Salakavalalt, täna

 

Vau! See on esimene video, mille sain telefonist otse Youtube'i üles laetud! Ma ikka arenen! 😛

Suveniiri viis...

 

Ega ma ei mäletagi, miks ja mil hakkas Suveniir mulle meeldima, eriti Olev Vestmann... Liane Loog ja Heli Koppel... "Väike aed" tundub küll peas eluaeg... Minu meelest ka, nagu Liane isegi eile ütles, keegi  ei laula seda nii hästi kui tema see on Liane. 

Lintmaki saates olid mul lindid Suveniiri laule täis. Kassetidki. Kassetid praegugi kapi otsas. Maki pole enam.  

YouTobe´s polegi kõiki laule... Vähemasti mina pole leidnud.

Olen Suveniiri pubekana näinud vist neli viis korda. Kord olin puru haige, kuid siiski kiuste läksime´ Vanemuisesse kontserdile - ema oli vastu, aga tädi Elle ehk mamma oli ikka väga  poolt - ning siis juhtus ime: sain hetkega terveks. See lihtsalt oli nii. Ma ei köhinud ega aevastanud.... Arvan nüüd, et sedasi lähebki, kui sa miskit kogu hingest soovid... Haigusele lihtsalt pole enam aega mõelda. Keskendud parimale. Soovile. 

Minu ealised ei saanud üldse aru, kuidas kuulan vanade inimeste ansamblit... Tegelikult kuulasin kõike. Popist klassikani. 

Suveniir oli kuidagi südamlik, rahulikum... Laule sain kaasa laulda omaette. Siis ei julgenud avalikult teiste kuuldes laulda... Eile laulsin pea kõik laulad kaasa. Ja olin tänulik Germanile, kes on mind pannud  nüüdseks laulma. Oma moodi laulma. Vahele lisan, et lapsele armastasin mängida laval laulmist, siis julgesin... Pubekana kadus julgus. Ma ei imesta ka. Kui räägiti,   et ma ei saa laulda...

   Suveniir laulud siirad. Armastus...

Eks olin siis minagi esimesi kordi armunud...Jah, olin korra ka Vestmanni sisse võetud ... Praegu mõtlen naeratades, et naljakas oleks olnud, kui ma poleks olnud armunud või oma lemmikutesse sisse võetud .. 

 Siis tuli armastus... Muide, ega Aivarile ka väga ei meeldinud Suveniir, kuid sellegi poolest minuga kuulas... 

Laulud aitasid kuidagi igatseda.

Õppida kooliajal. 

Samuti nagu Dassini laulud ja Goya muusika... 

Nüüd laulan ise  "Tule õekest". Just Vestmanni oma, mitte Lillepea.  

Mul on varsti kontserdi repertuaar olemas, mida viie aastaga õppinud.  Ja need laulud tähendavad mulle nii palju... 

Suveniir elab.

Suveniiri laulud elavad minus... 

Hästi lühike videoklipp, kuid mõteainet palju. Krabas leituduv lambikene, Avastasin selle vidinaga on vahva "mängida" ehk siis ükskord olla geellaki tegija - kunstnik jala võime. Midagi sellist pole juhtunud mina veel nägema... Kõik on võimalik aga!

Tõsiselt, viimaks ometi midagi paremat mulle geellakki tegemiseks Väikene uv lamp, mitte suur . Väikesesse on lihtsalt lakkijal mu sõrmi sisse panna...

Sõrmigi mul topelt vahetevahel 

Eile SUVENIIRI kontserdil

 

Mamma ja mamma

 Võib öelda, et oli mammade päev.

Kuulsin endale ütlevat sadu kordi  mamma ja mamma. Nii armas. Mu üks tibu sai neljadeks. Käisin laste külas.     Lastel oli rõõmu. Müramist.

Mul ka.

Ise käisin Südamekodus mammat vaatamas. Taas. 

Mõelgem , kui tohutult armastust saab kanda ja anda naine, kes on ise laps oma mammale ning olles samas mamma oma lastele... 💕

Eilne õunapäev, videos

 

Sel aastal on nüüd 1. linnuke kirjas

Tegin õunamoosi. 

Eelmine aasta jäi üldse vahele millegi sisse tegemisel... Miks - ma ei teagi... Nuputasime Mirjamiga päeval, mis siis eelmine aasta teistmoodi oli ning kas tõesti ei keetnud ma ühtki moosi... Välja ei nuputanud. Ei meenunud.

Muidu olen iga aasta midagi teinud. Õunamahlagi...

Tädi Taima ja onu Valdekole suur aitäh õunte eest.💕 Sain teha moosi, kooki ja mannavahtugi. 
 

Seda nalja tahan mina näha!!!

Kui Kass Bongo hakkab käpa abil kirjutama või joonistama 😂

Siis on  miljonit väärt Kass Bongo!!

Vaadake ainult, kui tähtsa näoga hoiab pastakat käppade  vahel - all 💖 Paar tundi tagasi.

Nohjaa, mu  märkmikulehe tegi enne katki... Selliseid tempe tuleb harva tal ettte... 😊 Vist siis, kui närvi läheb kes - teab - millele...

Tänane üllatus - armastusleht päris postkastis

 

 

Mamma on tore olla. Isegi siis kui oled lapselapse sünnal üksi! Ja tead, et varsti näed ikka kõiki!

Mamma on olla hoopis parem ja kihvtim, kui olla ema! Sest emmedel ja issidel on palju suurem vastutus, kui vanaemadel. Noorena ma ei saanud sellest aru, sest mul ei olnud mammalikke kogemusi... See ei tähenda, et ma üldse ei muretse ega mõtle, kuidas minu noortel ja lastel läheb. Samas ma tean, et nad saavad hakkama. Olen ikka öelnud, et kui vaja, siis olen olemas! 

💕

Endamisi...

... Jälle endamisi unistan. Pean plaane tasakesi... Nagu ikka ja alati. 

Pilved akna taga reedavad ilusasti, et maja taga võib olla ilus päikeseloojang. Pilved akna taga on värvilised... Ma ei näe oma akendes päikeseloojangut ehk õhtu päikest... Näen hommiku päikest. Toas. 

Jäin just mõtlema, et päikese paiste / valgus võiks olla kodus päeval igal kell igas nurgas... Klaaskatus oleks vast parim... 😂😍 Ihhii, unistusi on lubatud ju endale ikka... Klaasist kodu ma aga tõesti ei soovi.  Katust küll 😉😊 Näeks siis ka öösel tähti, ja ehk langevaid tähtigi... Äge oleks lihtsalt!!!

Aga äkki hakkaks peagi igav, kui taevalaotust näha klaaskatuse läbi... 

Tahaks ikkagi minna kuhugi mere või metsa äärde vaatama päikest või tähti... 

Inimene on imelik olevus -  iial pole nagu millegagi rahul. ´Või teeb näo, et pole rahul... Sest enamus pole ju... Samas...

Mina olen praegu rahul. Ausalt ja päriselt. Mul tegelikult olemas kõik ja rohkem veel. Ma võin kodus unistada suurelt ja olevikus olla. Ei minevikus. Ega tulevikus.  

Juuksed lahtiselt...

... suurendavad mul enesekindlust. Seda olen ammu ammu tähelepanud. Jah, lahtised juuksed on ilusad ja sexikad 😋😊 - selle vastu ei vaidle vist eriti keegi, kel on pikad juuksed - kuid minu jaoks on hoopis rohkem... Kannan küll enamasti juukseid kinni. Nii lihtsam ja mugavam, parem .  Kuid on hetki, kui  tunnen, et lahtised juuksed annavad ka vabaduse ja enesekindlust, Juuksed kuuluvad ka kehaga ja sinuga kokku,  loomulikult, seega on vaja tunnetada juuksedki. Nad kõnelevad omamoodi... 

Tegelikult tahtsin paljust muust kirjutada... Järgemööda, kuid unustasin, mis järjekorras... Kas see ongi tähtis... Ei ole. Oma elus kas peabki unistama või soovima asju või miskit tegema absoluutselt järjekorras...   Ja kui miski läheb teisti, siis tekitada pingeid endasse... 

Kindlasti pole vaja kaostki. Pilla-palla olekut. Et ei tea, milline on järgmine astutav samm...

Rahuliku meelt ja kindlalt julgust on vaja elu juhtumisel. 

Hea on samuti  kord päevas süüagi 😋😉  Eile oli nii tore ja lahe päev, et sõin tõepoolest alles õhtul Riivalis... Hommikul ja päeval üks pluss üks kohv... Ma polnud söömist unustanud, samas nagu oli kõht täis... Vist elevust ja  õhku. Teha taas meisterlikku enda moodi. Õhtu oli naba väsinud nagu pea alati pärast meistrikursust 😄 See on mõnus väsimuse surin ... Selles on sõnum, et suutsin taas midagi teha kellegi - millegi heaks. Enda heaks. Teiste heaks. ´Rõõmuks.

Eine päev on nüüd juba ammu eilne päev. Kindlasti jäävad paljud ilusad hetked lihtsalt kuhugile hinge... hõljuma ... Kõigest ei saagi iial bligida. kuidas ka tahaks...  Väikesest säravast Melindast näiteks, kes soovis väga proovida  ratastooli lükata ja laulda issi laulu  II Mondo ja lauliski issiga ... Minu meelest see oli kõige armsam hetk eile üldse. 💖

Aitäh Sherelini ja Rasmusele, et sain naudita eilsest 💕

Täna oli ka väga vahva päev. Sain käia külas. Kevadest saadik tahtsin minna. Kuid nagu ikka ei olnud midagi õiget.... Hommikul oli kõik õige. Nii hea oli taas kuulata tädi Taima ja onu Valdeko jutte ja kogemusi olnud elust...

Heleriniga saan olla natuke spontaanne, Nagu täna hommikul. Alati polegi vajalik ette plaanida,. mida teha... Kuigi plaanimine ette meeldib tohutult mulle samas. 

Laulmine Naeratusest minu moodi 9. augustil 2026 German Gholami õpilaste kontserdil Paivillas

 

Täna taaskord Paivillas Meistriklassis. Sain jällegi harjutada hääle tehnikaid Ali-Reza kindla käe all, ning ´õppida lavalisi esinemiste oskusi German Gholamilt.

Päev lõppes ikka väikese kontserdiga Germani õpilastelt ja viimaks meelitasime ka ta enda laulma

8.08

8. august on täna erilisem universumis. 

Akna taga õue - maailmas on kõik tavaline: sinine taevas õrnade valgete pilvedega, rohelised puude ladvad vaikse  tuulega... Mitte miski ei näita, et kuskil avanevad Lõvi Väravad... 

Usun, et on neid, kes ei usu seda jampsi...

Aga on neidki, kes usuvad. Tunnetavad. Tajuvad. Minagi järjest rohkem panen  tähele, et ümberringi on palju, mida lihtsalt ei näe, ei kuule....

Terve mõistus keeldub uskumast... Maailm on ju täpselt selline avar nagu näha oleme harjunud...  Ei julge vaadata teistmoodi ilmaelu... 

Aga minu omad jalad 😂 Terve mõistus ütleb ju, et ´jalgadega saab ainult kõndida,  joosta, tantsida... Mina kasutan julgu hoopis teistmoodi... See näitab, et kõik võimalik või siis ... minu mõistus otsas 😋 Või olen elanud südamega. Arvan küll, et südamega. Sellepärast ei suudagi tavaliselt alla anda... 

Kui ühtmoodi ei saa, saab teistmoodi.

Tean, et nähtamatu maailm toetab mind...

Täna kuulsin Merikeselt, et võiks käele kirjutada 8-id, et avada portaali, mis avaneb...   Kirjutasin jalale, kuna mu käed on jalad 💖😀

Kass Bongo maalide pakkija kontroll

 

Minu Valguselaps - kuhu kadunud on

 

Miks mitte vallatud patsid

On ju vahevahel mängida soengutega. Ei pea olema kindlas raamis ja mõelda vaid:  issand jumal mulle ei sobi lapselikud või naljakad patsid... Aga kui tunnen, et olengi tulnukas - nagu olen ikka ja alati naerdes rääkinud -  või tähelaps, siis võib olla patside - sarvekesed. Kui ei ole miskid muud head, siis saab hästi naerda, kui vana tegelikult olen... 

Ega ma oma vanusele ei keskenda. Ei viitsi. Ei ole iial viitsinud eriti. See lihtsalt üks number, mida peaks nagu raudkindlalt teadma ja end selle järgi paika panema... Igav. Tüütu... Ja tegelikult mina tunnen end nii noorena nagu tunnen... 

Lõpuks, mis on üldse vanus... Kes teaks...

Elu ongi toredaid apsakaid täis

Tegin päevast video, mis lõppes äkiliselt toreda apsakaga. Mis apsakas - saab lugeda minu YouTobe kanalil Esmaspäev, 3,august 2026 video all... 

Kindlasti, mida soovin tänasest kaasa võtta, on kerge meiki tegemise nauding. Kogu ilu  oli näos vaevalt kümme minutut, Video tegemise ajal...  

Õhtu panin mõtlema hästi, kes olen ja kas suudan olla enda vastu lahke, ja kas jään iseendaks....

Vahel on hea kaugusesse vaadata

Vahel on ikka hea kaugusesse vaadata, kasvõi läbi aknaklaasi... Kui hingel on kerge, rahulik, nauditav olla. Kui tead et ees on päris palju, mida ei tea... Ja ometi tead, et kõik läheb hästi! Juba see kaugusesse vaatamine on hea... 😉

Välgutamine keskööl

 Sellist välgutamist oli ilutulestikuna  pimedas taevas polnud mina ennem näinud.       Tund keskööl.     Mürinat polnudki...  See  äike... kuidagi ilus ja kole, natuke hirmuäratav...

Mõni päev tagasi oli vikerkaar esimest korda sel suvel.

Täna juba 1. august. 

HEAD AUGUSTIT, mis möödub ka lennulennult  kindlasti.

,Laupäev oli hästi rahulik ja rõõmus.

Kuldvõtmekese 2 video

 

KUI peaksin kohtingu tegema hetkel...

 

... siis juhtub see pildil olevas kohvikus 😃😉

Arvake ise, kus... Kõige ei saa öelda, kuigi sel suvel olen kohvikus mitu korda käinud. 

Ahjaa, mõned nädalat tagasi paluti mind endale elukaaslaseks täiesti ootamatult võõra mehe poolt. Esimene küsimus oligi, kas tuled mulle elukaaslaseks... Ajasin silmad suureks, mis  asja nüüd loen näoraamatus... Küsisin siis viisakalt, kas  ta  teab mind... Ei teadnud, kuid otsib elukaaslast... Mul oli lõbus 😂      Ehk oli inetu naerda ta murele, et ta ei leia naist, kuid ma ikkagi naersin pisarateni. Lõpuks ütlesin, et vaata mu profiili, ole hea,  ja et mul on ratastool... Ja jäigi see meelitusetehing pooleli 😂 Ma ei ole kurb... Lihtsalt mõtlema paneb selline suhtumine teiselt ka tema endasse... Kas minnakse tõesti esimese ettejuhtuvat elukaaalaseks paluma...

Vahel on mul hea meel, et ratastool päästab mind lollides olukordades. 😄 

Aga olen endiselt vaba hing  vabal maal!!!

Jah, igatsen küll, kuid palju rohkemat, kui vaid sexi ja kooselamist esimesest  minutist - seda on mulle vähe... Vajan kõigepealt tõelist kohtumist südamega...

Tähistasin tegelikult ühe näituse töö lõppu. Tõin Ulviga Maarja Külast näituse koju, mis oli seal poolteist kuud.  Mulle on öeldud, et mu näitusega ja eriti töötoaga jäeti  väga rahule. Ma olen tänulik, et Maarja Küla rahvas soovisid mind enda juures näha.

Nüüd ootab kohvri täis maale uusi  näituste seinu,💖

Ootan samuti uusi töötubasid. 💖

Ootan kutseid 💖

 Ühes rannas loeti minu raamatut "Kohvi jalaga, palun...". Täna. 

Seda on hea teada.

Kui keegi soovib veel mu raamatut, küsige raamatut minult ❤️

Alles veel mõnikümmend eesti keelset raamatut.

Harjutusi kergelt...

 

... pakkimiseks.

Harjutusi vaikselt ja väikselt kolimiseks. Just hingeliselt... Psüühiliselt... 😀😉 Kunagi pidi see alguse saama... Natuke  olen varemgi ettevalmistunud... või õigemini, siis vaatasin veidi oma paberimajandust üle... Aastatega kogunud igasuguseid pabereid... Kusjuures kõikidel oli ja on oma lugu ning omamoodi ajalooga... Täitsa kurb oli sorteerida ja visata - aga kõike pahna ei jõua hoida ning kellele ikka hoida... 

Täna võtsime Sirtsuga esiku ja seinakapi ette... Sirtsule jäi jälle silma nagu alati uutele tüdrukutele mu jalanõude hunnik... Lugesime neljakümne paarini, siis läks sassi... Täpselt nii nagu veebruari Õhtulehe ajakirjaniku Katrini  ja pildistajaga lugedes läks mitu korda sassi... 

Aga vähemasti mul on kingi igaks elujuhtumiks 😂 Mõne kuulunud sai ka ära visatud suurima tänuga. Sai õhuruumigi juurde kappidesse. See ka hea. 

Kuhu kolin, seda ma isegi veel ei tea...

Kõik omal ja õigel ajal.

Tahan või ei taha uskuda, kuid kõik hea on võimalik

Tänane päev tõi edaspidiseks tegemisi ja üllatusi.

Tegemised ja loomised on üllatavad. Üllatused on tegemised ja loomised.

Aga... Septembris viiel päeval saan usutavasti taas olla laval. Varsti kindlasti täpsemalt.  

See üllatus ja uus loomine tuli voolavalt ja kergelt. Kindlasti on selles tava keerukustki, kuid see teebki tulemuse vägevaks ja ägedamaks. Naudin igatahes seda teekonda... Ja usun et selle lõpust algab taas uus teekond. Uued lavad.

Ja siis sain veel kinnitus ühele oma mõttele, mis on ammu ilma minu sees olnud. 

Lihtsalt aega peab leidma ja julgus olema. Olen  aru saanud, et ajale polegi vaja eriti mõelda. Sest ajal on minu jaoks teine mõiste praeguseks. Aeg on kiire, ja seda polegi... Siin ei saa paanikasse minna. Tuleb lihtsalt olla kohal. Teha asju armastusega. Vastu võtta loomisi südamega..

See on minu mõte ajast...  

Võta rahulikumalt, jõuad kiiremini ja kaugemale. 

Täna jäi paar tegemist tegemata, kuid küllap teen homme....

Ja ongi kõik hea võimalik. 

Seda on hea uskuda.

Pesumasin ja Kass Bongo

    Pesin pesu. Järsku hakkas pesumasin võimsat mürisema kuivatades - seda teeb suht harva. Täna tegi pesumasin eriti kõva lärmi...

Mina ehmatasin toas.

Mirjam ehmatas köögis. 

Bongo oli sel hetkel oma liivakastis, mis on pesimasina kõrval , ta jooksis kõik karvad püsti, üleni värisedes  tuppa, ning kakas ehmunult vaibale. Bongo sai vist südameatakki... Kogu selle ehmatuse peale. Ta ei olnud kakanud kunagi tuppa..,. Ta ei lubanud end ka paitada... 

Meie Mirjamiga saime ka südameatakki.

Siis plahvatasime naerma. 

Kõik oli hästi. 

Pesumasingi jäi vait..  Pesi normaalselt edasi...

Juhtub igasugusi  asju. 

 

Nautisin peomelu

 

Lapsest saadik ole Kristaga rohelised ja roosad! Mõlemal on oma lemmikvärv! Pole vaja palju arvata, kumb on kumma värv 😀

Eile sünnapeol juhtus värvidega see, mida ma ette aimasin - tore ju! Niisiis ma käisin pidus, mis kestis varahommikuni välja! 😉

Polnudki tükk aega nii kaua saanud pidu panna, ega läbi suveöö õues olla! Sain süüa-juua, tantsitud kahe Kruuvi poisi bändi järgi, naerda, rääkida... Ja keset ööd veel karaoket laulda - laulsin "Unustuse jõel"! Krista pani äkki mikrofoni ette, et laula nüüd oma lemmiklaulu! Milleks ma tegelikult ei olnud üldse valmis, aga noh... 😂 Sain ka Taro kaartidelt endale mõtteainet... Juba see, et ma pean liikuma ja mul on ikkagi kõikvõimalikud lavad ette nähtud, tahame või ei taha. Aga kõik on minu enda teha.

Mina olen tänulik endale ja kogu sünnipäevaseltskonnale, et ma sain ise olla ilma abistajata! Vot see tunne peab mul alles jääma. Ei saa alati olla mugavustsoonis ja olla abistajaga... Ja anda abistajale järele... Et tulla ära, kui hing ei taha! See mugavustsoon on mul tulnud mõne ajaga... Ma saan hakkama küll, kui mu kõrval on hakkajad inimesed!

Krista on mind aidanud peaaegu terve elu. Oleme koos mänginud, poisse taga ajanud ja kõike muud... 😂 

Ja ka Triinuga ma olen olnud ka, kui ta väike oli. Triinu on Krista tütar. Me hoidsime ka teineteise lapsi. Triinu aitas öösel väga hästi! Tegelikult kõik külalised aitasid! 

(Kuu aega tagasi sain Muhumaal täpselt sama tunde kätte, nüüd lihtsalt peab seda tunnet hoidma ja usaldama ennast ja minu ümber olevaid inimesi. Mis on mul kogu elu olnud, aga vahepeal ma lihtsalt kukun kuhugi lihtsamasse auku... Et on vaja ikka kogu aeg isiklike abistajate abi... Aga see on hoopis teine teema, mida võib lõpmatult jätkata...). 

See tähendab, et ma võin jälle kord ikkagi enda elu elama, nii palju kui ma vähegi saan ise olemisega hakkama. 

Praegu, õhtul kodus olles on mul selline väsimuse tunne, nagu ma oleks ägedal ja vägeval peol käinud! Ja ma käisingi! 💖

See uus maal...

 

...sai ära kingitud Kristale juubeliks. Selle pühendasin Kristale. Päris Krista nägu ei saanud (on üks koht, mis mulle üldse ei meeldi, aga avalikult ma ei ütle, mis koht). Kuid maal peabki olema natuke kiikusuga! Mul jäi lihtsalt öid väheseks, et parandusi teha. Aga vähemalt sünnipäevalapsel oli täitsa hea meel! 😍

Unistused panevad üllatuste seemned kasvavad

 Kui olin neiu, kuulsin pidevalt, et olen nii suur ja vana, et mul ei ole sobilik enam unistada. Elama pidin hakkama...

Noojah, kehitasin õlgu.

Unistasin edasi.

Elama ka hakkasin.

Tulid üllatused, mis viisid elu päevast päeva edasi.

Üllatused viivad praegugi edasi... Kui on unistused, väikesi ja suuri. Soove. Plaane... Kõik vajalikud, ett elu kestaks parimal viisil. 

Isegi siis, kui unistus võib olla veidi vale, viib ta lõpuks õigele üllatusele. Hoopis teisel viisil ja parimal viisil. 

Unistamiseks pole keeegi liiga suur ega vana. 

Iga päev on ju hea unistus...

    Kass Bongo unistab iga hommik kapi ees kommi saamisest 😋😀

Väikeste üllatuste õhtu

 

Päeval tegime Shereliniga proovi meiki...  Läheb vaja ikka päris meiki. Kuigi olen kena ka meikitagi või mis... 

Muidugi ma lõpuks kissitasin silmi.     Nagu ma ikka alati teen.  Tüdrukud, kes on mind meikinud, teavad, mis see tähendab ja kui naljakas see on. 😀  Tänagi naersime mõlemad pildi teheski.

Aga õhtu tõi küll väikesi üllatusi, milledest võib kasvada miljon üllatust. 

Päriselt ka elumäng on põnev, kui mängid rahulikult oma osa elus. Siis võib tulla asju, mida ei ootagi enam või loodad hoopis muul viisil saada...  

Kui avastan...

 ... et maalides pole õigeid pintsleid ega värve - tuleb minna linna kunstipoodi. Kunstitarbed on need, mida pean saama ise osta. Keegi lihtsalt ei tea täpselt, mis mu ´ihaldab, mida osta.,. Sageli just värvide riiuli ees valingi õigeid toonid... Kuigi toone võiks ise ka segada, aga siis peaks olema õiged põhivärvid...

 

 Üleüldse püüan jällegi võimalikult palju ise minna kõikjale. See kuu olen ilusti saanud õueski käia. Küllap saan veelgi...  

Täna panin veel ühe oma raamatu pakiautomaati. On hea näha oma silmaga ikka küll, et saab teele. 

Eesti keelseid raamatuid "Kohvi jalaga, palun...." polegi enam palju järel  . Inglise keelseid terve virn. Uut tiraazi ma ei tee. 

Täna oli emme Heleriniga tööl väike ´Krete-Lii, kes julgelt lükkas ratastooligi  Mul taas väike sõber juures. Ja on hea mõelda, et päriselt  abistamisega saavadki lapsed päris kogemusi ja avastusi eluk

Taaskord jutt pigem abistajatest...

 Eile sai juuksed värvitud. 

Annabelil oli eile viimane tööpäev mu juures. ´Ma isegi ei tahaks kunagi öelda, et viimane kord või tööpäev minu juures... Ei kõla hästi... Elu on muutumises. Loomulik ja loogiline elu kulg. Ja paljude abistajatega suhtlen aeg - ajalt siiani. Kohtudes teretame... Ahjaa, Luisega jooksime eelmine kuu Muhumaale minnes praami peal kokku.😀 See oli tore kohtumine hetkeks. Ma isegi ei tea, kui mitu aastat polnud teineteist näinud, äkki kümme... Mõni abistaja lihtsalt jälgib mind,. like´b vahel...

Tänaseks isiklikke abistajaid  132. See polegi suur arv, kui jagada aastatega. Keskmiselt viis uut abistajat aastas... Just praegu arvutasin. 

Loodan, et praegudest uutest abistajatest keegi ikka jääb kauemaks. Aastaks paariks...

Aga see on ka küsimus, kuhu poole mina ise liigun. Minu uue kodu leidmine veel kestab... Üldse mul on küll probleeme ja keeruline, kuid ma unistan ikka edasi, Probleemid pole takistuseks. Vaid lahendamiseks. Võib olla uues  kodukohas on vaja kõik uued abistajad leida, uus süsteemgi teha...😉😊😊

   

Alustan Kuldvõtmekeste videotega oma YóuTube kanalil

 

Mesimumm rooside maailmas

 

Täitsa asjalik laupäev oli. Tõi mulle ainult unistusi juurde, mitte väga uusi ja mitte väga vanu.

Üks kord, kui mul on oma aed ja oma väikene nunnu maja, siis aia sees peavad olema roosid, männipuu ja niisugused peenarde vahed, kus ma saaks ilusti käia ja nuusutada ja rohida ja nii edasi... Ei ole ju utoopiline unistus! Ei ole! 😊

Täna sai lihtsalt Juhani Puukoolis ilu nautida ja natuke mulda osta. Rooside lõhn oli küll lummavalt hea, mis on siiamaani ninas 😍 Kui vahepeal sai aiamaal kogunisti hobusekaka nautida 😂 Maatüdruk. Aiatibi!

Šoppasime ka natuke Sõbralt Sõbrale, kaltsukas ühesõnaga. Endale sain kotitäie riideid ja ühed papud ka! Selliseid tosse mul ei ole olnudki. Päris lahe! Sain veelkord, ärge vaadake kinganumbrit, nad vahel valetavad! Ma jätsin ühed ägedad kingad riiulile alles, sest nad olid suured, kuigi talla all oli minu jala number. Ega mul kingi ka vaja ei ole! 😛

Ühesõnaga, on olnud üsna vahva päev! Ja mõni unistus ongi väga vana ja samal ajal väga värske! Unistama peab! Muidu ei oleks elu! Rõõm on olnud olla Mirjami ja Tõnuga täna! 💗

Trepikoja saime ka puhtaks pesta üle pika aja! 😀

Ja miks mesimumm olen täna, sest ma leidsin kapist mesimummu kleidi, kollase-musta triibulise! See on väga väike detail, mis andis mulle endale hea enesetunde ja vahva väljanägemise! 😊

 

Milline rõõm peaaegu eluaeg koos kasvada,

olla sõbrannad,

tunta vahetevahel lausa õdedena. 💕💖

Seda enam, et mul ei ole ühtki päris õde. Aga siiski mul on noorem õde, kellele võin olla teine vanem õde.😍 

Aitäh meile Kristaga, et oleme olemas!

Ja kui me kokku saame, kui Krista tuleb aastas paar korda ikka külla, jätkub alati juttu kauemaks. Mina pole jõudnud talle Rootsi külla ikka veel ... Laisk olen😀 Pean tõsiselt plaani võtma. Sest me vahemaad on täpselt sama kauged ju 😂

Eile pisut üllatas Krista mind. Tuli külla. Kuigi teadsin, et mingi hetk ta jõuab siia... 

Õhtu läks  kiiresti pikale. Kena suveõhtu toas. 

Huvitav nähtus on see, et vahepealset aega, kui me ei näe teineteist ega suhtle pidevalt, poleks nagu olnudki. See on nii olnud alati. Aastaid...

Mamma olla uhke ja hää

 Täna käidud mamma juures ja ise mammana laste juures. 

Ei saa paremalt kuulda oma kallilt mammalt, kui et ta on minu üle uhke, et olen hooliv mamma olla  oma lastele... See on miskit sellist, mis ületab kõik tänud mul mammale... Ja kui väike Alice oma maja ees võttis mu käe "Tere mamma" ja surus end minu vastu, hetkeks, siis mõttlesin, kas mina suudan anda endast lastele niipalju elutarkust ja armastust nagu mu mamma mulle... Aga elu läheb omasoodu edasi... Kord on väikesed põnnid ise mammad ja ootavad ise lapsi kuhugile külla... 

Käisin Liisu kahe aasta sünnipäeva tähistamas. Ma ei tea, kuhu aeg kaob... Alles ta sündis....

Täna abistas mind mu uus isiklik abistaja Ulvi. 

Seda ka, need tokkroosid meenutavad mulle kunagist naabrimemme... Iga aasta jääb tokkroose kiviaia ääres vähemaks... See aasta eriti vähe. Keegi pole nende eest hoolitsenud. Mina ka mitte... Eelmine aasta veel veidi sain hoolitseda, tõmmata piirdegi, et niitmisel näha...  Eks seegi ole elu kulg... Kõik möödub, kaob.... Tuleb uus..

Eile Elvast ujumast tulles...

... toimus päästeoperatsioon lilledele, mida enam ei tahetud... Ma teadsin seda ja siis me tassisimegi lilled tuppa ja Kristi viis mõned endale. Hommikul vaatasin, et kõik taimed nagu naeratavad mulle, nüüd nad said omale uue kodu samasse treppikotta! 💕
 

Aiamaal ja varbad Emajões täna

Oli üllatav laupäev. Veel ei õhtu ei uskunud,, et täna saab nii lahe laupäev.  Ja mu ratastool sõitis uhkelt autokärus...

Ajast juusteni

 Ausalt ka, aega pole enam ajal. Olen ammu tähelepanud, et päev ja öö lihtsalt lühemad... Võib-olla ongi nii nagu olen kuulnud, et kokkulepitud aeg on ajast viis - kuus tundi pikem, tegelikult pole enam ööpäevas 24 tundi... Päris huvitav ju... 

Kui kõik on muutumises, miks siis ei võiks aeg olla muutumises?

Enamus inimesi ütlevad nüüd, et vanaduses läheb aeg kiiremini, toimetades lendab aeg... laste kasvamises näeb aega.. ´Ja samas on paljud stressis, sest pole aega... 

Mina võtan rahulikult. Tunnen küll, et aeg nagu kaob nagu rutem liiva, kõik möödub linnulennult... Hommik ja juba õhtu, õhtu ja juba hommik...  See kindlasti pole seotud vananemisega, see on seletamatu tunne. Tajumine. 

Kuidagi kerge on.

Ja kui jääbki see nädal tegemata - mis siis... Ehk ei olnud õige hetk teha. Mul on olnud kohtumisi nädal. Lahe. Asjalik. Põnev. On tulud palju taipamisi juurde.

Olen nädalale tänulik.

On aega või pole aega... Niikunii elu koosneb hetkedest. Hetked kaduvad, kuid nähtavad samas...

Ja uued isiklikud abistajad on hakajad ja tublid. Kuigi vahel pean ka endale ja neile meelde tuletama, et vastutan ise ja usaldan end.

Ja mul on ikkagi juuksed, mis võluvad mind endki. Teisi naisi ajavad natu kadedaks - seda kuuldes on mul alati kummaline tunne... Sest kõik naised on ilusad ja võluvad. Mina usun nii... 

Oi, nalja -, kuid ikka juhtub

 

Juhtub ikka asju. Ühel ja teisel päeval. 

See nädal on alanud päris hästi ja vahvalt.   

Spargeli kohvikus soovisin vaarika panna cottat. Mina ja minu  vaarikad, eksole. Vaarikade asemel olid maasikad. Sest nagu öeldi, vaarikad said otsa, kuid kuskil sees pidi üks vaarikas olema. Mina ei leidnud ühtegi vaarikat... 😀

Eile oli siis podcasti salvestus. Tegin ´Mirjamiga pisikese stuudio nurka - tore loov mäng. Vähemasti kõlaritelt sai tolm pühitud, mis riiulis olemisega oli kogunenud... 😂😋 Üks hea asi viib ikka teise hea asjani.😀 Juhtub ikka häid asju... 

Stuudionurga peaks nüüd rohkem kasutama hakkama. Kuid suuremat ruumi oleks ikkagi vaja, kuid just sellega tegelemisega, pole hetkel mul aega jäänud... Võtan rahulikult. Kõik võimalik tuleb täpselt õigel ajal.

Talupoes sain kaupa peale metsmaasaikaid. Täna. Olin üllatunult. Olen tänulik.

Mul on veel uus isiklik abistaja Sherelin. Proovipäev oli minu meelest vahva. 

Välja olen ka saanud. See on  hea tõetusega juuli algus...