teisipäev, oktoober 25, 2011

Õue õhu mürgistus

tuli vist mulle täna Tartus kallale! Ma ei tee nalja!!! Tõsiselt hakkas kaubamaja juures jube paha... Aga ma olin söömata, sest hommikuti näksin või ei söö raasugi... Ja olen päris aus, et mingi nimetu pinge on ka mul seespool...
Nii kaua õues viibinud nagu täna, polnud ka suht mitu - mitu nädalat...
Siiani ma ei saa aru, mis juhtus, kuid natuke aega oli halb. Ja seda, mida arvati, seda ma päris kindlasti pole :D:D:D Aga kokkuvõttes on nalja ka vaja :)

Aga jäin elama!
Sõin vägeva pannkooki ära. Olemine läks heaks.
Üks sünnipäevakink minult tagant järele.
Kuna minu isiklik abistaja on taas vapralt tööl, siis saan mina oma käike ilusti planeerida. Ja linnapäevadel ühendada asjaajamisi ja lõbu. Tänagi sai kõik tehtud. :)

Aajaa, juhuslikult sai ka Getter Jaani nähtud!!! Getter otsis oma dream team´i noori otse Kivilinnas, Erika õe maja taga. :) Erika õde Olli kutsus meidki kohale. Helistas just siis, kui sõitsime linna... Hüppasimegi enne kesklinna bussist maha. Noojah, toredad sündmused juhtuvad ka alati siis, kui neid kõige vähem ootad :D Mitte, et Getter oleks minu lemmik, kuid mulle meeldib, kuidas noor suudab...

Täna öösel olen üksi kodus!!! Kuidagi harjumatu...

Ja arvan, et sel nädalavahetusel lülitan end puhkusele :) Igapäevade muredest välja. Naudin Tallinnat :)
Võib arvata, et mu elu ongi olnud suur puhkus, kuid... Mina ei harju kunagi rutiini tuttavas elus elama - see pole mina. Noo EI ole. Mul võib olla ükskõik kui raske, kuid vajan seiklusi, välja elamisi... Olgu siis õhu või mille iganes mürgitus :) Aa ÄKKI oli tänane äkiline pahaolek hoopis midagi rutiini lõppemisest :P Et jõudis lõpuks kohale, et...

Nali naljaks, kuid keegi, mitte keegi ei tohiks jääda kuidagi koduseinte vahele... See on teine blogimise teema. Mind kummitab Kodutunde Jaagu lugu. Arvan, et ei teadagi, kui palju inimesi, noori ja vanu, võib kodu toaseinte vahel olla...

Loodetavasti homme näete uusi maale. Isiklik klõpsustaja Erika pildistas paar tundi tagasi...

Kommentaare ei ole: