Super lahe pühapäev... lisaks kõigele veel telekakastis :)

Leidsin ammuse pildi Mari - Liisiga

Käis külas kauge, kuid nii lähedane külaline. Endine isiklik abistaja Mari - Liis, kes nüüd elab juba mõned aastad Soomes. Mul ei ole sõnu, kui hea meel oli Liisut taas näha! Ja kui veel mõelda, et ta soovis tulla Kaagverree mulle külla... (Tihti öeldakse just seda, et Kaagvere  on pagana kaugel, et kunagi ei jõua... ) Mari - Liis oli mu isiklik abistaja umbes 10 aastat tagasi üle aasta.

Oh, kuid tegin spontaalselt tagatoas oma voodil Mari - Liisile näituse :) Ütle veel, et suvel on näitusi vähe! :D Kogunisti näituste külalisteraamatusse jäi tänasest mininäitusest, kus siiski oli kõik tööd olemas, armas märke.  

Ma mõtlen, et mul on (olnud) hästi toredad ja asjalikud enamus isiklikud abistajad, kelle üle saan ja võin alati rõõmustada ja uhkustada kõige paremast mõttes. ;)

Veel tuli Laulupeo tuli meilt, Kaagverest läbi. Sõitis "Jõmmuga" üle Emajõe Luunja. See oli tõesti midagi erilist. Sattusime Kristiga jõe äärde minema jalgrataste rongkäigu kõrval. Kõik naeratasid, kõik hüüdsid midagi.
Siis helistas Silver ja küsis, miks ma olen telekakastis :) Tule tulemisest  tehti otseülekanne. Kristiga just olime arutanud, et homme peame telerit vaatama...
Mulle tundus, et küla inimesedki olid kuidagi sõbralikumad, naeratavamad... See oli tore! Eesti rahva suur pidu toob jälle üksmeelne. See seob.

Tule viimist nägin mina küll esimest korda elus.
Võimas tunne on!

Ainult kahju on Kristiga sellest, et meil mõlemal ununes fotokas...
Südamesse jäävad pildid igaveseks.