜ Raamatukogusaalis mõtlesin taaskord: mida pagana pihta kaotasin poliitikasse ?! Ja jõudsin vastuseni taas: miks ka mittte!!! Ehk suudan nii mõndagi asja paremini selleks teha läbi poliitika. Nt isikliku abistaja teenuse vajadus inimestele, kes tahavad riigile rohkem anda, kui võtta.

Täna GNLD . Täna jõudis minuni taas mõistmine (vahepeal katlesin veidi, sest kõik tundub kuidagi uskumatu - see on loomulik ja normaalne), et SEE ON MINU ÄRITEGEVUS ja GNLD on minu koostööpartner vaid, mitte vastupidi. Minu teha, kuidas tööd plaanin teha või ülesehitan. Uskuge, GNLD´s on võrdne võimalus kõigile! :)

Nii.
Kõik tore.
Tulime Mariga õhtusse 20.10 bussiga koju. Nüüd vist kuu aega sõidab buss 22.22 linna tagasi. Siis jõudsin busside vahe sees dshussi all käia.
Aga...
Kuna mul ei ole aasta olnud majauksevõtit - lihtsalt kadus ja uut võtit ei lubada teha, lihtsalt ei saa võtit, mille järgi uut võtit teha - oli KÜ esimehe vanaemaga sõnavahetus. Helistasime ukse taga uksekella, et paluda ust mitte täpselt kellapealt lukku panna, kuna abisttaja läheb linna tagasi või andku võtit meile hommikuni (papa oleks honmmikul tagasi viinud). Sel aastal oli tänane esimest korda, sest püüan iga hinna eest linnast tagasi jõuda enne välisukse sulgemist. Vastuseks sadas rida solvanguid. 1. võtit ei saa, mul pole vaja öösel käia. 2. ma toon ratastooliga pori majja. 3. mu hooldajad ei pese treppe.
1. vastusküsimus : inimõigus ?
2. vastus: käin trepil nädalas kõige vähem majaelanikest.
3. vastus: mu ISILIKUD ABISTAJAD pesevad treppi, siis kui on minu kord graafikus. Ja minu kord on detsembris.
Olen mitmedel kordadel küsinud paariks tunnikski võtit, et käia linnas võtmetegija juures - tulemuseta. Sama on muide keldrivõtmega, selle kohta öeldakse, et ma ei käi keldris niikuinii. Ja ei saagi käia, sest igakord kui soovin keldri minna, pean poolpäeva võtit otsima. Onju tüütus või kuidas!
Olen siin majas elanud 17 aastat - ja nüüd ei tohi trepil liikuda.

Eelmine aasta oli veel absurdsem ütlemine Tartrus ühes majas, et ratastool lõhub treppi.

Issanda loomaaed on tõersti suur!

Esmaspäev, november 13, 2006

VÄRVILINE päev üle mitme aja

Pool päeva olin uppunud värvidesse. Tundsin mõnu. Proovisin taas maalida. Päris valmis ei saanud ega pidanudki saama - nokitsedes tuleb parem. Talveõhtul saab tulevalgusegagi värvidega mässada, kuigi päevavalgus on mitmeid kordi parem. Mind ei sunni keegi hommikul loome tööle sel lihtsal põhjusel, et olen öökulli tüüp :) Minagi ei suuda end hommikuti midagi head endast välja imema :D :P
Maalidele tekib juba väike järjekord! Uskumatu !!!! Ma pole ju proff veel.... Küllap originaalsus ka müüb. Loodetavasti saan see nädal tõendi ka, siis saan edasi minna maalimis ühinguga, maalid reisile panna... Jah, närviarsti tõendi taga seisab praegu asjaajamine. Enda süü ka. Ei ole vähemalt 25 aastat neuroloogi juures käinud, pole aimugi, kes võiks olla otsene minu arst. Muidugi võiksin perearsti kaudu, kuid siis ehk tuleb mul taas tõestama akata, et kasutan tõega jalgu :P Uskuge või mitte, kuid leidub uskumatuid Toomaseid, kes ei usu enne, kui nad oma silmaga ei näe :D Ajan plaani dr Talvikuga. Dr Vaasa lihtsalt ei saa kirjutada, kuna ta ei tööta närviarstina enam.

Mul on ikka mõistev Mäksa vald. Sellest kuust tõusis isikliku abistaja raha. Olen peaaegu õnnega koos :)

Pesin villaseid sokke LDC´ga. Tuli meelde, et puhastusvahendite koolitusel kõneldi, et LDC on parim villa pesija. Vanad sokid läksid tõesti valgemaks. Ega maa neid väga ei hõõrunudki. Polnud nagu mõttet. Kulunud on. :)

Vot nii. Ajan laiskust taga vahetevahel. :P

Pühapäev, november 12, 2006

Isadepäeva õhtul

Jälle lõpuks läbi mitme seikluse kodus :) Täna soovisin kindlasti koju. Sest papale oleks olnud täna päris üksi olla kurb. Kuigi ta ei oleks kindlasti seda väljendanud. Kui tulen pimedas õhtul koju, on koduaknad pimedad. Ainult teleri helk paistab aknast. Papa ei pane aastaid üksinda kodus olles tuld põlema. Olen küsinud, miks ta valges pole. Papa kehitab õlgu, et ta ei taha ja et ta ei vaja valgust.
Kuidagi kurb.
Olgu inimene kes tahes, kuid pimedas olla - on selge mõju iseendasse sulgumisega. Sügav lukus olek.
Jah, ma olen vahetevahel õnnetu ja tigegi, et papa joob... Siiski hoolin temast.

Käisin täna veel üllatuslikult GNLD experience´l. Teadsin, et toimub, kuid mõtlesin, ise ei jõua, seepärast ei kutsunud külalisi kaasa... Kuid mõnikord mängivad olukorrad ise parima kätte :)

Aitäh teile, Maarika, Kaupo ja Sirli aitasite mind taas hädast välja :) Ja GNLD rahvas on ikka võrratu :) Uskuge, mind! Kõik naeratavad... mis pole Eestimaal kombeks. Kuna mul oli poolteist mitte ütlevat päeva - mitte paha päeva, vastupidi toredat puhkepäeva :) - kuid pikk mollutamine väsitab mind kuidagi teistmoodi, siis just need naeratused tõid mulle reaalsuse tagasi. Mida vajasingi.
Küla peal on hea. Kodus parem :)
Küll sooviks nii toime tulla, et saaksin õhtuti koju tulla. Kodus olla.
Auto ostust unistan :P Tõsiselt.
Ma pean suutma end üles töötama, et saan ka autot lubada. Ei, ärge mõelge, et olen peast soe! Seda ma ei ole! Abistaja sõidaks volitusega. Mul kui kõrvalistujal oleks auto juhtimine ja liiklus ammugi selge... Mujal on olemas jalajuhtimisega autodki :D

Mässasin natuke pesu pesemisega ja enda kreemitamisega ja tundsin mõnu :) Linnas olles päevi tunnengi kodu toimetustest puudust.

Aga siiski on hea koju tulles öelda uksel : "Tere kodu!" Tervitan kodu tõepoolest kõva häälega viimasel ajal.
See on armas!
Teise asjana lülitan laetule põlema.
Ja kodu hakkabki hingades särama!
Seda tunnet peab igaüks ise tundma, kuidas tema kodu hingab koos temaga ;)

Laupäev, november 11, 2006

Veel täna mõeldes homsele

Homme on isadepäev. Soovin kõikidele isadele mitte ainult head isadepäeva, vaid armastagem omi lapsi ja naisi :) Sest kui mees austab ja armastab oma lapse/laste ema, siis ta austab ja armastab tõeliselt ka oma last/lapsi. :)

See on meelde jäänud ülikooliajast. On ju sügav mõtteline :) See ei tähenda ilmtingimata seda, et mees ja naine peavad tülides koos elama, mis mõjuks kindlasti lastele negatiivsemalt kui lahus elamine. See tähendab seda, et ärge olge vaenujalal oma lapse/laste emaga.
Ma ei poolda sugugi nüüd mahajätmisi.
Lahutus on valus. Seda ei oleks üleüldse vaja... Kuid elu on muu karm reaalsus. Kuid lahkuminek ei röövi veel last/lapsi.
Olge mõnusad ja tublid issid!

Mul pole aimugi, kui mitu meest loevad mu päevikut tegelikult :) Ühte - kahte tean, kes loevad aeg - ajalt . Seega, see jutt on teile :) ;)

Ahjusuu ees

Istusin jalad kõveras, käed ümber põlvede ratastoolis (väga mugav puhkeasend nagu tugitoolis lõõgastunult istudes) . Mõtlesin elu üle. Kodus sellist luksust ei ole. Mõttedes on ahju tegemine koju mitu head aastad juba, hiljuti kirjutasin sellest juba, kuid enne tuleb üht - teist tähtsamat teha kodu heaks, nt lähiajal uus uks panna... Ahi on tähtis. Ma ei suuda kõike korraga. Tasapisi. Samm sammult valmib unistuste k0du.
:)
Unistuste kodus peaks olema palju armastust. Naljakas, mul nagu oleks armastus. Enda sees. Pagan võtaks, jagada armastust kodus pole küll eriti kellegile... Ma ei hala. Vaatan tõele näkku. :) OK, OK, kodus on papa - kuid temast jääb mul armastust üle. Kui eile ütlesin, et ei suuda enam uuesti suhe luua... siis saan ju aru, et kõik mehed ei ole jobud :D Ainult targad ja mõistlikud mehed on peamiselt ÕNNEKSKI hõivatud... :) Mina olen valiv. Väga valiv. Mulle on öeldud, et olen ideaalne (seda mitmeid kordi) - sellepärast hakkavad targadki mind kartma. Ma ei mõista seda suletud süsteemi :D :P
Miks peaks ideaalsust kartma?
Ja ometi minagi kardan ideaalsust.
See tähendaks, et mitte ühtki eksi sammu. Ideaalsuses pole, ei peaks olema valu ega pisaraid. Kuid ainsatki suhet vist ei ole mingi probleemita ega eksitava sammuga.
Minu puhul on arvatud, et olen ja nõutud olla kõige kõrge tasemel. Unustades, et olen siiski lihtsalt inimene. Ma ei suuda olla ideaalne. Minagi tohin vahetevahel olla keskmine inimene oma vigadega.
Ohjah, kuid siiski parim oleks jagada kodusoojust.
Mõnikordki.
Tean, et mul on sõpru, kelledega jagada armastust. Aga see pole see armastus, mida aeg-ajalt hing igatseb kisendades ja hääletult.
Armastuseks on lõpmatuid võimalusi :) Kõik on tähtsad.
Aga...
Lapsena oli mängunurk ahju taga. Alati oli soe ja kodune. Mulle meenus, et ma ei oskanud unistada kesk- ega elektrikütest. Mäletan , et unistasin vahepeal paljudest ahjudest suures majas :D armsa ja õnnelikku pere keskel... Pisike trits ei oska ju mõelda elu argimuredele. Ja parem on :) ...

Äh, ärge pange tähele - talveõhtul võib ahjuuksesuu ees võib igasuguseid asju mõelda :)

:)

Laupäev. Järjekordselt. Magasin täna rahulikult üsna kaua. Juba paar nädalat hommikuti tundsin, et ma ei maga just hommikuti end välja. Olen öökulli tüüp olnud eluaeg ja vähese unega. Mul ei valmista mingit raskus hommikul vara tõusta, kuid nüüd igatsesin küll kord end magada välja. :)

Soovin taas leida isiklikku abistajat. See võtab kohutavalt energiat, kui päevast päeva mõelda, kes täna just abistab. Aga ma ei virise - kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab :) Seega järjekordselt siiagi, kes soovib lisatööd või teab kedagi, kes soovib lisatööd, siis töökuulutus on mu kodukal www.lux.ee/tiia nupukese "võtan tööle" all. Töökuulutus on muutmata, sest mina ei näinud vajadus seda lahkemaks muuta. :) Sest siis kaoks tõepoolest tööandja konkreetsed nõuded ära... Arvan, et isiklikuks abistajaks pakkuvad ja tulevad need, kes tõesti saavad silmapilkselt asjale pihta :) See pihta saamine kaasneb muide iga ametiga.
Isikliku abistaja teemaga olen leierdanud niipalju - enam nagu üksipulki ei viitsi. Igatahes vajan taas isikliku abistajat. Kes huvitub, sellele lähemalt infot isiklikult :)

muidugi vaesed baaridaamid ka

veel mõtlen baaridaamidele, kes peavad ööst öösse joodikutega maid jagama...  

Reede, november 10, 2006

Rõõmus väsimus ja pisut kurbust

Teine pikk mtü-de koolituspäev selja taga. Sain kogunisti tunnistuse, kuid mõtlen, et see kuulub me ühingule, sest Maarja osales samuti baaskoolitusel. :)
Koolitus toimus Tartu botaanikaaias, kus töötavad ime abivalmis rahvas. Tänud neile! Eile näiteks peatus väiketrartor, mille juht tormas appi meile treppi peale. Täna hommikul juhtusime trepil kokku härraga, kes lubas botaanikiaaeda tulevad varsti kaldteed - asi seisab vaid raha taga. Kui õhtul ootasin järele Laurat, siis infolaua proua aitas jopet selga. Aitäh, et keset Tartut on nii suur abivalmistuse paik!

Käisin lõunaaeg Kariniga taas "Zavvist" lõunal. Armas teenindus ikka Lauralt :) Einoh, kui kõikjal oleks tuttavad teenindajad ees, siis varsti ei oleks isikliku abistaja vaja kaasa :P SIIS OLEKS IDEAALNE ISESEISVUS MUL :P
Leppisime Lauraga, et õhtul kohtume ja räägime. Mis te arvate, kuhu istusime maha - loomulikult "Zavvi". Laural oli vaja pisut olla veel ka töö juures, ta seal üks tähtis tegelane. :) Nautisin paarkümnend minutid üksinda kakao joomist. Tõsiselt naudisin. Siis sekkus meie vestlusesse Lauraga üks kutt. Purjus. Hämmastav, kutile meenus, et paar aastat tagasi oli samas kohas minule välja teinud. Mulle küll ei löönud pilti ette alguses. Pärast tuli meelde, kui Laura ütles ta hüüdnime. Nagu ikka purjus mehed, kes tulevad jutte puhuma, ütlevad otsekohe, et nemad on minu suured sõbrad ja saavad minust aru. Niisamuti ka see kutt taas. Huvitav, miks mina neist aru ei saa!!! Kutt paitas ja käperdas kui suurt sõpra ja tegi jäätisekokteili välja ja Laurale õlut, mida Laura ei soovinud, vaid cocat ... Lõpuks sai meil Lauraga mõõt täis - hakkasime lahkuma. Kui Laura mulle jopet selga toppis, kukkus kutt konkreetselt meile selga. Ei me ei saanud haiget. Vastik oli. Seda enam, et on teada, kutt on ettearvamatu ja tarvitab äkiliselt käsi...
Kuti kokteili jätsin lõpuni joomata... Absoluutselt ei tunne sellest kurbust.
Õues ütles Laura, et kartis minu pärast.
Mina kartsin Laura pärast.
Kuigi "Zavvis" poleks hullu juhtunud.
(Kes veel ei tea, siis Laura oli 5 aastat tagasi mu isiklik abistaja. Üks esimesi naisabistajaid.)
Mind kummitab kuti jutt, et hiljuti abiellus... Vaene naine...
Mina ei sooviks enam purjust meest koju ootada ... Mitte üks vägi ei paneks taas seda tegema. Ja nüüd tajun selgelt, miks ma ei julge näiteks taas uuesti hetkekski armuda - just sellepärast, et ma ei soovi näha ilget purjus inimest ... Pange pahaks või ... :) Kuigi vahel igatsen... kuid kardan südamemänge.
Mis vägi paneb inimesi selliste inimestega kokku elama... Armastus... Sallivus... LOOTUS, et äkki miski paraneb... Ei, ma ei väida, et mõnel juhul ei või paremus tulla - kuid seda juhtub harva. Kahjuks. Pagana vähe kahjuks.

Kuid siiski oli täna hea päev.

Praegu olen Riina pool. Homme jääb Tallinna sõit ära. Kristi haiguse tõttu. Saangi koju. Pole head halvata ega halba heata!

Ärge jääge haigeks! HOIDKE END!

Neljapäev, november 09, 2006

Juhe koos:)

Olen rikutud. Täna MTÜ-de koolitusel kimasin kohviautomaadist mööda, ja lugesin täitsa selgelt: OASUPP. Millega see lõpeb ??? Ricutus gradus gravis:P

Olen täitsa olemas, kui keegi juhtub mind taga ajama. KUI keegi veel minu vastu huvi tunneb;) Täna käisin lõuna ajal söömas oma kunagises lemmikkohas - "Zavoodis". Panin tähele, et seal on remonti tehtud. Aga hullud meeletused tulid meelde:P Kuidas öö otsa tantsisime, ja kuidas taheti mind AKNAST välja tõsta - mitte uksest:P Jne, jne. Aga piljardilaud on IKKA minu jaoks kohandamata - räige diskrimineerimine !!! Väga armas oli oma Laurat näha "Zavoodis" toimetamas ja mulle uksi avamas, ja kalli-kalli tegemas. Arvan, et mitte kõik kliendid ei saa Laura käest kalli-kalli, kui lähevad "Zavvi":)

Uusi sõpru usun, veel
leian sellel pikal teel,
kuid kas mäletate, kuidas jõime viina ?:P

Peaks ükskord öösi kõike kordama. Ühest vanast kohtuprotokollist oli lugeda, et peamine süütegu, mida noormeestele ette heideti, kõlas: "üüse ümber ulkmise peräst". Peaks äkki eeskuju võtma:P Aga praegu olen nii korralikuks muutunud,et POLE AEGA hukka minna - TÕELISELT raske juhtum, onju.

Sattusin täna ikkagi linna:P

Esmaspäeval rääkisime Mariga, kas ta tuleb kolmapäeva päeval, või neljapäeva hommikul. Täna keerasin hommikul külge, kell oli enne 9-t - ja uksele koputus (kella mul ei ole). Mari ! Minu jaoks pisut ootamatu, mõtlesin just, et kui ärkan, siis helistan talle (see kõik käis läbi une:)). Käisime õhtul Jaani kirikus kontserdil - üle pika aja. Tegelikult ei mäletagi, millal viimati teatris või kontserdil käisin, ammugi kinos. Käin küll hästi palju igal pool, aga kultuuriüritustele LIHTSALT EI JAKSA minna. Kontsert, kus esinesid gruusia meeskoor "Tbilisi" js eesti ansambel "Wirbel", oli fantastiline ! Gruusia härrad rääkisid eesti keeles ja ühe Ernesaksa laulu ("Sinna, kus sinine silmapiir, sinna, sina sind viin") laulsid ka eesti keeles. Eestlased olid ka tublid. Laulsid gruusia keeles "Sulikod". Lõpuaplaus oli vägev, vähemalt üks lisalaul lauldi veel. Homme jälle linna koolitusele, ülehomme ka. Olge mõnusad:)

Teisipäev, november 07, 2006

koristajatädikene ;)

teate, mis ma pool päeva tegin ;) koristasin õige pisut ja pesin pesu. olin juba asjaajamiste saginas unustanud, mis tunne on mopsiga mööda elamist ringi lasta ning mõelda vaid tolmukorrale, mis hävib elamises.
ma polnud suhteliselt pika aega , vähemasti nädala möllanud gnld vahenditega. külas ööbides ma ei saa ju näiteks valamu ligi... ja uskumatu küll, aga mu jalanahk muutus tuunduvalt paksemaks. nüüd on jälle tunne - olles möllanud jalgupidi G1 pesuvees ja disinfectanti põrandapesuvees - et jalanahk on ime õrn . nii õrn, et sooviks kellegile pai teha :) varsti loputan kohvitopsi ldc´ga ja siis kreemitan veel - siis peaks olema ülihea olla. :)
disinfectant põrandavette sellepärast, et ta hävitavat nakkuspisikuid. kuna mina ei saa õhku pihustada, siis olgu vähemasti põrandal "sõda" pisikudele :)

äh, lootsin , et see nädal on rohkem rahulikum ja püsin kodus. aga ei. laupäeval sõidan taaskoos tallinna konverentsile "laps ohutsoonis". jälle aitab päälinnas kristi. enam ma ei pelga
midagi. kes mind tartus bussile minna ja bussist maha aitab - sellega tegelen homme.
ma ei pea ju minema, aga siiski tunnen, et iga inf on nüüd minu jaoks oluline. tegelen ju peredega. soovin saada ka pere nõustajaks ükskord.
üldse ... võib - olla tuleb aeg, kui ma ei saa kuhugile minna - on vähemasti hea mõeldagi, kus kõik olen käinud :)

täna helistasin üle pika aja katrinile tallinna. ma ei mäleta, kas olen temast kirjutanud. vist olen. katriniga tutvusime vist 86 a, kui ilmus minu esimesi kirjutusi ajakirjas "nooruses". katrin kirjutas mulle ja ainsana jäi sõbrannaks siis. tookord tuli kuus ikka 30.....40 kirja, päris kirja - kõik soovisid sõbrad olla, kuid viitsisid ühe või kaks kirja kirjutada... katriniga polnud tõesti ammu suhelnud, üle pooleaasta küll. nii hea tunne praegu, et meil on enam - vähem hästi ning me ei ole teineteist sugugi unustanud.
esimene kord pidime katriniga kohtuma kuskil kadriorus, kuid ta jäi hiljaks... ma ei kaotanud lootust, seda tegi muide mu ema... saimegi linnas juhuslikult katriniga kokku, ta tormas mu ette lõõtsutades: kas sina oled tiia... ja vabandas, et jäi hiljas... hästi armas minu meelest :)
täna tabasin iseend ütlevat ka katrinile - mul on kiire ja aega ei ole üldse. issakene, ma olen juba selline nagu peaaegu kõik ümberringi.
kuhu tormame...
isegi sõprade jaoks
ei jää enam ajaraasu...

mul tekkis küsimus: kas mu erivajadus pole aeg, mida ei ole :)

Esmaspäev, november 06, 2006

TUISK

Akna taga keerutab tõeline tuisk. Aknalaual väljaspool on 2 cm kõrgune lumekord. :)

Head uut kooliveerandit!

Infopäeva pildid

Laupäeva pilte võite esialgu näha mu kodulehelt http://www.lux.ee/tiia/?page=10023

Head vaatamist!

Pühapäev, november 05, 2006

Eilsest ja tänasest

Eile toimus niisiis LEEPÜ infopäev. "Tartu" hotellis. Mina pole iseendaga rahul. Ma ei teagi, mida isiklikult oleksin saanud paremini teha , et läinuks paremini, kui läks... Rahvast oli kohal vähe. Ootasime siiski rohkem osavõttu, kuigi üsna mitmeid ütlesid viimasel hetkel ära, kuid nad kõik jäid südames meiega. Neid oli / on palju. Mitukümnend vähemalt. See julgustab edasi minema ühinguga :) Võib - olla on see parim arusamine eilsest, et elule ligipääsu küsimused on olulised.

Meie moto on ju "Ligipääs elule".

Üllatus oli minu jaoks see, et "Tartu" hotelli trepi kõrval on kaldtee - käin pidevalt sealt mööda, kuid varem ei olnud tähelepanud. Kui wc-s oleks seepki olnud , oleks teenindus vägagi tasemel olnud.
Õhtul tegime vallatusi Maarja pool. Soovisime küll kuhugi pubi või ööklubi minna, kuid oli ju laupäeva õhtu ju - kõik kohad täis. Tiirutasime mitu korda kesk Tartus edasi - tagasi. Otsides kohta, kus maanduda. Tantsimisekski. Tantsimisest pidingi loobuma, urr. Selle-eest tutvusime taaskord 2 hästi sõbraliku noorega, Andrese ja Merliniga, kes on Kareli tuttavad ning sõidutasid meid õhtul linnas ja jäid meiega kogu peokeseks. Mängisime "miks ja seks". Teemaks tsirkus. Üks küsimuse - vastuse kompott tuli hea välja:
miks elu on raske - seks elu on tsirkus :D

Täna jõudsin lõpuks koju. Aitäh Andresele ja Maarikale abi eest!
Nüüd tulevad uued sihid ja eesmärgidki, kuid on vanu unistusi , mis ei tohi vaid unistusteks jääda... :)

Reede, november 03, 2006

"Trükikoda" lõpetas tänaseks töö:D

Trükikoda lõpetas voldikute trükkimise - printeriga. Maarja printis ja mina voltisin jalgadega:) Nüüd on 40 voldikut pressraua all. Pressraua aset täidab poola keele sõnastik, mis leidis kasutamist ka voldikul oleva luuletuse tõlkimisel. Luuletus ise peaks teile ammu tuttav olema:) - "Kolm imelist sõna".

Veel on voldikul kolm imelist lauset, mis me välja mõtlesime. Nad ei ole unikaalsed, aga on lihtsalt head:)

Õigus valida ja olla valitud
Õigus armastada ja olla armastatud
Õigus olla eripärane

Pressikas saab ka hea:) kuulake Raadio Kukut;)

Neljapäev, november 02, 2006

LEEPÜ infopäeva voldik

Täna valmis Ühingu infopäeva voldik. Väga-väga kihvt. Tegime nädala head koostööd Kristi ja Lärriga Tallinnas. Meie poolt mina ja Maarja. Kes ei tule laupäeval kl.16 "Tartu" hotelli, see jääb lihtsalt ilma:P Ausalt öelda, olen väga ülirahul, et 7-kuusel tital on esimene oma voldik olemas. Kahjuks siia ei õnnestunud voldikut üles panna,

Loodan, et kohtume infopäeval:)

Täna pole põhjust kuri olla:)

Täna oli üsna meeldiv koolitus. Nii pereteraapias, kui ka GNLD-s. Vahepeal jõudsin ka šoppamas käia. Täna oli minu (Tiia) nimepäev. Tähistasin seda esimest korda elus:) Elagu Tiiad !!!