Mina ei abiellu enam kunagi.
See oli mul juba varem otsustatud, kuid siiski kripeldus oli "aga kui äkki"... No kuulge, kui pean pulmapäeval lahkuminemisele mõtlema, siis mis mõttega üleüldse paari minna!?
Ausalt ma ei taha teistkorda kõigele mõelda. Ja kõike läbi teha. Kõike jagada. Ma lihtsalt ei tõuseks enam püsti ning kui veel seda tuleb teha abielu alguses - siis sorry, EI.
Olen siin blogis vähe kirjutanud abielust - ja seda nimme - aga oma pulmapäeval mina küll ei mõelnud muredele, mis tulid aastate pärast... Kui oleksin neid suutnud ette kujutada, siis ma vaevalt oleksin unistanudki abielust.
Näidake mulle paari, kes õnnelikumal hetkel suudaks kaaluda lahku minekut... Ja kui leidubki selline paar, siis tekib küsimus, kas nad on sel tähtsal hetkelgi õnnelikud...
Loodan, et selliselt seadust vastu ei võeta. Et tehakse parandusi.
Mina iseseisvaks vabaks naiseks vabal maal edasi :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar