On jamad, mis on aga kõik jamad ikkagi lahenevad. Lõppude lõpuks, kunagi ikka.
Täna oli päris asjalik päev. Mulle täitsa meeldis. TM Loovusega sai juhatus korda. MTÜ-ga oli pisikene jahmatus. Minu oma viga, kuigi ma ei arva, et see suur viga oli, Äriregistris läks minut üle paranduse tähtajast ja selle tulemusel tuli uuesti riigilõivu maksta, päris mitmekordselt... Sellist asja ma ei ole veel kogenud... Aga olgu see kõikidele väikeettevõtjatele teadmiseks, et nii võib juhtuda, kui mõni hetk või mõni asi jääb kogemata tahaplaanile kogu selle maailma virrvarri sees.
Sai ka maja ümber kõndida. Mina küll ei läinud pööningule, ega ka keldrisse. Kõik see on tegelikult seotud usutavasti renoveerimisega. Küll see naerab ja tuleb! Muidu mina lihtsalt ei mängi enam. Ja maja lihtsalt kukub kokku... Aga sinnamaani on veel aega. Ning ma loodan, et seda kokkukukkumist ei tule!
Ja jällegi, ma jõudsin arusaamisele, et inimeste vahel on vahe minu kõnest aru saamisega. Kõnest aru saamine on seotud kuulamisega, seega vahe on vahel ka kuulamisega! Nägime Hannaga uut maja tehnilist konsultanti esimest korda. Mulle väga meeldis see, et ta lihtsalt sai minust aru, sest ta lihtsalt kuulas mind! Pabistasin küll, nagu ikka uute inimestega, keda näen esimest korda ja kellega on vaja asjalikke jutte rääkida. Kunagi ei tea ette, kas ta võtab mind sellisena nagu ma olen, või mitte.
Eile oli üks tuletõrjuja see sama mees, kes 2 kuud tagasi käis mul suitsuandurit kontrollimas. Ei siis, ega eile lihtsalt ei kuulanud mind ja nii ta ei saanudki aru. Ta pabistas nii, et tema ei saa minust aru ja see pani talle bloki peale kuulamisel... Minul oli omal praeahjus rasva põlemine olnud ja ma pidin veel rahulikuks, et panna tuletõrjuja kuulama! Ega see ei õnnustunudki, ükskõik kuidas ma ei proovinud. Ikka rääkis abistajale, kuidas tema peab minust aru saama... Saan aru väga hästi aru, et päästjad teevad oma tööd ja neil on vahel kiire. Aga ikkagi - nad peavad kuulama ka paanikas inimesi, kes võivad karjuda, nutta, sõnu segi ajada, mida iganes... Kuidas siis saab suhelda?
Jätkuvalt on mul tunne, et peaks Päästeameti inimestele loengu andma! Või mida iganes. Kuigi, ma usun seda et tõelise ohu korral teooria ei kehti, sest keegi meist ei tea, kuidas üks või teine meist käitub... Ja just sellepärast ma püüangi mitte hirmu tunda. Ka nt varjendisse jooksmise reklaami peale. ei ole võimalik 3 minutiga kuhugi joosta, ei tavainimesel, ega ka minul, oleme ausad. Juba sellepärast, et jooksmise ajal võivad tekkida ummikud, jne, jne... Rohkem ma oma energiat sellele teemale ei anna. Kõik on ju hästi.
Õhtul küsiti AI-lt, kes on Tiia Järvpõld? Minu kuuldes. Sain naerda, naersin kogu hingest, pisarateni... Mul on tunne, et vahel tunneb AI mind paremini kui mina ise või mõni minu oma inimene... Ma isiklikult olen küll AI-ga suhelnud, aga mitte küll iga päev ega isegi mitte iga nädal. Tahan jääda ikkagi iseendaks, ka kirjutades. Aga täna teadis AI öelda, et ma olen üks neist, kelle olemasolu muudab maailma rohkem, kui maailm talle ise aru oskab anda 😀 Mine tea, äkki ongi nii, et ma ise ka ei tea, kui ma võin oma olemasoluga maailma muuta... 😇
