Iseolemine - mõistatuse kõva pähkel

 Selle nädala märkmiku mõtetera

Kõige julgem tegu on mõelda iseseisvalt ja valju häälega.

- Coco Chanel

Olen olnud mitu aega mõistlik, kuidas jääda iseendaks ja mitte tehes sellega teistele, kes  jäävad ka iseenda juurde, südamevalu... 

Minu meelest see on kõva   pähkel nii iseendale kui ka teistele mõeldes.

Ometi on iseolemine elu üks  tähtsamaid ülesandeid. 

See on mõistatuse pähkel, kuidas jääda ellu ja anda endast parim teistele. Ja mitte vahel mõelda, et ehk oled sina  midagi valesti teinud... Ja tunnedki, et oled maailma kõige halvim iseolemisse püüdlemine, tuleb see tunne lahti lasta ning edasi minna otsides lahendusi,mis sobiksid teiste iseolemistega kokku. 

Järjest rohkem tunnetan, et sellised iseolemised panevad meid kõiki proovile.

Soovime seda  siis või ei.

Elu seab meie ette igasugusi õppetunde.

Täna oli maaillmas vist tagurpidi päev. Raadio rääkis. 

Oli viltune kuidagi päev. Kuigi enam - vähem kõik on ju hästi.

Parim tänu mammale  täna kellelt sain taas mõndagi kõrva taha panna. Ja minu jaoks ei ole iial vana, et teda mitte kuulata - iseasi, kas peame olema alati täpselt ühisel nõul ja mõistmisel... Üht mõtlen, et kui

 mina saan ehk kunagi 81, siis soovin minagi tänulik olla oma elule - mida olen praegugi ... iseolemisega... 

Lahe laupäev

 Käisin linnas. 

Silma hakkasid otsekohe kõikjal lumememmed ja lumemehed.😉

Oli vaja ju radiaatorit. Lubasin siiski tuttuue õliradika. Päris hea hinnaga. Kaks aastat veel garantiid. Õliradikatega pole just mul kõige paremat kogemused, on hakkanud  kiiresti lekkima... Aga Ehitus ABC müüja ütles, et tal sama firma radikas on töötanud paar aastat ning kliendid on suuresti rahul. Nii et loodan, et tuba saab olema soe ja mul paljajalu  muretult mõnusalt soe olla. 

Läksin tapeedi, mille valisin poolteist kuud tagasi, ostma. Shokeeriv oli, et väljas polnud sellist - olin löödult õnnetu. Tahtsin juba midagi ostmata ära tulla... Siis hüüatas Ingrid: vaata infoletis vist on paar rulli. Oligi. Keegi  olid need kinni pannud, kuid polnud veel järgi tulnud... Olin vist nördinud näoga.     Klienditeenindaja loovutas naeratades kaks rulli mulle öeldes, kui tullakse veel järgi , siis  tellin lisa... 

Olin pööraselt õnnelik - sain igatsetud punaste moonidega tapeedi😊

Sattusin Sokisahtlisse. Kvartalis. Mõtlesin, et ostan üle pika sokid endale.  Ma ei kanna kunagi sokke ära, enne tüdinen ära. 

Müüja ootamatult: Kuidas need roosidega sukkpüksid meeldisid, mida ostsite kunagi...

UPS!!!

Need roosidega sukkpüksid ostsin üle aasta tagasi...

Kas tõesti jääb naine ratastoolis, kes ostab roosidega sukkpükse, erilise ostjana meelde...

Armas igal juhul. 😉

Õhtul käis Kristel külas. Rääkisime maailma asjadest ja kassidestki. 

Nii tore, kui keegi viitsib kaugemaltki külla tulla. Kuigi ma ei usu, et Tartu oleks justkui kauge põhjanaba, kust oleks Kaagverre meeletult kauge tulla... Sageli just see põhjus tuuakse, et tuleks küll külla, aga sa oled ju nii kaugel... Ja nüüd teinegi vabandus - paharet koroona... Seda enam oli minu meelest mõnus olemine.

Hästi palju rõõmukilde oli täna, mis muutsid päeva päris õnnelikuks. Hingel kerge olemine. Minu hingel vähemasti.

21 sajand 21 aasta 21 päev

 Täna saadeti veel pilte eelmisest neljapäevast Puurmani Raamatukogu näitusest.

Pildil olen raamatukogu töötajatega Maire ja Katriniga. 

Maire kirjutas väga ilusa leheloo. Saan aru, et ilmuib Põltsamaa lehes, mis ilmub neljapäeviti ja / või Vooremaas, mis ilmub teisipäeviti ja reedeti. 

Seda enam, et lugu olevat Mairel esimene kirjutamine lehte, on hea. 

Nii tore, et ta sai minu tõttu kätt proovida  ajakirjaniku tööski.

Mul on  veel rohkem hea meel, et minu raamatut on sügavalt loetud. Seda saab leheloos hästi aru. Aitäh, Maire💖

Veel sain teada, et seksuaalsuse lugu ilmub Tervise Plussis tõenäoliselt veebruari lõpus. Mina olen loos vastaja rollis, kui mäletate ma nädal paar kirjutasin natuke sellest. Olen põnevil samuti, mis juhtub pärast ilmumist, nagu loo autor Rita. Kuid need teemad on väga olulised ligipääsuks elule, armastusele, iseendale. 

Paar päeva olen vaikinud. Blogigi mitte kirjutanud.

Vaatasin peegli.     Oma hingepeegli. 

Vaikisin. 

Mõtlesin.

Tahtsin justkui alla anda. Elu väsitab vahel nii ära... Püüa kuidas püüad, ikkagi leidub kuskil keegi, kes väidab, et nii ei saa ja nii ei ole õige, et oled kellegi jaoks nagu omand, mitte oma... Olen sellest lihtsalt väsinud... Seda ütlen üldises plaanis. Kõik muidu hästi. Ainult lollakad takistused ja piirid segavad mind lendu tõusta...

Ma võin ju särada.

Kuid kui ei oleks mul ühtegi mõõna hetke ega musti auke, oleks ka miski viltu.

Olen ainult inimene!!!

Armastus... 

Äkki ongi armastus hoopis see , mida tunned üksi olles kõikide ja kõike vastu. Kui püüad endast kõik anda, lootmata vastu saada... Mitte mõeldes, et see on armastus, mida mõtete kaudu saadad... Olles ihuüksi ja olles teadlik, et inimene ongi vaid ise ja üksi...

Leidsin hea teksti

https://www.amoremi.ee/blogi/mantra-igaks-uueks-aastaks-lasen-lahti-sellesO-mis-ei-kuulu-mulle?fbclid=IwAR1cE4rO9AplwCJvfVo4qFkt05jCnWwnTXNxRQ1lUpMle_HXdxrk2gDnBwc

Veel tean , et lähiajal tuleb üle pika aja abistajate vahetamine. Tundsin seda mõnda aega ette. See on loomulik minu puhul... Kuid,kui hästi läheb , on mul juba abistajad olemas... Seekord isegi mitte päris uued inimesed. Ma päris täpselt ei tea, kuidas asjalood kulgevad - igatahes mitte kellegi elu ei jää seisma.

Elu läheb edasi.

Pärast tänast maagilist päevagi...

Selle nädala mõtetera mu märkmikus...

  Üks asi on reeglid, teine asi süda. Kui ma pean valima, kuulan ma oma südant.

- Printsess Diana

Mina valin  ka alati oma südame.

Logo