Täna - homme

Täna SEB pangas. Uue kaardi järel. Klienditeenindaja Annika sai minust hästi aru. Allkirju kirjutasin vabalt jalaga. Seni kaua,  kuni ta püüdis oma apsakat parandada, vaatasin Ülikooli tänava kontorit näituse tegemise pilkuga. Saab näitust teha küll! Ise muigasin.        
Aga jah klienditeenindaja tegi automaatselt apsaka. Hea oli, et kord oldi tehtud mulle seesama apsakas, aastaid tagasi,  ning täna tundsin millegipärast, et pean kindlasti üle küsima.  Klienditeenindaja oli ise tõesti siiralt ehmatanud. Naeratasin. Tegijal ju juhtub kõike. Saab korda ka.

Oli ilus ja toimekas päev.

Homme hommikul haigla. Neljapäeval plaanitud opp. Mitmed on küsinud, mis kell on opp. Ma tõesti nii täpselt ei tea veel. Kuid võtan läpaka seekord kaasa - loodan ja usun, et saan postitada mõnel hetkel, kuidas asjalood on. Ja telefon on ka ju.
Ise olen momendil rahulikult heas tujus. Mõtlen juba jaanipäevale, kes võiks minuga  olla või maalin taas ühe hea maali uhkes üksinduses...  Ja nii edasi. Juba 1. juunil ootab mind Lihula taas...
Kuigi minule on ka vastupidist, et opp ei mõju hästi...
Risk on loomulikult mõlemal juhul - kas opp või ei... 
Perearstil tehtud vereproov on hea.
Enesetunne hea.
Kui välja jätta argised probleemid, mis siiski natu väsitavad mind, on kõik kontrolli all.

Usun, et kõik läheb hästi.
Kõik saab korda.

Ja rallin sajaga edasi.

Hoidke end,  minu inimesed!!!

KUI vaim...

KUI vaim on hea, siis tuleb mäkerdamistööd teha.
KUI vaim on väsinud, siis lõpeta mäkerdamistöö.

Tänane tõdemus.

Päeval oli hea vaim. Mitu head, neli viis tundi töötasin maali kallal. Mulle hakkas kogunisti järjest rohkem meeldima... Õhuline asi tuli ka lõpuks päris hästi õhuline...
Lootsin, et õhtul saan õuegi...
Ei saanud.
Kui seda hakkasin aru saama, et jällegi ei saa välja ning ootan taas lubadust asjatult, sest kell tiksus ja tiksus aina hilise õhtu poole... - siis väsis vaimgi.
Äkki panin tähele, et maalin kurbust, kuigi sellel maalil ei tohiks üldse kurbust olla... Rõõmusära peab jääma...
Viskasin pintsli varvaste vahelt.
Mina EI riku oma tööd.

Aga mõtlen ikka ja jälle, kui minu lisa käed ja jalad  ei jõua aina mu juurde tööle, siis kaua mu vaim suudab värskena püsida... Täna oleks tulnud ka teised lisa käed - jalad, kuid ma ise andsin neile vaba päeva... Jah, andestan ikka,  sest mitte tööle jõudmiseks võib olla tõesti sadu põhjusi, kuid küsimus on selles, kas mina suudan oodata.
Selliseid päevi on olnud mul aastatega ikka päris palju. Tänane ei ole erand.

Eelmisel aastal Kristi ja teised head abistajad lihtsalt "hellitasid" mind oma tööl käimise kohutusetundlikusega ära. Minul oli tõesti hea iseendale elada - teadsin täpselt, mida saan teha ja mida ei saa.
Soovin leida Kristi ja teiste super heade abistajate taolist uut isikliku abistajat...
Praegu ainult mul Viive.
Kuid on olnud aegu, kus paar nädalat polegi olnud abistajat. Siis jäin ellu.
Küllap jään ellu praegugi. Mul on õnneks Viiveltki lisa käed - jalad...

Oli päev nagu päev ikka

Selle aasta üks oluline asi sai täna tehtud. MTÜ TM  Loovuse majandusaruanne esitatud. Päris hea oli aasta 2017. Olen väikese MTÜ tegevusega rahul. Alati võib ju paremini ja suuremini teha, kuid momendil on siiski hästi.
Meil on väga hea kokkuhingamine. Omavahel. Ja aitäh raamatupidajale Leale, kes on olemas alati, kui on  tähtsamaid ja rumalamaid küsimusi, ning kes paneb kõik arvud klappima.
Ajame rahulikult ja tasapisi oma asja.

Mäkerdasin pooleli oleva töö kallal. Tahan selle kuu lõpuks valmis teha. Lubasin... Igatahes raadios tuli just see laul - super hästi läks uue maali mõtega kokku.  Laul hakkas kummitama... Ja mõtlen ka maalile... Maali saab ehk homme edasi mäkerdada, värv peab kuivama... Just see õnnesaladus peaks maalil kõlama jääma...

Ja siis mõtlesin päev otsa. Nagu ikka igal päeval. Mõnel päeval on lihtsamad mõtted. Mõnel päeval on keerulisemad mõtted.
Kurb, kuid mul on tunne, et me sõnadega hävitame vaikuse, mis võib aga palju enam kõneleda... Kaob see telepaatia, mida peaks olema sadade kilomeetride kauguselt kahe inimese vahel... Ma ei mõtle tõesti mitte vaid armunute vahel, vaid üleüldse inimeste  vahel... näiteks ema ja lapse vahel... Ollakse rahul rahaga ja kiirusega ja nutitelefonidega... Kas see ongi kõik, mis väärtustavad praegusel ajal elu - olu... See teeb kõhedaks.

Võib - olla olen vanamoeline, et igatsen tundeid, mis oleks päriselt silmades ja naeratustes, lihtsalt vaikuses... ja ... Päris tundeid ei saa kustutada ega prügikasti klõpsata...  Neil on vaid algus... 

Usun, et täna on tegelikult millegi algus.
Ma  veel ei tea, mis see on. Küllap ikka head.

40 aastat tagasi oli hästi soe kevad, Nagu nüüd. Olin paljajalu õues ja...  arvasin, et mul on venna. Ammune päev ja hetk on tänaseni meeles.
Nagu oma laste sünnid...

Ahjaa, Salu kool ootab mind külla, kui mina oleksin nõus minema. Loomulikult olen. Loodan, et sügisel , sest õppeaasta ju lõpeb õige pea... Neil on kahju, et ma ei saa konverentsil osaleda. Nii vähemasti vastati. Pole hullu, küll jõuan veel igas kohas osaleda ja olla ja möllada!

Tegelikult tänane päev täiesti hea, kui mõni pipratera sees. Sai head tehtud  ja head vastukaja 

Ligipääs elule

Täna on ülemaailmne ligipääsetavuse teadlikkuse päev.

Minu ja Maarja, me mtü moto on "Ligipääs elule" - meie meelest kaks sõna ütlevad kõik ja rohkemgi veel.

Sotsiaalministeerium mõtleb ka tänasele päevale.

Sotsiaalministeerium

Pressiteade

17. mai 2018

Minister Iva: ligipääsetavus peab olema ühiskonnas standard

Täna tähistatakse ülemaailmset ligipääsetavuse teadlikkuse päeva, mille eesmärk on suunata tähelepanu erivajadustega inimeste võimalustele kasutada erinevaid digitaalseid lahendusi. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kutsub kõiki üles vaatama ligipääsetavuse teemadele ka laiemalt ja mõtlema sellele, et uute teenuste ja toodete, samuti ka teede, hoonete jm arendamisel on mõistlik ligipääsetavusega arvestada juba nende disainimisel – see on lihtsam ja odavam lahendus kui tagantjärgi kohandamine. 

„Tehnoloogia, tooted ja teenused peaksid olema kõigile kasutatavad ja kättesaadavad, olenemata inimese erivajadusest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Nutikate ja universaalsete lahenduste vähese kasutamise tõttu jääb aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada või muul moel aktiivsed olla. Näiteks võib vaegnägija jääda hätta bussipiletite ostmisel, kuna veebileheküljed pole ligipääsetavad või võib olla talle raskendatud pangaautomaadi või makseterminali kasutamine – seetõttu on vaja toodete ja teenuste kasutamiseks luua universaalseid lahendusi.“

Ligipääsetavust tagavad hilisemad erilahendused on enamasti kulukamad nii riigile, ettevõtjale kui ka inimesele endale. Hilisemal kohandamisel tuleb silmas pidada, et inimestel on erinevad vajadused. Näiteks liikumispuudega inimesele ligipääsetav ehitis ei tarvitse seda veel olla nägemispuudega inimese jaoks. Kui algne lahendus ei võimalda inimesel seda iseseisvalt kasutada ning ta vajab selleks näiteks teise inimese kõrvalabi, on sellise teenuse pakkumine kallim. „Ligipääsetavus peab olema toodete ja teenuste loomulik osa ning oluline on sealjuures mõista, et see ei hõlma endas ainult füüsilisi piiranguid,“ ütles minister Iva. „Samuti peab olema kõikidele inimestele tagatud ligipääs ka näiteks informatsioonile, kultuurile jne.“

Ligipääsetavuse teadlikkuse päeva puhul tuleb täna ministeeriumide ühishoone kõrval olevale platsile MTÜ Pane oma meeled proovile (POMP). Ühing seab üles erinevad simulatsioonid, kus inimesed saavad ise järele proovida, kuidas erivajadusega argipäeva toimingutes hakkama saada. Näiteks saab proovida ratastooliga läbida takistuste rada ning proovida jalutada vaegnägijaid abistava juhtkoeraga. Simulatsioone saab proovida vahemikus 11:00 – 15:00.

Lisainfo:

Oskar Lepik

Kommunikatsiooninõunik

Sotsiaalministeerium

+372 626 9321 / + 372 5333 7341

press@sm.ee / oskar.lepik@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium

Nojaa, mõtlen siin juba kaks viimast päeva, kuidas parandada või millega meelitada isiklikke abistajaid tööle. Hetkel on nagu minu IAT vägagi olemas, ainus probleem on, et ei ole käepärast võtta isiklikke abistajaid ehk töötajaid. Mina vajan tõesti kõrvalabi suhteliselt vähe, mitte 24 x 7... Minu õnneks! Tööliste puudus on mujalgi. Tean sedagi. 

Kolmapäeval pidin minema Tallinna. Swedbanki näituse järgi. Ei saanud minna. Ausalt mul siiani paha tunne. Mina ise olin lubanud minna - mulle ei ole kunagi meeldinud tühje lubadusi anda. Ja kui olen peaaegu kindel, et  jõuan turvaliselt teha / kohale, vahel siiski läbi seikluste, siis luban... Alati võib võimalus tulla, et juhtub mis iganes. Ja siis tuleb kiiresti plaanid ümber mängida ja ikkagi kuidagi saab jõuda tulemuseni.Aga kui isiklik abistaja lihtsalt ei tule - siis on juba mitmeid kordi raskem plaane ümber mängida - ja siis on tunne nagu mina oleksin millegis süüdi, et soovin elada oma elu... ning miks peaksin inimest tööga piinama...Jah, saan aru, et sobivat autot polnud. Aga kõik muud võimalused ju olid - bussid, rongid...

Meenus aeg, kui sai minna tüdrukutega - Kristi või Erika või Diana või Heleriniga jt - bussidega ja rongidega ja laevadega näitusi tegema ning maha võtma. Oli veidi rohkem higi ja vaeva, kuid hoopis rohkem ka nalja ja naeru. Hämmastavaid pilke, mis vaatasid meid.  Kristiga Kuressaarest tulles oli meil viis koti kokku... ja Tartus me naersime meeste jahmunuid pilke. Tundsime uhkust, et oleme naised.

See pilt Kihnust. Kristiga. Kohvris on maalid.

Oli aeg, kui autod ei olnud veel "hellitanud". Oli hea, kui oli auto. Kui ei olnud, oli ühistransport. Ja kõik oli ägedalt hea. Igale poole jõutud minuti pealtki... 

Ehk on nii tõesti mõnikord, et väga lähedaks  saanud   inimene ei saagi olla enam isiklik abistaja. Mõni sõbranna, kes on olnud mu isiklik abistaja, saab  vahel, kui on väga vaja ja ka kokkulepe, et ollakse taas isiklik abistaja. Abistada saab ka teistes rollides, kuid siis juba reeglid ja tingimused hoopis teistsugused. Arvan, et seda mõistavad need minuga, kes on nendes rollides ja olukordades. Siis ma ei ole enam boss ega tööandja. 
Olen kuulnud, et mujal välismaal ei tohigi olla isiklik abistaja ühe inimese juures üle aasta... Tegelikult arvan, et lõpetada koos töötamise on õige aeg siis, kui on äratundmine, et ollakse rohkem, kui sõbralikus töösuhtes või miski nähtamatu hakkab segama töösuhtes... 
Muide, õiged äratundmised on ka ligipääsud uutele emotsioonidele, mis viivad kõikide elusid edasi. 
Minagi, kui erivajadustega inimene näiteks, peaksin kohanduma tava maailma ja aru  saama teistest, kes pole erivajadusteta. Tegelikult kõik oleme erilised. Vajame oma erilahendusi. Kaldteid ja lifte vajavad näiteks lapsevankridki, mitte ainult ratastoolid... Vanaks jääme ka kõik, ja siis vajadakse ühteteist, et vananeda hästi ja väärikalt... 

Maalidega on korras. On ilusti pakkitud.  Ootavad Swedbankis koju toomist. Panga mõistmine ja abivalmistus on suurepärane. Tänud neile.

Hanna on saanud mulle kalliks. Egas ma lõputult pahane ka ei ole... Olen kogenud, et paha olek oma sees ei ole mitte teps hea... Kuigi on hetki, kus halb näitab heale teed. Tuleb osada seda näha...

HEA ISIKLIK ABISTAJA, leia mind üles

Kuna on olnud mõned nädalad tööpakkumisele parktiliselt  vaikus, siis usun,et mind ei ole lihtsalt ikka veel üles leitud hea isikliku abistaja poolt. Seepärast tuletan meelde,  et mina ei ole end peitnud ja vajan isikliku abistajat. Mu rõõm on, kui leiad mind ja isikliku abistaja töö võimalikult kiiresti 😉
Minu leidmiseks ehk isiklikuks sobid Sina, kui oled
kohusetundlik
usaldusväärne,
rõõmsameelne,
rahumeelne,
tolerantne,
julge ja keskmise füüsilise jõuga naine.
  Töö sobib hästi üliõpilastele või lisatööna.
  Isikliku abistajana on Sinu tööülesanne mind füüsiliselt abistada nii kodus kui  tööl, samuti kõikjal, kuhu lähen. St elan täisväärtuslikku elu Sinu abiga. Isikliku abistajana füüsiliselt abistad täpselt nii palju, nagu mina soovin, nendes toimingutes, mida ütlen ja millega mina füüsiliselt toime ei tule. Naljaga võin öelda, et isikliku abistajana oled mu käed ja jalad, kuid mitte minu mõistus! Või minu vari! Väljaõpe minult töökäigus. Töö saad selgeks mõne päevaga. Olen   tööandjana väga paindlik. Isikliku abistaja tööajas on Sinuga võimalik teha alati mõlemale poolele sobivaid kokkuleppeid. Töö avardab Su silmaringi, annab Sinule uusi kogemusi ja väljakutseid,  võib - olla ka uusi häid tutvusi.  
Enda poolt luban ka rahulikku ja mõistvat töökeskkonda, vaheldusrikast ja reisimistega tööd.  
 Hea on, kui isikliku abistajana saad minu juures tööl olla vähemalt 50 tundi kuus. Rohkem tunde veel parem. Konkreetne töö- ehk abitundide arv  sõltub  minu vajadustest.
 
Töötasu tunnihind on hea.

  Minu leidmise korral võta julgesti kontakti minuga: tmloovus@gmail.com või tiia.jarvpold@gmail.com  ja/või 5529317 (vastan ka sõnumile).  Ole hea kirjuta, palun, miks leidsid mind  ja miks pean Sind valima enda isiklikuks abistajaks!

Usun, et kohtume ja teeme teineteisele säravalt ja põnevalt meeldejääva suvegi!