Oli kreisi see neljapäeva hommik küll. Mitmes mõttes. Aga naljakal kombel jooksusammul kaotades kinki lõppes päev hästi. :) Jooksusamm pole siinkohal liialdus. Kinki kaotasime Sandraga jalast mõlemad - nii kiire oli tormamisega. :)
Üks magas kogemata kauem, teine otsis võimalust siiski linna pääseda - ja Zeppeliini ees me kokku saimegi lõpuks.
Siiski, miks isegi Räpina maanteelgi sõidab nii vähe busse???
Krista ütles küll, et ostaks ise mulle kaupa ära, sest tal oli kiire linna minemisega. Mul polnud ostu nimekirjagi valmis. Teadsin vaid, et tahan jaanideks midagi head ja tavaliselt rohkem. Sest mine tea - ehk tuleb keegi küllagi. ;) Lootus üllatuseks jääb. Kuid jaaniaeg pole mul abistajatki - seega pidin juba sellele mõeldes toidukraami varuma. Täna mitte ei saanud sõbrannale öelda, et ok too leiba ja soola :D
Muide, soolaga olen maru hästi varustatud :) Kapis a´la 2 kg soola. Kohe ausalt. Külamammid muretsevad armsasti minu eest! Ei saa ju ära öelda ka: ärge tooge x asju... Nad on vanad ja tahavad endast veel rõõme jagada... Olen isegi omakorda soola jaganud sõpradele.
Veel soovisin Silverile üllatust posti panna. Ta lõpetab põhikooli. Postimajas läks järekord aeg - luubis, bussile minemise aeg lähenes hirmkiirusega. Tulin lõunase bussiga koju tagasi.
Süda väga rahul.
Toimetasin kõik siiski ise. Sandra abiga.
Loodan, et Sandragi jõudis jookuga jaanideks koju.
Ahjaa, tänasega sai loodetavasti ühele poole ka Geeniuste projekt. Pistin aruande posti. Sügisel hakkame uue hooga pihta :)
Kuid vähemasti kuu poolteist puhkan ja möllan :) Olen veendunud, et olen viimaks puhkuse välja teeninud :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar