Teen uue aasta plaane. 2012 aasta projekti. Juba. Eelmine aasta alustasin sellega tunduvalt varem.
Üks ruuduline A4 leht on juba märksõnu täis. Kalender - märkmikki täitub kuupäevaliselt. On kogunisti mõned päevad 2013 aastas juba ära planeeritud.
Mulle tundub nagu oleksin mõni edukas ärinaine, kellel varsti pole ühtki vaba minutit. :P Seda ma muidugi ei ole.
Muideks, olen kirjutanud aasta plaani ja kirjutasin ka nüüd järgmise aasta projekti "mõtlen ka iseendale", "puhkan", "reis" - muidu võin läbi põleda. Iseendale mõtlemine on oskuste kunst, mida tuleb ka kindlasti õppima.
Tänaseni on 2011 aasta projekti täidetud hindega "tubli 3" :D Paremat hinnet ei saa panna. Palju on pooleli. Palju tegemata. Palju lükub uute aastasse.
Kuid unistan siiski julgelt ja suurelt! Tõesti hästi suurelt.
Vahel kaob küll unistamisjulgus, kuid kummalisel kombel suurus on jäänud... Võib - olla, päris kindlasti aitab suurust meelde tulettada paber, kuhu kirjutatud suured unistusesd. Ja paber ei saa kaduda, sest kirjutan topelt. Mitu korda mitmesse kohta samu unistusi. :)
Selle tähtsus on minuni jõudnud kolme - nelja aasta jooksul.
Kuigi olen seda terve elu teinud...
Peaasi, et on jätkuvalt ja piisaval mahus IAT. Isiklikud abistajad on mulle kuldvõtmekesed plaanide tegemiseks.
See on tõsiasi, mida mina ei tohi kunagi unustada!!! IAT on iga aasta unistuses/plaanides esimestel ridadel.
Aga jah, projektid ja plaanid teha iseendale on kõige keerulisemad. :) Neis algavad kõik muud projektide planeerimised jne.
Ennem ei sallinud ma sõna "projekt". Oli kuidagi ametlik ja hull peavalu, kuid ... kui natukene lahti mõelda, on elu ise suur projekt läbi aegade... Plaan...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar