Minu virin

väärtus on julgus

Fotosessioon Annabeliga

 

Oo, kui lahe!

Naeran, et kord aastas käin ikka trennis. Välijõusaalis.😀  

Mul oli täna ka külalised. Rahvast oli rohkem kui inimesi. 😋 Selliseid päevi on  vähe. Ehk siis, võiks olla hoopis rohkem. Ausalt. Mulle meeldib, kui tuba on naeru täis...

Küll neid hetki on siiski miljoneid veel ees, kui mu elamine kajab rõõmust ja naerust. 

Saime õues jalutada ja möllata ka. 

Proovisin jõudu teha. Sain vähemalt kiikuda. Äkki Tomi jõud mõjus mulle ka, mul musklid kasvavad 😛

Nali naljaks, aga kui oleks võimalik, siis võiks vähemalt suvel nädalas kordki  niisugust väikest trenni teha. Selle jaoks on mul aja ka abistajat... 

Saime batuudil hüpata, kuna lapsed soovisid, et keegi tuleks nendega hüppama! Loomulikult, mina mõtlesin, et kui olla juba mamma, siis miks mitte teiste lastega möllata! Üks neist lastest nägi mind esimest korda, aga lõpuks ei tahetud ära minna! 😍 Minule ikka jätkub lapsi järjest tuleb juurde! See on ainult hea, kui lapsed näevad juba natuke teistsuguseid inimesi, kes tegelikult ei olegi nii teistmoodi. Küllap maailm saab nii paremaks ja avatumaks. 

 

Suvi hakkab sakkima.

Sajaga.

Ma ise kah ei usu, mis asjadele olen  end seganud. Aga mul nauding ja põnevus. 

Viimastel ajal lihtsalt aega pole. Ei, ma ei kiirusta. Võtan rahulikult. Kuid päevad lendavad...  

Homme uus täna.

Rääkimata tabu

 Teema on tõsine ja lai. Sex on minu meelest olnud rohkem tabuteema mu elus kui miski muu... See võib olla ka ilus teema kõikidele. 

Mõtlen oma väärtusasjadele

 

Minu väärtused

Elu.

Elu on kink, mida põnevalt ja osavalt säraga lahti arutada.

Elus olla kohal.

Elule olla tänulik.

Armastus

Armastan usaldades iseend. Oma keha, häält, enda südant, oma kõrgemat mina. Oma õnnesid. Oma vihasidki. Elus taandub kõik armastusele, kui poleks armastust, poleks ka elu.

Armastan kõiki teisi. Ka neid, kellega ma olen kohtunud kasvõi viivuks.

Armastan kogu Universumit. Olen sellest viimasel ajal aru saanud. Ei peagi kõike teadma, aga kõike armastada võib ikkagi, lihtsalt.

Kogemused

Kogemused ei tule meie ellu juhuslikult. Neid on lihtsalt vaja. Häid ja halbu. Lõppude lõpuks näen et kõige halvemadki kogemused on olnud millegi jaoks väga head. Need viivad mind elus edasi. Ja edasi.

Annan võimaluse kogeda ikka ja jälle midagi uut.

Annan võimaluse kogeda ja avastada ennast.

Julgus elada. Julgus armastada. Julgus kogeda. Julgus vahel kaotada ja kukkuda... Julgus taas tõusta aina kõrgemale.

Julgus olla mina ise.

Julgus näidata teistele päriselt ennast.

Andestamine.

Alati on vaja osata iseendale andestada. See on suurim töö iseendaga iseendani. Et olla päris tänulik.

Andestada siiralt ka teistele.

Andestada vahetevahel ka elule, mis ei tundu alati nii lust ja lillepidu.

 

Oh jumal jumal...

25 aastat räägin ühte ja sedasama juttu: isiklik abistaja ei ole suhete takistajaks ega ees olija. Ega ka minu eest vastutaja või otsustaja või suuvooder...

No kaua võib?!! 😂

Oli lühiajaline suhe, kus sooviti kokku saamist, kuid mis ei hakanudki teiselt poolt toimima, kuna mul on isiklik abistaja... Ja ma ei saanudki aru, mida ta kartis või kartnud... 

See on küll teiste probleem, kes ikka veel ei saata aru, kes on isiklik abistaja ja mida ta üldse minu kõrval teeb või ei tee... Mina olen oma elu printsess ja igal printsessil on omad isiklik abistajad ehk "teenijad" 😛 Lihtne ja aru saadav ju või mis... 

Ma pole pahane, et see suhe lõppes enne kui algas... Olen jätkuvalt hämmastunud,  kui palju on ikka veel neid, kes ei suuda mõista, millist täisväärtusliku elu elab erivajadustega inimene isikliku abistaja abiga...  

 

Kui kass Bongo ei karda ratastooli, miks siis mõni inimene kardab?

Oli üks tore töine päev. See on nii vahva. Kuidagi rahustav ka. 

Tegime kaks videot. Mul oli kogunisti kaks isiklikku abistajat. Vahel ma luban endale seda luksust. Täna oli eriti hea, et neid oli kaks, saime kogunisti õue minna. See tähendab, et Kaidi lihtsalt ei olnud eel minuga treppidel käinud ja Mirjam julgustas teda ratastooli ees. Oli nagu psühholoogiline tugi. 

Tegime tiiru Kaagvere staadionil, mis on rohtu kasvanud. Kuidagi kurb oli tunda, vähemalt mul, et siin on minu jaoks kõik ammendunud... Käin ja olen, aga mu hing on hoopis teises kohas... See on päris huvitav tunne. 

Kohta, kus ma võiksin olla, ma tegelikult veel ei tea. Staadionil leidsin ühe suure tammepuu, mis oli kunagi poole väiksem. Tegime Kaidiga veel puule kalli-kalli!

Videode tegemine oli ka töö. Lahe töö, mulle hakkab järjest rohkem meeldima., kuidas mõelda ja sättida, kuidas olla kena ja seksikas... Ja sealjuurest jääda tõsimeelseks, kuidas on laval esineda. Sellest võiks pika-pika postituse teha, aga ma ei viitsi praegu kirjutada 😀

Inspiratsiooniallikas

Meistriklassis "Olla nähtav" tehtud video.

Aga ausalt öeldes, võib see olla väike esmane reklaam, mida ma soovin tõesti teha.

Meistriklassi "Olla nähtav" jaoks tehtud video. See üks lause võiks olla päriselt minu tutvustus, mida ma teen ja kes ma olen. Viimastel aastatel olen hästi palju kuulnud, et ma olen inspiratsiooniallikas. Alguses oli see hästi imelik ja kõhe kuulda. See ei jõudnud mulle üldse kohale. Nüüd hakkab tasapisi kohale jõudma. 
 

Paivillas täna

 

Ilus ilm. Vägev kontsert. Vahvad ja toetavad inimesed.

Muidugi koer Lumi, teda pole pildil.

Minul täitus salasoov olla ja  laulda koos Tähtede Tähega ehk oma lauluõpetajaga German Gholamiga. Ma ei tea, kust võtsin ammu julguse küsida, kas laulame koos... Täna kogesin, kui hea on olla laval super hea partneriga ja laulda. Täna tegin hüpe nagu külma vette. Laulsin mikrofoni ja orkestri fono saatel.  Proovita. Algul tundus kõhe... lõpuks tundsin hästi... Tegime video ka.

Jälle Hannaga Tallinnas. 

Aitäh meile kõikidele imelise kontserdi ja päeva eest 💖