teisipäev, mai 01, 2007

Oasupp EI ole kõrgel aga

Mul on kurb. Ei ütle, et häbi. Lihtsalt valuskurb on. Mul paluti meeles pidada, et mitte ükski mees ei suuda mulle haiget teha, sest ma olevat kõrgel. Seda palus sõber. Meessõber muide.
Ma ei ole kõrgel. Vähemasti mitte hetkel.
Ma tean, et kõrgel olija EI tee ka teistele valu. Mina olen juba palju teinud haiget teistele.
Soovimatult.
Kui olen valusa hoopi saanud, ei suuda ma rahulikult seda alla neelada ning naeratada. Ma ei suuda inimesi mõista. Kõigil on ju suhtlemistes oma valik. Miks ma ei suuda sellest arusaada... Igaüks valib oma suhtlusviisi, mis tundub talle õige... Mis tundub minule vale ja valu, ei pea teisele seda tunduma... Ja vastupidi...
Võib - olla kipun teisi õpetama...
Võib - olla ei peakski ma blogima, sest ma ei saa siingi naeratada ja teha nägu, et mu hingeelu ja üldse elu on parimas korras. Kui ma seda teeksingi pidevalt, kas see poleks omakorda valetamine eelkõige iseendale? Kindlasti. Võib - olla pean vaikselt kodus istuma. Paberite taga. Kirjutama lauasahtli. Muide, tegelikult mul ongi kaks päevikut. Üks on väga isiklik ja nutulaulune...
Milleks niiviisi täna mõtlen... Selleks on oma põhjus. Jäägu see minu teada.
Üks valu viib teise valuni.
Elu on üks valu kuristik. Kui oskad rõõmukaljul käia mitte kuristikku kukkudes - on hea. Väga hea. Super. Kurvastus on see et me ei oska eriti seda rõõmukunsti.
Mina ei ole kõrgel. Minagi teen madalaid vigu. Apse. Teistele haiget. Väljendades oma valu teistele.
Püüan õppida oma hingevalu taltsutama.
Ainult nii saan KÕRGEL :)
Tean, et see on jube suur jõupingutus ja väljakutse. Seda enam, et olen elus küllalt pidanud naeratus huulil valusaid hetki alla neelama... Ja ikka veel pole suutnud õppida hingevalu taltsutama. Eirama. Kas peaksin hingevalu ehk ka häbenema...
Samas tean, et ma ei ole lahja oasupp! Minus on midagi headki. Palju head. Mida, usun, et ka hingevalu tegijad teavad ja minus näevad.
Vahel saab haiget teha kogemata oma tõele toetudes.
Andke andeks, kui olen kellegile valu teinud! Ma ei ole seda tahtnud nimme. Küllap olen ise valu tundnud ja iseend kaistnud...
Edaspidi püüan käia kaljuserval mitte kukkudes...

Kommentaare ei ole: