Laulututunnis harjutasin taas täishäälikutega laulma. See pidev trenn häälele, aga ka kogu kehale. Täna avastasin, et õ-d polegi nii miljon korda suust välja tulnud... Päris keeruline, või õieti harjumatu oli õ-ga sõnu selgelt hääldada ja laulda... Seekord õpin laulu, mille eesti keelses tekstis ongi palju õ-d sõnades.
Tunni lõpus olid mu häälepaelad tänulikult väsinud. Õ hakkas tulema...
Naljakas, mille kõigega olen harjunud, ning ei mõtlegi, et saaks ju veel paremini... Üks väike õ võis olla ka mu mugavustsoon hääldamise juures. Nüüd peaks olema küll kõik täishäälikud miljon üks korda läbi harjutatud... Ja täishäälikutes on minu selgema häälduse / kõne võtmekene. Seda pean ma meeles pidama.
Endal veel üks ilus moto:
Õnn on olla õnnelik 😊