laupÀev, detsember 17, 2022

Eilsed hetked

Seeliku imetlus 😍  Enne kontserdist. Seelik sai ju tĂ€pselt kontserdiks valmis - parimat ajastust ei saanud ollagi.

Mul oli hetkeks pĂ€riselt superstari tunne. Mu ĂŒmber  tegelesid minu ilusaks tegemisega kaks inimest. Mul oli valida kahe auto vahel, millega laulma sĂ”idan... Seda ei juhtu ju iga pĂ€ev!!! Aga nautisin olukorda!
    PĂ€eval toimus peaproov. Peaproovis oli hoopis klaveril Margus, keda mina nĂ€gin esimest korda. Esimesi hetki, kui teada sain, et on teine inimene, mitte Tommaso, mĂ”tlesin ja pabistasin kĂŒll, kuidas lĂ€heb...  KĂ”ik sujus hĂ€sti. Mu hÀÀl pisut vĂ€rises kĂŒll. Seda ka kontserdil laulu alguses - sellepĂ€rast olen endale tĂ”re. Kuid suutsin hĂ€sti kiiresti end kokku vĂ”tta ja isegi kĂ”rged noodid laulda. Isegi Maarja kĂŒsis, kust kĂ”rged noodid tulid... Mind end ĂŒllatas ka. Tegelikult nautisin rÔÔmuga laulmist. 
German oli kĂ”ikidele lauljatele vĂ€ga toetav, kuid samas  nĂ”udlik. Nagu alati.  


Tiigi 11 on trepp, vĂ€ike jupp ka keerdtrepp. Proovi minnes tulid mees-lauljad appi. HĂ€sti armas. Kuigi Kristi oleks saanud hakkama. Tajusin  kokkuhoidmist. Et olengi lauljate seltskonnaski omaks vĂ”etud. Puudume kokku peamiselt ju kontserditel.

PÀrast kontserdist kÀisin Raekoja platsil JÔululinna uudistamas. Kutsusin Maarjagi kaasa.






Kodus panin ĂŒksi kella kolmeni pidu 😋
MÔtlesin.
Uskumatu, millega saan  hullumeelsena hakkama. Isegi ei suuda uskuda... VĂ”in olla kellegile universumis ÀÀretult tĂ€nulik. Eriti vist iseendale...

Kommentaare ei ole: