Elus on ikka nii...

... et tuleb ikka ootamatuid asju ette. 😊
😊  Tihti juhtub nii, kui kõik on hästi ja sujub ning siis ... keeldub näiteks mõni autokene koostööd teha seltskonnaga, kes soovivad sõida trükikotta raamatude järgi...  See tähendab, et täna jäid raamatud koju toomata...
Autojuht on nördinum, kui mina... 
Kindlasti saavad raamatud trükikojast koju täpselt õigel ajal või natu hiljem... ja on  ilusti laupäeval Priiuse saalis  olema...

Kuigi ma ise ei teagi veel, kellega ja kuidas saan Kurepallu laupäeva hommikul. Ja nii edasi... Nali oleks see, kui kõik oleks peomajas kohal, kuid mind ei oleks 😂😂😂 Tean, et nii kergesti ei lähe, ma ei pääse kergesti peost... Olen harjunud viimastel minutidel ikka ja alati sebima ja pabistama. Ja pabin enda sees peab olema, siis teen õiget asja... ja pabistan õige asja pärast 😋

Kuid tänane rõõm on see, et mu aiamaalapikene sai aiamaalapikese moodi. Suurem hein sai ära - esimene samm tehtud... Mirjami ja Ülo abiga... Vähemasti, kui saaks aiamaa ilusti teha uue kevade ootele - siis oleksin väga rahul... Loodan siiski, et järgmine kevad ja suvi on mul häid lisakäsi,  kellega teha jätkuvalt aeda...

Aga täna leidsin mitu vaarikavarst... Üleeelmine aasta sai ühe vaarikataime istutatud. Selle kinkis Kristi, sest mul pidi olema ilmtingimata vaarikadki olema.
Ja ongi.
Sain neli viit vaarikat suhugi täna.

Hea saak see aasta.
Rohkem ei olegi oodata. Tegelikult ma ei ootanud maasikaid ega vaarikaidki...

Veel raamatu toetamisest. Olen saanud 120 raha lisaks nelja - viie päevaga. Aitäh Kristelile,  Valvele, Saimale, taas ühele Pillele, Helile 😊  Ärge muretsege, küll saab raamatu projektiga hakkama, kuid olen kindlasti iga raha eest väga tänulik, mis võibkellegilt veel tulla. Varsti saab raamatut osta...