Ehk siis valguse ja armastuse püha. Nagu olen n<(8Iüüdseks selgesti mõistnud. Ka pimeaegki vajab valgusesära... Jeesuse sünd on valgus, kuid oleme ausad, et kõik ei usugi Jeesust nagu palju muid taevaseid asju... Jõule - ja nõuka ajal olid hoopis näärid - on peetud läbi aegade. Võib olla just valguse ja armastuse sees. On lõputu valgus ja armastus...
Mina olen valgus ja armastus.
Sina oled valgus ja armastus.
Loojaga.
Näärideajalgi tundsin mina küll, et olen armastatud. Lihtsalt väga armastatud. Olin laps siis. Laps, kes ei teadnud Jeesusest midagi ega riigivõimustki, kuid ometi ootasin päkapikke ja sära, säraküünlaidki. See oli imeline. Imeline oli, kui ühel näärivanal oli mu papa abielusõrmus... Siiski siiani usun ja usaldan päkapikke ja jõuluvanasid. Nad toovad ja loovad imelist armastust.
Avastasin täna, et on neljas advent... Kuhu neli nädalat kadusid... Minu jaoks on olnud imeline aeg.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar