Muidex, sõin "Maailma parimat shokolaadikooki", kusjuures nimest on küll oluline eksitus - mitte ""maailma parim", vaid ""maailma magusam" shokolaadikook. :D Mina kes olen suuuur maiasmokk, igatsen siiani kilo heeringat koogile peale süüa. Seekord sai küll mu magusa isu täis :D:D:DJa veel, kohviku wc hinne võiks olla 5, kuid peegel oli taas kõrgel, et mina end peeglist ei näinud. Seega 5- ! Mulle vähemasti sobis see, et ei pidanud minema inva-wc´sse esraldi, vaid mahtusin ratastooliga ka kabiini ilusti naiste poolel. Tundsin võrdväärsena :D
Ööbisime mu sõbranna Katrini pere juures. Aega tagasi mõeldes, siis me Katiga saime tuttavaks ajakirja NOORUS kaudu. Aasta võis olla ehk 1984... 1985, kui esimest korda julgesin kirjutada avalikult. Ühe hetkega sain kümneid kirju. Kati kirjutas samuti. Kati oli ainus kirjasõber, kes soovis ka kohtuda. Me kohtusime keset üht Tallinna tänavalt, sest õigel kohtumistunnil me ei leidnud teineteist üles... Oli mobiilitu aeg ju :) Oojaa, olid ajad!!!
Kodu ehk Kaagvere bussis.
2 kommentaari:
Nagu indiaani perekond su kõrval..:D
Tõesti läbi ja lõhki Eesti pere :):D
Postita kommentaar