neljapäev, september 20, 2018

Vaarikad

Vaarikad - arvan, et selline nimi jääbki mu uuele maalile.

kolmapäev, september 19, 2018

Vaheta aknakardinad ainult...

... ja stress/deprekas möödubki 😁
Loomulikult peab enne kardinate vahetamist akent pesema. Siis saab kogu maailm puhtam ning südames rõõm säravam.
See minu retsept, mis mõjub alati hästi endale.
Üleüldse igasugune väiksemgi koritus ja muutus kodus on hea ravim pingedele. Kuid see ravim saab tulla siis, kui pingeprii ees. Kui ma tunnetan, et tuleb midagi ette võtta, et lollakast ja mõtetust sügavusest üle hüpata. Mitte füüsiliselt.

Eile õhtupoolikul tuli sügavus laviinina mulle peale.
Kõik näis tühine...

Sain aru veelkord, et tugev inimene julgeb nõrk olla. Vahetevahel. Vahetevahel lausa peabki väga ootamatult kaotama end, et taas end leida.

Viimasel ajal olen kuulnud vaid enda kohta häid, kogunisti (tundub) ülistavaid sõnu... Muidugi on hea kuulda.
Aga see väsitab ka. Mõnikord. Eile näiteks oli see mõnikord. Hakkasin lihtsalt mõtlema, kes olen ning millega hakkama saan...
Mul hakkas häbi.
Jubegi...
Ma isegi ei saanud aru miks.
Igat sammu oota... Kannatanud olen nii palju, et äkki elan igavesti - seda ma ka väga ei tahaks... Tegelikult nähakse  väljapoolt sära ja tublidust mul... Aga kuidas ma olen üksi, kuidas saan toime päriselt... Kas on kõikel siiski ´üldse mõtet... Kuhu  püüan jõuda...

Olen ainult naine.
Inimene.

Täna hoopis parem tunne.
Kergem olla. 
Nutsin end tühjaks eile.

 Pärast aknapesu - selles abistas mind küll isiklik abistaja Viive -  sain isegi spontaanselt valmis vaarikatte - maali. Tuli iseenest välja. Ma ei mõelnud ka. Lihtsalt panin värvi õgesti. Väga omapärane ja minulik lõpptulemus. Usutavasti homme näete seda mäkerdus.

Kõik läheb edasi.😉😊💓

pühapäev, september 16, 2018

Pulmas eile.
 Olen tänulik ja õnnelik, et mahun venna Urmase ja Jaana armastava maailma.

laupäev, september 15, 2018

Ei mäletagi, millal öösel kahe ajal ilukirja püüdsin kirjutada nagu praegu. Joonistada ka.

Varsti ootab mind oma voodi.

Üleeile ootas Haapsalus Spordikeskuse hosteli voodi.  Öömaja oli kena ja mugav sealses hostelis. Administraator oli sõbralik, suhtlesin emailitsi.


 Lääne Elus on veakesed parandatud. Liia juhtis enne mind tähelepanu... Mina ise ei jõudnud täna suurt kirjutada, napp sõnum eile öösel facebooki ajakirjanik Urmasele.

Võib - olla ei olekski olnud vaja, sest ma jään endiselt arvamusele, et oleks saanud pealkirjaski juba teisiti öelda. Aga see on ajakirjaniku looming tegelikult ja las siis see nii jääda ja ollagi.
Mina ei ole juba ammu ratastooli - Tiia... Ammugi ei hakkaks iialgi invakunstnikuks. Tehke mis tahate!
Olen Tiia.
Olen jalaga maaliv kunstnik.

Nüüd naeratusi unne!!!
Ees on põnevalt rõõmus päev 💓😉

reede, september 14, 2018

Värvirõõm Haapsalus

 Arvan, et värvirõõm Liiaga ühiselt tuli lõppkokkuvõttes hea.

Olen rahul iseendaga.

Maarja laulis super hästi. 

Maalid panime jälle läbisegi. Mul jäid suured maalid koju. Ei mahtunud autosse...





Kolmapäeva õhtu kohe saabudes Sotsiaalmajja.

Reklaam oli hea viimasel minutil. Isegi ajalehes.

 




Kohtusin taas ühe Tiiaga, keda nägi esmakordselt, kuid meil oli lahe ja asjalik vestlus. 
Praegu lehe looga ma ei ole eriti rahul. Üle pika aja.
https://online.le.ee/2018/09/13/galerii-haapsalu-sotsiaalmajas-avati-kahe-invakunstniku-imeline-naitus/

Kõik on nagu..., kuid mind isiklikult häirib juba nt sõna "invakunstrnik" - noo ma ei tea... Seda lugedes jättis mu süda lööke vahele. Päriselt ka. Olen lihtsalt kunstnik, kes juhtumisi maalib jala abil ja nii see on ja jääb... Aga kas kunstis on miskit inva - kahtlen sügavalt... Värvirõõm on värvirõõm, siin ei saa olla ei õiget ega valet, et tervet ega haiget... Kuna nähakse kõikide silmadega, et ei mina ega kõik teised kunstnikud on head omanäolised kunstnikud, ja siin nagu nähtavad füüsilised erivajadused eriti ei loe.. Kui palju võib olla kunstnike, kelle puuet ja haigusi ei nähta silmaga ning ometi meie jaoks on nad tavalised kunstnikud . Miks siis füüsiliste puudega on erilisemad kunstnikud... Kõik oleme erilised ja tavalised Tänapäeval ei kasutada eriti enam sõna "inva"...
Tajun , et lugu on kiiresti kirjutatud. Vb emotsionaalses tuhinas. Aga kõike ma nii avamisel rääkinudki nagu lehes on,
Päris ausalt, olen veidi palju kurb ja pettunudki... Mõistan suurepäraselt, et ajakirjanik Urmas soovis aind head. Kuid...


Jõudsin koju, ning siis tehti veel ettepanek abielluda, täiesti lambist 😁😁😁 Favebookis... Paar sõna oleme kunagi ammu vahetanud... Oi jummal, mul lõbus hetke!!! Mida veel...