Neljapäev, juuni 03, 2021

Need hetked

See korsten kaob lähimal ajal maamunalt... Kaagvere küla muutub... Mälestused jäävad. Jäävad seniks kuniks leidub vähemasti üks hing, kes mäletab seda katlamaja, mis lendas kolmkümmend aastat tagasi õhkugi, mille korsten see on... Kolmkümmend aastat möödus mais. Tean, sest siis oli me tütar  kolme kuune. Ja oli hetkede mäng, kuidas mu mees ei jäänud plahvatusesse  ning... Ta tahtis töö juurde minna , kuid koduukselt keeras järsku tagasi kallistama mind... 

Täna mõtlen, ükskõik, kui raske pole olnud elus, on tohutult palju hetki, mille   eest tuleb olla tänulik. 

Mu oma maalilegi jääb seesama korsten elama.

  

Täna sai pistetud varbad sel suvel esimest korda Emajõkke. Vesi külm. Mõnus siiski. 

Käisin jõe ääres midagi otsimas. Leidsin vist ka, kuid... natuke tuleb mõelda, kuidas teha , et saaks ilusti näha... Leidsin rohkemgi, kui oskasin hommikul mõelda...

Iga päev on jätkuvalt hetk, millele tänulik olla.

Kommentaare ei ole: