Koguaeg on keelel ja meelel probleemide probleemid nagu elus muud ei olekski. Hirm on juba seegi, kui probleeme polegi...
Vähemasti mulle tundub nii.
Mina otsin ja soovin ja leian probleemidest rõõme. See on see koht, miks on probleeme vaja, et avastada, kui palju on rõõme igas päevas.
Täna oli ohu õppuse sireen... Ega ma poleks teadnudki, kui telefonile sõnum tulnd. Muigasin omaette. Kehitasin õlgu... Sest tõelise kriisi olukorras ma saan niikuinii aind palvetada, et ellu jään... See on ammu mul mõeldud, et see rahulik suhtumise ennetamine aitab mind...
Aga linnas oli vist sireen. Kaagveres vaikus... Suppi süües Jaanaga vaatasin aknast välja ja kaskedel olid sada varest ja õhus tiirles neid veelgi rohkem... See oli kuidagi enneolematu vaadepilt. Siis mõtlesime, kas sireen ajas linnud paanika või... Igatahes natukese aja pärast polnud ühtegi varest näha...
Mis nähtus see oli varestega - ei ole aimugi... Kuid miskit sellist polnud ennem näinud akna taga. Tekitas veidi kõhedust. Rõõm oli see, et rahutud linnud lendasid taas kuhugile... Loodetavasti leidsid omad kohad.
Iga päev rõõmustab millegagi.
Tänane õhtu rõõmustas üllatavalt kahe asjaga. Täpselt õigel hetkel saate teate... Mitte praegu ja kohe.
Arvan küll, et elu on hetkel nii igavalt probleemne, kuid tuleb välja, et polegi nii igavalt probleemne.
See on ju rõõm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar