esmaspäev, oktoober 10, 2011

Vaatasin eile Tantse... Mind jäi nagu kummitama küsimus Elisabetile ta emalt, kas kõndimine on raske... Tüdruk vastas, et ei ole...

Ma ei mäleta, et oli raske samme astuda... Lapsena läksin ju üle toa... Mitte alati. Üksinda ma ei julgenud... Mugavam turvalisem oli teistmoodi hakkama saada. Ja hirmudega polnud nagu keegi õpetanud mind toime tulema tulema... 18 aastaselt alles õpetas tädi Eva mind kukkuma, samas roomama... Mul meenus, et umbes 25 aastat tagasi laskis teha tädi Eva mulle "kõnniroboti". Võileiva hinna eest kellegil külamehel, kes oskas keevitada ka... Sel "kõnnirobotil" oli rõhk mu oma keha tunnetamisel... Ringrajal viitsisin ausalt öeldes väga vähe kõndida... Muud oli vaja teha! Küllap õppisin siiski tunnetama oma keha rohkem... Tädi Eva, kes oli teener ja ise tegelenud iluvõimlemisega, oli aga pahane ja solvunud, et ma ei sattunud tema juurde vähemasti 3...4 aastaselt, siis oleksin kõndinud ... Sattusin tädi Eva juurde puht juhuslikult, kellegi kaudu... Ma isegi ei mäleta, kuidas ja kes kõneles kellegile... Seda küll mäletan, et tädi Eva soovis mind, mitte mu haiguslugu näha :)
Sedasi tegin kaks - kolm - neli aastat järjest päevas kaks - kolm tundi võimlemist. Higimullid otsa ees... Tagant järele mõeldes oli kõige hullem üksinda tegemine. Puudus kamp.
Nüüd olen mõelnud aeroobikale. Ikkagi keha liikumine jne. Kuid ei ole aega jäänud võimalusi uurida...
Ja tantsima tahaks jälle!!! Poolteist kuud on möödas viimasest tantsimisest...

Oh aegu ammuseid...

3 kommentaari:

Maarja ütles ...

Mul kihvatas "Puutepunkti" sisututvustuse peale - et pr. sellel on 30 aastat puudega lapse ema staaži. 30-aastane inimene EI OLE laps, halastusvaim küll !

Anonüümne ütles ...

Emale jääb laps alati lapseks. Isegi siis, kui ema ise saja-aastane ja laps kaheksakümnene.

Tiia ütles ...

Minu meelest ema ja emaks olemine peaks kasvama koos lapsega... Ka lapsele jääb ema alati emaks, kuigi ta vananeb... Mina kui ema soovisin näha, et need asjaolud oleks tasakaalus ja et kahele inimesele - nii emale kui lapsele - jääks iseseisvus ja tema väärtus... Siis on hea ema ja lapse suhe...

Loomulikult vanem muretseb, kuid muretsemisel peaks olema mingi piir sõltuvalt lapse east...

Keeruline...........