Võnnu kultuurimajas näitus "Minu jälg sinu südames"

 Isemoodi ilus näitus sai jällegi. Täna.

Tehniliselt oli täiesti uutmoodi ülespanek. Stendile. Nööpnaeltega. Mina ei uskunud alguses, et sedasi jäävad maalid stendile. Jäid küll. Ja maalide vahele jäi ilusti õhuruumuigi.
Mulle täitsa väga meeldib stendi süsteem. Miskit uut  minu näituste ajaloos.

Avamine oli vahva. Tantsumemmedel jäi vist pool proovi ära või ... läks näituse avamisele. Ka minu valla valitsusest  käis sotstöötaja Karmen õnne ja edu soovimas.

Küsimused mulle olid asjalikud ja toredad.

Nohjaa, raamatudesse autogramme kirjutades pidin sukkpüksid ära võtma... Sellist asja üritustel on olnud, kuid vähe.   See on aga väga minulik elu. Nagu ootamatu näitlik praktiline õppetund, kuidas tegelikult elan ja olen - paljajalu...

 Tänud Võnnu kultuurimaja ja Üllele!
Minu tüdrukutele Mirjami, Susanni ja Kristile. 

Sain täna kaks pildi Reedalt kohtumisest Lihula raamatukogus oktoobri lõpus.   Hanna oli minuga. 

Oli väike jõululõunasöök meie TM Loovuse loovinimestega. Ebajõululine - kukeseentega, mitte verivorstiga... 😋 ja oma küpsetatud õunakook. Kukekad võtsin sügavkülmast. Jõime melissi teed.  Täitsa lahe söömaaeg sai!

Sai mõeldud ka veidi juba uue aasta peale...

Juba homme, 11. detsembril Võnnu kultuurimajas

kell 15.00 - 16.00
näitus "´Minu jälg sinu südames"

Tiia on naine, kes toimetab ja teeb kõike oma jalgadega - kirjutamisest nõude pesemiseni. Käsi ta kasutada ei saa, sest nad lihtsalt ei kuula tema sõna.
Tema maalid valmivad ikka pintsli ja värvide abil, kuid pintslit hoiab parema jala varvaste vahel. Maalid on elust endast, loodusest, inimestest.

Peale maalimise tegeleb Tiia paljude asjadega.
Temalt on ilmunud raamatud "Ärge lööge mind enam" (2001) ja "Kohvi jalaga, palun..." (2019).

Näitus on avatud jaanuari 2020. a lõpuni ning vaadata saab Võnnu kultuurimajas toimuvate ürituste ajal.
Muul ajal näitust külastada soovijad peaksid külastuse eelnevalt kokku leppima telefonidel 508 9717 või 5885 2993.

Kolmapäeval 11. detsembril kell 15 on võimalik kohtuda ka Tiia endaga ning soetada endale viimati ilmunud raamatut "Kohvi jalaga palun...".

--------------------
Nii reklaamib Kastre valla http://www.kastre.ee/et/uldinfo  ja facebooki https://www.facebook.com/events/2803524119699046/ lehel minu näitust korraldaja Kastre vald eesotsas kultuuri ja kogukonnatööspetsialist Ülle.

Loobumine, et sajaga edasi rallida

Otsus: projekt jääb seekord esitamata.Homme.
Mulle ei meeldinud iseenda töö ega seegi pooleasjad olid Kuldvõtmekestel mõeldud pooleldi. Ma lihtsalt ei viitsinud hakata  lolli mängima, kuid ükskord järgmine kord niikuinii saab targemalt mängida.  Nii targalt, et Kuldvõtmekese projekt läheb esimese hooga läbi ja käivitub.
Usun, et huvi ei kao Kuldvõtmekeste vastu mitte kuhugile.
Ma ei teagi, kas teised kaasmõtlejad ongi otsuse üle kuidagi löödud või mitte. Mina ise korraks  olin. Kuigi otsus tuli minult endalt.
Kas tõesti olen hakkanud osavalt EI ütlema positiivselt?
Alla andma loobudes, kuid see pole sugugi alla andmise  moodi, pigem ehk rohkem saavutus edasi minna...

Nüüd saan rahulikult kindlalt projektiga edasi toimetada.
Samas hakata täiendama Kuldvõtmekese kogumikku. Nagu olen lubanud.

Elu läheb edasi.
Kuldvõtmekes(t)ega.

Viimasel ajal olen  teinud nii mõnegi ootamatu pöörde - loodan, et see tähendab miskit head elus. Vähemasti võiks tähendada.

Täna oleks võinud olla hoopis Tallinnas, naiste jõulukal (EPNÜL)...

Üks päkapikk läks täna Soome tööle...  Küllap Eestis jäi häid lapsi väheseks, kelle  juures käia... Nohjah, nüüd siis olengi uhkes üksinduses kahe kassiga või ... ehk siiski piilub keegi päkapiku moodi - mine sa tea 😋
Tuba on harjumatult vaikne. Küll harjun. Hakkan oma elu elama. Päkapikuta. Ühes olen väga kindel, et päkapikk tuleb aeg ajalt tagasi... Tema ei saa ka minuta...