Teisipäev, märts 09, 2010

Kuidas olla Eesti Vabariigis VÄÄRIKAS puudega inimene ?

Hakkasin täna taaskord endale puudeastet välja ajama. Kolm aastat on täis saanud. Kuna ma polnud mitu aastat perearstile nägu näidanud, tegin seda täna. Ja minu õnneks oli üks patsient võtnud pensioniametist vale raamatu, mis selle eest sobis minule. Nii et mul vedas - pensioniametisse raamatukese järele jooksmine jäi ära.

Täitsime perearstiga koos raamatu ära (kuigi oleksin võinud seda vabalt ise ka teha). Kolm asja võtsid mul selle juures suu lahti. Nt küsimus: kui kaua ma päeva jooksul internetis olen ? Või: mitu korda ma päeva jooksul telefoniga helistan ? Ja eneseväärikuse teemal: tuli välja, et projektijuhtimine EI OLEGI TÖÖ ! Mis ta siis on, lubage küsida - meelelahutus aja surnuks löömiseks ??? OK, mul ei ole kindlat lepingulist töökohta ega tööstaaži, aga - milleks siis kogu see ilus jutt puuetega inimeste tööhõivest, kui pärast hakkame valima, et mis ikka on "päris" töö, ja mis ei ole ? Võibolla ei ole siis vabakutselise töö ka "päris" ?

Ja veel - tuleb välja, et ma ikka ei saa ise süüa, söögitegemisest rääkimata. Et jalaga ei ole OK... Perearst naeratas, et kirjutame ikka, et sa ei saa ise hakkama, siis saad rohkem raha... Kas SEE on eesmärk või...

Tants aurukatla ümber... Või peaga vastu seina jooksmine ? Igatahes, minul on PIINLIK olla EV-s puudega inimene, kui kogu küsimus on ainult rahas, kusjuures olgem ausad - jutt ei käi pehmelt öeldes just astronoomilistest summadest...

Meil on puuetega inimeste kohta käivad standardid väga hästi paigas, aga sealjuures unustame paraku, et IGA inimene on eriline. St et iga indiviid vajab erinevat lähenemist. Ma ei saa ju öelda, et olen näljas, kui võtan ise suuga taldrikult vorsti. Kus krt on kirjas, et käteta inimene ei või suuga süüa ? (NB ! Me sööme ju kõik SUUGA, või kuis:P)

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nojah,see arst arvestas asja vastavalt dogmadele,kui ta teisiti arvaks,võib ta komisjoni ette sattuda ebapädevuse tõttu,neil käib see asi niiviisi-üks kõigi,kõik ühe eest!
Aga riidesse sa ise ei pane?Pesta ei saa? Poes ei käi üksi?Kui diabeetik võidakse tunnistada puudeliseks,kes iseendaga hakkama ei saa,mis siis veel sinust rääkida...

Tiia ütles ...

Jah, ma tean. Aga IKKAGI - kui see uus asi küpsemas, taheti teha nii, et igaühele lähenetaks individuaalselt, vastavalt tema erivajadustele. Aga praegu on küll seis täpselt samasugune, nagu enne. Loogiline on ka see, et kui komisjon ei ole inimest näinud, siis ei saagi mitte iial adekvaatset otsust teha. Ka komisjoni ees seistes/istudes sõltub muidugi väga palju sellest, "mis värvi prillid" komisjoniliikmetel ees on. Kui nad ikka on ette paika pannud, et kui inimene teeb jalgadega süüa, siis järelikult ta ei saa ise süüa teha, millest me siis räägime...

Jah, tean täpselt millega ma hakkama EI saa, ja sellest olen ka väga avalikult rääkinud, aga selliste tegevuste jaoks, millega ma ise hakkama ei saa, ongi vaja isikliku abistaja teenust. Aga IAT küsimus ei lahene ega saagi laheneda, kuni pole selget pilti inimeste erivajadustest. Nt Soomes kannab üks IA (keda juhtumisi isiklikult tunnen) ainult neiu koolikotti, järelikult ei saa neiu ise raskusi kanda. Millest me räägime - Eestis on arenguruumi küll ja veel...

Anonüümne ütles ...

Ära nüüd pahanda arsti peale - tema soovis ju ainult head! Ta tahtis, et sulle ikka raskem puudeaste määrataks ja seetõttu ka rohkem makstaks. Eks raha ole ikka igaühele vajalik. Vähemalt praegusel ajal.
Kui arst kirjutaks sinna küsimustikku, et sa saad kõigega hakkama ja käid tööl, siis ju komisjon võib su puudetoetust vähendada ning leida, et pole IAT tarviski ja seda sa ometi ei tahaks!
Ei need küsimused-vastused nüüd küll kellegi väärikust vähenda ega suurenda.

Tiia ütles ...

KES SIIN ARSTILE ON MIDAGI ETTE HEITNUD ? Kas sa saad üldse pihta, MILLES siin point on ? Ma ei räägigi ainult endast - viga on süsteemis, seltsimehed, süsteemis.

Mina olen väga selle poolt, et puude määramisel peaks puudega inimene ise ka kohal olema (mitte solgutamiseks !) Ja standardite paikapanemisel peaks absoluutselt algusest peale kohal olema ka puudega EKSPERDID ise, ja tehtud töö eest ka raha saama. Mitte nii, et "5 minutit enne kella 12" küsitakse mokaotsast, et no mis teie ka asjast arvate.

Asi ON tõesti väärikuses, selles, kui KALLIKS me ise ennast hindame.

Muuseas, minu perearst on väga vahva, ja naerab ise ka selle süsteemi üle, kusjuures otsustamine ei olegi perearsti rida

Tiia ütles ...

Ja veel - jah, ma tean kõike. Et raha on vaja, ja seda võidakse vähendada, ja mida iganes. Ja ometi, see, mis seal küsimustikus kirjas, ei ütle inimese kohta tegelikult mitte midagi... Praegu ongi küsimus selles, kuidas ametnikele selgeks, mis on individuaalne lähenemine (see ei käi sugugi mitte ainult minu kohta).

kukupai ütles ...

Selle küsimustiku järgi olen mina täiesti terve ja normaalne inimene (mida ma tegelikult ju olengi, kui mõned erivajadused välja arvata). Aga minu erivajadusi sealt kuidagi välja ei loe ja kirja ei pane, seega ma pean lakke vaatama ja luuletama. Jama ju kuubis. Ma tahaksin oma raha ikka ausalt kätte saada.
Aga kunagine kogemus komisjonist on hoopis selline, et öeldi - haridus on, töö on, mis puuet siin veel vaja? Ja kui ma kobisesin, et on ka abivahendeid tarvis, öeldi lohutavalt, et me ikka kirjutasime keskmise puude ära, aga töövõimetust ei tule kohe kuidagi välja. Praegune süsteem ei annaks sedagi vist...

Tiia ütles ...

Täpselt nii - jama kuubis. Ja lõppu pole näha...