Laupäev, märts 21, 2015

Hallid mõtted...

... konverentsilt   "Valged laigud,  mustad   augud".   Omastehooldajate konventsilt.-Ausalt öeldes, ootasin ja lootsin  enamat, kuid mitte häid lahendusi üle öö. Üle  öö ei saa tulla ega miski...  Kohati tundus mulle, et olen sattunud  kuhugile mineviku musta augu.... Kas üldse tuleb juristide ja kohtusüsteemis mingi helgem  hetk... Või jääbki nii, et advokaadid ja kohtunikud võivad öelda, et  neil puudub  kogemused puudega inimeste probleemide  suhtes... Kui perekond  peab hoolitsema puudega pereliikme eest, siis mis moodi seletada  seda, et vahel seesama puudega pereliige hakkab ise hooldama pereliikme eest,  kuid selleks vajab siiski oma õigusi... Või on lapsevanemad... JAH, perekonna seadus lubab,  kuid... kohtus tuleks siiski sassisõlmed...

Ja muud asjamehed mõtlevad  kummaliselt miljonide jagamisele arusaamata, mis on päris probleem või tulemus...

Ja   ongi nii  nagu olen aastaid rääkinud, et ma ei saa oma vallast ära kolida, sest  siin  saan  IAT-d.  Nüüd öeldi lahtise tekstiga: minge  ja jääge KOV-i elama, kus  on teenused.

Ma ei mäleta konverents, kus   oleks olnud nii palju iroonilisi  naerupuhanguid nagu eile.  

Kuid veel häiris isiklikult mind,  et erivajadustega inimestele endile jagus vähe väärtushinnanguid. Ikka  raske  ja keeruline, ei ole ühte - teist ja kolmandat jne. Ma mõtlesin psühholoogilisele abile ja positiivsete näitedele väljatoomisele - seda praktiliselt ei  räägitudki.

Mulle  väga  meeldis Tomi esinemine. Rääkimine   oma elust ja kogemustest,  unistustest ja ka hirmudestki.  Usun, Tomi positiivne ellu suhtumine jäi meelde paljudele... Mul on tõesti hea meel, et tulevad  noored peale, kes julgevad olla "hullemad" kui mina omal ajal. Julgevad  ka avameelselt rääkida.
See viib elu edasi!
Iga kogemus on justkui   uus avastus. Arvan siiski, et kuskil  kunagi   keegi on sellise kogemusega toime tulnud... Vaja lihtsalt meenutada.... Võib - olla ka täiendada. Õppida.

................
Täna  hommikul Tallinnas ärgates, mõtlesin pisiasjale, mida  keegi ei panegi ehk tähele. Kui mõnus on  öösärkiga magada! Ja enne  magama heitmist käia dšussi all... Kuid viimasel ajal saan seda mõnu naudita just   kuskil paaril päeval olles. SEST kodus   õhtuti ja hommikuti ei ole  alati isikliku abistajat.... Mis sest, et  mugavate päevariietega saab ka öösel magada ning magangi...  See ei  peaks aga  ju nii olema! 

Kommentaare ei ole: