Teisipäev, juuli 30, 2019

Veel pilte nädalavahetusest





Juba aasta ei ole meil Jänksi... 😔 Aga südametes on...

Esmaspäev, juuli 29, 2019

Pärnumaalt, Treimanist jälle kodus

 Oli psühhodraamatiline nädalavahetus.
Kui psühhodraamat ei oleks, võiks rooste minna 😋 Nii ütles Maarja teetassi taga. Olen temaga väga nõus.

Ja taaskord sain kinnitust, et just psühhodraamat tahan - soovin ikka ja jälle teha ja õppida...

Käisime Iklas laupäeval söömas.
Liiga hilja tulin sellele, et joosta Läti ja tagasi 😉 Lihtsalt lõbu pärast.

Pildil õpetaja Ruuda ja Maarja.
 See psühhodraama suvekoolitus oli tõesti esimene kui mina sain vette. Ausalt ka. Kahel päeval järjest. Seekord oli ääres vesi solk - soe.


Kes ütles, et riietega ei tohi meres sulitada... Oma vanus tuleb unustada - muidu polegi võimalik mõistlike lollusi teha... Ka see, et riietega meres käisin, on nüüd tehtud.  Eile oli mul tõesti lõbus. Naudisin hetke.




 See pisi põllulillede kimbukene, mis mul käes, sai merre Karelile visatud...      Omaenda käega. Sigrit viis mind süles kaugele vette... See oli armas hetk, mida väga ootasin... Sain rõõmu ja jaksu juurde. Mul on  alati hea meel, et Karel oli ja on ka nüüd, kus ta iganes on, olemas... Minu südames... Kui palju võib üks sõber õpetada ja anda ilma, et ta teadnud oleks... Ega ma ise ka ei teanud. Nii head kui mitte nii headki, mis lõpuks oli ja on ikkagi hea...
                                                          Sigritiga, kes tegi ka pilte.




                                                      Tagasi teel Kaja auto tagaistmel

Neljapäev, juuli 25, 2019

Homsest kolm päeva Pärnumaal

  
Nagu eelmisel aastal toimub Treimnanis psühhodraama suvekoolitus Ruuda juhendamisel.

Tean ammu, et sinna ma lähen iga hinna eest. Sest Ruuda õppetamiste kogemustest on lõpmatult õppida 😊













Kindlasti lähen mere äärde. Võtan ka raamatu kaasa. Usun, et Karel oleks rahul - tema soov oli, et kirjutaksin hästi palju... Arvan, et raamat on väikene kirjutamine sellest... Täna on Kareli sünniaastapäev... Õpin Kareli kaudu ikka veel asju, saan uusi kogemusi... See on uskumatu ja imeline...
Muide, mu raamatut loeti minu vana haualgi... See on armas minu jaoks... Usun, vanaemagi on rahul minuga. Vana hoiab ka mind siiani...

Kohtume mõne päeva pärast siin  blogis. Arvuti jääb koju. Tahan lihtsalt olla.😊 Loodan, et saan lõppude lõpuks suve naudida... Eelmine aasta oli mere ääres  külm tuul...

Kolmapäev, juuli 24, 2019

Kunstnik olla on kunst

Kolmas õhtu olen nagu naelutatud teleri ette. Seda juhtub harva, kui suudan istuda tunnikese pingsalt teleka ees ning vaadata ainiti ekraani...
Picasso...

Hästi palju on mõelda õpetlikult, kuidas olla see päris kunstnik... Justnimelt kunstnik, mitte aind mingi värvidega olija raamides...  
Tõeline kunstnik olla on kaa kunst!!!
Mäkerdav kunstnik nagu mina on olla samuti tõeline kunst.

Alles nüüd jõuab see mulle kohale...

Teisipäev, juuli 23, 2019

Suure - Jaani raamatukogu

sai esimesena raamatukogudest mu teise raamatu. Monika kinkis neile raamatu. 😊 See on ju armas!!!
Suure - Jaani raamatukogus on olnud ka minu näitus 2012 aastal....

Olen paarilt lugejalt kuulnud, et raamat peaks olema koolides kohustuskik lugemine... Hihihi, seda küll ma kirjutades ei mõelnud. Minu jaoks on mingi kohustuslik alati mingi raam või piir...
😋😉 Soovisin kirjutades vaid, et jäetaks natukene mõtlema...  Siiani on tulnud tõesti  häid arvamusi mu kirjutamisoskusele ja mõttetele. Aitäh lugejatele!

Laupäev, juuli 20, 2019

Uus (veel nimeta) maal


Tšill laupäev

Täna on olnud kahe sajaga MINU laupäev 😊 On olnud rõõmsaid hetki hommikust saadik. Sain bussiga sõida!!! Üle pika - pika aja. Natuke kartsin, kas bussijuhid on normaalsed... Olid. Vägagi normaalsed. Aidati ratastool bussi ja bussist välja. Oodati rahulikult. Viisakad ja head sõnad.  Jalutasin Sigritiga Hansa laadal. "Armastuses" sõime kooke - iseend tuleb ikka armastavalt hellitada. Mina leidsin vaarika - kohupiima tordilõiku...
Ega laadalt erilist ei ostnudki. Laudlinad jäid silma - ei suutnud otsustada, kas on ikka vaja ja suht kallilt. Lubasin tagasi minna. Läksingi uuesti mööda . Müüjad mäletasid mind... Naeratasid. Äkki oli laual üks lina lahti, müüja ütles, et siin üks väikene plekk, annaksin teile 5 euro eest, muidu 12 eurot... Otsin. Kuigi see lina ei olnud roosade roosidega...  Nüüd mul sünnipäevade ja muude pidude laudlina... Plekk on tõesti väike. Arvan, Super10 võtab pleki ära...
Üks juustumüüja sokutas tasuta juustu mulle... Seega mulle oli laadal käik väga kasulik!!!
Siis nägin tuttavaid. Ka Vampsi. Ajasin paar sõna juttu.
Nüüd  hakkan paari raamatut käekotis kaasas kandma - igaks elujuhtumiseks. Kunagi ei tea, kellega võin kohtuda ja kes tahab näha... 😋 

Koju tagasi jõudes, käisime veel tiiru aias . Sai natunatuke koristatud, viisime ühe katkise kasti prügikasti... Need pole küll mu lilled, mis selja taga... Kuid looda võiks ju, et kunagi näeks mu aed ka ilus...
Oli tõeline tšill päev.
Puhkasin.
Lõõgastusin.

Sigrit isikliku abistajana on tubli. Saab hästi hakkama ka bussidega. Temaga saab tõesti tšillida.
Aitäh Sigritile tänase päeva eest!

AHAA, raamatud on maalitudki

Valmis. Mu 105 maal.
Tuli iseenesest.

Eile õhtul oli selline mäkerdis.
Kui Mirjam hommikul nägi, hüüatas: "Oi, kui ilus mäkerdis!"

Täna mäkerdasin edasi. Nüüd hoopis teistsugune pilt. Püüdsin raamatudki lõuendile mäkerdada. Ma tõesti ei mõelnud ette. Lihtsalt tegin...

Kui keegi nutitelefoniga tuleb, palun pildist uus pilt teha...

On hea rahulik olla.

Ma vist oskan raamatuid kirjutada.
Ja  vist oskan raamatuid maalida.

Nii hästi või halvasti nagu mina oskan.

Kuid ikka südamega ja naudinguga...

Kolmapäev, juuli 17, 2019

Mäkerdamise rahuldus

Mäkerdasin.
 Lihtsalt läksin. Võtsin esimese juhtuva värvi, mis jäi varba vahele ning mäkerdasin poolteist kaks tundi. Üle mitme mitme kuu.
Sain naudingu.
Sain rahulduse.
Igatsesin juba maalimist mitu mitu aega.

Maalimisnurk ei ole taas selline nagu mul oleks vaja... et värvid  , pintslid ja  nii edasi jala ulatuses... Avastasin, et pooled värvid remondiajast jäänudki lae alla. Mis absoluutselt mulle ei meeldi... Teadsin seda küll. Kuid ma ei mõelnud mitu kuud sellele... Olin mõtetes raamatuga...

Siiski sain rahulduse.
Üheainsa värviga mäkerdamisest. Tunded lõuendil.
Usun, et tuleb taas lahe maal...

Teisipäev, juuli 16, 2019




 Pühapäeval võtsin aja maha - käisin metsas... Tüdrukutega tšillisime lihtsalt. 

See kestis küll vähe aega, kuid  mul  oli päris piisav, et saada uut energiat juurde...
















Lillemeres.
Pühapäeval.









Täna olen saanud raamatule mitmeid vastukajasid... Positiivseid ja ühe mitte nii väga positiivse - kuid olekski natuke imelik, kui kõik oleks kena... Hea on see, et olen õppinud igas asjas ja igas avamuses õppima... Ja alati peab tegema ja looma südame hääle järgi. Armastusega.  Suurim rõõm, et  olen kirjutanud ja teinud raamatu siiralt ja armastusega...

Esmaspäev, juuli 15, 2019

Väike video Sellest viisist Kuldvõtmekese päeval



Vallavanem Priit ei pääsenudki laulmiseta. 
Andsime lubaduse, et 5 aasta  pärast esineme koos - mina ja Priit. Peaaegu oleks  see juhtunud seekordki, kuid meil kummagil ei jäänud aega proovi tegemiseks. Mulle meeldis juba see, et peale mu sala ettepanekut koos laulda, hakkas Priit  prooviajale mõtlema. Ei kohkunud ära... See oli minu poolt ikka päris hulljulge samm teha selline laulmise ettepanek, et üllatada rahvast...
Küllap leidub meil nüüd 5 aasta jooksul mõni vaba hetk meil proovimiseks 😉😊    

Seekord laulsid Jüri ja Priit ja kõik rahvas koos...  

Väikese video tegi Silver. 

Mina tantsides mõtlesin, kuhu tort Piretig a või siiski vastupidi Piret tordiga  küll jääb... 😉😋 Õigel üritusel ikka juhtub nii mõndagi... Siis tantsisin vist jälle autogramme andma...

 

Väike video Kuldvõtmekese päevast


Laulab Anzelika, klaveril Elina.

Väike video Silverit.

Pühapäev, juuli 14, 2019

Raamat "Kohvi jalaga, palun..." näeb lõpuks ilmavalgust...

 Selline näeb välja esikaan.

Esikaane pildi tegi Hanna - Rebeka.
 Küljendas Aave.
Keeletoimetaja Maarja
 Trükkija TT Print

Suur suur aitäh teile, mu väike nais ja meeskond!!! 💗

Minu meelest oli meil super hea koostööd. Oli nalja, naeru, apsakaid ja peavalugi - kuid siiski rahulik ja nauditav koostöö. Julgen nii öelda. Mina ise  küll naudisin raamatu sünniprotsessi.



Esilehel ja tagakaanel mu jala - ilukiri. Üks väike joonistuski selle raamatu jaoks.  

Soovi korral saate osta hetkel otse minu käest 15 EUR eest.  Küll leriame kättesaamise viisigi. 
Tõenäoliselt saab kuhugile  müügile ka. Arvatavasti lähen varsti raamatuga Sauele ja Tallinna. Ja kui keegi veel minu kui raamatu autoriga kohtuda - andke julgesti teada ja  kutsuge külla. Tulen hea meelega.

 Nii sain TT Print trükikojast raamatude kastid 11. juulil.

 


Paar tundi tagasi sain esimese kommentaari raamatule: loeti läbi pooleteise hingetõmbega, hea sõnastus, huvitas.

Nüüd tuleb hakata inglise keelse raamatuga tegelema... Tõlke olemas.

Raamatu esitlus oli nagu kord ja kohus!!!

Eile Priiuse seltsimajas Kuldvõtmekese päev. Raamatu "Kohvi jalaga, palun..."  esitlus.  
Facebook´i inimesed on pilte eilse õhtust juba näinud. Jutu vähem. Mõtlesin, et kirjutan siia pikemalt - kuid praegu mõtlen, et see on päris keeruline panna sõnadesse peo tundeid ja rõõmu, kallistusi ja sõnu .... Selle sees peab olema ning kõik iseendas säilitama, et ikka alati rõõmsa värinaga tagasi mõelda.   

Aitäh kallistajatele ja heade sõnade eest!
Aitäh lauljatele, Jürile, Anzelikale, Andresele, Maarjale ja Priidule, klverimängijatele Anule ja Elinale!
Aitäh tordimeistrile Piretile!
Aitäh Priiuse seltsimajale ja Kastre vallale! 


'
  





Liiaga
ja
Kaupoga




            Minult esimesed  tervitussõnad. Isiklik abistaja Mirjam ja Maaja, kes oli tõlk


 Vallavanem Priit soovis õnne ja tervitas, ütles, et olen justkui valla kultuuri saadik... Sellele pean küll mõtlema, kas ja kuidas olen... Aga miks ka mitte, kui saaks vallaga rohkem koostööd teha, kuid... Kuid mul oli seda siiski hea kuulda.😊 Et minuga olevat kerge asju ajada, sest tean, mida tahan... Hiihii, arvasin, et minuga raskem...

Johannaga




Külli oli hästi armas üllatus eile.

Raamat oli eile minev kaup😊




Maarja ja Anu






Tordimeistriga ehk naabrisõbrantsiga Piretiga


Kristeliga
                                   Kriiksuga  tort - sees roheline. Spinatiga. Imehea ja imeilus.

Pilte ehk tuleb juurdegi . Silver tegi sadu klõpse. Siin kõikidelt pilte läbi segi.

Mul on kahju sellest, et jälle ma ei näinud ühtki erivajadustega inimest ega sotsiaaltöötajat vallas...