Tegelikult oli hästi töine päev. Arvan, et endaga töötamine on see kõige raskem töö siin maailmas. Sai nimelt jällegi Kaupo juures käidud. Arvan, et enne südamearsti oli vaja lihtsalt Kaupot - ehk oma pingeid kellegi juures (mitte kellegi peale:)) välja elada. Loodan siiralt, et mul on tegelikult füüsilises mõttes südamega kõik OK. Nagu ei tahaks üleöö mõtlema hakata, et mul on 101 häda küljes. Ma ei ole veel polkovniku lesk - aega veel on selle kiire asjaga, ehk sinnamaani arenemisega.
Pean lihtsalt oma südant rohkem kuulama - muud "südamerohtu" polegi vaja. Või õigemini, üks rohi on veel - merekohina rohi, 20 hingetõmmet tühja kõhuga, täis kõhuga ja millal iganes tarvis läheb. Sellist rohtu juba apteegist ei saa.
Sain veel väga häid mõtteid ja ideid, mis kõik tuleb sellel aastal ära teha - rõõmustada oma südant ning olla sel viisil teiste jaoks olemas. Kui ma iseenda jaoks olemas ei ole, siis ei saa ma ka teiste jaoks olemas olla. Nii lihtne see ongi:)
Ja veel - mõned asjad, mis/kes mulle tõesti närvidele käivad ja mis mind ei rahulda. Kas just lõpparve teha, aga midagi tuleb nende asjadega ette võtta.
Jällegi oli Tartu linn tuttavaid täis, kes lihtsalt hõikasid üle tänava: "Tere Tiia !" või "Tiia, oota !" Või: "Kas teie olete ikka Tiia ?" Mul tekkis juba tunne, et hüppan ratastoolist üles ja kõnnin edasi. Lihtsalt maskeeringu mõttes:P Samas on see ju tore.
Kas kommi või küpsist - vahet polegi, peaasi et elad oma südame järgi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar