Mõnulen.

Oli ilupäev. Nüüd olen kõige kenam vähemasti iseendale. 😉

Homme olen siis laulmas Pai villas kell 12. Natuke pabistan. Nagu ikka. See närvikõdi peab olema, muidu ei teeks ma õiget loomist... 

Sain ka köögipoolele diivanikese. Kunagi olid tugitoolid. Viskasin välja. Ja soovisin taas lahti kävalt tugitooli külalistele, kes tulevad öömajale ja ka endale. Mõnus kohvitada. Diivanike tuli mu tuppa. Küsis, kas võin tulla. 

 Nohjah, nutan, et ruumi pole... Ei olegi. Aga teisalt, mööblit saab ka kaasa võtta majja...😜

Lössutada on hea.  Ja see käib ka lahti. Seega minu soov täitus topelt suurusega.

Eile sai ringi sõidetud Põlvamaal. Kõhud läksid Elviga tühjaks, siis meenus armas pubi Vana vaksal. Saime kõhud väga täis.

Enam - vähem on hästi kõik. Siiski on mul kuidagi pooltühja sidruni tunne hetkel...

Aga kohtume homme Tallinnas💖

 Nii tahtis Kass Bongo pessu minna... 

Eelproov enne eesriide avanemist

 

Läksin meistriklassi "Ole enda bränd.  Ole nähtav".

Ma hakkan uusi  nippe kõrva taha panema, kuidas paremini ja edukamalt olla laval ja endale pilke tõmmata ehk reklaamida. 

Nagu ma  veel vähe lavadel oleksin... Alati saab aga paremini.

Aga esimene koduülesanne, video tegemine, võttis terve päeva.  Kuna esinemisel peab kena olema, siis tegelesin ka enda kenaks tegemisega. Kaidi sai mind esmakordselt meikida. Samuti tõlkida esimest korda. Me lihtsalt harjutasime tõlkimist, kuigi Kaidi saab minust väga hästi aru.

Videoga jäin rahule
Iseendaga peaaegu. Ikka jälle valgun laiali... 

Siiski olen õnnelik ja tänulik, et otsustasin sellise väljakutse vastu võtta.

Loov mamma

 

Mammana tuli välk pauk loovus peale mõeldes lastele, Kuigi lapsi ei käi siin küll iga päev... Nüüd tore nukumaja vähemasti olemas! Kass Bongo niikuinii ei elanud seal. Vahepeal oli väike kolakamber... Nüüd armas otstarbe kassimajal. Alumine korrus tahab veel sisustada..,😁😋

Kohting iseendaga on kõige tähtsam kohting

 

1. juunil Tallinnas

    Laulan jälle German Gholami lauluõpilaste kontserdil

1. juunil kell  12

Pai villas, Laine 5, Tallinnas 

Tule kuulama ja üllatuma. 

Sissepääs 15

Nädala tunnetest...

´Üksindus

Üksindus

on värvitu vari eluringil.

Üksindus

on maitsetu mõru muremaik.

Üksindus

on padjapisara kuivanud rõskus.

Üksindus

on jäätunud silmahelk

tolmuses peegelpildis.

Üksindus

on paokil karjuva suu suudlust

ootav vaikus.

Üksindus

soovib olla

voolava kristallselge allkavee sulin

mustades mõtetes. Mõnikord.

Üksindus

on tihtilugu tuttav naerude kajas.

Üksindus

on sagedasti vaenlane talvisel rannaliival

mineku jälgedes.

Üksindus

võib lootust andev sõbergi olla.

Seda küll harva.

Sireliõite õnne neelamishetkel näiteks.

Üksindus

ei tunne kellaaega.

Ta hiilib kaugemale,

samaaegselt tormab ligi millal iganes.

Üksindus

igatseb pugeda salamahti

teise üksinduse sülle...

Omaenda luuletus meenus taas sel nädalal, mis peagi lõpeb... ja algab uus....

"Üksinduse" kirjutasin paarkümmend aastat tagasi... justkui eile...

Mul on järjest rohkem tunne, et on lihtsalt hetked, kus olla...

See nädal on olnd vahva. Kuid arvan, et erilisi hetki ei meenu hetkede pärast... Ja üksindus on ikka mu sees...

Valguseliblikas mu toas

Vahetasin aknakardinad ära ja oh sa imede imet - omaenda kapist leidsin suure aknakardina, mida ma üldse ei mäletanudki! 😛 Praegu on tunne, et minu tuppa lendas valguseliblikas! Muidugi kardina pealt 😍

Võib-olla on see sümbol, et suvi tuleb äge ja vägev! Kõigele vaatamata. 

Selle suve loon mina ise 😎

Aiamaal 20. mail

Isiklik abistaja Kaidi ´mu kõrval. Filmis  teine abistaja Elvi. 
 

 

Tore Tartu päev. 

Nägime üle mitme aja taas Pillega.  On ikka hästi hästi hea rõõm mõelda, et endised super head isiklikud abistajad on siiani minu inimesed ning soovivad ikka jälle kokku saada. 

Neile, kes veel on uued mu blogi lugejad, võin öelda, et Pille on see armas hing, kes käskis 19 aastat  tagasi osta värvid ja lõuendi. 

Tunneme teineteist pisut üle 20 aasta... Täna meenutasime olnud hetki nagu oleksid olnud eile...

Eks iga inimesega ja ka isikliku  abistajaga jääb miskit erilist ja kordumatut meelde. Kellelgiga ei saa korduda täpselt sama asi...

Kõike ei jõudnud ikka linnas ära teha... Aga saab selle endale andestada ja rahulikult kiirteel edasi minna. Homme ka  ju päev.

Juuksurisalong nukkudele

 

Monika ja Gea käisid juukseid pesemas. Olid teised sassis ja tolmused... Mul tuli mõte, nad kurda teha. Nüüd istuvad. Kuivatavad juukseid. Monikal kõreullid peas.

Monika 52 aastane mul. Veidi  puuetega... 

Mamma võib ka lapsemeelne olla😂

Keeruline , kuid vahva hetk

Ausalt ka, eile üle pika aja oli internet ära. Kuna tagasi tuli, pole aimugi. Lülitasin kõik juhtmed ja arvutid välja. Rahulik aeg joonistamiseks. Oma mõtete kuulamiseks.  

´

Kõik on hästi. Vahva ja edasi loomine. Samas sajavad takistused ette... Tean, et takistused ja probleemid lahenevad alati. Needki tulevad ja kaovad iga hetk, nagu kõik head tunded... Millegipärast jamavad asjad suruvad  hirmukese sisse... Olen küll õppinud püüdma hirmudest lahti koheselt laskma, aga olen siiski vaid inimhing, kel peavadki olema kõik tunded - emotsioonid enda sees...

Eile sain aiamaal olla. Kuulsin esimest kägu. Kahjuks küll lõunaajal. Seega,  leinakägu... Kuid päevast päeva on  mingi lein hingesopis... Nüüd mitu aastat mõtlen nii ja olen rahulik. Lein võib-olla  ka millegi kaotus... 

Eile oli aga siiski vahva.

Varsti näete videoklipi ka aiamaast.

 

Sai käia väikesel juubelipeol. Mängumaal LaLaLand. Oli vahva pidu.  Aitäh Rosannile! Aitäh ka Kristile!

Jäin praegu mõtlema, et huvitav oleks teada, kas Eestimaal on sellist mängumaad, kus saaks ilusti-kenasti viis korda järjesti pidada ratastoolis oleva lapse sünnipäeva... Aga on ka vanemaid, kellel on ratastool. Ma olen suht palju käinud erinevatel mängumaadel, kuid igas kohas on mingi päris suur takistus. Nt WC-d on väikesed, või on treppe jne... Ja ratastoolis lastel pole ka väga mänguväljakuid, kus nad saaksid väga olla ja möllata... Mulle meenub ikka, et Madridis oli pargis väike karussell, kus saigi ratastoolis ilusti keerutada, ilma et oleks kartma hakanud, et tool nihkub paigast ära või kukub! Proovisin mammana ise järele! Sellist asja ma ei ole Eestis näinud. Oleksin väga õnnelik, kui kuskil oleks üks olemas! 😊

Tänane üllatus

 Sain Margit Petersonilt sõnumi. et ilmus tema raamat, kus ta kirjutatud artiklitest raamat. Üks artikkel on minust. 

Ma tõesti ei mäleta, millal ja mis koostööd tegime Margitiga... Seda enam tuleb mul lugedes avastamisrõõm loodetavasti 😀

Nii palju oleks...

...  rääkida... Endast välja mõelda...

Seda, mis poleks üldse minu probleemid. Ja siiski on samas kõik
 minuga seotud. Otseselt. Kaudselt... 

Mõnele jamale või näilisele rõõmu kurvastusele, mis lõppes enne kui algas, tahaks lihtsalt näidata keelt. 

Kas või nii nalja pärastki...

Aga tõsiselt võiks küsida ikka jälle küsida,  miks suhte loomine  taandub eelarvamuste taha. Kõik nagu on  olemas... Soov... Inimesed... Suhtlemine... Ja siis tuleb teiselt suhtlejalt küsimus, mida ühiskond ja teised arvavad, kui suhtlen sinuga kui puudega naisega...

UPS.

Tõesti UPS.

Siin maailmas peaks olema palju muutunud. Samas pole mitte midagi muutunud. Vaimsel  ja hingelisel tasandil... Vahel tundub, füüsiline maailm arenenud palju kiiremini ja rohkem, kui suhtumiste maailm.

See on minu arvamus. 

Aga see, mis arvamus teistel on minust, on nende arvamus. Mina olen mina...😍

Hommikune mannavahu mikseritamine

 

Päeva mahtus veel palju muid tegemisi ka...  Ja käisin taas mamma juures. Talle tegingi mannavahtu 😍

Käpapalli maailmameistri võistlused

 

Tänase päeva lõpus toimusid käpapalli võistlused. Sai natukevideole võetud, aga kõige suuremat hoogu ei saanud. Kõik olime võitjad. Kass Bongo, mina ja Mirjam.

Saime kõik natuke südamest. Kass Bongo unustas oma identiteedi ära, tuues palli koera kombel suus tagasi 😂

 

'

Pärast vestlust äriplaanide teemal sai natuke linna peal jalutada ja unistada, ka jalga puhata 😀

Vähemalt oli ilus ilm. 

Käisin üle aastate Händikäpa kontoris. Muidugi nad on mitu korda kontorit kolinud... Meil on mõte Margitiga ja ma loodan, et ka teistega teha sügise poole mingi projekt jällegi isikliku abistaja teenuse teemal. Meil on suhteliselt üks mõtlemine taas meelde tuletada ja rääkida kui tähtis ja oluline see teenus on erivajadustega inimestele, et elada täisväärtuslikku elu. Ja ollagi iseendale ja teistele väärtus. 

Minu Kuldvõtmeke saab 1. juulil täpselt 25 aastat! Ja teate mis ma olen avastanud? 😀 Mina olen tohutult edasi läinud oma teed. Arvan, et ka minu isiklikud abistajad on oma teedel kasvanud ja arenenud. Aga mis on jäänud ikka lapsekingadesse on teenus ja teenuse kättesaadavus 😂

Sellel teemal võib pikalt ja laialt rääkida-kirjutada, aga hetkel ma ei viitsi seda teha. Tants aurukatla ümber jätkub, aga mina tantsin oma elu edasi nii kaua kuni jaksan! 😁 

Emajõe ääres

 Uhkest pajust järel vaid känd... Taas on tükike Kaagverest kadunud... Kõndides (sõites)  mõtlesin, et siin pole enam seda energiat, mis on olnd... Mõisahoone kohas tühjus, sõna otseses tähenduses... Ei olnud valu ega rõõmu... Muidu ilus koht.

Kohtusime toreda kalapüügi perega, nad läksid paadiga jõele.

Emadepäeva tervitus

 

Kass Bongo mõnus laupäeva hommik

 

Näituse pilte

 

Maarja Kapliski laulis 8.mail 2025 Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuses m...

Laulev kunstnik

Homme, 8.mail kell 14.15

 Maarja Kaplinski laulab Raineri asemel, see väike muudatus.

Rõõmsakohtumiseni

Käisin lihtsalt ümber metsa jalutamas, ja metsa sees. Ammu polnud sellist tiiru teinud. 

Plaanisime jalutust Elviga paar nädalat. Ilm keeras alati või polnud vaba aega... Täna keeras ilm siis ära, kui tuppa jõudsime. Oli veidi jahe,. siiski mõnus tuulutus... Mets muutub, uusi maju kergib aina...

 

 Minu naiselik roosa tagatuba - kuhu hetkel mahuvad mu ateljee nurgake ja tudumise pool 😊 - sai täna uue roosidega roosa kardina. Tähendab akna ees uus imeilus kardin. Eile naeratas kaltsukas mulle vastu. 😍 Ega ma ei ajanudki miskit taga... Lihtsalt soovisin end tuulutada... Ma ei mäletagi, kas enne eilsest olin sel aastal kaltsuka sattunud... Vist mitte... Kõike muud on olnud küll... Ja midagi väga vaja minevat pole ka eriti vaja... Aga kaltsukades on lõbus käia. Eriti siis, kui oled olnud tuimalt rutiinist nagu... Saab alati miskit imeliku nähes naeratada ja edasi kaupa vaadata... 

Aga jah, mulle on mitu mitu korda öeldud, et sellist roosat naiselikku tuba pole rohkem nähtud... Ei saagi rohkem näha. Sest selline elamine on ainult minul 💖😂 Kas naiselik on. ma ei tea. Minulik on  kindlasti. Mul hea olla. Kuigi väike ja kitsas, siiski minu oma kodu.   Kodu, kus võin soovida uut paremat ja suuremat kodu...

On olnud taas nii loov ja tore päev. miks vanasti öeldi sinine esmaspäev, halva tooniga... Kui kõik päevad võivad olla imelised ja vikerkaareliselt värvilised... Kõigele vaatamata... 

Mul on jälle väga hea juuksur.   🙂

Tegelikult Annabel värvis mul esimest korda juukseid. Mulle väga meeldib tulemus. Mõtlesin mõnda aega, kas teha kahte tooni... Aga kevad ju, võin ju olla vallatum 😜

Sületäis võõrasemasid... Kahjuks ilmataat veab alt, külmetab ja sajatabt lundki mais... Täna sai küll sedasi laulda... Hetkel peab ootama lillede istutamisega ... maja ette...

Aitäh Elvile linnapäeva eest ning Annabelile juuksuri salongimängu eest. Mu kodus saab alati alati igsugusi salonge mängida. Mõni hetk tundub, et palju jääb ära... Sest mina teeksin ise endale nii mõnda iluprotseduuri, üksi ei saa ju... Head tegid on millalgi oma teid... Kuid loodus ei kannata tühja kohta - ikka ja jälle pean seda tõdema. See on nii tore.

Seni kuni suudan ise soovid endale parimat, saangi uusi häid ja armsaid inimesi oma ellu.

Vist ongi nii...