... on täna. :)
Esimene päev on ju armas. Soov on ikka ja jälle, et keegi oleks õnnelik. Minu soov on see küll. Ma ei suuda mõelda ealeski, et olgu ta nüüd vihane... See ei läheks mitte! Isegi siis mitte, kui hetk räbal ja peabki vihastama hetkeks.... Alati saab halbki kas rohkem või vähem heaks ning see teadmine teeb ka juba õnnelikuks :) Vähemasti mind. Kuigi seda mõeldagi on raske. Pingeline....
Niisiis, head mu blogi lugejad olge iga päev kas või natukenegi õnnelikud!
Ja pidage meeles, et 1 + 1 = 2! Tegelikult matat on ka vaja suht iga päev. Mul oli õnn, et sain arvutamise selgeks viieselt ... kuueselt... Ka arvelaual arvutamise. Ema poes. Kunagi taheti, et läheksin matemaatikat õppima ja 6. klassis olingi ise selles veendunud, et minust saab matemaatik. Täna olen õnnelik, et olen hoopis teistel teedel.
Aga samas olen õnnelik, et mul olid väga head mata õpsid. Ja mõned matemaatikudest sõbrad siiani.
Täna hommikul nõusid pestes sain aru taaskord, et vahel polegi vaja soovida minna lõõgastuma ei - tea - kuhu. Minu puhul on lõõgastamine ka köögis toimetamine. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar