Neljapäev, november 26, 2009

Elav raamat

Arvan, et tänane kodanikupäev oli igati asjalik. Suhtlesin Lutsu Raamatukogus 20 noorega ehk nelja grupiga. 20 minutit ühe grupiga on küll minimaalne aeg olla põnev Elav Raamat, kuid loodan, et suutsin hõlmata palju. Maksimaalselt. Maalimisest sünnimomendini. Ainult noortel jäi aeg lühikeseks kohe seedida ja küsida.
Usun, et nad mõtlevad ehk hommegi tänasele tagasi.
Tegelikult küsimusi oli suht palju ning seinast seina. Väga siirad. Samas teada tahtvad. Mul oli hästi hea noortega suhelda. Tundsin Elavana Raamatuna end turvaliselt. Küsiti näiteks, kas luuletan ning kuidas minu traagika juhtus - kõik küsimused said siiralt naeratades vastused.
Samas kasutasin juhus ja avaldasin arvamust, et igas koolis peaks olema erivajadustega õpilane või ka õpetaja - see laiendaks maailmapildi.
Oleksin nõus edaspidigi noortega suhtlema. Hästi lahe töö see!

Muide, üllatav oli mu ümarlaual silt: Tiia Järvpõld, kunstnik ja koolitaja. Just viimane amet üllatas mind! Enda teadmata olengi saanud koolitajaks - jeessss :) Ise poleks veel seda ametit julgenud kõva häälega nimetada :P Küllap mu koolitus Lille majas jättis mulje sealse rahvale... Ma ei oska muud arvata!

Aitäh, Maarja, hea "tõlge" eest!
Taas tõdesin, et mu kõnedefekt ei sega ka kiiret suhtlemist/koolitust. Vajan ainult kiiret tõlget. :)
Veel käisin erakonna koosolekul.
Niisiis, oli väga töine neljapäev.

9 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kinnitan sulle, et igas koolis ei ole mitte ainult üks erivajadusega õpetaja ja õpilane, vaid neid on rohkem - sõltuvalt kooli suurusest. Loomulikult ei ole nad kõik ühesuguse erivajadusega.
Kus sinu arvates siis kõik need erivajadusega lapsed peidus on, kui koolides neid ei ole?

Tiia ütles ...

Oi, kui oleks see vaid nii - siis oleks me ühiskond super ühiskond!!!!!!!

Saan aru, mida mõtlesid - kõik inimesesd on omamoodi erivajadustega - selles suhtes on õigus.

Kuid õpilased nt ratastoolis või lihtsalt liikumspuudega? On nähtava puudega õpetajaid? Isiklikult pole küll näinud v a soomlanna Soomes... Eestis on vist üks liikumispuudega õppejõud...

Ja lapsed kasvavad suurekski, miks tööturulgi ei kohta eriti sageli erivajadustega inimesi...

Siin väga suur küsimuste küsimus.

Muide, eile küsisin noortelt, kas nad on varem erivajadustega inimesega kokkupuudunud - enamus ei olnud...

Maarja ütles ...

No mitte ainult LIIKUMISpuudega, arvan - nt see ju ka kasulik kogemus, et kõik puuded ei pruugi nähtavad olla.

Tiia ütles ...

just nimelt...

hea näide on ju läätsed või ratastool - eluks vajalikud mõlemad, kuid ikkagi mõtlemismall on erinev ....... kahjuks...

Anonüümne ütles ...

Päris kindlasti on igas (eriti aga suuremas) koolis ka nähtava puudega õpilasi, sealjuures ka liikumispuudega. Ega siis ratastool ainus erivajadus ole.
Kus need õpilased siis peaksid küll olema? Juba ammuilma on need ajad läbi, kus puudega õpilasi kodukohakooli vastu ei võetud. Praegu õpib tavakoolis isegi pimedaid õpilasi, keda on ju ometi väga keeruline eriettevalmistuseta õpetajal õpetada. No mis neid liikumispuudega lapsi siis viga õpetada, et nad kooli ei kõlba?
Aga kui õpilased vastasid, et nad pole puudega lastega kokku puutunud, siis võib ilmselt oletada, et nad ei teadvustagi alati näiteks lonkava või kogeleva kaaslase puuet. Harjunud temaga ja ei leia mitte midagi erilist.

Tiia ütles ...

Päris kindlasti rõõmusta(ksi)n, kui see kõik nii on/oleks... Siis me ei peaks üleüldse rääkima, et on teistsugusi lapsi jne. Kahjuks räägitakse ja on eri - koolide jutt ka...

Olen aga samas veendunud, et prille kandvaid õpilasi ei võeta erivajadustega.
Ning siiski on koolides mõnitused olemas. Ka prillide suhtes...

Usun, et ühiskond muutub päev päevalt sallivamaks.

Muide, kui oled õpetaja, siis kas sinu õpetada on puudega laps(ed)? Lihtsalt küsin. Ja kui on, siis mis on teistmoodi... Arvan, et tean vastust :)

Tiia ütles ...

Ja veel , juba suhtumine üksteise lasteaias ja koolis muudab tuleviku paremaks... Sihin sellele. :)

Anonüümne ütles ...

Erikoolid on ja jäävad. Igal vanemal on õigus otsustada, kuhu kooli ta oma lapse paneb. Seda õigust ei saa talt keegi ära võtta. Kui ta arvab, et erikoolis erialaspetsialistide käe all on puudelapse haridus ja ettevalmistus eluks parem - tema valik. Ja kui ta soovib, et laps õpiks kodukoha koolis - samuti tee lahti. Mitte ükski kool ei keeldu puudega last vastu võtmast - kust selline arvamus üldse pärit on, et asi vastupidi.
Nii et ei tasu asju nii mustades värvides näha.

Tiia ütles ...

KES SIIN MUSTI VÄRVE NÄEB? Siin väike dialoog hästi kirjudes toonides nagu elu ongi...

Ja sa ei vastanud ühele lihtsale küsimusele, kas oled õpetaja või...

See on palju laiem ja sügavam teema...

Püüan mõni päev kirjutada ENDA arvamui, mis ei ole sugugi nii mustad.