esmaspäev, mai 29, 2006

mõte... :))

on õhtu, varsti tuttu - homme koolitusele (raamatupidamine ja aruandlus MTÜ ja korteriühistusele). ÄKKI läheb vaja neid teadmisi. :D

taevas oli tund tagasi tuhanmte värviline. kahe vikerkaarega. mõtlesin - ÄKKI hakkab sadama äikest. ei hakkanud.

võsarepoteris kanal2 oli mu maja naabrinaine, kes on hädas oma ülekaaluga. minu / meie maja näitas ka hetke. naljakas, kui vähe me ÄKKI teame üksteisest. ei, tean küll, et elab üks või teine - ja ometi samalugu on külas minu endaga. enamus teavad, et olen ratastoolis ja ongi vist kõik. palju kaugemad inimesed teavad minust palju rohkem. mul siin ainult üks - uskuge või mitte - sõbranna piret. imelik, oleme naabrinaised ning siiski vahel ei näe teineteist mitu kuud. ÄKKI peaks üksteisele rohkem aega leidma üleüldse ja ÄKKI peaks inimestest rohkem teadma...
vahepala, aitasin piretil kõrgkoolis töö A-le teha :D ;) (loodan, et õppejõud ei aima, mis töö :) ) ÄKKI saaksin isegi ülikoolis hakkama.. töö tuli välguna mulle : sõbrants helistas hommikul 8 , magasin veel, et tunni pärast on tööd vaja, et tiia, ole kallis ja aita ; kinniste silmadega ronisin arvuti, isegi kohvi ei olnud aega juua... mõtlesin , et nüüd keeran käkki äkki... oh, imet, piret sai A! (ma pole kunagi olnd hommikul õppija/kirjutaja)

aa naabriproua... ma tegelikult ei usu, et keegi saab ülekaalu eriti rahaga alla võtta . samuti ei saa minu kaalule rahaga juurde panna. tõenäoline on, et arstid on ebaprofid ja ei tea, mis tal viga on. usun, et ta võib üksi jääda...

mina olen sale ja olen ka üksi. ÄKKI üksindus ei olene siiski kehakaalust :P :) võiksin olla tibi, kellel mehi jalaga segada... kuid mul pole neid :P ja kui kõnniksin , siis tuleks küsimus, kas soovingi olla tibi kui selline negatiivses mõttes... piisaks, kui ma üksindust ei tunneks, et oleks üks ja ainus armas kaaslane...

täna käisin riinaga dhussi all. arutasime geelivahus, miks maailm ei saa aru, et vahel on abi kellegile rohkem vaja ning me oleme sellisstena meie ise nagu oleme :)
teile võib olla harjumatu mõelda, et ma ei tunne , kui mind abistaks st et tunnen küll, kuid see kõik on minu jaoks vägagi loomulik.

nüüd korrastan käekotti homseks :D

ehk loodetavasti kohtun homme ka uue abistaga
ja tegelen veel homme õhtu oma ühingu loomisega

elumõte ... pean siiski üles leidma . vahel kaob...

Kommentaare ei ole: