Käisin ju Hiiumaal sellepärast, et tuua näitus koju. See, mis Otilt kuulsin näituse vastukajaks, oli rohkem kui üllatus. See oli miskit head uskumatut! Nii minu kui ka usun terve Hiiumaa jaoks. Arvan, et võin nii öelda, et lõin suuremaid laineid kui n ö päris kunstnikud. Juba see, et Hiiu leht kirjutas minust kaks korda, olevat Oti sõnul ajalooline. 29. jaanuaril kirjutas Kadi Kiiver loo "Kunstnik, kelle piiriks on vaid taevas" (netis ma seda momendil ei leidnud) .
Külalisraamatuski on mitmeid sissekanded, mis panid pisarad veerema. Rõõmust. Üllatusest. Mul oli tegu, et mitte päriselt nutma puhkeda. Ma ei ole veel nii hea kunstnik... Ma ei saanud aru, mis inimestele siiski lõpuks väga meeldib... Äkki see, et olen siiras ja aus ka värvides... Kindlasti mitte ainult mu jalad...
AITÄH, hiidlased!
Aitäh, Ott Lambing!
See on tohutu energialaks mulle kunstnikuna. Ka lihtsalt iseendana.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar