Mind kummitab veel üks soovitus reedesest konverentsilt. Seda soovitas jurist küll Tomile, kuid mul tõusid kõik ihukarvad püsti: parim lahendus on võta ja leida rikas naine, kes hakkaks abistama.
SORRY väga, kuid see on halvim soovitus. Kui see oli nali, siis oli nali väga vales kohas. Minu abielu läks osaliselt just sellepärast lõhki, et Aivar ehk exabikaasa hooldas mind ja me armastus lämbus. Muidugi see õigusta olnud vägivalda, kuid vägivallal on põhjused...
Hommikul kohvi tehes endale ja kohvi juues, mõtlesin jälle sellele... Ma sooviksin, et mu mees, olgu ta siis rikas või vaene, tooks mulle kohvi ja pannkoogid vaarikamoosiga voodi, mitte mu isiklik abistaja. Isiklik abistaja tähendaks seda, et ma ise tassiks hommikusöögi voodi... Vabandus, kuid olen isikliku abistajaga töösuhtes, kuid oma mehega soovin olla armastussuhtes.
On vahe?
On vahe!
Soovin jääda siiski naiseks, kellel on ka oma isiklik elu ja vabadus. Naiseks, kes saab meest üllatada uue välimuse, uue pesuga, uue lõhnaga, kuid miks mitte uue tööga jne. Selleks ongi mul isikliku abistajat vaja, et olla mehele koguaeg avastamisrõõm. Armastusest sõltumatu! Aga seda hoopis teises tähenduses.
Soovin tunta mehe käsi.
Isikliku abistaja käsi olen õppinud mitte tundma - muidu vastasel juhul läheksin vist lolliks... Ei ole sugugi kerge taluda kellegi käsi pidevalt enda ümber.
Et kas mul on keegi?
Hetkel ei ole. Hetk kestnud juba mõned head aastad. Sest mu nael mehe valiku suhtes on väga kõrgel!! Kuigi mulle on tehtud ka abielu ettepanekki - ahjaa, see on küll esimest korda, kui seda avalikult mainin.... Loomulikult ei olnud nõus :) Nael oli kõrgemal! Võib - olla kaotasin midagi, kuid arvan, et siiski olen rohkem võitnud.
Mul on IAT jätkuvalt alles.
Tean täpselt, millist püsisuhet soovin, et see toimiks kaua. Surmani.
Saan aru, et reedesel juristil ei olnud enda kogemust üleüldse puudega inimeste teemadel. Kuid kõik muu... Mina isiklikult ei pöörduks abi saamiseks tema poole, sest ta ei saanud asjale pihta. Nagu mu üks riigi poolt määratud esindaja enne kohtuistungit, kes ütles: appi, kui haige olete ja tahate veel lapsi... Ta nägi mind esmakordselt. Ajasin teda paar kuud taga.... Õnneks selleks ajaks olid minu kõrval asjalikud noored tudengid esindajateks. Loobusime riigi poolt määratud esindajast.
See võis olla ehk 13...14 aastat tagasi.
Omastehooldajad ei rääkinud sõnagi lähisuhte vägivallast ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar