Esmaspäev, juuli 29, 2019

Pärnumaalt, Treimanist jälle kodus

 Oli psühhodraamatiline nädalavahetus.
Kui psühhodraamat ei oleks, võiks rooste minna 😋 Nii ütles Maarja teetassi taga. Olen temaga väga nõus.

Ja taaskord sain kinnitust, et just psühhodraamat tahan - soovin ikka ja jälle teha ja õppida...

Käisime Iklas laupäeval söömas.
Liiga hilja tulin sellele, et joosta Läti ja tagasi 😉 Lihtsalt lõbu pärast.

Pildil õpetaja Ruuda ja Maarja.
 See psühhodraama suvekoolitus oli tõesti esimene kui mina sain vette. Ausalt ka. Kahel päeval järjest. Seekord oli ääres vesi solk - soe.


Kes ütles, et riietega ei tohi meres sulitada... Oma vanus tuleb unustada - muidu polegi võimalik mõistlike lollusi teha... Ka see, et riietega meres käisin, on nüüd tehtud.  Eile oli mul tõesti lõbus. Naudisin hetke.




 See pisi põllulillede kimbukene, mis mul käes, sai merre Karelile visatud...      Omaenda käega. Sigrit viis mind süles kaugele vette... See oli armas hetk, mida väga ootasin... Sain rõõmu ja jaksu juurde. Mul on  alati hea meel, et Karel oli ja on ka nüüd, kus ta iganes on, olemas... Minu südames... Kui palju võib üks sõber õpetada ja anda ilma, et ta teadnud oleks... Ega ma ise ka ei teanud. Nii head kui mitte nii headki, mis lõpuks oli ja on ikkagi hea...
                                                          Sigritiga, kes tegi ka pilte.




                                                      Tagasi teel Kaja auto tagaistmel

Kommentaare ei ole: