Mitu päeva kummitab mind üks mõte, või küsimus, või mis iganes ta nüüd ongi. Kas teie usute midagi, mida ei saa näha ega käe-jalaga katsuda ? Mina usun küll. Olen sellest vist kunagi ka bloginud. 10 aasta jooksul olen nii paljust kirjutanud, et kõike enam ei mäletagi...
Jah, mina usun kõigepealt iseendasse - oma hingesse, oma mõtetesse. Aga neid ma ju ei näe ega saa jalaga puudutada :) Veel usun näiteks inglitesse, ja üleüldse nähtamatusse maailma. On see hea või halb, aga on ju nii palju, mida me ei oska ära seletada, ja lihtsalt öelda, et seda pole olemas, on liiga lihtne lahendus.
Olen omal nahal kogenud, et ühe vanatädi juures läksid mu rusikas käed lahti, ja jäidki lahti - oli ta siis imearst, nõid, või kes iganes. Aga sõrmed on siiani lahti, ja nüüd saan endale veel geellakiga maniküüri ka, kui tahan ;) Kas seda pole olemas, või on liiga lihtne lahendus nii öelda, seda ma ei tea - aga igatahes olen õnnelik.
Sellest kõigest mõtlesin, kuulates uudist nõidade konverentsi kohta, ja kommentaare sellele. Mina isiklikult tunnetan vahel ette ära, mis võib juhtuma hakata. Eks öelge, et seda on kerge ära seletada :) Jah, ma unistan ja soovin asju, mis mõnikord lähevadki täide, kuid see ei ole see tunne. Ja ma EI unista ometi halbadest asjadest, siis peaksin peast päris soe olema !
Ja veel üks asi - kui palju me räägime, et hoolitsege oma füüsilise keha eest, tehke seda ja ärge tehke toda. Aga kui palju me räägime sellest, et HINGE eest on vaja hoolt kanda ? Minu meelest nii minimaalselt, kui üldse olla saab.
On olemas materiaalsed asjad, milleta me ei saa elada, siis on veel need, millest ARVAME, et me ei saa ilma nendeta. Aga tegelikult - kui südamega natuke sügavamale mõelda, siis on kõik võimalik ka ilma nende teisteta. Peab lihtsalt tänulik olema selle eest, mis meil on - siin ja praegu. Ma tõesti ei arva, et minu käest on midagi ära võetud, või siis midagi juurde antud - lihtsalt heast peast. Mina usun, et igaühel meist on oma saatus, millest igaüks võib enda jaoks midagi õppida. Aga kuhu me pärast neid õppetunde pärast surma satume, see on minu jaoks ka suur seletamatus. Kas meil on ees teine, kolmas või üheksas elu, selles pole ma veel kindel :) Ja kas peabki olema ? Midagi võib ju ka üllatuseks jääda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar