Esmaspäev, mai 10, 2010

Ma ei tea...

Võiks öelda, et mul on leinaaeg. Eile, emadepäeva õhtul, tuli välja üks tõsiasi - mul ei ole enam kallikest.

Kes on mu blogi pidevalt lugenud, need teavad, et kallike oli minu läpakas. Seega olen hetkel suhteliselt sidevahenditeta - ja jama jama otsa. Loodan, et ükskord saan jamadest üle, sest KAUA VÕIB. Ja siiski, alati võib hullemaks minna - nagu näete, olen jätkuvalt optimist:P Ma ei tea, kas uskuda või mitte uskuda, aga mu kallike olevat põlema läinud, ja puhkavat nüüd Emajõe põhjas - mis mulle ei meeldi...

Aga elame veel, ja rohkem ei kommentaari.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ja mis nyyd siis saab? Kas tuleb uus aparaat või peab kylapidi käima? Peale remonti on ju raske uutele asjadele mõelda...

mella ütles ...

Mis üldse toimub sealpool? Kuidas sai üks sülearvuti emajõkke?

Vaat et Sa kodust ilma ei jää...

Sandra ütles ...

Appi! Kallike põles ja nüüd Emajões? Tahaks ka teada nagu Mellagi: mis toimub?
Sul ju läpakas poole elu. pildid, kirjutised, projektid. Ja peale selle ju ka kõige parem suhtlusvahend.
Tiia, kas kõik ikka hästi?